~ muslikumal. kujal. - "VALIAANDIA: o/tt Vaba estlane, 1955 Lestie St. Boa Mi an a Ont. M3B 2M3 : BREE ESTONIAN PUBLISHER: Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St. Deon Mills, Ont, M3B 2M3 | _TEGEVTOIMETAIA: Hannes Oja. TOIMET AJA: Olaf Kopvillem : H TOLMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arto, Heino. J6e, Olev Tris | | TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuvlutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud , TELLIMISHINNAD Kanadas: _—_e 2 eee or | - = as = F | $136.—, $72.—, $38.—. ‘Aadressi muudatus $l oe, Se... ee ee Ee ee + i + i t —_— - Residivisi mentalifeet N. Liidu kommunistliku rezhiimi stidametuninistus on teatavasti vord- . lemisi. must ning iilekoormatud jal- jude kuritegudega ja. havitusoperat- sioonidega, mida Kreml. ei taha kuidagi tunnistada. Voi kui — siis ainult mil-titelda moka otsast, sii- ‘distades § ,,moningates* mineviku eksimustes Stalini isikukuliust, mil- - Jega kommunistlikul. rezhiimil’ ei ' glevat midagi tegemist, Sellega on " ka seletatay, et Moskvas tekib age ~~ meelepahatorm kui keegi julgeb - ¥Yenelastele nende kuritegusid mee- - ~putada ning neile ette heita, ef nad ei ole midagl teinud oma méédir- nud eksinuste heastamiseks,- Néu- kogude juhid kipuvad neid isegi. koigiti digustama ning mis veeigi ‘olulisem — Stalini ajastu oelusele, Rurjusele, julmusele, johkrusele ja "-_-Kuritegelikest ideedest kantud polii- _ tiKa jatkub nagu naeme praegu Af- ganistanis, allaheidetud piirirlikides ja isegi Venemaal, kus iga inime- ne, kes julgeb suud rezhiimi kriti- seerimiseks pisuthi praotada, lope- _ fab oma elupdevad -hullumajas voi . Ssunnitcolaagris. Kremlis praegu yolmul- olevaid mehi-tuleb pidada teatud tiki pstih- hopaatideks, kelle tundeelu on ni- vord segipaisatud, et nad ei oska _ enam erakdada kus hea lopeb ja -kuri sleab, Teatud mairal on siin tegemist ka retsidivisti mentalitee- diga, kes varastatud voi réévitud ra- _-hakotti kandes hakkab seda lopuks omaks pidama ja saab vihaseks kui _ Keegi|julgeb tema kuritegudele t- ' helepanu juhtida, Sellised tunde- | margid ilmnevad Moskvas ja vene | kemmunistide konirolli all olevas Tallinnas, ka sel juhul kui keegi vi- lismaailmas -julgeh ‘venelaste peale napuga naidata ning juhtida nende’ tahelepanu Balti ritkide anastami- Sele, ning seal punaste poolt orga- niseeritud havitamisoperatsiconide- le, mille labiviimisel on kasutatud valesid, petmisi, voltsimisi,. kinidi- ~ tamisi ning pohitilise politsei ter-. - gorit, selle koige julmemal! ja aar- Seniste kopemuste pobjal véib titelda, et. Moskvas suhiutakse ~ yordlemisi kulmalt fa wleolevalt + - _ balti rahvusgruppide senistesse:clu- de sunnil piiratwd raamidesse fa3- / mud aktsioonidesse Uhinenud Reh- vaste Organisatsioonis. ning ladne- vitkide valitsusasutuste ja poliitiku- te juures. Ladnemaailma. siakirjan- dus ef piihenda nendele algatustele (avatiselt tahelepanu ning Kremlli valitsejad tunnevad endid viga iktedlatens mine julgetens, ene poclaastas $32.— ja. veerandaasias $17.—, kiripostiga fisandub postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29, 50. -TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $77.