Leb diag Er bie Dey A Oy a tl i Rad tlie as sada eal i os a eee, eee one Thee Hay | ape any Arnold Altosaar 75 Kui Arnold, ehk sipradele lihtsalt Ats,1. juulil 1911.4. esimest korde pdevavalgust nagi, ei osanud kill keegi ette naha, et ta kord oma elu- paevi teiselpool maakera moda saa- dab ja isegi Kanada riigiga ithiselt siinnipaevi pihitseb, Siindinud Tartumaal ja meheks sirgunud Tallinnas on juubilar male- mast kohast saanud kaasa omadu- sed, mis ta edaspidises elus tugevasit avalduvad, Nii jutustab ta ise, etjuba noorena oli seltskondlikult tegev, al- sul spordis, siis juba rahvamaja jub- ‘timas. Séja-aastad vajutasid oma pitse- ri kdigele ja sundisid kodumaalt lah- kuma koos noore naise Ella ja nende insect ferns, rca ia 3 va Cai Ten aa. deg HEL alta? Se Fae ge ane: aa ra eee ee . as, - . au ae . 1 es “agi < x al ‘ “ : ae re a - ut ae a i a tials oe Me ye : ae, “Fr . ws . " gh iyiar geredttg iar ree Hi. AGEs “tae nae tk? " Lite ee ye NELJAPAEVAL, 17, JUULy, — THURSDAY, JULY 17 7 a : ae rt we sp aaah eae ae a it ped as ea st sat fa t wm +- ae eae . j : " x a ate ae 8 ay zie I Te: A | i “ hk ig te *, ie rn Et af ale +a * a aah ‘pL. ur ag Ta * te grey oe et A a : Sid ‘lee pt sae re Ti eee Lye ies . Geer eT hat ak ee F, rm 1 as aL: 1 Kea, 1 i ia .| ots 7 TE H oh ie Pgikre i i : rt : | or - — vais = : ne a ght eee wi ae Pa, a r ar et Paty fae bea é ae igs r* Oe qi! ( We eie Cea ee et 1. = = ail zy Cty pf reach fk. We tath pret ic yea one tt nee ae teare ‘iy i ‘sap vr tr Ty Pari gt tee. 14 ne . a ' mm Re i oo Sanat i Se er wen pores ara Mm ; 7 a . _ ws ea : ai ag heuer ers : man ‘Saban fh Ss re uf wtF oe = =, be eekh Lt Mele Elu ne, 28 (1697) 1986 SP ei ir 19 koori Heidelbergi laulupeole GEISLINGEN — Selle kuu lipus, 25. Juulist kuni 27, juulini toimuy nejjas Euroopa Eestlaste Laulupi- du, téotah kujuneda suurpeoks, kuna seekord tuleb hulganisti kiila- lisi j ja koore ka teistelt mandritelt, esmajoones Kanadast, pealises charter-reisis on pooled lauljad. kus 100- Kiilalisi tuleb ka Uhendri ikidest ja Austraaliast, Euroopa osas annab eriti Rootsi suure panuse, kuna Heidelbersi sdidab 10 iihisreisi hussidega, rai- pisipoja Tonuga. ces ; tt oe a kimata nendest, kes eraviisil sinna Rootsis varju leidnud jitkas semas & api Recs Ak Ht ten = ots 'T. ae Tl . Bae eee Nes eet eral aS yt 1 malin 1 oka a iE Pale eral ea ie vaimus. Treialina leidis varsti 166d ja - Ee pe ees eo ies murdis teivamured. Olijaile voimalik seltskonnatédle moelda.. Ta asutas eesti skautiiksuse Ma!md linnas, mis tookord oli iilimalt vajalik eesti noor- te kooshoidmiséks. K anadasse joudis Ats oma perega 1949, a, kevadel. alle oli Gnne ja sai kohe kanda kinnitada sugulase puu- vilja farmis St, Gatharinesi.lahedal. 