Mele Elu nt, 27, (1740) tga | - Detroit—Chicago kontakt poitiel _~pinnal © DETROIT (M.E.] — Chicag 8 Vii -bis-kiilas Detroitist ERKU liige Rai- mond Tralla, kus tal vdimaidus Chi- ‘cago Eesti Majas kohtuda mitmete JERKU liikmetega ning vahetdda _ mdtteid rahvuspoliitlises osag Mati -Kéiva, Aleksander K6pp'u| Olaf — ~ Tammark’iga. : ‘Erilist muret tekitas kohtuminis- teeriumi tagevus nn. ,,s6jakurjategr " jate’ osas ja president Reagani néw- . _niku Fred F, Fielding’u “these Vag: | tus selles kiisimuses ,,Uhendatud Balti Ameerika Rahvuste Komitee- le. Rockville-Washingtonis, _ pdevaga april 13, 1983. Selles nega- tiivses vastuses on kirjeldatud| neljas punktis ,,Gigustavalt" senjat téend- . materjali vahendamist Balti rilkidest. ja mainitakse, et ,,Videotap .allu mitte soviettide kontrollile? L6- puks mainitdkse veel, et Valigminis- —teerium on névandvalt teatanud | Kohtuminisieeriumile, et need koh- tulikukd menetlused ei muuda mitte -senist USA valitsuse hoiakut Eesti, Lati ja Leedu ebaseadusliku okupee- rimise osas. Leiti, et selies erilises kiisimuses peaks Balti Keskkpmitee samme asiuma protesti osas! |. ‘Eestis vangistatud poliit osasandis R. Tralla'le lhematinior- “Inatsiooni O. Tammark ja soovitas | seda Detroiti piires suuremalt toe- tada. Senini on seda seal teh ud in- . dividuaalsel pinnal, __4R. Tralla ‘oli ka kaasa votnud rah: _ kesti paljundatud poliititist (kirjan- ~ dust, ja erit] méned olid uudsed, nagu Valge Maja nouniku vastus,| Kong- jess] sGnavotud meie EV 65. a.p. puhul jne. | Kuna R.T. on ka ‘Eesti Vabadus- voitlejate Liidu ja UEVK-e ji hatuse - ~ lilge, siis ta andis eraldi informat- siooni organiseeritud vabadusvéitle- {ate tddst ja mitmeist kiisimusist, mil- lised jeidsid kasitlemist New| York'i Eesti Majas ja Buffalos. Tuntt elawat huvi endiste kaasvaitlejate tagevuse vastu meie tihises vabadusvoitlusli- kus tegevuses ja leiti olevat eriliselt vajalikuks korraldada Chicagos veel sella aasta hilissuvel ametlik laiem -Sdjameaste kokkutulek juba Illingisi ja Wisconsini osariikide -ulatuses _ mOnei piihadeval, koos iihise lduna- ; . 8602) jal meeletahutusliku osaga. In- _ formatsiconi-koosolekust —- vatsid vee! ka osa molemi koguduse esin- ajad. «| FLORIDA TEATED Florida eesti rahvusorganisatsioo- niide ithisel korraldusel icimus 19. juunil Hollywootis Rotary klubiruu- _ Mmides ilefloridaline suvine kokku- - tulek Véiduptiha aktusega ja jaant- pdeva kcosviibimisega. - Vadrusta- jaks oli sellel, nagu ka médédunud, aastal Louna-Florida E. Koondis Pt, Lauderdalest. . Véidupiiha aktuse avas LFEK esi- mees Harald Hinno kes rdhutas iile- agariikliku kokkutuleku tahtsust , , mele rahvustunde siilitamisel. Ava- « . Palvuse pidas 6p. Suurkivi, sopran Anadie Allik laulis K. Raid'i ,,[gat- sus’, klaveril saatis Erich Altik. Ak- .tuse kdne oli Edgar Totsag’elt. Jarg- nes thine Eesti Hiimn Veleida Tot- . . sase klavert saatel ja lopusona Hi. ‘Hinonollt, Aktusale jargnes jaanidhtu koos- viibimine kireya eeskavaga, dhtw- -sG0giga ja tantsuga Ken Fredrikson! the mehe bandi muusika saatel, Ees- kava osas esines jallegi Florida popu- , daarne jauljatar A. Allik ajakohase E. _ Arro ,,Kiigelauiuga". Aino Kammar kandis ette’ pikema Viktor Kuriksi féijetoni sellest kuidas zahvuskaas- . {lased eesti- ja ingliskeélt