ew! ": ae woe rots St ee! oa ‘ 1h Bree : ue oe
Pa rere a eres) 11-1) Gar eer i ee

VABA EESTLANE seljepteval, 1, getsembril 1977 — Thursday,

VABADE ERSTLASTE j WAALEKANDJA

_ WABA ners rt

VALJAANDJA: O/tt Vaba Restlane, 135 Tecumseth St Toroutes.
‘PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA:-Hannes Oja |

POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, Toronto. &, Ont. MBJ sM7

TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, Icaulutused,
exspeditsiaon } 264-7675 :

TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poclaastas 116-— ip
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas 48—, poolaastas $25.00
‘ja yeerandaastas $13.00.

TELLIMISHINNAD valjaspoo! Kanadat; sastas $32.— laas-
tas Bad — ja veerandaastas $9.50, -Kirlpostiga USAs: a2stas
$53.—, poolaasias $27.50 ja veerandaastas $15.—

OSTICA tilemere-maadesse: aastas Si2——, poleastas
$31.50 ja. veerandaastas SiG.50 oo,

Asdress! muudatis 30 t.— Uksiknumbri hind $5: c.

FREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth , |
Toronto 3, Ont, MéJ oH? |

Ve used hati as

eter, eet ee ed at “sort
er near ele por 4
ee ote aba a ik ge oe
e
-- a] .
a,

date ie
Beara rarer ana
Scere tor tee

5 el ee
ar oT or
ar = Ls a “a Co i

EMER “ka lifnemaailmas jalgi-
takse teravalt Abessiinia ja So-
maaiia vahelisi yéithusi Ggadeni
kOrhealade parast, ei cle: kusagil

" Kuid «sil fiks midagi tosisell
vilta. Moskva et osanud ilmselt ar-
yestada Somaalia ja Abessiinia
lomavahelise vihayaenuga ning So-

| Meskvale kok eeldused India oo

. sells Jaevatee kaudu yaolab Kesk-

sidemed ja sai enda kasutusesse

' vist, t6Gtas tiikk sega professori-

matjal hevi nende voitluste arengu'maalia territoriaaisete néudmiste-

vastu nii suur kui Moskvas. Selleks | ga Abessiinia yastu. Milemate rii-
on ka tungly pohjus, sest kui ve- | kide vahel kiisid Ogadeni piirkon-}—--._-_
nelaste ja kuubalaste toetusel vott- | nas voitlused ja kui N. Liit hakkas
ley Abessiinia, kes saab pidevalt | relvadega varnstama ka Abessti-

-moodsat sojalist. varustust N. Lil-, niat, sils pidas Somaalia president

dust, selle soja kaotab, siis on see, Basse vajalikuks katkestada oma |
N. Liidule juba neljandaks litia-| siprussidemed N. Liiduga ning So-
saamiseks strateegiliselt tabisas, maaliast saadeti kiiremas korras
Aafrika idaesas. viija ka vene sOjalised nOuandjad,

N. Litt on juba varem valja tor- | kellede arvu hinnati 4500-le, Samal
jutud Egipiusest, Sudaanist ja So- ajal katkestas Samaalia di plomaa.

maatliast ning on Sianud nende ta- | | tilised sidemed ka Kuubaga, siiil-

gasiOdkide tulemusena Aafrikas'  distades Castrot, ef see on saatnud
sunre prestiizhikactuse osaliseks, | Kuuba sOdureid Abesstiniasse So-
millele liituvad . ka strateegiliste | maalla vastu voitlema,.
posttsidonide kaotused. Eriti suu-
reks, miinuseks N. Liidule oli-vahe-|
kordade. katkemine Somaaliaga,
kuna Somaaka valitsus ttatas 13.
novembril, et ta Lopetab ama sop-
ruslepingy N. Liiduga ja tegi kot
Hile vene nduandjatele ja arenti-
‘dele kerrelduse kokeseli mraalt |