1951.a. oli voimalus-osa farmimaad — _ dra osta ja stit peale on Ats ounte, pirnide -j.t- puuviljade kasvataja. Oma ettevatlikkuse juures sai ta ka — ta6d kohalikus autovabrikus. Kohe asus maja ehitama, et oma kasvavale verele kodutajada. Energiat jai tilegi, 1956. a. kutsuti Ats jalle skautluses- se, ot. skautide saik, millest hiljem kasvas _valja ,Leho' iipkond; kus juhiks Arnold Altosaar — ligi 20 a. Niitid oli tal kolm tiisajaga ametit. Puuvilja aed kasvas joudsasti ja nou- dis palju hoolt, Peale p#evatédd vab- rikus téttas Ats appi oma abikaasale farmis, Armastusega tehtud tad kan- nab ilusat vilja, nende aias viibida on ‘nagu kaunis pargis jalutada. Tapne ja korras nagu ta treiali ametki, kus keeg! teine ei tohtinud ta treipinki kasuta- ‘da, et midagi segamini ei laheks. Kui Ats pensionile laks, kingiti talle md- lestuseks minikoopia tema treipin- gist. Noortega. tédtamine néuab sa- muti palju hoolt. Sellest ajastust tun- -neme Atsi kui eriti abivalmis, rahvu- Hkuit motlevat ja kohusetruud skau- divenda. Kerge oli temaga néu pida- da, plaane teha ja noortega mangida. Tema teenete eest eesti skautluses - . yaaristati teda skautmasteri tiitligaija niljem teenetemargi Pohjataht iL) an- netamisega. Peale meeldiva iseloomu ja laulu- ande on Atsile antud veel tugev an- nus kunstimeelt. Seda jagab ta oht- rastiE. Seltsi pidude, aktuste ja muu- de itrituste kunstipdrasteks kaunis- tamisteks. Tal jatkus aega ka Eesti Seltsi korduvait juhtida ja kdike sel- lega seoses labi viia, Ka praegu on veel E. Seltsi abiesimees ning jagab dma abi kdikjale kus vaja. Sellist kaaseestlast, skaudivenda ja sopra tahame ta juubeli-puhu! eriti meele tuietada, tanada ja Gnnitleda. Jatkugu Sul, Ats, vee] kauaks ter- vist ja roomsat meelt! a. ELLA JA SAIMA Eestlane Kahada armees kolonel: leitnandiks Endine Mantreali eesti noor je inghismaal metallurgia - doktori- kraadi saavutanud Toomas Ruberg lépetas 27. juunil Kanade kérgema sojakooli ja ilendati Torentos toi- munud akiusel kelonel-Icitnan- diks, 130-ne lépetanu hulgast said sama aukraadi veel ‘kolm teist.me- jorit. Diplomite iileandjake oli On- tario leitnant-kuberner Lincoln M. Alexander. | 37-aaetane eestlasest kolonel jat- kab oma sojavaelist karjiari Kana- da armees Torontos, Tema alluvus- se jaavad tédétama ainuiiksi 40 ma- jorit ja kaptenit. Toomas Ruberg on esimene eestlane, kes Kanada - -aSjavaes kolonel-leitnandi aukraa- dini on jéudnud. Ta on eesti this: konnas tuntud Endel Rubergi poeg; on abielus ja kahe poja isa, et RRC CO CE OE OTH MEIEELUS lugejad, arge unustage oma Sopradele soovitamast MELE ELU" AA AADAADAAAAAAAL _o MELE ELU” ESINDAJA MONTREALIS KARL UTSAL | 5875 Cavendish Biva. Apt. 801 Montreal, P.Q. H4¥ 2X9 Tal. {514} 488-5228 etka a peices att ae geass a ae Catharinesis asutati eesti . - kusi 100.000 elanikuga. tidega. oled vaart' - merel aurulaeval . Estonia". Eesti skautide suurlaager on rivistatud. Tagaplaanil eestiraotslastogs asustatud Nucké s Saar. 90 aastat lagasl at a Piro Bae ee HW Pa mar ra- “a Jt . F 1 ieelabee Rs : eg 2 : oe : Mau np aly eee oo he rp Ne cree ‘Rootsi skaudid eesti suurlaagris Huskvarna on vaike linn Louna- Rooisis Vaiterni jarve léunatipus. Seal toodetud Husqvarna leidub koikjal maailmas. Huskvarna (toe: hiliiskvaarna} on kokku kasvanud suurema linnaga nimega JonkOping (loe: jontsho- ping} ja kaksiklinn Jonkdping- Huskvarna on iiks tahtsamaid kes- Liuna-Reotsis oma umbes Enne Teist maailmaséda juhtus nii, et just Huskvarna skaudid olid need roatsi skandid,kes Eestis kai- sid, Oma aastaraamatus ,,Huskvar- na scoutkar 19397" [valja antud 23. aprillil 1937) on kirjeldusi eesti