anfaarid t vene rivdsiveni pagu- ei miitetaks. mnitana ki veneds- al eesti Kommunisti. | fi Vaharugi ja Hesij - Meeiitasid ning Kestis iakkastd rakendama, ‘iL ¥ oli liktne Do- Kelle nimega ‘ja stuVvilistega operee- tlik rezhiim preseis siiremaid (h0$aa- Fem: produktstoani, ajakirjanduse | ja nmecsie poolt Je Hirele oli Alekses ees, kes 1935, aas. cevahetuses to6ta- uitseeris 5 tunni ja { lonai stitt. ilete- ridselt shekaevyuri csioont | chti Hled6. kange. mirjitatt imehgusid ms Koigis NX. Lidu wlehtedes ihnunud. ( et Stakhanor rdilise téGpanuse i. mits ja kindad likleidi. nyantli ja a ilmselt- ergutati stahhanoyt saavi- tkkisid Stahhanovi. vaadid. kus téali. wnismi ilesehita. stsiooni srurends.— ‘vila. Stahhanoy- m ja Stalint Ghoin- jaladele ja votti, ruviarsed dimen. mks Kinnitas stah- Hiakt Pjotr Krivn- rud kaubarencide ide. kiiruse tase. oN. Liidus enam luna isegi yene- ‘ara S@ama, ¢i- elle trikiga alt. lisena on jdanud Bsa ‘tilet6mmatud jalistlik véistlus. be, kemumunistii- Mo anov —— see ki- hupiknukk, kes ane toodtise tag Imeeste kasutus- st? Eh&ki -stah- propaveeriti jn mdus Stahhanoy | Ut ja aval?kku- mloskvasse Toos. Fja selle jarel:- me kaevanduse tuli ta Denetsi ‘asi ning . 1970. znnev taille sot- lase tli, Selle [le nimel korm- (GGlisi sunre- * kustus Mfosk- hovemebril. varéem bkarye- d est ajaten-_ apane orehrtik nna. dzhungh- Hliskerrespon- peTilophos ce GH. Rina vad mre SCH A@eruVad- nee cegt yalttae- kovda a Bue TY les‘ iiir- Ty, kus.” caritean whiny initkide vik. uh nelle kadu. ho oedast tre aut. titles ist) kokkuastr- ‘level, et katte Sind Paes] Stts t sunred ay- tipavad ara a nine eit Val vilhemes-_ PYrTLD APRS. ting ‘mis kai armidest viil- naised pida- se. kus pad valet (ituie Wi annavad lid yene kok Funietanibiuyte ef. Kelle Ras- clane on Sb. kolhessid ja: relised tolima _ kahilemate armer yeelsj Jarek. 33 : Aleksei we; Stuhhanoy frak- eT ea ee ee ™ ee . - a oe . 1 . 7 "os sotdey wore . 7 es os "= _ “aa eel ly bY . eros - oe, et Se oe es See ikisuentaee met ee wea pe edie Tee! ie ee ee eee ee es eS. = i | . a" eee . epee a - oom 1 ee eee ee eee el FE fe Be oti Oe ae peas ener aie aE ib ae oe ee ee ee: Se lee ell eel - WALV EARST ‘NADALALOPUL it. Ja 13. nov. on valyearstiks ur Hk. Tari, tel. 922-3824. 3 } Eestis tolmunud paquiasnoorte Kursus soclumisel LUND (PL) — Lound-Rootsi fest) Maja Uhing avas oma stigis- uodaja esimese klubidhtuga Eesti Maja Kohvikus. Bttekandega oma imujetest suvel Tallinnas peetud keole ja kirjanduse saminari iile enines Andres Koern, kes sellest Osa VOUS. * Res korraldasid selie Seming. ri? wwotsis tulii kutse osavdtjaile, markis kéneleja, Upnosala iilikooli sooine-ugri seminarilt ja Eestist Vehseestlastega Kultuursidemete Arendamise Uhingult, Rootsist oti osavotjaid 14 a mujalt 4. Scovi- yak oinud 35. Peale tihedate loengute- eesti - keelést ja Kirjandusest korralda- 1i-osavGtjaile vastuv6tt. Kadrioru lossis, teatri etendusi