Kurd venelasi optah ees veelpi
uns liliasaamine, kuna Somaalia
lyaed on olnud Ogadeni korhes toi-
munud volllites viidukad ning
Abessiinia sOjajoud on Saanud pi-
devalt litiia. Kui Somaalia vagede
edu jatkub, stis vaih tekkida Abes-
lahkumiseks: sitnias ‘rligip6ore, mis korvaldah

Somaatiast viljaswumine li se- volmalt makrsisttkud voumme:
ai ka Moskva suured strateegilised | hed ja nendega koos ka Kremlist
ja sdialised plaanid, kuna vene sd- Ja Kimball Kehale saadeind ndu-
jalised ekeperdid olid kKavandannd : ‘andjad ja sédurid. Seda elukords

- suuvefocnelise projekti Abessiinia,  arvestades on ka moistetav, et N.

‘Lida vilisminister Gremoko poo-
ras Asja thes oma kones kéts!
Aafrika ritkide poale Sbessiiniate
tottuse andmiseks.

“Somaclia ja deemeni oma moju al.
la painuta miscks, mis oloks loonud

keani ja sellega kees Punase Mere.
laeveliikiuse kontrolliinisaks. Sele
nlaani Sanestumine -oleks maail-
mapchifisest asnextist Taatudes
oInnd erekordse téhtsusega, kuna

Kuna - venelasteh an Abessiinias
miingus vita palju, siis on Mlosk-
va snurendannd oma relvasaadoti

Abessliniasse ning sinna vealah

_ c. pidevalt ka farke ja tetsi raskeid
Ida O48 maalmaturcudele.

Venelaste esialesed dinkemaatill.
| bal 4
sed sammud Aafrika idsesas arc-
nesid erakerdseit edakalt. Maskva

sOimis Somaaliaga fihedad sonrus-

lastele . Spetavad  kuvbalased.
Ameeriktaged un jRannd  esialein
sctles kawreleulatuvate tagajitrer-.
deca yGllustes peellviatajaike
ning keelduved ka relvadega ya-
rusiamasi SemaahHal, kuna nende
aryates e1 saa nad relvi anda ril-
gilc,. kes teisele on Kallale tungi-
nud. See ameerikiaste ukskoiksus
Ja Hilgne ettevaatlikkns ‘voib keja-
neda etsustavaks teguriks Somaa-
tia ja Abesstinia vahelistes vditlis-.
tes ning pista Abessiinia mark-
sistliku diktatuuri ja sellega koos
ka Moskva prestizht ja strateegi-
lised huvid. |

‘Berbera mereviiebaasi. ning mite
lennuvatja, mille tulemutsena . N.
Litt mocdustas selies piirkomnas
mnirhimisviiivse sijalise jou. ja ku-
junes Chendriikidele Shvardavaks
voistlojaks India eckeanis. N. Liida |
diplomaatia saavutas. silmapaistya
mena ka Abessiinias, kis. yOimule
paises marksistlik valitsus, kes

 Katkestas oma suhted Uhendritki-
dega, mille jaréle. Moskva hakkas |
sdatma , Abessliniale. massiliselt

relvi. ' _ LA.

vilisminister Urbsysel saata Lee-.
[du saadikuteje vélismail jargmi-
Ise telegrammi:
= Kui mel sun. tabab katast-
roof, siis péab Stasys Lozoraitis
We votmea valismaale jaanud dip-
‘|lomaatide fnuhtimise.
Kahe nidala pirast oli katast-
reof julttunud. Leedu diptomaa-

Leedu presidendi.
A. Smetona sactus
Shveitsi ajakiri Der Bund"
. avaldas' augustis iilevaate Bout
“istest slindmustest Leedus
1940. Eriti seleub artiklis Leedu
oresidendi Antanas Smetona saa-
rus. | : |
.Smetona kuulus leech vabar |
dusviitiejate liikumise ridadesse.
~ Olles solle juhtivamaid likened,
valiti ta 1920 Leedu Vabarigl e@si-
mesaks presidendiks, Ta oli ju-

dus organiseeritud marionettide-
valitsuse ees valijate tahte yalt-
simise yastu.

