: kik organisatsioone,
Eesti Maja on kwjunenud eluase-.

“VABA BESTLANE teisipAeval, 8. okroobril 1985 -—— Tuesday, October 8, 1985

VABADE EESTLASTE BAALEKANDIA

‘VABA CESTLANE

VALIAANDIA: 0/3 Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Dou Mille, (| Bee
| Ont. M3B 2M3 - Weg Ry

TEGEVTOIMETAIA; Hannes ja
 TOIMETAJ A: Olaf Kopvillem | |
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Joe, Olev Tres 4. “

| . TELEFONID: toimetus 444-4873. ait (tnilimised, kuulutused, a

_ ekspeditsioon) 444-4832.

' TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—,  poolasta $30-— |
i : ja veerandaastas $16.— )

TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $68.—, pecl-
aastas $37,.— ja veorandaastas $19.— ,

- “Andcessi muudatus 70 co Uksiknumbri hind 70 ¢ Ce

_ KUULUTUSTE HINNAD:, >
“Ake toll hel veerut: $5.00, esikiiljel $5.50

FREE. ESTONIAN.

"Published by Free Estonian Publisher Ltd..

1999. Leslie st Don Mulls, Oat. M35 2M —

‘haawampesoenenonsiani FUBLNIDANSSAAT HUN

Toronto Eesti Mai ia. 5

“| ‘Toronto Eesti Maja tihistas hil-
futi oma 25 aastast juubelit, Sageli
suvatsetakse -iiteida, et heal Japsel
on mite: nime ja neid on jagatud
ka seekordsele .juubilarile. Ni on

Toronto Eesti Maja tituleeritod

‘eesti elu tsentrumiks, kuid sumre-

mate rahvuslike sumdmuste pubut.

isegi kOigile eestlastele siidamela-
hedaseks thhiskeduks,

Seda see hoone ka on ja need,.

keliedel on vGimalust olaud stigic-,

| talve-. Ja kevadkuudel monda aega

piev-paeva korval Toronto Eesti
Majas arenevat elu jilgida, on

‘mained seal elavat. ia mitmepaige: |

list’ tegevust, alustades Toronto
_. Eesti Seltsi Lasteaia tandidega i

 ‘HOpetades pensionaride kokkutule-
kutega. Nende kahe #armiise -piiri-
joone vahele mabub vaga palju —
mie taienduskoolide ja skautlike
meorte tepevus, rahvatantsifate ja
_ ‘y@imlejaie harjutesed, laulukooride
- fa Estonia orkestri harjotustunnid,
_.  grialaliste organisatsioonide kokku-

ekud, hnvigruppide Ohtud, koos-
. olekud-ja palju maud.. Naédalalop-
- pudel kasitatakse Eesti Maja ‘sae-
le, peamiselt siiski suurt saali, ak-

’ tusteks, koosviibimisteks,. pidudeks,

konisertideks, teatrietendusteks ja
teisteks algatusteks. Selle elava te-
gevuse taustal on keone keldrikor-
fusel avatud kohvik ja Toronto
esti Seltsi raamatukogu. _
-  Kwuid Eesti Maja ei ava oma
 wksi mitte ainult ‘iiksiktiritusteks,
yaid on oma holma alla votnud
terve rea alalisi ittiumikke-elanikke.
Eesti Maja on alaliseks koduks
. Toronto Eesti Uhispangale, Eesti
" Yabariigi konsulaadile, Eestlaste

_ Kesknénkogude ja teistele institut-

sioonidele, kelledest moned. _tegut-
. sevad siin alaliselt oma: igapdeva-
seid tidillesandeid sooritades, kuna
 telistele on Eesti Maja ainult pide-

a punktiks Ja ‘sidepidamtse asutuseks

_ eesti ihiskonnaga.
Knigi see loctela ei héima veel

_‘ inteks. ja Luigi siin ei ole registree-
- nitnd kGik need tegevusaled, mis
tolmuvad - Eesti Maja ruumides,
_giis ometi ssame killattki kujuka
pildi sellest, millise tahisuse omab
meie Uhiskodu Toronto eesti ithis-
- Konnale. Ei vyaja ldhemat selgitnst,
' gt Toronto Eesti Maja puudumisel