suurlaagrist 1996.a. Aastaraamatu 81-st Ihk-st on Eestile piihendatud 23 ihk.teksti ja pilte. Kui seda loeme,tuleb meeles gi- dada, et see on kirjutatud oma ini- meste jaoks. Keegi ei vOinud ette kujutada, et seda 50 aastat hiljem avaldatakse eesti lugejatele ja veel Pohja-Ameerilas. Telsipdeval, 7. juulil juhtus vist KUL Mil, et paljud Jouna-huskvarnala- sed_kella saitsme aja! ohtul imestuse ja chk isegi hirmuga vaatasid aknasi _ villa, et ahemalt uurida neid imelik-. ke rihmasid. mis ikka ja jalle m6e- dusid. Mis kdige enam paistis silma. olid kohutavad seljakotid sinna kuulu- Vate suuremate vl vaiksemate skan- Umberringi sagisid mureli- kud emad. kes andsid oma leotus- tandvaile noegadele viimased manil- —sused, et nad oleksid eftevaatiikud ja haclitseksid endi eest, kindlad isad, kes mitsatasid oma poegade selja- kotte deldes: ..Ole tubli, naita mis vaid pilke seljakottidele. pussnuga- dele ja poistele endile. Mida ‘rohkem kell hakkab ‘udma poole kaheksani, seda rohkem ini-- mesi ja seljakotte koguneb Huskyar- na ,,suurejconelise’’ taamahoone Ouele. ,.Mis on lahti? Kuhu nad reisi- vad?" kiisib tks pealtvaatajgist. Nad sdGidavad Eestisse skaudilaag- risse’, teatab uhkusega tiks lahedal olevy ema. Aga juba rong tulebki, ja ema kiirustab oma poja juurde kes on seal kusagil pagasi taga. Jargneb ko- hustuslik jumalagajalmine, viimased manitsused ja rong valjub, Reis Eestis- se, see fuba nadalaid codatud soi on alanud.: Odpaev hiljem oleme juba kaugel Kella poole kaheksa ajal hommikul chime iGudnud Stockholrmi, sd6nud tugeva 4. . Erechs ! al * or az : cI hme en be 7 SAAT AE ati ot ey a i 2 ee A Boats Rept ee .. aN alee ni 1 HD - Aa es oe wae we aaa : Sadie: : ues en A omblusmasinaid. ning uhked oed-vennad, kes hilppasid ringi ja heitsid imetle-- hommikueine ning lainud skaudikes kusesse, kus olime estmest korda kehanud oma tulevasi sdpru. Rihm koosnes niiid 18-sl skaudist. neist - mitte vahem kui 12 Huskvarnast. Ju- hiks on meie salgajuht Axel Carlzon, kes on amelilt sisscostutilemus. Laagri juhiks ja juhi asetéttjaks on: stockholmiased Widegren ja Peter- sson. Teine vaga tintis isik mete ruhmas on Biben, tema kah stock. holmlane. ‘Fa rd4gib nimelt ladusalt eesti keelt, mis muidueg! ostlus vaga kasulikuks hiljem. TALLINN: Nuud oleme sus 5 vor 6 tundi mere! juba. Steckholmi skddride vir mased saarekesed on juba ammu ka dunud. Kubu kah e caatale on vaic meri, nil kaougele kui stim ulatab. Ohtu lubab olla harnidaselt ius ja Sdaame aru. et sel dl] unest ei saa kill juttugi olla, : | tHommikul 9 aial hakkab Eesti rand patstma. Tund hitjem voime juba selgesti nadha Tallinna, Eesti pealinna siluetti. Esimesed muljed maast et ole erili head. Tundub lage ia sile ja kiilalislahkusetu. Mida lahe- male me jGuame. seda armetum koik iundub Lopuks jaguamesadamasse ja -maale. Enne magaleminekut laulsime Eesti htimni, mis nghtavasti jattis hea mulje inimestele, kes olid laéVale vestu tulnud. Kui olime joudnud maale, hakkasid cesti skauditegelased-kohe meie eest hoolitsema ja hasti valitud sOnadega meid vasitu vOtma, Mele pakid, telgid ja varustuskastid saa- delakse veoautoga meie Odmajja ja ise marsime me sinna trummide ja trompetite