.Smetona SOOVES anastusele }Ou-
ga vast, panna, aga jai oma va-

; “ ! "| litsuses vahemusse. Ta Inbas VOE- |
Ta, Oles erili huvitatud Platoni| 4 pubkust ja siirduda valismaa-

" Gpetusest. semionas polmucd mil. | ie
dari diktaatorlikku, fa ol] rahulik

‘ja jarelemotlik, temast poleks ku- 3 kohvrisse, vGttis 12.000 doiarit}

Nagi spanud agedat parteimeest. | cauctetud raha ja karusmant'
Nauk: -beude Wiimasium ej ta-|ning siirus koos abikaasa-ja tit

Hanud vemona pariselt etteval-trega Saksamaa piirile.

mistamata. Kul ta iimaatumt Abikaasa. ja titar paasesid Lee.

ja sea Ieiduyad stiidistused oli dust valja, mitte aga president.
jabi higenud, lrhstds ta 3.

reivi, millede &Ssitamist abessiin- /.

tembri

aa
did valismaal protesteerisid :

Smetona pails hadavajaliku | Leedu poliitias ja juba “S
| koniinuitesti. Ta siirus Usa. S58, |
'

Smetona, tahtes oma fasn'eya “Wh.

juunil | Néukogude volinik Dekanosov gi-i muaril 144 suitsumtir gituse | Ratte. |

7 \Kommentaarid |

Petliku detente poliitika  varjus
ei ole N. Liit: mitte ainnlt aus)
maaalasid oma .tilemvdimu alla
painutanud ja lidneriike minjur-
duslikult koorinud, vaid ta ou’ suv-

rendanud oma OOnestamistegevust

lafnemaailmas tha lalaulatustike-
mate. spionaazhioperatsioonidegn:
Uks Whendriikide ajakiri mainih,
et kommunistide agendid on niiud
kogu maathna ulatuses criti ener-
piliselt tegevusesse rakendatud, ct

varastada teiste riikide salkadusi. —
j Ning sploonide tihelepanu 2: ol

| kontsentreeritnd mitte aimult $0j2-

ok, pe . oy aah Ks ii Neb a
SGT see EL) Reis Osis Soare aare hot

Mésdunud pilhapseval or vdimeerit - Torontos Vana-Andrese kirikus noor eest] opetaja Hans Walter
Johatison. Pitdil nieme puhalikust talitusest osavotund vaimulikkude rivi paras? . ordinatsiooni
Vana-Andrese kiriku altari ces. Vasakult: Vana-Andrese koguduse dpetaja A. Taul, piiskop K.
Raudsepp, Opetaja H. W. Johanson, Ameerika luteri kiriku Ida-Kanada sinodi president dr. 0.

Reble, ‘Willowdale Advent Luteri kirtka pastor W. ‘D, Huras ja tat i koguduse Spetaja J. Calitis.

Eestlased sooiva Giglast

a ee

osa Kanada ihis onnast

Eestiaste Kesknoukogu Kanadas juhatuse koosolekul moodu-
nud nadalal jaotati julatusliikmete ametid endisel kujul peale
muudaiuse lackuri kohal, Esimees U..Petersoo on eraldi valitud .
ildkoosolekul. Abiesimeestexs Torontos on H. Lupp ja L. Lei-

vat, abiesimeesteks kohtadel P. Méldre (Montreal),

A. Jurs

(Louna-Gntario}. ja-W. Pent (Ottawa), peasckretir -E, Salurend.,.
sekretaria Julie Herma ja H. Teder, laekurid ¥, Raiend ja J.
Pahapill ja ametita lifkmed E. Ehvert, J, Kahar, E. Kiilaspea ja
Eneri Taul, Tédkomisjonide koosseisud kinnitati tidiselt endiset
kujul miningate. komisjoniile esimeeste poolt esitatud muuda-

tus: ee,

Koosolekul esirmees U, J. Reteroo sus Bel ole ‘mitte ainult satlitud,
ja ablesimecs L. Leivat informes. | vaid ka toetatud, Kanadat soovi-
risid vahepeal olnud tegevusest. : iikse naha maana, kus iikski kul-

Hiljuti-oli .simehei ja.

