[ (1559) 1980 r "=. hy UP’ | Ehrnrooth akonna est id masenday inult pahem- mittesotsia- vutavad Piib- on .Kaubad, ateistlikesse - lata. Poolas, nagu. stel taoliste] “ql sodviksid mutada Piib- comes, mele - - le. inimesiele reid anname : alydame, et ite -Valjavedu on, harra ri dame: Meie i juhul see ei I poliitikaga"’ 6—26 Soame | Venname simees) Utles i maa peal on | hikite kohus- nia, iikmerdt — t. Selle 16tiu bel tembelda- stuolys URO Tianerakond unagi Soome RQ .dokumen- Japrill 1978 Hiseks. La 200 17 ja vastu c maha ja 6] d verkoige K. ad erakonnad kunimunistid, bemiuind ning Sl KUNServa- amus, Vastu Wdadest krist- ahvacrakond, ‘atiivide vdhe- all ara sotsi- akondlasi ja pletaty seadus- vol tagasihik- sama: poolt kerakondlane sll ara. juttude t us eest] Mul line on suuna- = neortele. Heli- - gusid Emajoe - ussikunineast, . paganasi jne.: se motte alga- dr Saima Va- 1 Gaiderite Ko Lindi, kestvus sele, hundule, hudije ning tal rn helilint sebi-- on $3.30 koos Raab: Maie Kask Mrborough, Ont. Kogu Kanada a kuses _ jri Line stist saablivad — KGB pole lope- avate hirmuta- a ileknulamist. s mai. gal, jat- eesois;s on Tal- aldur Timusk. Juri Lina -toc- kas kirjutame stest. Eestis ja seaduslikest akt- paramaks abili- kaplemiks tGus- Tariust. Uhele gile ollita ndida- uid lehit ilevaa- | seisnud Kirfas, ud parapstihho ~ alal, -filmiktubis olitikaga. Abtel- uks veel-musta-. | meenutanud.na- . skiisi. Ulekuula-- uri Linaga enam msoltnud. Yastats: ida ta valismaal — KGB | eadnud .,. uks, et tegemist se holatusega” suhtes Jiri Lina- ka sama tudengi - linnas. amised olid rio unustage oma ovitamast — »MEIE ELU" r eel _Esnas, ee nr. F559) 190 il be ele | a . Soome ajakiri EESTLASTE POGENEMISEST VELIKUE LOR RINDEL | -Aastast 1956 saadik timub Soomes alakirt »Kansa taisteli, mie- . ; y het kertovat", Valjaanne sisaldab jgas numbris, nagu nimigi litle’, rohkesti séjakogenud | meeste jutustusi, milestusi: ja artikleid. Kaesoleval aasta 5. numbris pealkirjaga ,.Héimuvendade saatusi, lihe eesti vieosa pégenemine Venemaalt Saksamaale (942. a.“, mil: fe autoriks Pentti O..Sormunen. Toome selle, ainult osaliselt tosi- oludele vastava loo tétkes koos Joann Saarniidu kommentaariga. Eesti hornurahvas voitles Teises ‘Maailmasojas oma olemasolu eest kahe suurriigi pigistuses, Ta ei suut- nud rundajaid torjuda — okupeeriti ja ,Vvabastati* kaks korda veriste ja- elanikkonnale raskeid kannatusi oo nud vGitlustega, . ~ 1 | Oli aprillikuu udune hommik 1943, a, Meil oli Soome séjavdeiiksus Riia -linnas kedutee algamist ootamas. Par. rast digel aja] jaama joudmist olime mugavalt peaaegu tuhjadesse raud-: teevagunitesse asetunud. Joudis rongi valjumiseaeg, midag! aga el juhiunud, Kartsime juba kéi . ge pahemat — kas jalle peab paeva- " de kaupa ootma? 