signaalide saatel. Nimelt, . me ei jaitka reisu laagrisse e enne Jarg- , mist hommikut Marssides labi linna, on meil paliu apga vaatlemiseks. Qleme kohkunud kui Vananenud linn on mitmes kohas. - Meie giid seletab, et on malestusmar- gid rootsi ajast. mis ndeme. Mitmel kohal on vanad linna hiigelmiirid oma vanitornidega sdilunud. Mire ej ole maha rebitud,vaid selle asemel on ehitatud maju nende. juurde ja peale.. et miliir moodustab maja ihe seina. Vahe’ aja parast jouame. oma GOmaj}a juurde. mis nagu valia luleb. kannab nime Gustav Adolf Gimnaasium, kah see-miales!us roal- si suurriigiajastusesi. Seal veedame rahuliku fa unenigudeta 66. HAAPSALUSSE Jargmisel hommikul sdidame Koos umbes 1500 teise skaudiga erimaa- delt Haapsalusse, vaike linn 120 km hd ™. _ a. - saad Pe ry 1 al 5 ie es 4 rE i ‘. : RE ecm, - 5 a - ST pa . py ssaraiae: ay 1 alth au! . ” *s sie a age nae Fi. oe 3 oe ae Tews ats ee eG ic: SE, Bede: pom —_— ie _ ‘ | ae fe - “f 1. a " ene. | Cw eee Begitter toe =e * es i 3 , ff ” ” " : 1 Bare wri “ “ i ie " a iy ry hs in cee SNe i oe >. a - ae ™ Rootsi| ja eesti skaudid pataadmarsil Ali- ilesdidul,, F sonia Pardal | aooooocooooooed 2 ja poola pasunapuhujad. . 1 . a * tg, Flys : . ak Te ene ie he ay ae \ \ -MOTTESAHY ATU Sh — eS ee Oe eee Naiste pisarad' on kéige’ tugave- maks veejouks maailmas., 9 Alkohol konserveerib ioik, valja arvatud vaarikus ja saladused. Q Elame ajal, mil juba 20-aastased kirjutavad memuaare. — Koeunud NIHITS kaugusel Tallinnast. mille lahedal on laagriplats. Reis kestab umbes 5 tun- di, aga aeg laheb kiiresti, Teeme palju wust tulvusi. ja varstion kone. katte- vehkimine ja..change imine’. tahen- dab skaudi-midrkide vahetamine. ties hoos. Meie umbes 1500 skaudist on umbkaudu 1000 eestlast, paarsa- da suomlast, sada poolakat ja peale selle latlasi. ungarlasi. taanlasi ja siis meie rootslased. jarsu ndksuga, mis meid vahe phmalab, peatub lépuks rong Haap- salus. Utelge mis tahate eesti raud- teedest,aga nad on ikka vahe eba- kindlad, mis puutub sdidukava aega- desse, Klirusesse jne. Koos teilste skautidega laadime oma seljakotid ja muu varustus veoautodele, mis on meile jaamas vasias, Niitid marsime uhise tihmang taagrisse, -umbes kolm kilomestrit linnast vialjas.. Igal ranvusel on oma-trummilddjad ja irompetipubhujad kaasas. Poolakatel, kes on olse meic ees, on neli trummi- Iddjat ja neli trampetipuhujat. ja mdistan hasti nende uhkeid pilke kui nad alustavad helidega oma marssi. Meie aga leiame, at pole pohjust miks tuleks marssida ilma taktita nenda trummide jairgt, nii et palume Lunds- teni ja LOnni ndidata,milleks nemad on suutelised. Ja see ei olnudki nil vahe. Juba kahe minuti parast taovad neli poolakat igaiiks omas taktis (rammi. ja veel kaks minutit hiljem on nende irummid ja trompetid vai- kinud ja kogu poola rihm hiippab uhte- ja teistpidi,et katte saada takti, Pooletunnise marsiga oleme laaegri- aja!, kus saame laiali valguda, lea rahvus juhatalakse ema laagriplatsi juurde, Poolakad on juba kokkuvari- semise lavel ja nahtavalt rooOmsad. et paasevad ara nij rootsi trummi eest kul ka muigavate rootslaste esi. LAAGRIS. | _Laagriplats osutub suureparaseaks. See an kesel ilusaf