FEN esindajail  labiriitimised

teistel J tuuriline grupp ej tactleks absor-
nele

beerida teisi yO suruda

vabade ukrainlaste Maajlmaliidu! cma kultuwri ja traditsioone. Ka.

esindajatega vile

rahvuserupi ‘he ametliku Keele domincerimine

(Balti rahvad, wkrainlased ja val-| | annab paratamatult Kahele nn

sevenclased) koostda!

UN-} kauel1.

kavanda-| pohirahvale tugeva kulvuurilise ja-
tud uhise akisioon Kbiviimiseks! 2 acdministratiivss

eclise.  Seeni-
razt nn, etnilised Sree vajavad,

Aktsioon tecctamiseke etlewih-! seda toehus ja kaitse

tid: materjalide kogu on jubal

— tritkis.
cL. Leivai _ informeeris Mestlasts j
Keckniiikocu Kanadas pooit Ka-

| evses siiste

Kanada contédleratsiooni prac. |
sms trahua vaikeste |
ralivusevruppide kultuuriise |
idenfsuse sallimine ja toecus.

pada ithtsuse Kemisjoniie saacde-| ametiiku politika juhtmétete raa-
tud vastusest roms jon. poolt or-; midesse.

Panis satsiconidele esitatud kiisi-
mustes lihenduse
Torentas
23. ja 29. novembril. Kanada iiht-
suse kiisimuses saatis EKN oma

komisjoni kit
Sitlemizkoosolonuiega

scisukohad Ontario valitsusele ju-|-

bat suvel,

Need seisuicohad. ida Siis $o0-
vis Ontario Mitmmeluituurilinise
Noukecu, t@atati valja EAM
liikmete Montzealis prof M1.
" Pulweli ja P. Moéldre kaast0él.
Kanada ithtsuse kKomisjonile
(Task Force) saadetud vastuse
rvhutatakse, et Kanada eestl weed

{soovivad nahe ihtset Kanadat.

mis on-nii kaksikkeeleline Inui
vOimalik ja kus mitmekultuurili-

rutas juba oma pika kde valja.
Aga siis paises president kérval.
teed mocda Saksamaagle. Sep-
iSpul joudis - Smetona
Shveitsi Berni. Ta elas Bernjs
titkk 2ega, muuseas Samas kya.
tealis, ‘Kus Lenin omal | jal Oli
elanud.

1721, novembrini pest] Ber- |
nis Smetona, Lozoraitise ja pa2-
ri teise diplomaadi juuresolerd
konverents. Selle otsuse jarej nici
Lozorattis, kes mdsrati
mustrits, parast Smetona sarria
yOtma ttle presidendi amet].
Smetona ei loobunud oma pye.
sidendikohast, Ta oli juba isasy
ikke al mi, inginud Lilies + Os]
veeviut paisenid OMIM: ide
host, esindades Lesdu vabadnes

Clevelandi. Seal sls ta maja dn

lit tulest piste, hukkus 9. ing. |

Peaks see stisteem koteuvarise-
ma, YS Sxab praegune seodne
status quo hajritud ja yéivad |
ickkida TManada. mitmelkultatri-!