—, soolaas tas $42.—. ja veerandaastas $22. —.,I klassi. posti ja lennuposti i hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31 — mujal valismaal “KUULUTUSTE: HINNAD: itks toll tihel veerul: jel $6.—. Kuulutus! vGetakse vastu nadala esimesse ajalehte kuni f- 1 esmasp. homm. keila 10-ni ja ‘nidala teise ajalehte.kuni: kolmap. | homm. kella, ‘10-al. Viljaspool tOGa¢ at Leida Marle 223- 0080 . —— eee ans a a — / 4 Kolk, Ende! Berendsen, August Nommik, Laas Leivat ja Eno Salurand. F oto: Vaba Eestlane esmaspdevast reedeni 9—~3-ni. ajalehe tariifiga aastas $57.—, | = eT: =— . Uksiknumbri hind 20 C.F keegi. ei tule nende kiiest vodrast rahaketti ara kiskuma ega neid hurjutama, Meeleciud muutuvad. aga kohe kui valismaagimas elava- tel eestlastel, Jatlastel ja leedulastel Gunestub hakkama saada mdne Uritusega, mis ladnes suuremat té- helepanu gratab ning Balti. riiki- des tolimunud kuritegusid ning seat -praegu valitsevat 20, sajandi klas- sikalist ja peensusteni valjatédte- tud koloniaalststeemi paljastab. See vihapurse. paiskus. eriti Age- dalt esile méédunud suvel Kopen- haagenis korraldatud Balti Tribu- mali jg Laanemerel organiseeritud vabadusristlemise p#evil, Originaal- sele algatusele pithendati. Liiine- Euroopa ajakirjanduses. ja teistes massimecdiumides cotamatult suuri iahelepanu ning Moskva -kaotas oms tasakaalu. Tallinnas anti kohe ‘kask vastupealetungile asuda. ning selle ataki raamides ilmuski. partei peahaalekandjas sRahva Hailes“ ‘dige sdimuvaling valismaal elavate eestlaste, Iitlaste- ja leedulaste av- ‘vel, mis triikiti tiies ulatuses dra ka vilismaale tasuta saadetavas - pro- pagandalehes ,.Modnmaa, - Gleks vGinud arvaia, et kommu- nistid on Oppinud nastate jooksul endid valitsema ja ome norku kohti yarjama, kuid ,,Rahva. Haale“ ar- tikkel paljastab eriti sitmatorkavalt, kust venelaste ja nende eesti kdsi- laste king pigistab ja siida valutab. Yallutajad méevad, et nende. katie ‘kahmatud merecagrmne maatukk, Lust suur_osa endisi. omanikke Siberisse — suiema saadeti voi kohapeal hivi- tati, éi kuulu siiski neile ning vabas maatimas leidul siiski veel palju inimesi, ja isept mojurikkaid polii- tikuid, kes seda vagivaldset lainie- misoperatsicon! voora vara arvel ei tunnisia, = Stil, mida kasutatalise ahve Haales® Balti Tribunali atakeerimi- sel meenutah omasegseid Kallale-- tunge balti pagulastele kommunistii- kus ajakirjanduses vahetult Teisele maailmasdjale }argnenud. perioodil. "Tribunali organiseeriiaid nimetatak- se ,,reaktsiooniliseks emigrantlikuks rampsuks", tunnistajaid | alkohooli- kuieks, terroristideks, smurdvarase teks, karjeristideks, rooviiteks, tle- jooksikuteks ja kriminaalkurjategi- jateks, ‘Toeposiest — rohkem ,,titt- leid“ ei oleks osanud valia moiei- da isegi koige leidlikum aju. Vaba- dusristlemise Izeva peatust Helsin- gis piliitakse kdigiti naeruviaristada ja kerjatakse siit-sealt soome aja- lehtedest valia iiksikuid -tsitaate, mis loomulikult om suanited taut a . a oe ieee ee 2! Pr . . eS vastuvotul — “ee VABA EESTLANE tolmape jeval, 26. veebruaril | 1986 ~ -Weseesiy