VABA RESTLANE teisipieva, 8 jianuaril $ 985 - — Tuesday, Jeaway 8 8, 1985 40 aastat tagasi. Tugeate soovil erivaijaandena: Hy a eee La wy 71. - Resti sodurt kangelaslik véitlus Ww ‘Kanada meis vised - murdmaa- jaloratt tasoidus — : | Kanada meistrivOistlused mmurd- nistt vee alla, aga peta sist Bre maa-jalgrattasOidus toimusid piiha- vdistluse! “Res . paeval, 2, dets. Heber Down.Kon-- Kobe alu liksid jubtioa Onta- _- servatsiooni maaalal Oshawa lihe- rio meister Lubo Masurkiewicz ja § Me dal... VOistlust alustas 23 gladiaato-. Jeff Costello. Ontariost. Robert Bx rit, nende hulgas ka eestlane Ro Vellendil murdus sadul ja pidi uue- bert Vellend. S6ita tuli klimme 2.2 fatta saama, milline toiming vottis km-st tingi, kokku 22 km. tal ligi viis minutit. Jargnesid Bri- Ne . Voistlus algas j5e tasapinnal. ti Kolumbia sditjad, siis Jim Sci Sas Bsimene 600 m oli vordlemisi ta- beras ia Robert Vellend Ontariost. | gane, aga metsavaheline rada oli 1 tunni ja 26 minut, jérele lOppes | eelmis. 1 :dala kuimast jadga kae- vOistlis samas jarjekorras, valja- tud, Ji:. :es umbes 200 m asfalti arvatud, et Lubo Masurktewicz oli. ja sis 31} kOrgune trepp Ulemusele . teisele kohale surutud, Do platoole. alle veidi tasast maad ja Robert-Vellend, kes kogu silgise iis lan us puude vahei ja mudasel-on kohalikel véistlustel’ esimese . pinnal: lagasi jOe aarde. Rada, mis nelja hulka tulnud, -kukkus. vdistlu- | sé jooksul kokku Kuus korda fa tal otse jOc kaldal. ja. esimese ring: ajal’ aks viimase ringi jooksul kdiguva- ‘kukkus. kolm sSitjat. sellest uimbes hetaja-katki. kolme meetri korguselt alla. Jorg. Kuna Um oli faruldaselt. ilus, nes jarsk tOus soise metsa vahel ja. paiksepaisteline ja soe. (5°C), park sama jarsk langus.: ‘Sis. 100 meet- vaga meeldiv, sis jai kunt sajale Tit tasast soist maad ja siis 300 pealtvaatajale sellisest uskumatult _-meetrit vOrdlemisi tasast muru. raskest vOistlusest vaga hea mulje, _ 100 meetrit enne-ringi [Sppu tuill inimesed vangutasid pid ja title- 1abida 10 .m faiune jOgi: Vesi oli sid: ,,On ikka kanged mehed kill!" 40 -sm sligav ja péhi kivisie. Ofienteerumine ja murdmaa- & Ben ‘empératuur 0°C.. Pooled voistlejad jooks toimub tavaliselt vihema “SEBSSRSNEROGS sOjisid ja teine pook jooksis sellest raskusega maastikul. Murdmaa- fbi. Ka siin oti kukkumisi ja va- jalgrattasdidul tuleb kaardi ja kom- Kaugel Pohia-Ontarios, Geraldtont iimmakese iimbruskon- hemalt-iiks sditja (Malcolm Faulk- passi asemel meestel jalgratast na metsades valitseb jalle vaikus. Lumevaibaga kaetud ner) laks juba esimesel Tingil iile-kanda! - 7 | oo. | | _ eS , : loodus.suigub talveunes. Pédrajaht on Joppenud. Paljudel -eestlastel_ on aastate jooksul seal valjakujunenud ,omad jahimaad® ja vaatamata, et jahisaak iga aastaga muutob | USK: 5 kasutatakse lume! fantsijaid nigelamaks, sdidetakse ikkagi traditsioonikohaselt: pikk | BLOWING ROCK —N. Carolina suusakuurortide