Foto: J. rel is

a ee ee i ee ¥

| Chicago hinnana .

|

Toronto Eesti

| Segakeorile

Nagu ,Vaba Eesilases*

kus ta andis kontserdi.
litiisimise alla Peeter Elias Chi-
cagost ja kirjutab  muu-huleas
jarmist:

Toronto Eesti Segakoori solo-

esinemine Roman Toi juhatusel}

Kesk-Liane Laulupieval, umbes

15 aastet tagasi, kujunes paeva |

kunstiliseks kérgpunktiks. Need |
muljed polnud wrunenud ja Chi.
cacao Eesti Maja tiitus niitid pub-

iF 3 lirideni, - et |.
ikust mahutavuse piirident, rammusam

nalitida. eesti laulu -parimate o0-
tustega.

Toronto Eesti Segakeor on va.
hepeal jounuc

mdéddunud saavutusile. Oliliselks
muudatuseks koor] elus ol: Ro-
‘man Toi lekkumine. Kgorijuht!
Wlesanded vattis oma peale Uno}

‘Kook, kelle reputatsioon Toran.

| to puhikpillide orkesiri crganisee-
.Thiang ja jubina watub katugele
yaljaspoole  kodulinna = piirice.

Loctused €1 ole petnud. Une 00K ryga-Saksamaa tecnistuses, Liine

kesitab oma wut instrument,

\Koori, paindlikuwlt ja helinditesse

suvanenull, milleie lawljad tahele-

;peneltsult ja mesleidj] jargnevad.,

eelline vastastikune usaldus lgob
parime eelduse kaori edukals tu.

lisusele ebascodsad regionaat- htevitouks.

seit surved.
Samal aja nn, kKolmas jdud void
avaldada ‘ta sakaalustavat
Rahe-yolstieva pGhirahvuse vahel,

Ki Kanada iihtsuse. huvides
iewtud Kultuurile tehakse kchan-
damisi, siis need e] tohiks toimu-
da. teiste kultuurviste -gruppide

-farvel. Eestlastel Kanadas ei ole

Beam 4 $e
stipendiumifond valja mruusila- |

eclarvamisi teiste rahyaste suh-

tes. Nad respekteerivad teisi et-

nilisi tthiskondi ja soovivad oma!

diglast osa Kanada tihiskonnas.
Koosalokul oli kone all Véichie.
piiha ptthitsemise ktisimuses tek-
kinud olukord, kus trituste kavas
on Voiduptiha ptihitsemise korral-

damine Samal paeval eraldi kahe }-

creanisatsiooni poolt. Koosolek
pidas iarvilikuks ‘korraldada
kooselek, et saavutada kokkule.
pet Voicduptha iihiseks. ja vari
baks pulhitsemiseks. -

@ Kolmandat korda andis Eesti
Laenu-Hoju Whisuse juures te.
trey Lembit Tuulixu nimeline

stivendiumi Rootsis tegutsevale
ansi;T noormuusizwe. Seekordne
stipendium, mille suurus 6,509
Rootai ‘erconi (ea 1200 dollarit),

miabreat) Marja Liisa .Piirimetsalis,

kes praegu Gpib Goteborgi kér-
commas MUUSIEOOHS luuu ja muu- |
cthatoctaja kutset. Ta on Norr-
Eeépingu muusikeelu. juhtiva te-:

melace Herbert Piirimetsa tiitar,] nar. 589

hinnangu

vite |
| avaldaiud, kiilastas Toronto Eesti
Sezakoor 5. novembril Chicagot,

, Selle |
kontserdj yotab vaatluse ja ana: |

fuubel-ikke ja!
{vob .whikelt lagasi: vyaadata oma,

listele vaid ka tehnoloogilistele sa-—

ladustele ning andmete kogumise-

le Hidneriikide drilise ja tddstusli-

ku tegevuse kolita.