segi raugi- vad, Parast dhtusééki tehti ringmin- gu, tantsiti, A. Kammar Jaulis Lec Rootsi kitarri saatel populaarseid . eesti thislaule millised tahes-taht- _ mata rahva kaasa Jaulma meelitasid. Fdasi abielupaar Totsased demonst- __ Teerisid ile maailma levinenud ,,Lin- nhutanisu’ (Chicken) ja sealsamas spontaanselt oli tantsupdrand tals tantsuhuvilisi. Jargnes loosimine. ” Esimene ja teine véit ldks St. Peters- - burglastele Laine Sipaviciusile ja Ama Lampile, Kaks Esto a4 loosipi- letit laks.A. Kammarile Lantanast, ilejddnud Esto loosipiletid véitsid _ Veronika ja Riki Rlisma Pompano Beachist ja Fely Hinno Ft, Lauder- :, dalest. _ LINNURIIK EESTIS | KASVAB Eesti ornitoloogilise ajakirja targi . on'seal praegu 223 pesitsemas linnu- liiki ja viimastel aegade! linnuriik tiha kasvab. Eestisse olevat tulnud ka varem tundmatuid liiké, nagu niii- teks laululuik, kes ,,kolinud“ sisse Leedust. Eestia elavat sélliseidki Lii- ke, mis on senini elnud omased ai. ,. hult PGhjamaades, ok -yailt eestlastelt: _ Aleksander Loit ja Raimo Raag. _ gaanud ta sGita haiguse tottu, kuid ta 7 must. Sakslaste ja venelaste katset vuslike suursiindmuste — laulupi. javahetaja Higel, dr. Olavi Kasemaa ‘del Laul (ETA), dr. Ela Martis (TU), (ETA. . kirjavahetaja liige), dots. Reinis Ber- ' vale kalduma. sab konverents} kavas] oli Immant Re- del, 10. junnil Rootsi Akadeemia saa- - lis Bérsimajas, Kdnelesid BI esimees | rgator Helmfrid, haridusministri abi " meeskaor esitas poimiku eesti koori- hataja prof. Aleksander Loit tutvus- | Ruke-Dravina' pidas teadusliku ette- -Példmie ,,Kreutzwald ja Koidyla", __ tegelasfest. - Stokholmis elutsev lati pianist Guna | _ Kurmis. Naidati ka filme. | | ISESEISVUSPERIOOD! El TOHI —-vuslikud liikumised Eestis, Latis ja- | margiks on alati olnud iseseisvate Meie Blu‘ wr, 27 (1740) 1909 - _ KIRJANDUS O KUNST a KULTUUR Balti Instituudi konverents — - suhtlemispoliitika the all 25- liikmeline grupp Eestist, leedulastele ei antud valjasdidu lube - STOKHOLM — Balti Instituudi seitsmes teaduslik konverents moddus. s8uhtlemispoiiitika’ tahe all millega alustati kaks aastat tagasi, kuuenda! konverentsil. Okupeeritud Eestist oli saabunud 25-litkme- line grupp, kelledest 12 eainesid ettekannetega. Okupeeritud Latist oli saabunud 6 esinejat. Ete néhtud 3 | leedulast, ei saabunud, kuna neile ci anted valjasdidu juba. LENINISTLIK OPETUS | Kui sirvida eesti ja ldii akadee- mikute ettekannete kasikirju, stis jookseb siti punase joonena J&bi ie- ‘ninistlik Gpetus rahvuslike tiiku- miste kohta: see on vaid klassivoit- luslik iilerinek feodaaltihniskonnast ‘kapitalismi. Kirjanduse loeteludes osundatakse kombekohaselt Leninit ja teisi venelasi, moni kord ka okup. Eesti rahvuskiisimuste ,,ideoloogi” akadeemik Juhan Kahk’i. Juhan Xahk on teatavasti Balii Enstituudi suhtlemispoliitika iiks peamisi niidi- tombajaid. Ta juhtis eesti teadlaste. sruppi eelmisel konverentsi] 1981. . Ta kiilastab nii tihti Stokholm! ia. viibis siin alles hiljuti. Konverents! ogavotjale hulgas ta aga niitid ei es!