Fane 3 i 996 OR, RS OU $5.00, esikG]. § “Bac: Seo URFe CSAS SRR ere ame ; 1 ' a : . . - ait ta kM mal pps Be: ree age “Mi - URO Aktsioonikomitee alustas | fda Allkirjade kogumisega clustati Leedu Vabariigi valiskiilaliste Toronto Eesti Meskoori koosviibimisel toetati aktsiooni $462 suuruses — Aktsioon voivat kesta kuni kaks aastat “Kanada Kestlaste Rahvuslik URG Aktsioonikomitee poolt kutsutud isikute | ja oF ganisatsiconide esindajate koosolek toimus Eesti Maja Vaikses saalis ligi 30 osavotja- | ga. Pievakorras oli vahepealse tegevuse ja tegevusplaanide tutvustamine, valimised ja _ allkirjade kogumislehtede ning annetuste andjate lehtede ‘Valjaandmine. Koosolelca L. - Leivat andis. informatsiooni, et allkirjade kogumise lehed on trukitud nagu eelmise!l koosolekul ja Balti Liiduga kokku saamisel oli ettenahtud. Balii Liit kiitis aktsioo- ni algatamise ametlikult heaks ja sce avati ka ametlikult Leedu Va- bariigi vastuvétul reedel, 14. veebr; ; juhatas h. Leivat, protokollis K, Salurand. hed katte saanud, kuid- esimesed sada nummerdatud lehte on jdetud _Teservi' loodetavatelt Kanada. pollii- Samuti alustati allkirjade kogumise- ga eesilaste osas laupdeva Shtul toi- munud T. E. Meeskoori. koosvitbi- misel, kus H. Paara abil pandi kok- ku $462.00 42 allakirjutaja poolt. Veel on. ailkirjade _ kogumisega alustatud T.-E. Naisseltsi iiritusel ja Eesti Aposthik-Gigeusu koguduses. Latlased ja leedulased on oma le- ma Scomes valitseva deliknatse po- Ntitilise olukorra. téttu venelaste lan- lu. Selle artikli: pdhjal jib ainult jareldada, et venelased ja nende eesti sobrad olid ‘Tribunali parast paanikas, | Meil ei pruugi-siin valismaailmas oma senist tegevust eesti rahvale tehtud ulekohiu heastamiseks hibe- neda, kuid samal ajal on ka selge, et me cleme feinud tisna tihti fa | sageli tihja tid ja‘ niéinud palju vaeva lrituste ja algatuste kerral- . damisel ja organiseerimisel, mis ef ale moju_ avaidanud siimsele iihis- konnale ning on jainud seetétty ka Balti riikide okupeerijad ja kolo- niaalvoimu issndad kiilmaks. Kuid ‘on. aktsioone, mis kérvetayad. valu- salt. ckupantide tsllaaluseid ning sunnivad neid soimuvalangutega eit: did digustama, millega nad satuvad veelei | halvemasse olukorda, andes fOendi oma mustast siidametunnis- - tusest. Uheks selliseks lizituseks oli Kopenhaagenis korraidated Balti Tribunal ning selliseks: aktsiooniks: voib kujuneda ka hasti organiseeri- | tud ja kavandatud kampaania vaba suvel, KA hl maailma ajakirjanduses Balti ritki- dest toimunud suurkiiiditamise 45, austapieva tahietamisely eeloleval | tikutelt allkirjade saamiseks. Sel nidalal lahevad lehed vilja iile Ka- hada, et suuremail aktusif allkirju koguda. Ta selgitas lahematt lehtede tait- mist, pidades vajalikuks, et need mite el tuleks poolikult tagasi, ku- na s¢e raskendaks arvestamist. Suuremais Kanada asutustes, et- _ tevotetes on niliid vafa eestlasist kentaktiinimesi. Aktsiooni jun- res tuleb rohku panna sellele, et . Valitsuse ja parlamendiliikmed - -Saaksid modjutatud, Meil on vaja kdendajaid - riike ORO juures. Tuleks kanada poliiti- kuile selgitada, ét selline aktsiooa on