 Sealjunres on loomulik, ef spioo-~
nide arv kasvab-samas proport-

sioonis nagw stiatreneh: Kremli isu
kapitelistliku maailma sojaliste je
tddstuslike saladuste jarele, Suanr:-

atrvulise spioonide vorgu fesevu-

sesse rakendamiseks on dcétente
poliitika loonud) suurepdrased ¢ct-

‘| dused- kuna igasugune koost60 pal-

jude! aladel kommunistlikn maail-
ma. ja lidneriikide vahel avab ve-
nelastele ja nende sipradecle tksced
paljude delegatsioonide, ckspert-
de,.spetsialistide, teadlaste ja vaat-
lejate J4inde saatmiseks, keliedest
syurem osa on ROD poolt varvatud
salaluure agentideks ja tesutse vad
vastavate napunaidete ja juhinvs.
ride jirele.

Lidneriikide ° luureandmetel on
N. Liidu spioonide tegevus suure-
mas skaalas kontsentreceritud
thendriikidesse ja Ladine-Saksa.
maale, 'Ameerixas huvitavad yvene
agente eeskiit sijalised salzdnused
inagu nendel mineviku pdevadel
(kui Kreml! varastas oma spiocnide
abil ameeriklastelt aatompei oi
valmistamise saladused. Kuid si

jalisele spioneerimiscle lisaks tun-

takse suurt huvi ka Uhendrtiodde
koreele arencnud tehnoleogia fu
ma janduslike infor matsioons vastu,
‘mida katsutakse hankida
Spionaazhivorky keelitatnd amen.
riklaste kad.

Liane-Saksamaa on pirash Tris
maaiimasoda olnud  spicsnidcle
roOhuga karjznvairks
ning viimase kolme aasta jooksul
on Kreml seal oma snioonide tcge.
yust tumdivalt: latendanid. Acin.
did ajavad taga peamiselt sSialisi

siladusi, kuid vilmascl mat tan.

| takee sumrt. hiv. ka Liise-Satse-
‘maa kergete tehuotoog'liste S2O7

tinste vast, By

Bon yehmnid kalknleertyad, nf

pracga on Laine-Saksaimaal Kom
munistide. nalgatehel wns ns
salahiare agentl, kes penaesu Ott
pretsendi ulatuses on NR. Liida ja

Sseisanans on salalinre asfentic cle

seta ‘kdiltesaadavameks. tise

mals, et Laant-Saksamaa opisid
Ida-feksomanda |

lnuninvad kokku
ja-Tshethesloyakktaga ning ef Pin
Sakeemaalt saabunud agentidel oj
ole Wines mingisugaseld koclerity:

‘Kuid koorjl on ka probleeme, | kusi.

méju|nagu mujalgi, et kassa tommata|

nooramaid lauljaid hadlevarvineu
mitmekesistamisess. iSerkib Eii-
sintus kas probleemi vdiksid la-
hendada eri noortekoorid. voi jal-
legi nocremate-vanemate ihisan-
samblid? ‘Koorjlaul, eesti rahvus-
kultuurilise tegevuse vAljapaist-
vaid alasid, ome enam. kui sajan-
dilise traditsiooniga on sedayérd
siidamelahedane, ef -kompromiss
peaks olema saavutatay vanenia-
te ja nooremate lauljate vastasti-
Rusel moistmisel.

‘Torontolaste Kiitatulek, nende

jaul, magamata G06d Ja munud sdi-}.

durasxused .ljeidsid  stidambilxu
ja ohtrasti kiitust.
Slindmust vairistasid Chicago

esti Maia presidendi Enno
Foomsalu, Chicago Eesti Sega-
koort esimehe Karl Varraku ja
Kalju Kaldalu s6navoitud ja roo-
sid, milledele vastas Toronto 00-
ri esimees Georg Teres.

Pravincial loterii
voidud —

Puhapieval toiraws - jacjekordne

The Provincial Inter. loociin ina, |

| Kus kelm the mi Ujenilist peas: iM
jangesid pileteile mr. 4952959,

| 4989835 Ja mr. f258462; kaks 100. 000
dgilarilist voitn langesid p! ‘deteile |
2393 ji nr. 1062818. Mokau

kes on kodulinna ecstt luraistel : Isositi villa 21.909 vSHu kogusuni

esinenud.