- nenud jimselt taktikalisel. pohjusel.: ~ .Meenutame vaid iihte tema valjendit ithes VEKSA seminaris: .,Minu jaoks on Eesti kodumaa. Kuid mitte iiksnes see — Eesti on minu jacks ka orgaanitine koostisosa suurest Iiitrii- gist ja, mis veel olulisem, suurest voitlusest tihiskonna kdige heigeme . unistuse -— diglase j ia inimvaarse elu realiseerimise eest.' Araseletatu!t Konverentsi kavas olid ette nahtud eltekanded jargmistelt maapaos asu- Fanny de Sivers, - Toive Raud, Roman Toi, Reino Sepp, Felix |. Oinas, Toivo Miljan, Ilmar Laaban, Harry Olt, Elmar Jarvesoo, ive Iliste, Viktor Terras, Hain Rebas, Vahur Linnuste, Tdénu Parming, Neist Roman Toi ja Elmar ;drvesao ai olnud xohale ilmunud, Nagu dr. Roman Taj iitles ,,.Meie Elule’ ei ingliskeelne ettekanne teamal ,,Esi- | mene Eesti Laulupidu poliitiline jalg- pall" loeti ette. Oma ettekandes ki- sitas ta mitmeid ringkondi, kes 1869. a. piiiidsid: méjustada seda suurstind- seda dra kasutada, mGnede eesilaste kaasabi selleks ja voolu, mis. laulu- peo vottis oma stidameéasjaks 34 nil Lati eksiilpoecet Juris Kronbers ja — on see jidnud ka tinaseni meie rah- drphil. Janis Vejs Lati Teaduste Akadeermiast. Ta on kerge KGB yiljajppega, valdab haaid inglise - keelt ja hoiab ,silma peal” tead- fastel Riias ja kui vaja siis ka valismaal -(,.Teataja™? foto} dudegpa. OSAVOTIJAD EESTIST Okunpeeritud Eestist esinesid kon- verentsil ettekannetega jargmised teadlased: prof, fulian Peegel (Tartu Dlikoo! id Eesti Teaduste Akad, kir- olema muutumirne Yene provntsiks ja eestlaste saatuseks kujuneda ho- mo soveticus'eks. i Et vabas maailmas toimuva tea- dustiku konyerentsi temaatikat ja et- tekandeid peab selliselt piirama ja ‘guunama, selle kohta titles tiks osa- votjaid: ,,Selline kokkutulek on hea ndide sellistest teaduslikes! konve- rentsidest, mida siis peelakse, kui N Liidul Gnnestuks Eurcopat .,s0omes- tada'', kus millestki e1 tohi raakida, mis voiks kommunistliku impcerin- mi liiranne irriteerida.” See on niiid Moskva, kes oisus- tab, kas akadeemiad Baltikumis tahi- vad teadfasi Balti Instituudi konve; rentsidele Stokhalmis saata vdi mit-. te. Seda tuli Kremlilt eriti sel aastal alandlikult paluda. Balti EInstituudi kantseleiilem kiilastas nende kiisi-. muste lahendamiseks ka sel kevadel Tallinnat. Festi Teaduste Akadeemia oli piiidnud ‘siiski tirusalt vahegi oma iseseisvusest sailitada, Lati Tea- duste Akadeemiat juhivad age nitd tHielikult stalinistid. : SUHTLEJAD JUHIVAD Konverentsi lépuistungil arvasid Balti Instituudi juhid, et jargmine konyerents vdiks toimuda kahe, voibolla aga kolme aasta pirast, cle- nevall majanduslikest vdimalustest. Jaremise konverents! teemana esitas prof. Ruke-Dravina rahvaluule iga- kilgse vaatluse. | Balti instituudi juhataja G. Lars- soni lopuséna oli pessimistlik: Insti- ‘tuudi majanduslik olukard on raske ia lootused jétkuva riikliku toetuse ‘sanmiseks vaikesed, | ’ Nii nagu Tartu Ulikool ning Lati ja Leedu iilikoolid olid iseseisvuspe- rioodil kogu rahvusliku tilesehitus- (66 taimelavadeks, nii loodi ka Balti Instituut asutajate poolt balii vaba- dusvoitluse teenimiseks ja soadusta- miseks vabas maailmas, B] tddtas neil alusiel oma esimesel perioodil kuni dr. Bruno Kalninsi fahkumiseni esimehe kohallt. oo _ Siis asusid instituuti juhtima. on. suhtlejad. Tulemuseks oli suure arvu ‘balti teadlaste lahkumine instituu- dist ja see tagasitimbumine juhtiva- telt kohtadelt on jétkunud senini.