ja muuseu- midega tutvunemisi. .Samuti kor- raldati ringreis: Tartus kus nai dati Wikceli ja Vanemuise teat-|-- rit. Reisil Viljandi poole kaidi hes sovhoosis ja viimaks Parnus, ei, sealt sdita Tallinna tagasi. n- “ne tagasisditu' (Tallinna) peale na- Calaptkkust kodumaal vubinist, korraldati pealinna jahedal asu- vas Kiravi naidis kolhoosis lah- -kurnsohtu. Soeu selle aja kestel oli korral: vajate poolt Koostatud . tegevus- ay avn niivord tihe, et el jdzinud ae- ve muuks, Kui puhkamiseks. Ko- dicleja mangis helilindilt mdéned Latked seminaris peetud ja. lihest auluettekandest ‘vastuvotul thes Sovn oosis. | ! Eitekandete jargnesid lisna, sla. vad labiiikimised, kus: attekand- iuie esitati rida kiisimusi. Arthur Tasxa rohutas, et Valiseestlastega Kultuursidemete | Arendamise Uting on poliitiline ja teguiseb kiuermunistlku parte). juhtndédri- de jirele. Uhingu eesmargiks on vagulaste meelitamine Hestisse ragasi, Korraldatud seminari tie- ne eesmirk oli samuti poliitili- ne: meje noorema generatsiocn sinma ahvatlemine ja néende ara xasatamine. SeetOttu makscti ka iii vastuvGtu kul ‘lilevalpidamise Aud vastuvotjate wpoolt, seletas TPASHa. . Valery. ttibopu markis, et kodu- ‘naaea ‘kultuuriline _ abikdimine | on tihektilgne, Meid : ujutatakse sealt tile tendentsliku kirjanduse- “na Kuma aga sealsed - yvGimud ei lase gisse siinset kirjandust. Asia mee Keskelt lahicunud kirjamku Karl Ristiktyi sun iwmunud too. dangut ei avaldata, kodumaal. Kart Laantee ‘toontas, ef Moskva juhtndoridel kiilu tagu- mine .vaba maailmia eestl noore- mis, akadeemilise polvkonna vahe. je Keele ja kirjanduse seminari sildi all e: ole Gnnestunud. Seda on mele noored néinud abi. Siin an eesti grupp olnud vaimselt valju tugevam, kui ‘lati grupp. Koeu selle' stindmuse analiiiisimi- sega avalikul koosolekul vétame Néukogude vormudelt voimaluse castiada seda seminari propa- ESTO. NOTUAL FUND, LID. Uetsia hind reedel 4 nov. $5.37 Walwyn. stodgell, Cochrane | Murray Ltd ; a8 King St. W., Room L300 Toronto, Ont, MSH 148. Velefon paeval 3641131 Shtul 925-6812, | PIER . jamangucdest. | Kommentaaria | (Algus Ik. 2) _ paremint ja mugavamalt kid va- Hésus ei teeks selliseid eksisammie nagu see toimus president Nixon ajal, kus venelased: sald ameerik- lastelt poolmuidu nisl, mille tnle- musena farmerid sald miljonite iniarite ulatnses: kala. | - AMI ARH.” : mae rh alsa tkS cn bz “Vp Lt a0 ereres EET eal te wise or Meee ee mt arn : wary cae abe ee et area! ean tin Pans oe aa ee ec at eae naa Pee She es ae eee Feceeatint ae rar aa he i! fia baa neat = Cee ed ele A ae ae A eid ee ees ue a HERES ute: Gs: nea! Ager ae A ea, nt fered ye fare a v2 = pia pore ey oe eee +e maa ais fet oe De Le Mulkide Seltsi juhatus ona esimesel “frifusel, | kousolek-koasvi ee ae OS Lk. 9 CREE srewrercernenny’ ““panneprsnrtees mer sarang aren om “marron ess nout fakse vaitekirjade eli vene keeles STOKHOLM (EPL) — Akadeemilise venestamise rajal