maa maha, ef Onne proovida. Kui pOtra et saa, sus vast omanikud on palganud grupi cherokee indiaanlasi, et nad Kala, Kana ikkagi... Pildil kaks eakat kutti jahisaagiga. | feeksid »lumetantsu®, nende migedel, kus. sop iim on Vasakul Rakvere wees Oskar Kull paraja podramullikaga muutnud. suusamagede nélvad paljaks kamaraks, Suusa- a Otepaiilt parit Jaan Sikk, kelle kuuli efte sattus paris — kuurortide omanike esindaja ufles, et ta. usub, et indiaan- sarviline i Ise, - Roto: tommy Tomson lased véivat Katta miendlvakud paksu valge lumevaibaga 7 piirast aastalépu neljapiieval tehtavat lumetantsu. | Aastal 1980 oli luni Takantid lan- gema Juba esimese. tantsu :ajal, kui - gama grupp oli ‘abiks palgatud: Ja indiaanlastel en: vibmatants, Be ie sadas 41 centimeetrit. Ta ei arvanud ka, et tema grupi 4eqeemmye - Poole tosina tantsija juht iitles, jalgade tampimisel oli midagi te- et mendé tants pole fildse lume- semist 1980, aasta lumesajuga, ., tants. Neii-polegi erilist lumetant-. .— - _ gu. Nad just hevad iles miele — ja teeyvad seal mitmesuguseid tant- oc»aneassamcansenommemonmednsen sulisi liigniusi ja nimetavad seda |. -Wiirshemad wu dised loete | lumetantsuks. : | | to. oVABA I EESTLASEST* Cherokeedel polevat kusagi al eer pe HIDEO a Et Ka _ yernbri siis, ku Ta. said 1944. AASTA | Kodumaal kirjutatad vastupanuraamat sandaval »VABA EESTLASE* talituses j ja EAR Linkedis | HIND $3.00 pluss saatekulu $0.70 a : afore = =. : — eee oe = ont, rosy r ei . ee oo Wat . - : - . as — an. Tp =! -_ td - . r . . F - - -_ 4 ari eee . Se = os =.= 3 ow = —- - - . —_—- - - = * Sere, =—|"= r - Fa = 7 “J sr a" =r = —a-. - setts ed = io ea L ro =". sy Th Nii ig Yorki wi pilhitscam le oli aa livaheam® pa ndisg Self pel ——— - Eesti muinasjutte inglise keeles | TALES FROM ESTONIA” | téIkinud Gisele McBride - 31 MUINASJUTIU JA KOKKUVOTE ,,KALEVIPOJAST“ | | $5.75 — 50 centi postikula | Saadaval Vaba Eestlase talituses Macvil mis va Claus pi meie s pend, | ‘seks al tottu t mitmeil meie sil Oh se gintast SuUrpay peatus ses koe rikka paevak dest, nil Suirend Ka @ plaaniiga -lesime paevadae . , maail SEMIS . yamurg ¥aevalf put lab Se ee ee ee = “yas rep bas a pee ea ON De Mg et aed Say to eto Seg Le : . : 7 ih e ————— = ee = Liss. i “re LG u | MUUGIL —_ EESTI VANGISTATUD VABADUSVOITLEJATE ABISTAMISKESKUSE VALJAANDEL ILMUNUD LISANDUSE MOTETE JA UUDISTE VABALE REVIKU LE EESTIS. _ I KOIDE _ Kogud I-VI 1978—1980, 228 ik. Hind $20. phuss postin $1.— . ong eee ss = = . 1 Te aa re I a ee a aD eats peter a hee ae a: era ag pie Oe us = mans = —s aetna Se eer ct aes w SA a a ee Co oe a rT te “iat —emie a Lot . “ _=—_— eee " a ahem es Aga line Ne mitme Saadai Muic¢ pikalt eT ihe] hileb HANS MERE "i TEREMI SJUTUSTUS | Estonia méissus?, sdjast, Berliinist, | niikul KZ-laagrist j ja muust fe Fo tetttne | (272: Ik, (kdites raamet) Be ee suur, | | | | S| saada . Saadaval ,.VABA EESTLASE* talitases te “aut HIND $25,— pluss saatekuln $1.50 a P neo Sor Sa ie ee ed " biel dies baer "aml. uF Pars“. : ——e oe eT a ae eee an == "=r «ik -_ Ca . cae - Pe ee . . eel one See ‘Sondhe the Pa na on: vastus, mihiile aga la tahd maail loost, 2 Sundaviin La Gr aastal tat hill toodud ‘dub vi ~Ometi haara weer _.