kaigus ja et nad -toetaksid seda URO'sse viimisel. L. Leéivat. Kiisis, kas Kellegil on haid ideid kuidas aktsiooni teosta- da kanadalaste. huleas.. Kas sobiks minna drikeskusse vastava . lauaga ja hakata allkirju’ Koguma. Oma’ ‘suurtiritusiel on kerge seda_ teha, aga tuleb leida teid kuidas ka mu- jal saaks seda labi viia, A. Nommik ti esile kokkupuu- tumise Leedu vabariigi vastuvotul, kus minister T. Ruprecht lubas ol- la abiks allkirjade kogumisel Onta-- rio parlamendis, Seda vdiks katse- tada ka teistes. keskustes. A, Nimmik oli valmistanud ola- katt, millise allkirjade koguja oma laua juures iiles seaks tekstiga: »Communism the unpunished crime, look what was done in Bal-- tic States, Sign the petition of Bal- tic States to the United. Nations”. Ta soovitas kasutada sellist. ipal inglise keelt k6neleval maal. - Tg soovitas alikirjade kogumise ajal keneleda olukorrast Balti niikides, kuidas N, Liit surub —praegue = balti rahvaid, Kaisa. -Randpere jubtumit, Op. Matsni- ku _vangistamist jm. : Noguiad peavad andma seletust kuuele miljonite inimesele. See on alikirjade kogumise mote, Vajame allkirju URO liikmete modjutami- seks ja leidma URO liikmeskonnas kaendajaid. A. No&mmik jagas aktstoont ka- heks osaks. juurde minek ja neilt foetuse saa-- ‘Mine vaatleja staatuse .saamiseks, sest praegused tunnustused on pa- _ berlikud. Vaatleja juuresolekul ei A ha bie | : ty , ne me, ah - ae e | . ai 3 mae us r. Esimeseks masside | = ——m ! Kanada Festlaste Rahvuslik URO Aktsioonikomitee organiseerijad. Vasakult Lembit = - = on ek tl ee ! =. Ja = . - TT ee . "be uo — . = . a fic ed = ae -- See" . re | —_ ch a . - - = ae saada enam eitada ega Gelda nagu & Balti riikide suveriansust poleks olemaski. Ta kiisis koosolijailt kas. nad on sellega ndus, mida komitee on seni teinud. Keegi ef vastanud, mida ta pidas vaikivaks ndusole- ‘Kuks, ° E. Salurand iitles, et suure teh- nilise Operatsiooni labiviimist et saa teostada ilma asukohamaa intmeste abita. Qn vaja kiendajaid Kanadas, kes annaksid otseselt toetuse. . Ta ‘leidis, et. aktsiooni on seni, f _jiiga rutukalt tehtud, kuna el joutud oodata kiiendajate instl- tuudi organiseerintist. maalseks arenguks tuleb moodusta- da iildine Balti aktsioonikomitee ?- liikmelisena; sest peab olema vastl- tav Balti organ, mis on kiendajate leidmisel tihine. Jargmised tuhan- ded lehed triikitakse juba kaenda- jate allkirjadega. Meil on valke ' grupp kanada sdpru, kuid ‘tuled kaasa tuua laiem thiskond. Aktsiooni praktilise _teostamis¢ osas kiisis selgust R. Marley, puu- dutades annetuste tegijaile tulumak- suvaba_ kviitungi andmist, kuidas ff on drikeskuses allkirjade kogumise- fagab julgeolskut. _ Veel leidis ta, et asjaajamise -not- .