Eestis ta nid astutud jarjekordne venestamise samm sellega, et kehtestati sunduslik vaitekirjade esitamine vene keeles. Eestikeelset vaitekivja lihtsalt ei akisepteerita enam eesti tilikoolides. Samal ajal aga mru- fuvad vene keeies avaldatud vaitekirjad raskesti kattesaadavadks _ ja kasutatavaiks ladnemaailmas ja ka -Eestis. Moddodunud aastal -kehtestatud korra jarele ei saa teadlased, kes fel Kirjuta vene keeles oma vaite- | cirja enam teaduslikku. kraacii, See on olukerd, mis tekitab pak- Su verd isegi eesti kommunnistide ‘hulgas. Venemaa! ei jatku teadlase vaite- Kirja kattsmisest ja heakskiitmi- sest tilikoolis. Seda peab kinnitama ja hindama JF leriline atestatsioonikamisjon Mosk. ibimisel Tartu t College’ is. Estuvad _vasakult ¥. Qjasson, J. Vilma je ve Madisso; seisavad E. Kink Ja J. Vares. Mulkde le Selts “alusta tas regent Méédunud pihapdeval alustas Totontos Onl . organiseeritud terevust noorim siinseist eesti organisatsiconidest Mulkide Selts. Uue organisatsiooni, esimene iiritustest, koasolek.keosviibimi _ sest osavotjate rolikus oli alatuseks ka ajutisele juhatusele ene sele, kui Tartu College'i saali kogunes ‘iile 160 TMT VOL wnt Izi- dega lihedas indus oleva kidalise, - Koosolekulise osa avas ¥. Ma-)# atetaeeerte disso, kes lithikese sissejuhatuse 8 aie a _ + ; Tt oe eit aaee inant cat iarel andis s6na, J. Vilrmalle, Kes | s.:0c eis. ees eees ajutise juhbatuse poolt | rédmu arvuka kokkutulnute pere iiie, mis ‘Kindlasti on suurim val- jespool ‘kodumaad. Silani mulzid oma. organiseerimisega rutanud, ‘sest on veel maakondi, sus pole organiseerimisele asu- budki. Mulk on aeslase jseloomu- ga, Kes iitleb ,mul on aiga kul’, mille iseloomustuseks ta jutus- taski loo Tarvastu mehest, kes E6jtis aesiase rong] piletiga kiir- rongis ja konduktori diendusele : reageerib: eS sind ‘kisib kihu- tada, sdida tasemini, mul aiga Ta andis Wévaate ajutise ju- _hatuse senisest tédst koos eel- miste organiseerimise katsete-j 2 ea kuid seni pole suudetud kindlakujuliselt organiseeruda. Nilitd andis selleks touke eelole- val suvel toimuvad killaméngud. 21. sept. olid koos 13 mulki, kes otsustasid moodustada ajutise ju- fatuse ja vottis nimeks Mulkide Selts, samuti otsustati osa votta Devils Elbows korraldatavalst killaméneudest. Uus organisats)- con haaraks kdiki Viljandimaa, Mulgi ja vanamdistelise Sakala elanikke. Samuti on teretulnud mulkide segaabieludest parit elu- koasiased. kes tumnevad roéamu omavahelisest- kokkusaamisest, mulgi keele raakimisest ja setle dune meenutamisexs, mida tunti lintsa Kodukatuse adj. Selle jarei tutvustats juhatuse likmeid, EH. Kinku, J Vares't. V. Ojasson’i, V. Madis- so’'d ja J. Vihma't ning revisyoni- komisjonis hrd. Harm ja.Anton ning pr. Joasaare. Vaikse leina- seisakuga. milestatl parast orga- riscerimiskoosoleakut surma libi jahkunua J. Kadaid ja H. Kirikut. Tiulgid seda oma dasteie edasi _ Ajutine juhatus kinnitati ja tal: le anti volitus oma