mannimetsa. pa- . rajal kaugusel merest. Meie oma ala on ka muudel pohjustel vaga hea, See on peavdrava kérval ja varuslus- punkltt juures. Niisiis pole mei! kau- gele minna s66gi jargi, mis muidugi on kasulik. Ainuke markus, mis _voiksime teha on, et maapind on liiga pehme selleks, et telgipulgad saaks tuzge. Aga lohutame endid sellega. et mets kindlasti on heaks kaitseks ¥o1- maliku tormi puhul ja me piistitame ihe telgi teise jarele. Varsti on kéik teleid iilesseatud ja oleme valmis mi- nema varustuspunkti tooma sddgtat- neid. esimese isetehtud s66¢i jaoks esti pinnal, Paneme tahele, et soak on suurepdrane. Loomaliha ja kartu- lid. dBunakompott magustoiduks, sel- le dle el vOl nuriseda. Ainuke mis just ei ole meelepdrane on rukkileib, aga kui oleme sobralikult vestlenud laag- rivarustuse juhiga,saame sala. Jargmisel paeval peale iounat, kui oleme juba valmis tahtsamate todde- ga, ndeme midagi mis, kui asjaclu- dest aru saame, paneb meid laginal naerma. Meie laagrivdravast ‘tuleb paar poola trompetipuhujat oma pil- lidega. Kui nemad Lundsteni ndevad. lormavad nad ta juurde ja proovivad seletada, oi ta neile Gpelaks moneda rootsi. signaalid. Tagajarjeks on, et } peale seda on mei] suur l6bu kuulda meie omi signaale poola trompetipu- hujatelt. kogu laagri valtel, (largneb} lendavad, sdidavad autodega voi rongidega., Koore tuleb jaulupeole Rootsist . §, Inglismaalt 5, Belgiast ja Prant- susmaalt kummastkhi 1 koor, kuna korraldavy Saksamaa annab kaks koori. Nagu ilalpoo!l margitud, li- saneb Torontost iihendatud sega- koor 50 tauljaga. Nii on Heide!bergi laulupeol esi- nemas kokku 19 koori 350 lauljaga — rekordne arv eelmiste Euroopa- laulupidudega. Esimesel laulupeol Miinsteris a. 1974 osales 14 koori, samas a. 1978 tormunud laulupeo! laulis 12 koor). Pidustused algavad reedel 25, - juulil kell 16,00 teatrietendusega, kus Kélni Eesti Nditering Raoul Laeva juhatusel lavastab nalja- mingu ,,Enne ja nid", Ohtul ki. 19.30 algab soduridhtnu. Laupaeval 26. juulil ki, 10.00 on . forthe 1 . mulkide kokkutulek ja kl, 14.00 al- gab laulupidu ning kl. 20.00 rahva- pidu. Laulupeo ja rahvapeo vaheajal on elite ndhtud vabadusendudluse rongikaik. Pihapdeval, 27 juulil kt. 10.00 on kontsert Ulikooli kirikus, kus jutlustab peapiiskop Konrad Yeem. : Pidustustel on kohal ka Saksa TY, | Kirjade ja kaartide saatmise pit huks laseb laulupeotoimkend val- mistada eri postitempli, | Viimasel hetkel ettetulnud muw datused laulupeo kavas on parima dranagemise ja véimatuste koha- selt korraidatud. Laulukoorid mitmel maal on usi- nasti lauJe harjutanud, aii véivad, siis kaunimad laulud kolada. kau- nilt [V-dal Euroopa Eestlaste Lau- lupeo! Heidelbergis! CO EPL/EK Lalast maailmast Venetsueelas: siindis 29. aprillil kahe peapa laps. Tal on 3 kopsu, 2 sudant, ribistikku ja magu, kuid ai- nult 1 paar kasi, jalgu ja munandeid ning 1 penis. Hadaohthkemaks sel- lest imelisest iihendlusest peetakse kahe siidame omamist. Viimase paari kuu valtel on imik pidanud lbi kannatama palju: nait. olid ta magu,porn ja kOhundare rind- mikus, kust need kéhtu iimber ope- reeriti, ldigati valja tiks vahelihase song hernia), ja puiiti mitmeti lee- | vandada ta