-Vuias esikoha Leedu koondis, jarg- - - mess nesid Vene, Aserbaidzhaani ja Ees- f a fi koondis, Kokku olf osavotjaid 17 } a 12-thikmelist voistkenda.. : ‘nud lumetantsu, ‘ainult: ‘navaho, hopi ja Louna-USA osarilkide Hanno. Kompus e »KUSTUTAMATA NALG KUNSTE JARELE... Hind $11.—, sadtekulu 85 ¢. Mitunil ,,Vaba Eestlase talitases oe so - Eest: 1984. aasta partmaks male- — Tallinnas toimus Paul Kerese ni- tajaks tupnustati ,,Kalevi* néuko- elises malemajas lahtine meistri- gu Juhatuse: poolt Jaan Ehlvest -yOistlus. 11. punktiga oli esimene. bo Sevastoopoli esindaja V. Malanjuk, | - | teine 10,5-p. A. Ivanov Klaipedast, #- Noukogude Liidu VI voistkond: Lembit Olt ja E. Kingis lopetasid | liku -Kirimale-meistrivOistlusel saa- voistiuse 9 punktiga. _ AONONANENAN NT NR HANES NHR RANMA EN Trahvitonksiks miSrati ta Kehras- ga lood kuidas tahes. | himulikuks. ja Timmu sal Joa sei- legi. Ka osa tirikuid ndisid olevat ‘Miks Eesti Diviis tuleme el saanud -HEINO SUSI - Katkend $steluromaanis? : nSarviku sulased =: -Pataljoniiilemaks oli toosama kapten Sirvet, kellega koos me Fal- kenbergist jooksu saime, samasu- susest parunilossist nagu nittid siin see Oberfalkenhaingt, Kapten Sir- - yet oli vana leegion&r, aga mitte kOige Gigemat turmvltirari- sorti. _ Reagiti, | et kunagi Eesti Leegioni: ' algpaevil, kui ta oli jalavde-suur- fikkide kompanii Ulem, ksinud , tiks suuremat sorti sakslane kompa- nid ile vaatamas ja parinud, kas a ow ere. “ah 1 eee ee ee) . . . . 6 ee ee ee Pe ee . . . ey ge ie oe ee ee ee oe: = - maks, se tagavarapataljoni kompamiillle- — teenima Haupitsturmftihrer stOrtz all ,lapsetlidrukuna™ noor- sOdurite valiaGppel. Kehrasse jGu- dis umbes samal ajal sooniepoisie teine pataljon, kellele sakslased kecldusid luba andmast rindele mi nekuks koos teiste Soomest iulnud relvavendadega; nendega, kes 1ak- sid kOigi lootuste kinste Tartut ta- gast vOtma, -soomepoisid olid muidugi Gige’ ti- Kehrasse saadetud gedad terve sakslaste virgi peate Ja eritt Hauptsturmfithrer St6rtzi peale, kes armastas kOnesid pidada Suursaksa Riigist ja natside ,,Uvest Euroopast“. Kapten Sirvetiga aga joodi kahku Oige usaldusiik vahe- kord, kuna tegemist ndis ilmselt olevat mehega, kes pole. sakslaste soosik, | Kui soomepoisid enne Tallinaa langemist Lasnam@el ja Maardus | ,,Vabariiki tegid, oli kapten Siryet posteza Uhel meelel ja tee. voime- —idikuks Maardu vabriku paisimise, mille sakslased tahtsid Ghku iast:. - Soomepoisid saatsid ~ neil paevi: , StOrtzi pikalt peesse ja St6rtz hibus ‘iga mehe maha lasta, kes ini jen ‘Ukshaaval diviisile jarele. tious. | ‘Mehed