1 | SHS SOLS kérvalptatvormi aarde kaubarong, mille vagunitest parast uste avamist huppas maha sadu ki revalt riitetunud mehi. Tegu oli $0]2- 7 vangidega., latks nad sts ilma valvurtieta mele rongi poole tunglesid? Asi selgus varsti; — Kwaks neist, ro- nis mete vagunisse. ja hakkas ora, as: ja-esitama — sulaselges soome Kee- les. ae 7 — Palun vabandust. Oleme pika reisi téttu vasinud ja palume luba tele reisikaaslasteks olla. Vabandage meie valimust, mis meist endist er soltu, Et k6tki seletada, on pikk yutt,. — Véib-olla miletate Saksa Ober. kommando der Wehrmachti poolt antud teadet 71, dets. 1942. a.>?- ‘Belles diteldi, et Valikije Luki ri desektoris | olid eelmisel p&eval iile 800 eestlase rindest tile tinud, kes olid pogene- nud 16G- ja vangilaagrist Sise-Vene- maalt uhel novembrikuu Gol kuu ae- ga tagasi. Selles laagris- oll kokku ule: 5000 eesti saatuskaaslase. Oma pogene- mist olime ette valmistanud vaikselt ja ettevaatlikult juba mitu nadalat. . Teostamisel siigki ainult 2000 .mees- test tahtis kaasa tulla — matk oli- pikk ja vangi pégenemine oli alatt: surmaga karistatay fegu. a ae . fee re r: ng 7 = rat PS at ; = - r arn 7 ak 7 “ =" cl . . 1 he : F . a. vias ja pime. | Meil oli aega. Asja hakati siis ke. -sitlema, Poisid siis seletasia: _ POOGORANE POG GENEMISTEE . Oletasime, et Pripeti soode uleta- mine Onnestuks koige paremini pé- rast esimeste pakaste tulekut. Glime valmis sellele, et me marss Velikije Luki’sse, mille olime valinud rinde Hiletamise kohaks, kestaks asustus- aladest ring! limber minnes. paar na: . dalat. Valitud 46 pagenemiseks oli SuNge: Vahitornide vallutamine ‘Vaks veretult, ja-valvurid seotl Kinni., | Nende varustusega petsime’ suurte —sildade vahid ja olid ju meilgi min- gid. mundrid. Valvurid pidasid- meie ruhma rindele marssivaks vackeon- : — diseks. : - Siis aleasid raskused, Jargmisel ' paeval oli kava pakane ja pirast se da tohutu lumetorm, Kahenadalance retk olukordades el tu Inud kine al- lagi. Vahene teemoon loppes. Vasirus vOItis vahehaaval mitmed mele hul- gast. Lahkumine paistis kerge ‘olevat: | _mees vajus ainult momendiks lume: vaibale puhkama. Kui aga. kaaslane tui aja parast teda dratama hakkas, —oh ta surnud. Glime sunnitud tegema , kadatipu- jooksu" koos surmaga, mis igal het- kel olf kannul, Kui kaaslane lumme maha langes ja vasimuse tottu keel- dus marssi jatkama, oli teise kehus teda tugevastl vooga mu kaua !uua, - kul mees 1Ousis. Parast- toidutagavarade Sppemist. kaevasime jaaturid sousl talmede juuri: Méned olid ilmselt murgised, . , ' 7 aie | sest mitmed said parast nende aes mist Krampe Ja surid luhikese ajagal - Meie rihma read harvenesid piey paevalt, ' “ Algarvust oli farel umbes pool, kui 661 vastu 20. dets. 1942 porkasime vastu vene suurtukipatareid, mille - lasud valgustasid pimedust. Poneyu- sega arvestasime hddle kilruse ja granaadi plahvatuse pohjal laskekau- PLISE, kus muidugi pid sakslasi ole ma. | Konstaieerisime, el jOudmiseks oli ainult napp kuus ki- lomeetrit. Teed jatkati kohe. ekotdikul: Kui saksa yagede . poole, pidasid need — pogenemisteel, | tuld pihta —.rneid pommitsid nid need suurtiikivaepatareid, millede | -KODUMAALE . Ka mele eesrnareile 3 NELJAPAEVAL, 3, JAANUARIL — THURSDAY, JANUARY 3 ' mt . : Rte oe. a Kunsinik . Joann Saarni sdu limaal ,,Nad salisid v vabaduse", a ae ae ae ness : — saa o TERT PAPSONIT LAIMATAKSE STOKHOLM — ‘Kolmapieval, 5, detsembril ilmus Okupeeritud Eesti a ye. alalehes ,Noorte Hal laimuartik- pealkirla all _,,Vadrarvestus” kel Teet Papsonist ja tema soome pruudist Merja-Tuuta . Kore ~ lugu on tiiipiline vassing KGB stills. « See oli ilmselt mGeldud vastupropa- - ; fandaks ,Ameerika Hadles’ olnud Juri Lina intervjuule, kus raagiti ‘Teet Papsoni juhtumist. Artiklis riin- iatakse anoniitimselt Feet Papsoni sOpru . Enne vahistamist-oli Teet Papsoni- va kdnelnud ajakirjanik Umar Roden - _Tallinnast, kes oli maininud, et KGB- st oli toimetusse toodud paskvill, kus muuhulgas kéneldi ka Jiri Linast ja _ Annes Hermannisl. Viimasel minutil + seat Laskurkorpuse jalavdeitksustest umbes 1200 meest jooksid iile mii- nivaliade sakslaste poolele Neist padses umbes 750. ULE RINDEJOONE © Eesrindele jOudsime ‘talvise paeva hakkasime likuma meid riindavaks Punaarmee vaeosaks ja avyasid oma suuritikivaega purus: tava tokketule. Kestis kava ennekut uskusid relvadeta ja kded Uleval lit- kuvat ruhma kahjutuks. Vimaks tu- listamine siiski loppes- 3 Stis algasid oma. poolt-venelased. Kui need panid tahele, et oleme saime selja tagant juures olime 661 mééda roomanud. Viimaks siiski iiletasime saksa Joo- ne ja jaudsimé mingisugusesse var jupaika, Meid-hakati tagaiasse trans-, cortima, . 3 3 _ Esialgselt saime muidugi sijavan- viks. Sakslased olid umbusklikud ja. hakkasid tilekuulamised. | ‘Olime » nalginud. Tassitais kaera- leent ja tik verni peagu surmas m0 ned, — Ida- Preisimaal asuvas laagris mitmed pédesid veel kuude kaupa. 7 Loplikult paases kahest tuhandest pagulasest elavatena ainult 800." Selling ol cesth mehe jutustus. rong hakkas | suundudes Riiast Moaisakula poole, ‘kus oli Eesti pinnal kitsaroopmenise raudiee lopujaam. Mis pidu ja room! Esimesest jaamast.saadik mirka- sime, et olime pidurongis, Lauldi, noored tudrukud dndsid lili -oma kaasmaalastele. Viljandi jaamas oli pubkpil Horkester- vastas ja igas val- Keses pooljaamas rahvast rohkesti ~ tubjaid tervilamas. a ES : ye mmo! © tee er sens oi Ty Sin ; . a OOS ae ee te Ts ator ee a oe =n mee, Lt EF. Fe = ee. ae . re r in eee Pere fa emetas Le Eesti vabatahtlikud Soome jalavaeriigemendist 200 soidavad tagasi Kodumaale 1944, a. Paremal _ eesti sodalased rivis. (Vintpiissid vasakul dlal, soomlased holavad plise paremal dlal). NE - UUED POLIITVANGID EESTIS sTOKHOLM -- Festi Vangistatud. Vabaddsv6ltletate Abista- miskeskusele saabunud teateil on okupatsioonivéimu poolt kies- oleval aastal poliitilistel pohjustel arretecritud j ja suunitddle mois- tetud rida isikuld. | ) | PAPSON, Lest vahistati 9, oktoob- ril.oma kodus Tartus. Teet’ Papson — ‘on siindinud 25. veebruaril 1956, a. Jarvamaal. Oppinud Tartu kunstikoolis, mille ‘lopetas © 1975 