§ ga, kes annab selleks tuba ja kes i A, Sepa Kusis, milleks korjants 4 tehakse ja kuhu see raha laheb, & miliele L. Letvat vastas, 7 et raha on vaja 60000 lehe trie kimiseks, propaganda tegemiseks | Je sdidukulude katmiseks. (arg Ik. 3) = = "os oe _kirjanduses Nr. 16 Kommentaarid itaalias, Palermes, alzas kohtu- _ protsess, mille hiigeldimensiconid lasevad teha oletusi, nagu oleks slin tegemist mone riigipdiret taotlenud poliitiliste ekstremistide jouga kohtu alla andmisega, Asi pole aga sucugi nii lihtne — tege- mis on hoonis ohtlikema seltskon- naga. Sitsillia Mafia lilkmetega, - keda siitidistatakse palludes kuri- - tetudes, mis hilmavad mérvad, uimastusainetega kauplemise, val- japressimised, kitiiditamised, rédvi- | mised jne. jne. Protsessi ulatusest annab juba pildi kaebealuste arv — neid on kogusummas 474, kuid — ~ paljud politseleksperdid on yeen- dunud, et koltu alla antud jéuk moodustabh ainult iihe osa Mafia vandeseltsi kuuluvatest kurjategi- , jatest. Dlejadnud on vabaduses ja jatkavad oma musta irl, ‘Kuid politseivoimusid ei vaeva alnult see teadmine, et neil pole on- nestunud koiki Mafia mehi kohtu alla anda — nad kardavad ka kdi- gi volitseinike ja kohtutegelaste elude parast, kuna i¢a protsessiga seotud . ametiisik. on margitud mees ja voib Janseda Mafia loogi- - meeste kallaletunci ohvriks. . Kaebealused. on. selle sajandeid yana ralvusvahelise rééviibande ‘Kehalikud jubid, kellede kasi ula- ‘ tub Bangkok’ist New Yorki, Arva- takse, et vrotsess on keeruline ja kemplitseeritad ning véib kesta aastapdevad. Sitiidistusakt: ulatub 8607 lehekiiliele ning hélmab ka paljude politseinike mérvamised ning Mafia omavahelised arvete - éiendamised, mis on néudnud vil- mase 3 aasta kestel ile 90 surma- ohvri. Mafia suurimaks morvaks, ‘kuid iihtlasi ka rumalaks valesam- muks, peetakse Sitstilia. kohaliku orefekti ja. Palermo kuberneri- kindral Carlo Alberto Dalla Chiesa orvamist 1982, aastal. Vastavad wurimised. on selgita- nud, et Mafia juhid teevad suuel No rahasid uimastusainete miugiga, kusjuures nende sidemed ulatuvad ile koeu ‘maailma. Ainuiiksi : Uhendriikides on nad teeninud he- roiink miiigiga 20 miljonit dollarit aastas. Organisatsioonilé kujunes - voamistuskiviks iiks selle liikmeid— Tomasso Buscetta, kes andis polil- ja¢ seivoimudele vajalikke andmeid nit Itaalias kui Uhendritkides, kirju- ™ tades sellesa ise alla oma surmaot- -susele. : j Kuid oma elu. narast kardavad | ka kohtunikud, keda saadavad ‘Dpi- devalt -hambuni relvyastatud valvu-- rid, Kuid kui kava? Kas elu lopu- ni? Mafia loégimeeste morvad . giinsel mandril nditavad, ef hurja- tegijad veavad koiki neid meeies, kes nende teele ette satuvad ning - tende musta ari takistavad, Ain- saks lootuseks ja4b, et seekord te- hakse Sitsiilias vordlemisi puhas tid Mafia tiivasulvede valjakitke- _miseks ning et niiiidénnestub se da kurjategijate . jouku enam-va- hem likvideerida, kes kummalisel kombel on suutnud. alati vee peas piisida ja oma ri edasi ajada, — Niib, et demokraatliku maailma seadused ja voimuvahendid on sel- leks olnud liiga norgad, et Matfiat tikvideerida, ‘Kindral Silva morva: misega sai Itaalias nahtavasti kan- natuse méot tiis ja asuti tegutse- ma, Uhendriigid ia Kanada ei ole ‘lmselt nii kaugele jdudnud: aja- kirjutatakse. vabalt ning pikait-laialt, kes on stinsed Mafia juhid Ja nrilliseid seaduse- —yastaseid overatsioone nad jubi- vad ja teostavad, kuvid politsel- ja j kohtuvdimudel puuduvad. ilmseit voimalused kesaciit kinni hakka- miseks ja. sittidlaste Kolin alla and- miseks.