, ;  oleks kogu see kolossanlne tegevas
tuinud hajutada paljudesse kohise

desse ja lokaalidesse tle kogu
waurlinna, mis oleks tunduvalt ras-
 Seendanud: paljude inrituste ja -alga-
tuste teostamist ning eesti Urituste

 koondamist tihte tsentrumisse. On |

tdenioline, et paljud writused fx
 algatused oleksid jadnud isegt te-
. gemata, kui eestlastel ei oizks ol-
nud. kasutade. selliseld scodsaid

oma lokaale, mis antakse. noortele

Ja teistele toctust yajavatele grup-
pidele sageli valja vaga. soodsatel
fingimustel,
'  -Kuid mis on veelgi olulisem - _
eesti iihiskonnale kusluy oma ma-
ja suurendab sellises laialivalgancd
gaurlinnas, uagu seda on Toronto,
eestlaste this. ja kokkuhoiuiunnct
‘ping on kahtlemata suureks tegu-
riks. eesti organiseeritud tihiskonna ty
tugevdamisel ja selle sdilitamisel.
Eestlaste oma kedu t5stab ka iga
 gestisoost Toronto elaniku rahvos-
tunnet ning annab talle kindlnst ja
“tuge eesti asjade ajamisel jn eesti

‘teistelé

kelledele

‘ranteeritud., .

cTaeMAeet meme

kultwarivarede ene Kind-

hasti on selles ‘sumr yahe, kas eesti -

laps iaheb Eesti Majja eesti keelt

6ppima ja eesti jalooga tetvunema .

voi peab ta tegema seda yodrastes,
rahvusgruppidelt itiiritud
ruumides ning eesti [snl kdlab

kindlasti palju vGimsamalt ja spon:
taansemalt eestlastele kuuluva nel-

ja seina vahel kui. kusagil meile

yOOrast miljG0st j ja 6hkkonnast kit-

lastatud saalis vii. harjutnsruamis,
Kesti Maja éi saadud Kergelf ja

see el kukkunud Toronto eestlaste--

le ootamatult siilic, Selle muretse-

miscks migid idealistliknd ja rah-.

vuslikule ‘meelesiatud mehed ja
naised palju yaeva, kulutasid oma
energiat ja. raskelt teenitad . dolla-
reid, Nid tagantjarele tundub, et
need’ mehked, kes ostsid 25 aastat
tagasi Broadview finavas asuva va-
na. koolimaja Eesti Majaks, astu

sid julge ja. ettenagelikn. sammu.
Hoone. remont teostati talgutédde
korras ning vana keolihoone suutis

esialgu raholdada eesti tihiskonna

vajadusi, Kuid peagi osutus ‘see
eesti rahvuslikule ihiskondlikule
tegevusele kitsaks ja vanale kooli-
majale ehitati jurde suur saal, mi-
da yObmaldas koclimaia jaurde
kuoluvy sur krunt, Kui Toronto
Eesti Uhispank Eesti Majja Kelis,

siis hakkas ruumide kitsikus veel-

fi enam funda endme ning asuti

frondiehitusega Eesti Maja sauren-

dama ja. taiendama.

Eesti Maja on ssimud vilaya-
baks paljude korjandusakisioont-
dega, tuludhtutega, suvepiievade

Kkorraldamisest hangitud tuludega
Wintarfolt saadud -

ja Oniaric |
79.000-doBarilise foetugega, Eesti

Maja ostjad, organiseerijnd, fi-

nantseerijad ja remonteerijad .on

paunod Eesti Majia sadu, voibolia
isegi tuhandeid tasuta.. t0otunde,

mida seda hoonet.kasutavad jarg-
mised generatsiooni peaksid meeles
pidama ja sellest eeskujm vOtma.

- Kut me praegust eesti organisat- ©

siconidele ja tksikisikutele kuulo-
vat Eesti Maja i@ie] sé¢mul kasu-

‘tame, siis peame praegusel junbeli-

aastal eriti meeles pidama, et Eesti
Maia on isemajanday ettevSte ning
meil iuleb valvel olla ja-selle eest
hoolitseda, et meie oma koda sis-
setulekud . oleksid kindlustatud -Ja
maje eksistents pikemaks ajaks ga-
| Sellele
fahtisid jumbelipzeval eriti cesti
ajakirjanduse kaudu mete tihiskon-
na téhelepanu Eesti Maja esimees
G. Pil! ja ablesimees A. Sepa. Eri-
ti oluline on hoolitseda selle eest,
et Toronto. Resti Maja ci. jiiks el-

lu stirduyatele noortele asinult las

tenia asukohaks ja koolimajaks,
kos nad eesti keelt Sppisid ja eesti
ithiskonnaga laiemas ulatuses kok-

ku puuiusid, vaid et see kuymneks
neile ka p&rast kooliaastaid tosi-
seks rahvasliknks koduks magu fa_

seda on olaud vanematele generat-
sioonidele.

ideid ja iimberehitnse plaane, mis

on praeguse juhatuse wreeles. mol.