mddblikunstnikuna. laamikunsinikuna ja. Eesti. Polluma- _ jJanduse Muuseumis kunstnik-restau- raatorina: Elukoht Tartus, Yoru. ti nay [09.. —— Teet Papsonit siiiidistati Eesti NSV kriminaalkoodeksi 878, punkt 1 alu- sel: sojavaeteenistusest korvalehoidu- mises. Okupatsioonikohus modistis 24, —augusti] 1979 Teet Papsoni 1 aas- -taks sunnitédle. Kuna. N. Lidu sea- duste jargi puudus:-Teet Papsoni kat- tumises kuriteo koosseis, kaevat) siiudimoistev otsus,edasi Eesti NSV Ulemkohtusse, mis kinnitas Tartu - inna. ranhvakohtu otsuse, Teet Pap- soni abiellumine 'Soome kodaniku Meérja-Tuula. Springarega aeti kaes- _oleva aasta suvel KGB poolt kerdu- | valt nurjd. Tema valjarandamisaval- dused oma pruudi juurde Scome on idetud rahuldamata. © : ' Teet Papsoni toetuseks méeldud saadetised lahetada tema emale Jarg- mise! aadressif: _Perekond Papson, Vainu tinay 24, Paide, Eesti NSV. Kuna Vasalemma sunnitddlaagrisse Mmdistetud ja viimaseil andmeil Tal- linha keskvanglas viibiva Feet Pap- soni kinnipidamiskoha aadress on teadmata, siis sdata talle kirjad jarg- ‘tldaadressil - misel pollitvangide Moskvas: USSR, Moskva, Uchrezh- denie p/ya 5110/1, PAPSON, Teet. ‘Tootanud rek- ‘Moskva, Uchrezhdenie p/va HENNO, Jiiri, arreteeritud Tallin nas kevadel 1979. Juri Henno on tun- tud Kalevipoja” uurijana ja uskli- kuna. Eesti rahva eepose ,Kalevipo- ja" pohjal on Juri Henno ennusta- nud, et ,Maarjamaa saab peatselt . taas vabaks." Okupalsioonivdim siii- distab Juri Hennot , noukogudevasta- se propaganda levitamises". Puuduvad lahemad: andmed’ Stiri Henno vastu algalatud suuasja are- -nemise kohta. Talle saab kirjutada poliitvangide didaadressil Moskvas: USSR. Moskva, ‘Urhrezhdenie piya S1{O/T, HENNO, Juri. DUDAREV, Vikior, méistetud 13. yveebruaril. 1979. a. rahvakohtuistungi poolt , sojavactee- nistusest Korvalehoidumise eest" }- -aastaks sunnitoole. Viktor’ Dudarev on stindinud 1958 Venemaal, Irkutski oblasiis. Isa_venelane, ema sakslane. Ema de elab LaaneSaksas. Viktor Dudarev téétas Pélva rajooni Péllu- -majandustehnika Tootmiskoondises- ja Pélva autokolonnis keevitajana. Kohiuuurija siitidistusakti kohaselt wpant Viktor Dudarev -kuriteo toime usulistel kaaluilustel, kuna jehovisti- fia tema slidametunnistus ej luba sé- dida.“ Viktor Dudarev tunnistas koh- : ius, et ta on nagu tema emapi usklik; kuuludes Jehoova tunnistajale hulka. Kuna Viktor Dudarevi sunnitoo- laagri asukoht Venemaal on teadma- ia, saab talle kirjutada poliitvangide kesksel aadressil Moskvas: USSR, BLIOST, DUDAREY, Viktor. — sO _korvalehcidumise eest -venekeelse ., Cahiers: dw Samizdat" asub Heino Anijarv Permi sunnité6- Pélvas pectud - MIKIT, Artur, Polva-protsessi] ee es mdistetud samal ,sojavacteenistusest sunmi6ole.. Artur -Mikiti sunmiaasta kohta puuduvad andmed. Pélva aja-_ lehes ,,Koit" ilmunud protsessi kir- jelduse pdhjal vaib arvata, et ta on . umbes sama vana oma sdbra Viktor Duddreviga. Artur Mikit t66tas POl- va atlokolannis. Ta tunnistas. koh- tus, et