- liikumise tulemuseks oli Eesti, Latija Leedu demokraatlike vabartikide lao- mine. Sellist lihtsat ja otse Joomulik- ku- seost ei tohtinud konverentsil ilmselt puudutada ega kasitleda. Bal- ti Instituadi suhtlemispaliitika | ja kokkulepete hinnaks soveliseeritud Teaduste Akadeemiaga Eestis, Latis ja Leedus on, et iseseisvusperioode ef tohi puudutada, veel vahem nOuko- eude Liidu praegust ikestamis- ja yenestamispoliitikat Balti rikides. Ainult sel tingimusel lubatakse ini- mesi okup. Baltikumist konverent- _ sist osa vOtta. Keegi ei tohtinud oma ettekannetes dastast 1918 kaugemale minna, vee] vahem puudutada rah- vuslikke liikumisi tinapaeva Balti- kumis, {Tallinna Kgnservatoorium), de. En- prof. Herbert Ligi: (TU), dr. Ellen Karu (ETA), dr. Ants Viires (ETA), dots. Mart Humal {Tallinna Konser- vatoorium), prof, Harald Heino Peep (TO), dr. Karin Kask (ETA}, dr. Ea Jansen (ETA) ja dr. Rein Loodus Latlastest esinesid konverentsil dr. Heinrich Strods (Lati Teadusie Aka- deémia}, dr. Aina Blinkena (LTA, tulis (Lati Ulikool), dots. Mikelis As- manis (LU], dr. Janis Vejs{LTA) ja dr. Riza Kokare (LTA). — Lati grupi politruki ilesannetes oli dz-Janis Vejs, kes Stokholmikilastas — ka eeimise) Balti Instituudi konve- rantsil. Vejs kuulub Lati k6rgemasse an. nomenkiatuuri, ta on KGB korge funkisionddr vastaya valjaippega. Ta kutsus’ ka sel konverentsil ette- xandjaid korrale, kui moned neist kippusid — tema arvates — kokku- lepitud raamidest ja teemadest*kor- Kui moaned pagulasteadiased seda siiski piitidsid teha, siis kutsuti nad kohe korrale. Prof. Emanuel Node] (Western Michigan University) algas oma ettekannet meile otse endast- mOistetava konstateeringuga: ,,E esti oma vaevalt miljonilise elanikkon- naga on iiks vaiksemaid liiduvabarii- ke Noukogude Liidus, kuhu kuulub juba 270 miljonit elanikku. Eestlased on asetatud oma rahvuse siilitamise! nailiselt tletamatute raskuste ette: eestlaste kadumine suurde Néouk. Liitu ja nende vahenev osatéhisus oma vabariigis — tingituna tha suu- renevast veénelaste sisseriinnusl -- ja eestlaste endi madalast jivest.” Prof. Heinrich Strods Lati Teadus- - likust Akadeemiast protesteeris ko- he teraval selliste ,.ketserlike’’ ma- (Reotsi Teaduste Akadeemia), prof. tete avaldamise vastu: see olla kon- Schmalstieg (AABS- “ipresident) ja dr. verentsi korraldamise kokkule | neta Pistohlskors' (Géttingeni Balti Aja- ja .sdbraliku teadusliku koost6é- loolaste Komitee}, | tervitas Watmu" rikkumine, Sellist peapesu ja Eestist saabunute nime Hike “° korralekutsumist said junda mitmed. prof, Juhan Peegel. Lundi Ulikooll teisedki pagulasteadlased nagu prof, Pistohlkers Géttingenist, dr. Rat- nieks Surrey iilikoolist jt. Seda kum- matist olukarda, kus rahvuslike Jii- kumiste tekkimist vdis kill aruiada, apa mitte seda, kuhu need viivad, iseloomustas iiks konverents} osa- volja jérgmiselt: See on-nagu ar- hitektide konverents, kus arutatakse ainult keldrite ehitamist. Mis nen- dele keldritele peale ehitatakse, sede ei tohi keegi puudutada." Konverentsi Executive Director and Administrator (nii nagu see sei- bane. TALLINNA DRAAMATEATER | Konverentsi avamine toimus ree- Gunnar Larsson, Stokholmi Ulikaoli » unnar Svensson, prof, Sten Karling tauludest. Balti Uurimiskeskuse ju- tas konverenisi kava ja prof. Veita’: kande Lati drkamisaja haalekandijast \Peterburgas Avizes™. Konverentsiga seoses esines Tal- linna