tGGaega kune kuu_vorra pikendada, et selle aja jooksut saaks koostatud pohikiri ia teha muid cttevalmistusi. _ Orgunisatsiooni nimi on valitud pohimittel. et iseseisvuse jal oli Tallinnas sellenimeline Miul- kide Seits; kus oli — Kindral 3, Seats. esimeheks Labirdakimiste osas anti selgitust liihemas ulatuses eelcolevaist kil Kavalises osas esitas pdlistest mulkide perekonnast pirit olev Kjllaspeade perekonnaorkester. kus ikontrabass: mangis ‘Arno. ishellot Ava. fl6éti Pia, ~ vilulit Paul ja Kannelt nende isa Enn, kaks pala, esiteks J. Simmi ,Mul- gimaale” ja teiseks E, Kiilaspea. BOCIL - Seatuci .Kaera-Jaak”, . Endine Viljandi maavanem M. Hansen kasities mulkide nime paritolu, Ts on nui joukust ta-' avaldas | ee vole eer trrtegt : ayutise. eesti orahy aviist | eee eit ; Mr “ Sree eer ener ee ae wa a ey we ce ee ae seh ne yer ae ae SCE Reeee Sart fects ema Siena CE Ot hg a OE ee iat pater tet ie ete i “y ae ar mn eet we ie r r r Lay | ” i r. r all . = . . r ee UT ee mate ra Se Sa oh oP eee eee ee a ae cot there ager ee lo SCS e sreetaet le! COS TOR te | ee ee le SE ED a sigh a a en ‘a ae a ee neat a A ee. Te ne te . 0 oe . wtate ait er sea ve @ ep _ a ri ‘ ee Lo oe Mogg Bea PA ie Winleid olid leidikutt xdnetooli! uutinwd mulgiparaseks Wiljand.. Vapi asetamisega, konetooh kil- ge. Pildil ¥. Madisso konelemas. Foto: Vaba Eestlane a" henday, Kuid selle karva] ka sdi- musona ja leidis, et mulgid. tesid seliest omaette seisuse, Ta on ise Parnumaalt, apa ‘kimnitas, et koostodé mulkidepa ch vaga hea. Mulgid on viga palju aidanud Eestit edasi oma esimeste eesti haritlastega ja teiste uuenduslike alpatustega. Ta leidis, ef muikide- le on just sealne loodus andnud oma osa nende iseloomust. Ta micenutas aega, kui ia ise vitbis Viljandi lossimdel. kus tate elavalt sihmade efte. tulid stalsed. vaitlused, mis shutasid alati_ oma kodumaa ja rahv pest vaitlema. Ta avaldas soavi, et vanemac annaksid. jutustades neile mul kide visadusest, kes ej olnud uh- ked mitte amult. mulkidena. vaid Ka eestlastena. | Jargmisena mulgisonst kirjanik ja luuletajia Salme Ekbaum ‘esi- tas kelm oma luuletust, otse sel- leks puhuks kirjutaiud , Killapae- vadeks. kiryutatud’, ,,.Mulgipae- vaks 1972 ja ,,Uhele mulgi ema- le“ oma abtkaasa Arthur Ekbat- Klaveril esitas Karl Landre, ke |ema poolt Kiflaspeade sogst, kaks pala, esimeseks A. Southam! »lhiree in blues’ ja ihe Bachi nehitad. Koosviibimisel ali teadus- ‘alas Rdgar Kink, Koosviibimisel olj rikkalik LOl- dulaud, lauldi mulkide iihislaule ja mesleotu Oli viga tore. kus koik olid tanulikud, et sellesar- nane tiritus oli korraldatud, mis mulke sidus ja tulevikus ehk yeel- gi enam seob. nende kolme nisu- pea mare] all, mis leiduvad Vil- Jandi vapil ja olid iga lata deko- ‘ ratsiooniks. Foto: Vaha Bestlane Nooruslik |sugiskontsert Miédunud. ~ withapieva ohiul tLoimus Peetri kirikus koguduse}. noorttekoor] ,Lootuse ja Vaimtu- liku Orkestri ansamblite ja. solis- tide