ta on nagu tema.emag? lapsest saadik usklik. kuuludes Jchoova | tun nistajate hulka, una ka Artur Mikiti sunmitddlaag: - ri asukoht on teadinata, sis kirjuta- da talle poliitvangide kesksel aadres- sil Moskvas {vaata Viktor Dudarey). . . ANTFARY, Heino, méistetud 1065. . a. okupatsioonivGimu poolt NSVL kriminaalkoodeksi §64 alusel ,kodu- maa ‘reetmise eest” t5-aastaks sunni- tddle, Vastavalt Briisselis ilmunud informatsioonibiilletaani andmetle Jaagris nr, 35, Temale saab kirjutada. kas laagri aadressil: USSR, 618816 Perniskaya oblast, Chusovskoy 1 raion, Stantsiya Vsesvyatskaya, Uchrezhde- nie VS — 389/35, ANIJARY, Heino vor Permis keskselt aadressil: USSR, Moskva, Uchrezhdenie p/ya 5110/1, — 3, ANTARY, Heino. "Best Vangistatud Vabadusvaitle- jate Abistamiskeskus pG6rdub eesti organisatsioonide,- koguduste ja iik- Jiikuma- " Zaastaks: asguvalte poliitvangide - 1 F Siis kolistati Tallinna poole. Vihehaaval hakkasid héimuvennad . oma: tulevase saatuse ule métlema. Nlaa oll nulid saksiasle poolt okupee- rilud, keda eestlased poie Kunagi ar- mastanud. Mis siis tormub edaspidi? | Oluxord parast Stalingradi lahingut Alas. almama, et soda mitte sugug) veel moadas. Sadasid kiisimused: — Mis on nitiid Soomes? Kas Suo- | The armee vabatahtlikke vastu votab?’ Kas Soome véiks paaseda salaja? Teadsime, et mitmed eesilased olid valkeste - mootorpaalidega mes pelgupaiga. KGik ei joudnud pa- rale: saksa valvelaevad Olid mitmed paadid hivitanud ja teised Olid mil. nide oisa sditnud. - Hiljem seleus, et oli asutatud vaba- tahilike jaoks oppekeskus. Iseseis- vuspaeval 1943. a. eestlased Uheskoos . sealsete noorsoduritega andsid sddu- lroudust rivande kinnitades oma scome valitsusele. | | - Rahusdlmimisega pidid koik N. Lit du kodanikud, milledeks muidugi ka eestlased loeti, pidid nad tagasi poor: duma oma kodumaale. : Sama S28- tuse osaliseks said meie’ ‘maale soja kestel pogenenud, siirdu ud, vol um- ber paigutatud Ingerimaa ja Ida- Karjala asukad, Mitmele siiski dn-— nestus Hpsata we piirt Rooisi ning sealt veelgi kaugemale. Ka Eesttst nogenes soja lopuperioodil rohkes ralivast vaikeste paadidega, “-Mitmed hukkusid, mitmed elavad niilid uutes ja vahemalt majandusli- kult.kindlustatud clukordades — ka Florida paikese-randades, Valus on olnud ka héimurahva saa- tuse tee. Utled matestustekillu au- tor, : | J, ML. a Kirjutis on heatahthk, kuid md- nes osas ei vasta t6ele, iitles kunstnik kes on kirjutanud. Joann Saarniilt, raamaiu ,Laanest Itta ja idast laan- ‘de. ,Kullap jutustajad Riias laksid hasarti ja kaldusid fantaasia valda 2000 mche pdgenemislooga Sise-Ve- nemaa vangilaagrist. Tegelikult Eesti -Laskurkorpus vii- di rindele sdjavaelises korras, Veli- ktie:-Luki lahisel umbes 1200 meest Uritasid minna tle sakslaste poolelé. Neist umbes 750-4 see Onnestus." 