Draamateater Stokhoimi Lin- nateatris. Kavas oli Jaan Kross! Podrdtooli tund ja Aino Undle- TEATAJA" - mida esitati kaks korda Linnateatr! . vBiksas saalis. Etendused said sooja vastuvoOtu osalisteks, Konverentsi ala! toimus ka Tartu Ulikooli Ajaloomuuseumi ja Kreutz- waldi nimelise Kizjandusmuuseumi | kérgekvaliteediline naitus Tartu Uli- koali ajaloost ja Eesti arkamisaja Lati: muusikat esitas “MAR KOLVET. a .KUHU KUULUD -KRISTJAN? JA TEIS! JUTUSTUSI* 224 hk, Hind $18.00 Mitgil _ MEIE ELU” talituses | 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 PUUDUTADA a Konverentsi pohiteemaks olid rah- Leedus moédunud sajandi teisel peo- lel ildeuroopalikus vdrdlevas pers- pektiivis, Rahvuslike liikumiste ees - | rahyusriikide tekkimine. Eesti, Liti is Leedu. Grkamisaja 48 rahvusliku hoped pene Le Ta em . — pomtet bein DRED TTTEITEEY I tahendab see, et Eesti tulevikus peab _ NELJAPARVAL, 7.JUULIL — THURSDAY, jULY7 Marie Underi sinnimaja Tallinnas Koidu (end. Allimani) tings. nr. 46 Marie Underi siinnimaja havimisohus Vuderi 166, siinniaastapdeva ti- histati pidulikul€ milmel pool iile kogu maailma, Ei saanud sel puhul jadda korvaltvaatajaks ka sovetli- kud voimuorganid Eestis. Kodu- maa lehti sirvides jaab mulje, nagu oleks sid] poetessi siinniaastapae- va tahistatud milmekilgse ja ula- tusliku programmi kohaselt. ' . ——————— Oe eee 2 Asjasse silvenev vaalleja aga mar- kab peagi, et enamus korraldatud . jiritustest olid madratud vaid kitsale ringile inimestele, peaaegu kGik juu- beliiritused ioimusid vaid ténu kor- saldajate isiklikule intisiatlivile, mil- le {Gttu iiritustel puudus latem ko- lapind, mis on tavaliselt iseloomulik kérgemalt poolt organiseeritud juu- belikampaaniatele. Ajakirjanduses nimetali iinitusi alles padrast nende toimumist, nagu oleks kangesti tahe- tud keilelepi demonstreerida seda, kui lajaulatuslikult tahistati kodu- maal Underi juubelii. INETU VALJENB Kuid selle] ,uuleharrasiuse de- monstratsicanil’ on ka oma stiga- vam kultuuripoliitiling tagapdhi. Selle eellugu toimus juba méddunud Tartu , Vanemuine™ aasta oktoobrikuu algul, kul EestikP. -Keskkomifee sekretdr Rein Ristlaan ihel néupidamise! kirjastusl6dlaja- tepa kritiseeris neid M. Underi luule- _-valimiku valjaandmise parast. Ta ni- metas M. Underil ,,sakslaste litsiks”, kalle luuletusi.peleks vaja olnud Noaukogude Eestis-valia anda! Selle peale ei saanud reageerimata jaitta isegi Kirjanike Liidu juhatuse esimees Paul Kuusherg, kes tousis pusti ja iitles. ,.Noormees, mida te endale lubate!"’, ja valius saaist. see juhlum nditab kujukalt mitte ainult kodumaal valitsevat praegus' Kultuuripoliitilist suunda, vaid ka juhtivate parleitédtajate vaimsel ta- sel ja intelligenisi tdielikku puudo- mist, : Nita pidi M. Underi juubeliks fi- muma ‘tema. valikkagu uustrikk, -kuid senini pole selle jaoks leilud vee! paberii... Ka peeti selle esi- alusel tiraazi 10,000 liiga suureks, mida oleval karbitud 9000 peale. MIILIFS PITRAS. | Lugedes ajalehte ,.Kodumaa™ nr. 13, 30 miartsi] 1983.4. vaib modnele lihtsameclsele vélislugejale jiiida mulje, et Under mialestuspieval 27. Stokhoimis | farty ,,¥Yanemuine’ andis 7. ag. maini Stokholmis. Kahe eesti lavateose vahele oli paigutatud M, Gorki nai- gend, »Pérguponja wus Vanapagan" Os- vald -Toominga dramatiseeringus