jaid muidugi mahalaskma- ta (isegi punaarmees lastakse hoo- relvad on nGuetavas Korras. Sirvet vastanud, et enamus torusid on korras, aga mOned on kOverad ja lasevad metsa, pole midagi. parata. Naljaviskamine tOsiste asjade pu- hul on relvagrenaderide - Uksustes teatavasti rank patt ja sakslane tei- nud miirglit, nti et see Juuresolijatl on tanapaevani meeles. Kompanii- ’- | Wemast. tousis Sirvet: stiski Oige kéhku pataljonitilemaks, aga mida- gi Jaks tal sakslastesa jHlle vileu. . . .. . : ant as oa ea a. a meet . ah wheal a : vot kuhu poole hotdis: pis: v@hem mehi maha kui Shyar- datakse) Ja kapten Sirvetist sxi jil- le pataljonitilem.- Sest’ egas kee! sakslastele seletama idinud, kes noil paevil Talllinna all mida tes, Sirvet .uskus, et punavae vastn peab sOdima, oleu mis on ja Saagll mis saab. | ‘Selles asjas olid eesti sédurid enam-vahem kdjk lhel meelel, gle gu Suursaksa Riigiga, germaanlas- _ tega ja relvagrenaderide asjanduse- Kapten 's : Elul. Oberfalkenhainis polnud alul suurt vigagi. Rinne oli. vaikne ja kus see parem elada.on, kui pa- Tunitossis, Niisugust peab kasutama, sest. hullud asjad on seljataga ja hullemad veel ees. Timmu ometi ei saanud ega saanud Giget rahu, Ta oli nimelt kindlasti veenduaud, et lessimilliridesse on peidetud varandusi, mida -pagevad parunid enam*e7 jOudnud- kaasa vedada, mida peaks tingimata tles otsima, Timmu meisterdas omale ‘puuhaamri ja hakkas scllega. lossi miultire kioppima — kas komiseb vast, vGl mifte. Kui Komiseb, on ehk tegemist peidetud urkaga ja varjatud - varandusega, Kuna tege- yust polnud iieliia kellelpi, hakkas sec komme ka teistele kilge ja varstt jalutasid igasugu staabime- hed, putserid, kokad, kirjutajad ja telefonimehed ringi ja koputasid seinu, et kas kOmiseb vOi ei k6- anise. Timmu ise oli ometi. see, kelle t65 ndis esimesena vilja kand- vat, Ukski asi ef cle aga nii liht- ne, nagu alul paistab. KOmisev koht ‘oli toas, lossi suures kabinetis, kus olid kirjutuslaud, . sured ditvanid ja raamaturiulid, Timmu oli seal ko- putamas kdinud muidugi patitl jraolekul ja salaja, sest pataljoni- Wemad ¢1 salli, et lihtsOdurid m66- da nende tube kooserdavad ja sei- nu koputavad. Kui ta: ntliid Juba laks kiisima seina sisse auk raiuda, sai ta miuidugi kdigepealt - selle eest sCimata, et ta ilma loata mié- da pataljonitilema tuba oli ringi kolanud. Timmu kuulas pragamise lusti: vaikselt 4ra ja klsis siis ome- ti, kas ta tohib na@idata, kus ja kui- das see koht nti Kahtlaselt kormi- seb. Pataljonmlem muutuski uudis- “yGimalust nimelt pataljonilema na sisse auk rajuda. ,Aga koi te seina ilmaasjata @ra léhute, hoidke oma nahk!" Timmu teadis vaga histi, et kui Iuba kord clemas on, pole tema nahk enam hddaohus, sest auk oli ju raiutud pataljonitilema enda loal, Mitliri taga oli tGesti d5nsus ja selles terve hulk kiitinlajalgu, kausse ja liudu. See oli kindlasti vaartushik kraam, kuigi