;Mas $3.262.000 vaartuses.

Kahtlomata, soodustavad paimasie
splosnide tegevust tunduvalt Vinee
riikide nellitikute ja maxsneedia
katlalctungid oma lureerganitel:
ja pelidscivofmudele, Liane-Seksu-
mal anti selle liheraalse poliittka
tulemusena Baader-Meinhofi terre:
ristide punaarmeele kurbade tara
Jargedega suur  tegevusvabadus.

Uhendriikides niairisid mined 70-

Jitikud ja ajalehed CiA-d ja FBL-d
mii nagu suutsid ning praegn on
Kanadas kitimas politseivdimude
ja Juuretegevuse vastu somalandoe
kampaania. Kartus Kremli ees an
Sageli nif suur, et ayastatud vene

vaid nad vaikselt maalt. vialja SAH.
detakse.. |

Pdrast seda kui Chendyiikide
president Carter ametisse astimi
sel strateegilicie — buemoreivads
kokkwepete silmiinise aluste rata-

iscks nine jnimGicuste rakends
miscks veidi RGvemat haiilt tistis,

an Valges Majas koik vaikerks

HSnud. Inimoigustest enam avell-
lt palin eh rhisita ning, SALT
wie Kekkuleppe kohta itteldakse,
et see on léptikult valiakvinads,
»mineh ja tulch tGeniicliselt Ethemas
 titlevikus allakiriutamisele.:

SALT une kokkuleppega ef ale

rasjadl kaugeltkt paremas kerrag,

(arg. Uk

Pohastan

Yon

Tait

spioonidest avalikult ei ryiliecita ja
‘hende nimesid teatavaks ei tebta

_NADALA

3. ja 4, dets.- on |
MW. Leesment, tel.

'
I
————om

Dede pdrefecdoefesdtheteete att

Z.—~i0..

5 Emmett Ave, ;
(Jane & Ji
KINKEESEMP)
KASITOID, KU

— ORYLICS aA
punteid ja p

Tere tule

Lena Kasak,
feb eerie!

KAASMAS
keemilis
ning) Tee divanig

had seinast scing

oma kodus, — i]
AVT-58

Sa ae re es “ay

=— 7 = — |

ad ATL" Al
At sit hind read

Walwyn, stode,
| RTT Ey

149 King St. WEE
Toronto, Ont,

Telefisy paleys
“Antu a

HOMCCOOGT
 ‘TOETAG
YVABADUSY
sina pal
EXNeule i
958 Broadvic

Torontle
ADK

Sa

ROmmMenTad
(Aleus
mainitakse usjaorm
dadest. Venclastele
liiga suuri jarelaud
kokkulepe lilich se
misele, sits yvoib,
keeristormide kitii:
criti hiiriiud, et k
aketakse piirata, a
te litbrakettide (cr
va, Kwid sedi ef
Backfire pommile
nitakse, ef selline |
likwtt vastaolus yr
varasema deklarati
keli ja Backfire
vahckorra midiritt
Kuid sellega eto
keomoon yeel loppe.
ef venelastele ov ag
malused esimese
miseks © Uhendtriiki
raketihagside vast
cikdastele et Jubata
aTAgromin teestan
te ahvardusele vast
pals vilidelakse, tt
i NATO hitlaste -
vad muudade pinge
riklased ef anna ts
cia tendade ‘TKetsate
Carter) nowandbu
Arivha korvale [th
nom see abevil pa
da senelastesa op
Nine sellole Jisate
voboadnsena, eb
Kissinger’ kakkuley
va duamuirclyade p
vet ofnud veelvi hal
wat SALT kokkul
nels tele tiestit nie
mist tehekse, sts 1g
mis, mlleks sedis
lildar salmilakse 1
ear epueUania «2
ftatatise. Kas ef joa
Hibedale  ranuyel
afalend Eeonomirt
Cardert kelkalept
sSaste rukellide +
sara sine mei t1
aa selle kekkulern