Sugiskontsert, Huvi selle hoorusvarske kontserdi vasta oli vlay, kuid. sattudes samaacgselt kahele tejsele suuremate. itrituse- “eee | le, JAttis kuutajate ridadesse tith- it kohti. Kontserdi alguses 20-liikmeline koor esitas L. Avessoni juhatusel kaks L. Avessoni keerilaulu thle | fuses Oo" ja Psalm 8. Rooril on nuort ja. puhast hadlematerjali Niidka LL. Avesson on koorijuhina osanud oskustlikult vormida - an- des tulemuseks helisevali lnar- moontist kooriaulu. dust Heidi Klamas esitas |, barpsikordil F. J. Haydni allegra 'C-duur sonaadist ja Stella Trig- lay vitull L. van Beethoven alve’, Kusjuures harpsikordil saatis Inga Morjus. Jargnes koo- rit neli lauln, YT. Stravinski PP a- ler Noster“, L. Avessoni ,,Pitha, | pula, piha', G, Stadleri. Oh Je- g| heova, Sa oled suur*. ja J. S ,| Bachi (ditisiaiule'. a _ Trio Roy Madalvee fléidit, No- ra-Mall Kesron viiiil ja inga Karjus harpsikordil esitasig. fr. Ph, Telemanni ,,Andante, allegro* Lisaks esitas Roy. Madalvec ithe onaloomingulise pala tema poolt nedjale foodie, kirjutatud heli- toost. Parast op. O. Pulumi Ndora-Blal] Kerson csitas K, Raidi palvust , — witulit .Larghetto" kuna H., Kiamas saatis harpsikordil, Koor Rosemarie Lindau juhatusel esi- tas kelm ingliskeelset laulu ja arelil saadis Li Avesson. Kvarteté| keitme yiiuti ja fagotiza, kus miin- visit: Linda Laur, ‘Sarah Pihel, Sicha Triglay ja Andres Negus mi emale kirjutatud lauletuse. = Liidus ié iljonit tsitasid F, J. Haydni ,,Serenaadi“. Sekstett, viie fléédi ja harpsiker- liga esitas sama heliiooja ,.An- dunte", mingijad olid Heidi Kia-| mas, Piret Kreem, Heidi. Laikve, Epp Ots, Heidi Simontatser ja Kina VYarik. Viimaseks osaks olj kiks koorilaulu, Fr. Schuberti Credo ja.F. J. Haydni .Gloria inv Excelsis": duhatas J.. Avesson, orelil saatis Inga Korjus. Pirast kontserti kuguduse mou- kagu esimees K. A. Kadak tinas koori ja titles tunnustussonu ko- suulise poolt. Koorivanem Evi Farkus andis koori pooit Hlli koo- rijthile L. Avessonile, E. Lindaute ja Inga Korjusele, Viimane oli] | orsiniseerinud ja koostanud koo- rilawu korvale ja vahele asetatud PHILLIS yr alise Kaya. KoOmmunisti MOSKVA — Noukogude Liidu ominunisiitkuy partei liikmete arv 1 tousnud rekordilisele tasemele. |. WUT ol Hikmeid 16.203.446, tea- ‘{ta5 Parle: peaideoloog. Mihail Sus- lov: Susley kasitles neid varske- maid andmeid Prahas ilmuvas som unistikus ‘propagandavalja- Andes. Seliest moodustavad tddstustad- lised ja kolhoosnilud niitid BS Oo, Tema jutu jargi on juurdekasy suu- renetud peamiselt naiste ja neore- mate. alle . 