Janlub Tammsaare avaldamata ees- sonasl romaanile, mille jargi Peetrus saadab Vanapagana maa peale ini- _mesena vditlema, et saada 6ndsaks. Tuleb ndidata, et laeva Gpetusi gi saa . maa peal kasutada, See pdhiidee. toodi kohe alguses valja ja kordus . mitmel korral. Dramaliseering ei jal- ‘ giromaani, vaid haarab osa sellest, on lisatud romaanis puuduvaid stsee- re, . Jaan Toominga lavaslus a-st 1977 on moudne selles indites, et see oma ekspressiivsuses Jaheneb 20-ndale aastate ekspressionismile. (6petust on voetud muidugi ka Brechtilt). Esi- ius jaguneb tugevasti tunderchuta- tud stseenideks (haal publikust: Miks nad nii histeeriliselt mangi- _yad?). Lavaliiklemisele antakse suur tihtsus, tunded paiskuvad esile forte iortissimo — eriti esimeses osas. Taoline stiil ef anna nditlejatele alati volmalusi nilansseerimiseks ja on meile tuntud dige,milmetesi rootsi teatr] lavastusest. Naitlejale vGimed on kérgel pro- fessionaalsel tasemel: Eriti tuleb esi- le tésta Jtirkal {Lembit Eelmie] ja Juulat (Herta Elviste]. Hea karakter- kuju ainsas oma stseenis andis lavas- tuses Kaval-Antsule {Heikki Hara- vee] mHaratud osatdlgendus. Selles oli rohkem. pajatslikkust kui kurja kehastuse ileolevat delust, mis fu 4ekstis nil hiilgavali esineb. Tdiesti ekspressiivselt kurja poole polari- seeritud ja narriks tehtud oli ,,véimu esindaja mitmes -kehastuses Ao kolm kilalisetendust ‘liku ,.magsi'’ Lavastuslik VYOte troskage rinel- siilmistega: stseenide vahel oli leia- lik, seda oleks voinud vahest raken- - dada vahem jarjekindlalt. Talupoeg- , esindajad toodi valja ekspressiivselt ja kohati terava lun- ‘derchutamisega, Nimiosaline (Evald Harmakiila}, whUasi lavastaja, kasvas kaos teksli-— lisle vdimalustega kogu aeg osaku- jundajana, saavutades oma parima_ dialoogis ndgematu kaaslasega, Kor- vallegelasiest jdid unustamatull meelde kaks juba ecimises ndidendis esinenut hoopis uutes kujudes: Heik-. ki Haravee sel korra! parun Nolc- kenina ja Lembil Eelmae kindralku- berner von Pahjenina. Nendevahe- ling siseen oli tiks niansseeritumaid ja kontrastsemaid kogu naidendis. sleine Faehlmann" loppstseenis vii- tas et vGithis jatkub. “ Lavapill sel korral lihtne stimbool- e ,,keisri kulliga" ja kuuriga taga- plaanil, Rahvalaule esiltali iirgses vormis ja ,,lulise vihaga”. Kodumaine tealer on nende naide- te jargi otsustades kunstiliselt tais- kiips ja innukalt uuenduste jirele haarav. El j285 puudu ,,kareogaatil- gest kaasaelamisest ajaga nagu hil- jutise balleti puhol. Publiku aplausid clid mélemal korral kKuumad ia kest- vad. Dramateni suur saal oli tis — enamikus kaasmaalasi, mida nditas saali héredus Gorki etenduse puhul. Teretulnud kiilaskdik — j44b loota vaid kardamisi ja ka teiste eesti teai- ‘Tite nagemist, Cj Rootsi raadios tutvustas teairit po- sitiivselt Claesz Hoogland, andes por Peep. Eriti nauditav oli naitlejateesi- & nemine teose teises, rohkem sordiini ‘all hoitud osas, Otse geniaalne oli lavanilt (George Sander} oma niiliselt lihtsas ekspres- siivSuses, Havimisstseen venis kiilt -*(Wig& pikaks (tehniline 4pardus?), mis efekti vahendas. Saatemuusika leid- lik ja veeney. C Vaino Vahingu ja Madis Xdivu Faehlmann" on (kuuldavasti liihen- "datud versioonis) elu-ajalooline ka- valkaad, ithe esimese eesti haritlese iraagiline elutee