praegustes oludes polnud sellega mOistlikku peale hakata. Patalioni- tilem vaatas, vangutas pead ja ar- vas, et Oigus oli teil, kuramustel. Ja varanduseotsimise isik levis kui kulutuli kGigile lossi elanikele. Mone paeva pdrast oli sellel ka asjalikke tagajirgi. ‘Keldris leiti kohi, kus tks terve sein kahtiaselt kOmises. Selgus, et fegemist oli asja chitatud miitiriga, mis oli tehtud vanadest kividest ja varjatud igasugu kolu taha, et. avastamist raskemaks teba, Mitiir Jehuti maha ja selle taga tuli ava- likuks Oige suur kamber igasugu, kirstudega ja kastidega. Osas kirs- tudes oh. kasutamisk0lbmatu kraam, nagu tolles GOnsuses patal- jonitilema toaski — hdbeasjad, do- kumendid, raamatud, maalid, eh- ted. Osa Kaste sisaldas aga hoopis vairtusitkumat kaupa — pudelite Ja pudelite kaupa veini ja pisut ka kangemat kraami, sakslaste peene rahya . napse nagu © Wacholder, Kiimmel, Bohnekamp ia Deutscher Weinbrandt, Kui suurem osa scomusetegijaid olid indiaanlaste kombel kisades ruumist lahkunud, jin veel viivuks- maha kastides olevat ja l[dbisegi porandale puistatud kraami vaata- ma. Hobe oli ilmselt- vaga vana ja ndis Oige vadrtuslik mulle vOhiku- midagi vaga vanad. Kasikirjalised., pere- konna ajalood ja t&htsate stind- muste kirjeldused mdGdunud sa- Janditest. ,,Ehrenschriftid, Sajan- deid ja sajandeid vana sugupuu, puna parumid,. krahvid, vabahiarrad - Ja muidu von'td... KOik see va- randus. oli l&biscgi puistatud ja osalt pOrandal laiali, -poriste s0- durisaavaste jaljed peal. Kui puna- vaelased kord siia jOuavad, siis nievad; et ka teispool rinnet tun- takse dialektikat ja materialismi: | aristokraatide ja kodanlaste varan- dus ilusti-segi puistatud ja pGran- dale laiali l6ddud..., Veini ja napsi jatkus rmoneks. pacvaks, just nit palju, et sal mait- se -‘suhu, - Kui Geldakse, et gsiitles kasvab isu, stis kindlasti vdib del-. da, et juues kasvab janu, Veini ja napsi aga -ei leitud enam k6ige hoolikamaie koputamisele vaata- mata. Kuna oli tegemist eestlaste vdeosaza, kes selfliseid asju tunne- vad, pandi keldris kéhku kaiku vii- navabrik. Rindevahelistest kiiladest Ja ka siinpool rinnet olevatest ma- hatdetud taludest sai klllalt peedi- slirupit. Sellest sai esmajirguline meski, mis kahku k4Sris, Pesukd6-. gikatlast lossi keldris sai tore re- - fort ja sinna vett juhtivatest tsink- torudest jahutaja, niji et destillatsi- oonimasin tuli kui missugune. Par-- mi sal pudeh konjaki. eest diviisi pagaritelt. Konjakist cli muidugi— kahju, aga kOike kokku vottes olid asjal kasud sees. Nii et kGik,. mis vajJa, oli varsti olemas ja peagi- fossas Viinavabrik nii et puskarihai- su levis lle terve lossi, _ Jargneb Liku a) Ains sceekorall laseks | _ Oklshog York vaata ja led kunstn nasust le aeg vaid ¢ jaav ad| selline ' adasip® Tacky — tantsuil de jay tud le - musi di Da sel ale nud ju | nud erand, fantsug miseg haaray aplaus neh n gsteis tuses faansti laulu j