1 a el _— — Annes Rermann — rahvusvahelise — tdhelepanu osaline | STOKHOLM — Belgia pealinnas Brisselis iimub ,,Bulletin D’'Informa- tion politilistel pohjustel kinni- moistetud isikute kohta, See levib le kogu maailma: Seda toimetab en- dine poliitvang dr. Cronid Lubarski Munchenist. Nitid ilmus selies teade eestlase Annes Hermanni vangilaag- risse mdistmisest valjarandamissoo- Vi parast, ‘kusjuures ametivoimude poolt toodi ettekdandeks séjavdetee- nistusest keeldumine seoses valjaran- nusouvi a rahumeelsete vaadetega. | Juba varem olid rahvusvahelised teadeteagentuurid informatsioon An- nes Hermanni kinnimoéistmisest eda- si andnud, Teatavasti Annes Her- mann-Enehielmi edasikaebuse: aruta- mine Tallinnas Ulemkohtus 18) ok- toubril kestis vaid viis minutit ja sel- lel kinnitati Tartu rahvakehtu otsus. Neooruk on siiski veel ikka vahista- mata. Pole teada, kas Noukoegude. voimu esindajad Tallinnas: kavatse- vad vastavali Annes Hermann-Ene- hiclmi, tema Scome kodanikust abi- kaasa ja rohkete sugulaste armuand- mispalvetele vastu tuila. See oleks Noukogude Liidus esimene teadaolev juhtum, kus voimudele vastumeelse-. le isikule on armu antud. sixisikute pogle tungiva tileskutsega —_. celmainitud politvangide. hooldusele ° | votmiseks. -Hoolduse kiisimuses vétta Eurco- pa osas iihendus Festi Vangistatud Vabadusvéitlejate Abistamiskeskuse- 10026 gaga aadressil: Box 34018, Stokholm, Sweden; USA osas Eesti - Vangistatud Vabadusv@itlejate Abis- - + iamise Toimkonnaga aadressil: Esto- nian House of Chicago, Estonian La- ne, P.O. -Box 95, Prairie View, I[inois 60069, ning Kanada osas Eestl Van- gistatud Vabadusvoitlejate Abistami-. s¢ Toimkonnaga Aadressil: Estonian — House, 958 Broadview Ave. No 208, Toronto, Ontario M&K 2R6. | —duti andmaét abikaasa juurde Soome, kirjutas aya- lormise - Svome lahe iiletanud ja saanud Soo- con slski need kaks nime korvalda- tud. Artiklis vadidetakse, et valismaalas- tega abiellunutele pole kunagi keel- dutud andmast valjasdiduluba Eesti NSV-st. Ent viimase} ajal kirjutatak- se emigrantlikus ajakirjanduses ja featatakse ,Ameerika Hales” vastu-: “pidist. See olevat Eesti NSV voimu-. de laimamine. Ilmselt on kampaania Teet Papsoni ja Annes Hermanni kaitseks ]ddnemaises ajakirjanduses KGB-le tugevasti narvidele kainud, et otsustati avaldada valedest kubisev ‘paskvill. Sel puhul on eesti noored: kodumaal saatnud protestikirju. Ka Aare Vallistu, kellele oktoobris keel- valjasciduluba oma liku kirja’oma juhtumi kehta, kus tdestab, et stiski keeldutakse - luba- mast valismaalastega . abiellunuid Laande. Voigas on muidugi ka Annes Hermanni juhtum. | | Springarest edaspidl -vaikimast, kuna Tallinna voimud‘on ‘ilmekalt niiid t6estanud, et nad el. TEET PAPSON Jiiri Lina teatas, ct tema sobra run- damine kommunistlikus ajakirjandu- ses vordub uhtlasi kallaletungiga te- ma ‘aadressi! ning séetdttu loobub ta inimoiguste rikkumistest | soovi nendele pGlastusvaarsete ini- mestega mingit rahu sobitada, vaid rundavad vale ja laimuga. Arvatavasti ilmub paskvill Teet -Papsonist peatselt ka ,Kodumaas", el valiscestlastcie selgeks teha, mil- line