teaorjuse all vaevle- va Tahva kannatuste taustal, Epi- soodlikkus jattis teatud maarallaiali- & ae ; a 3 ’ 7 , Vasakull: Kaval- Ants (Heikki Haravee), sk (mbit, Fachl- vajUva mulje, polnud keskendumist fihele leemale, teine osa erines es)- meses} tugeyasil, mann (Evald Harmakila). Lt | [y7 BeBe eee eo | en ts ek Le ann" martsil toimunud kirjandusdhtu ja sellele jdrenenud lillede ja kiiiinalde panek kujunes eesti kirjandushuvt liste hairimatuks. ..hodumaa™ vol- muks aga gra tuua ka fota salle koh- ta, kuidas Underi stinnimaja juurde kogunenud umbes sadukond tema Juule austajat olid timber piiraind kolme miilitsaauto poolt. miilest iks andis telefoni tee! pidevalt inlramat- -sioon! KGB peakorterisse. Koiki, kes julgesid aselada Hil e kdtintaid Underi stinnimaja aiirde pildistati militsa pooll. Viimasena saabunud -miilitsaauto ndudis vene keeles seletust selle kohla.kto orjta- nizoval? (=kes organiseeris), Ow ju praegu kodumaal tile ktimne inimese kopunemine keelatud. Ilraselt hdirib v6imuorganeid eesti rahva armastus ja austus suure le letaja vastu. Selle paremaks nditeks on Underi siinnimaja saatnse kiisi- mus. Juba aastaid on kodumaa kul- luurivadrtuste eesl vditielad yprtitial- nud kailsta Underi stinniniaja. Juu- beli ecl oli tellitud isesi malestustal- vel maja seinale ja selleie ka ametlik luba taotletud. Méidunud aastia lé- pul keelati Parlei Keskkomilec pool mileslustahvli valmistamine fra, kuigi 66 oli juba kdimas: SUNNIMAJA HAVIMISOUL'S Vormiliselt kunlub Underi siinni- maja Koidu Uinaval trikvavabriku wWarat valdusse. Vabrik on kovu ndukogude okupatsiooni aja jooksul kasutanud maja oma LOdliste majuta- miseks. Underi fuubeli eel tel apa maja elanikest tdiesti ttihjaks. et séula lammutada, samuli nagu juhtus iu deri elukohaga Tartu maanivel, Kuigi Jinna perspekliivplaants ale ette nihttud maja hiivilada, kuna see el jad elie magistraaliinavatele, siiski pole maja sdilitamisest knegi praepu huvitatud (isepi Kirjanike ]iit milte) ja on vies tdendoling, et see iihel heal piieval on akki muutunud rusudeks. Nii oleks k a volmunieestel pualju lihtsam, sest maja remontimise kor- ral oleks foomulik, ct selles avatakse Underi ckspasilsiogn. See aga ihnseh ai meeldi voimumecsiele. Nii oalab M. Underi stinnimiju Kabnpathiut oma saaluse olgushi- mist, | TRATATA . —— a 2 _Siliie ee -QoxTekefteeQatgiateRone ok olaN Ate PRPC KAI KAARID MAALID MUCGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595: - 390 Princess Ave., Willowdale - MAaSASAARASASSABSBSA tihilasi kultuuriloolise tagapohja. wovenska Dagblaudelis’’ kirjutas kaks artikli{ elendustest Elisabeth Sorenson. Esimeses {.,. Vatiemuine fran Tartu spelar Bulytoy och apdra ojaser’) raagili leatri ajaloost ja Gar- ki lavaslusest, millest arvushija pol: nud eriti vaimustatud. | Teises artiklis (,.UWtsokl balanserat om en nations kamp'} lulvusiaiakse FaehImanni kui kubtuarilaalist ispk-: sust ja iseloomustalakse lavustist: Dokumentaarsel materjalil pohi-- nevad ndidendid, les ehitalad Brechti-teatri eeskujul. on ju kajume- nud nagu moekaubaks, Harmakiila lavastus kasvab: subhilse tundega jus teatriliste efektide subtes lisah ta slseeni slseenile kuni me saame (ea tud tervikliku pildi olukorrast maa. Esiplaanil arutatacse probleeme, dae gaplaani! on rahvas. talupojad.