9. aastaste isikute ar- rel. inedel aladei, jgrammatika ja keele eriparasuste vas, milline on vene umbkeelne ja é] aklsepteeri vaitekirjasid enam rahvuskeeltes, kdigest peab olema taiclik venekeelne télge. Seé toob Kaasa tlepaasmatuid raskusi md. nait. eesti keele. Outil. -, Sirbi ja Vasara® veergudel: (nr. $4, i977) votab selles “ kisimuses E. Jackson. | Valisministeeriuml - hutsel Washingtenis Hm. ¥. esindaja USA-s Ernst. Jaakson abikaasars vilbis md6du- nud laupieval valisministeeriumi xutsel Washingtons. Nad votsid osa Kennedy Centeris korralda- tud sitmfoonia kontserdist ja sel- iele jargnenud Washington-Hilto- ni hotellis korraldatud ohiusod- gist. Kokkutulek, niille » sponsoriteks Olid president Carter, asepTesi- ident Mondale ja vVilisminister Vance, oli korraidatud USA-s ak- Tediteeritud. valissaatkondade juhtide auks. | | Kokkutulekust véttis osa digi paartuhat isikut, nende seas pea- He diplomaatikonna. valisministee. jrium) KGrgema ametkonhna, valit- Suslitkmete j. t. riikiike tegelaste korval Ea todstuse, kaubanduse ja finantssektorite esindajad. | VES aks Radgitakse ull, sona Eduard. “Pall, end. ENSY. lilermmdukogiu preésiidiumi esimees. parteilane 1920-ndast aastast ala- tes, praegu pensioneeritud Keele js Kirjanduse Instituudi juhataja ko halt. Pall iitieb, ei kehtestatud wis kord venekeelsete viliteki jade- ga tahendab rahvus-keele alalkin- damist. ef rahvuslikud barjaarid on iganenud kraam ja et rahvuskeeled ja kultuurid peavad maad andma globaalsele keelele ju kultuurite, kuid -Palli arvates on see fantaasia, Voib ju oletada, atleb Pall, ‘et see kGik stinnib pdrast kormmeunis - mi vdltu globaalses ulatuses. Kuid simna on veel paliu: aega ja sede kdike téestada ei saa, itleb autor yaga veenvalt, Isegi teoorigks on seda raske nimetada. — “Insurance Agency _KINDLUSTUSED \ H. KIRIK 23 WESTMORE Dr., Suite 299 Hoxdale, Tel. (nt. MAY 3y7 145-4622 | @ Briii ajakiri ,,Financia: Times” avaldas 16. sept.. kirjufise . esti Vabariigi saatkonnast Londonis. — Kirtutati, et Eesti tahistab varsti | oma 69. aastapieva, kuid peatsell méSdub ka 40 aastat sellest, mi noukogude sGjavied okupeerisid esti. Prantsusmaa ja LédineSaksa jat- kuvait tunnustavad E.V. passe. Ajakinja esindaja on. vestelnud saatkonnas administratiiv-asjaaja- ja Anna Taruga, Kes on maininud: ,,Meie kilastajad titlevad meile, — kui hea meel on nendel taas seista Eesti pimal." FESTLANE kas. orda nadalas | Mahksab Kanadas: Aastas Pocolaastas | Eanadas: Aastas Poolaastas Yeerandaastas $30. $16,—<- Veerandaastas 5. EIRIPOSTIGA 648 $25.50 $13.50 VEHaspoot Ranadat: $32. S17 am Y— «$9.50 Ua. 8: | . 953.— $27.50" Sih. - LENNUPOSTIGA itilemere-maadesse: Aastts $62.— Agdressi muudatus 30 centi. Kanada , poolaastas $31.59, veerandaastas $16.50 Uksiknumbri hind 35 cénti. - aadresstdele palame miarkida ,.POSTAL CODE fa US4 aadressidele ,,ZIP CODE Pangatshekk voi posti rahakaart kirjutada free Estonian Publishers nimele. Tellimine saata: VABA EESTLANE P.O. Box 70, Postal Sti. C, Toronto 3, Cnt. May 37» -Palun. mulle saata VABA EESTLANE aastaks: / paca y veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates a lw... 1. 197... Tellimise katteks lisan § , _ . siiniuures rahas / tshebiga > raatardin aa ganta ainolt tblidejas). Aadress eet oe eee oT mae a oe Lisatakse, et Brita, USA.