hingamise ja toitfustami- se raskusi. ‘Seni on vaga vaheseid kahepealisi vastsiindinuid tile paari tunni ellu jadnud. Tanu moodsale arstiteaduse- le vOiksid aga Pedro ja Jesus [talle on. POIKI: _ 1, Kannab osa ehituse koormusest, 5. Osakese, ettekande — rahvakeeles, 9. Uhes Tallinna endises kchvikus, 14. ...titlay — iiks k@anetest, 15. Mitte julged, 16. Endisaegse sljavde- - iksuse, 17, Nimi piiblist, 18. Nendel on palju pealtvaatajaid, 20, Mitte: aknaid, 21. Uks endisi eesti polijti- kuid ja kirjanikke, 22. Tiirgi pealinn, 23. Vanadekodusse — vanemas kee- les, 25. Uht vaarismetalli, 27. On igal loomal, 29: Naise hiiiidnimi, 30. Uks endisi Eesti riigivanemaid, 34. On — lihes voérkeeles, 36. Teatud ,,Lindu- de’ had!, 48. Pulmade ja viinaga seosesolev nimi Piiblist, 39. Seda vOib naha Aafrika korbes, 42. Suure » vihma haal, 43, Ragulkad, 44. Uks endisi raadiotédstusi Eestis, 45. Ut- leb kik siidame pealt dra, 46. Kolm . korvutiseisvat tahte, 47. Teatud lin-. de, 49. Purjeta vastu tuult, 51. Hangu vOj harki— murdes, 54, Pindaia, levi- ‘kuala, 58. Méned aastad lagasi histi tuntud eesti graafiku Hoidre eesnimi, 60. Irisen, 61. Tugevaks voi kovaks tehtud, 63. Tiidruk-skaut, 64, Skoori, Oo. ...mehed — KR. Janno noorsao- _ faamat, 66, Naru, réba!, 67. Valjand- gemises, 68. Elan pidevalt kindlas ces. kohas, 69: SpordivGistlustel teistest_ -@ lirimaal vanemad kaks nime andnud, kuigi arstlikult peetakse teda iiheks isi- kuks) koju minna ja normaalset elu elada, kuid vanemad eelistavad teda haiglas pidada. Vanemad on rahvusveheliste spet- sialistide abi palunud, kuid kumma- liselt ei ole seekord tikski teadustik instituut veel huvi ndidanud. toimus rahvahidletus abielulahutuse seadustamiseks. Va- litsuse eede liikati aga rahva poolt otsusiavalt tagasi vahekorraga 60: 40%. Tulemus on valitsusele raskeks tagasiloédgiks ja Liri jéab piisima kui ainus Euroopa riik, kus ei lubata mingit abielulahutust. Ka raskendab see suhteid protestantliku Pohja-liri- maaga, mis kuulub Inglismaa alla. | PUSTI: 1, Maksis katte, 2. Vaike naik q. Sonu keelereegtite jargi ritta panna, 4, Tanav Tallinnas, 5. Linn ja raud- teejaam Eestis, 6. Mardikas, 7. On Canada provintsi P-E,]. tks peasisse- tulekuid, 8, Uks ilmakaartest, 9. Prifi. ..— endisaegne tuntud nimi seoses eesti operettidega, 10. Sarika tugi- puu, 11. Pist.. .— piistlattidest koo- nusekujuline ehitis, 12. Jégi Saksa- maal, 13. Umastikundhe varakeva- del, 19. Naise hiliidnimi, 24, Maail- makuulus norra kirjanik, 26. On voo- dis tarvitatavad, 28. Teatud lind, 30. Eesti helilooja, 31. 1/360 ringjoonest, 12. Kttetahendus, 33. Tihti kasutata- val toidupakendil esinev prantsus- keelne sina, 34. Uks raudtee ldpp- jaamu Eestis, 35. Uks kidnetest, vas- tuvatiev, 37. Vaga vaikest niitav si- na eesliide, 38. Ajalik, 40, Kiisimus, 41. On laevamasti kiiljes, 46. Oks kinnitusvahendeid, 48..Ulemadrane, 48. Latas hunnikus, 50. Mitte hist} valjanagev, 52. Teatud halvustuse. od. Ulatas midagi, 54. Uks Eesti saar- test Tailinna lahistel, 55. Ajaloolisel linnaomavalitsuse organjl, 56. Te- send, variant, 57. Tepelane Peer Gynt'is", 59, Skandinaavia rahvuste mitoloogiline peajumal, 62. Auk. (Lahendus jargmises lehes)