kurjalegija ikka Teet Papson on ja ct ta praegu kannab’ Tallinna Keskvanglas ,diglast karistust", Samas saabus Rootsi- teade USA. ~ Kongresst inimdiguslte koamisjonist, -Ikes ilmutas, et Teet Papsoni kiisimus tostatatakse rahvusvahelise avalik- kuse ees. Oma erikaitset lubas ka Ammesty International. EESTI SAATKONNA MAJA PARISIS — LAMMUTATI STOKHOLM (EPL} — Eesti saat- -kond. Paritsis asus 16-ndas linnajaos, Boulogne’ pargi laheduses, 4, rue du General Appert. Séja lépul vétsid ve- nelased maja tile. Niitid on see lam- -mutatud ja Néukogude saatkond ehi: tab seal endale ming? ,anneksi”. Tanay on vaike ja vaikne, Ei ole peagu mingil liiklust. Filmtahe Jean Seabergi laip vois lamada seal kinni- ses autos kaheksa paeva, enne kui kellelgi méttesse tuli asja ligemalt jarele uurida. See enesetapmine on vist atnus lugu, mis tol tanava nime _kaasaegse Paritsi kroonikasse. Muidu -el tea Keskmine pariislane lldse, kus. sce asub, Kaisin seal umbes vli@ aasta eest, Saatkonna. maja uksel polnud mingit silti. Alurnise korra luugid olid kinni. Vlemiste akende cesriided meenuta- sid kolmekumnendate aastate motil- hs Keerasin juba selja sellele uinunud losstkesele, kui markasin noort blond daami turukorviga, kes tuli ktirete | ames I ja otsis: Juba taskust vo- Enne kul uks avanes, tormasin ; jude ja kiisisin, kas ta v6iks muile éelda selle maja omaniku nime. Daam kohkus hirmsasti ja kogeles kova vene aktsendiga: veeda ma ei tea”, »&uULdas, mil” lé sus Uuri maksate”" | | Viimaks andis ta modista, et ,,kul- lap vist" on iegemist noukogude Saatkonnaga Ja kadus kiiresti ukse _taha. SALAPARANE OHKKOND _ Maja salapdrane Ghkkend ja koha- tud elaniku -hadaline vastus mu ki- » simustele ergutas mOistatust : edast uurima. : Liksin Pariisi linna katastrisse, 6 rue Paganini. Prantsuse pealinna omapiira | sel- sab selies, et registreeritud pole mit- te kinnisvarade omanikud; vaid prii- giveo-maksu diendajad. 5.t. et tege- Itkult on omanik vastutay priigiveo eest, ja jarelikult peetakse omani- kuks seda kes maksjana on katastris- se sisse kantud, -Antud aadressil oli katastriraama- tusse margitud 1972. a. peaie ,Lega- . tion d'Estonie’. 1973. a. jacks ,Mon- sieur Ambassadeur", s.t. ,hdrra saa- dik", markimata, millise maa saadi- kuga on tegemist. Eelneva aasta mir- kuse jargi v6ib. ligeja jareldada,. et. legatsioonist on vahepeal . saanud saatkond, ja et too ,saadik" on Eesti Vabariigi saadik. (Siinjuures yoime meelde tuletada, et Prantsusmaa ei ‘ole Eest! annekteer inst tuinnusta- nud.) Oo HUVIPUUDUS | ~ Kahjuks ei cle Prantsusmaa eest- laste hulgas kedagi, kel oleks mingi -ametlik ELV. volitus. Niisiis on mot- _tetu sutpoolt midagi ette votta . Saatsin need andmed mujale loo tuses, et keegi reageerib. Minister Varma oti’ juba kuuekiimnendate aastate lépul kontakti vétnud’ prant- suse valisministeeriumiga, aga nil nagu meie siin prantsuse olusid tun- neme, ei vii diplomaatiline katk kau- gele: ministeeriumidel on suuremaid - muresid kui mGne vaikese. vabariig! maja. ‘ulualust jne. Tolle Helistasin, Kecgi ei vastanud. Kuid -ithes aknas oli nagu mingi liikumine. ¥Yoéibolla colt see minu romantiline | elttekujutus. , ajasin peale. Kellele ~ Ta oll Soovitasime siitpoolt midagi palju kavalamat katsefada, naiteks maja mittigile lasta, Prantsusmaal on ma- ja miillimisel kaks vormalust, kas pakkuda ,vaba" maja voi ,,cccupe”, st. et atirilised on veel sees, ja ulin lisi ei saa seaduse jarei nit kergesti -valja tésta: enne tuleb neile wus kor- ter jleida, See tahendab siis ka hari likult et ,occupe" on vahem vaart ‘kui avaba". | Véib ette kujutada, missugune 40- re jugu oleks sellest saanud. Oleks tulnud ametlik ankeet ,uurnikkude® kohta, kiisides kas nad ei leia muud\ _dlond venelanna - vastusest oli ju naha, et venelaste en- di -seisukord el naistnud olevat eritl | selge. _NGUDMINE EGANENUD | - Seekord aga’ keegi nahtavasti el. teinud midagi. Ja niiiid on hilja. Mit- te sellepdrast, et maja on léhuiud, - vaid selleparast, et vene okupatsioon eesti saatkonna heones on kestnud juba kelmkiimmend aastat, ja cestia- | sed ei ole ieee suurt valja temud, Prantsuse seaduse jargi on aga ka 1)- legaalne olukord, kui kahjustatu ise. seda kolmkiimmend aastat vilja kan- natab, eo ipso muutunud legaal!seks. See on esimene asi, mida iga prants- lane peab teadma, kui.ta maja ostab vGi ehitab: Kui naaber teeb sulle sea- ‘tauda akna alla, siis void ta kohtus- . se kaevata. Kui aga dotad kolmkim- _ _ mend aastat, siis on laut juba seadus- dik ja Kaebajale oeldakse: Kus te enne olite?"' F, &. Punase bojaari | kallis praasnik | GEISLINGEN (ME) — Et néuke- gude ptunased oligarhid oskavad ‘priiskamises ja prassimises © isegi “tsaariaegseid bojaare iiletada, on Ul diselt tuntud téde, Kuidas ,,Punaseks Tsaariks” nimetatud poliitbiiroo 1ii- ge ja kompartei esimees Leningradis Romanov piihitses oma titre pulma- pidu, seda kirjeldab nitiid Pariisis il- muy ajaleht ,,France-Soir", miutles seisab: _ Gregori Romanov (56), hittidni- mega Punane Tsaar tahtis oma titre pulmapidu eriti hiilgavalt piihitseda maailmakuulsa Leningrad kunstigalerii ;E,remitaazhi" _ konser- vaatori hea sober, kellelt laenas peo puhuks 520-nest esemest, keosneva kasits.L maaiitud hina portselanser- viisi; mille sai 200 a. tagasi-kingitu- seks tsaarinna Katariina Suur. Pulmapecle, mis peeti vanas tsaarr palees-Laslovskis Leningradi lahedal, oli kutsutud [0 kulalist. Tervituseks serveeriti vodkat. Pdrast iga rooga . hdikasid vOdrustajad ,,na zdorovjeé" hing -tiitsid uuesti kKlaastd. Tuhjad Klaasid visati, vana kombe jargi tile ola énnetoovateks kildudeks. Parast tervisejoomist | »pohjani“ lendasid _klaaside kérval ka taldrikud, tassid, kasimekausid ja kannud — k6tk asendamatu vadrtusega portselanist. Kogu -serviisl] vaartus! hinnatakse miljonitesse saksa markadesse.“ | Rahva omandi l6hkumise eest len- dab Brezhnevi isiklik sober Rome: nov arvatavasti poliitbitroost valja, -oletab ajaleht.