kumas. Kuid selleks on vaja ke

noorte oma algatusi, huvi esja vas:

tu ja akfiivset panust, kuna tulevi-
kus ei kasnta seda maja enam

need, kes see ostsid ja eesti this-
konnz: |
taiendasid ja timber ehitasid, vaid
nende jareletulejad, kellede -vaja-

 -yajadustele © vastavalt

probleemilec
‘Likus lendlehii.
varvitud seintele ja tOmmatud Ju-
mele, lastes Eestil elada ja néudes

bamist Afganistanist.
Oli nahe ka Tallinnas Ja myjal.
KGB nais kGbklevat repressiooni ja.

ee eaten

fm Tt ra
RS

Resti iseseisvuspliovaks on 24.

veebruar. See oli kuupiev, mil en-.

dine tsaari-Yenemaa provints kuu-
jutati eraldi rahvusriigiks a. 1918

saksa Keiserliku. armee  hOivangu

eelObtul. Boishevikud, kes oli paar

kuud varem vOimu haaranud, olid:
paaniliselt taganemas. KOtk muud

eesti poliitilised rilhmitused toeta-
sid iseseisvuse valjakuuluiamist, Le-
nin oll
sammu poolt, kuna see ydis ase-
tada legaalse tOkke sakslaste edasi-
tungile, mida Lenin ¢i suutnud s0-
jaliselt takistada. Eesti bolshevike.
juhid ‘veerisid Leninit iimbermétle-
ma, kuna neil polnud usku, et ees-
ti bolshevikud omapead suudaksid
voimul pilsida, j ja nad olid meelsa-
mini valmis jaima Eestit sakslaste-

te kui oma eesti voistlejaile, See
astu- reetlik samm hé&vitas bolshevikud

Eestis tahisa ja populaarse liikug-.
sena. Iseseisvuse manifest, visalud
Vastu sissetungivate sakslaste him-.

‘baid, -sellal, kui bolshevikud olid

ametis iseendi evakuneerimisega,
kujunes yOimsaks magnetiks rahva
vastupanu koondamisel.

Iseseisvust valiakuulutava Paéis-

tekomitee kolmest Jikmest mérva-

sid sakslased peatselt the —- ni-
melt. fliri Vilmsi.
nad tihe teise saksa koonduslaag-
risse Poolas ja Valgevenes.— see

oli hilisem Eesti Vabariigi presi-_

dent Konstantin PBts.-

Praegused N, Liide ajaloolirju-

tajad pole aga haébenenad valeta-
- mast nagu olnuksid- need maha-
Jastud y6i kitiiditet mehed saksa
kollaboratsionistid. —

Pole sus ka ime, et 24, veebruart

- tBhistamine on N. Liidu yOlmude

poolt keelustatud. Pole ime’ ka see,

et osa elanrkkonnast seda vaikselt

jatkab. tihistamast.

‘Aastal 1980 muutus. 24, yesh.
rlari tahistamine Tartus enneole-
matult avalikuks; see oli lausa tule-

vérk. Hoolimata kimbutamisest,
peksust ja vangistamistest sandar-

mite poolt ilmusid kttiinlad Vaba-

dussdja sangari Julius Kuperjanovi

kalmule — ja Kut sandarmid need
kOrvaldasid, ilmusid uned, Okupat-
sioonivOimu poolt keelustatud sini-
must-valge rahvuslipp lehvis kogu
hommikupocle .Toome varemeil:
Loosungeid oli

KOigi valis-sOjajoudude valjatém-
Tahistamist

moddukama hoiaku vahel.

See oli aeg, mil Jiri Kukk Kin

ge aktiivsemalt taitis Uhte oma ka-
hest peamisest tlesandest vabadus-

tG5lisena — teabe edastamine maa-
ilma- Ue. (Teisek li a - Do |
4 ake Png viwigast’ sakecae fil president Reagani seisukoha, et

‘Selleks on vaja tSentoliselt wusl

dused ja eluavaldused on votholla
yormilt teistsugused kui nende va-
nematel, kuid kes pOhiliselt jaivad
viljelema ja harrastama seda kul-

foonud.

RA.

-alguses sellise eestlaste

Hiljem saatsid -

| Valmis téoks. TES Lasteai iiks Klassdest on juba esimeses tunnis valmis Sppetded
) alustama.

| Jiri Kukk ja a iseseisvuspaev

mise |. noudmine.)
rihm; kuhu Jiri knulus, e1 osale-
nud patriootlikes meeleavaldustes,

. Nende -néod olid sandarmitele
‘iiiga hasti tuntud ja pealegi ei
-olnud  salajased Ioosungite maa-
limised ega kiliinla-demonsratsi-

. oonid avalikes kohtades nage

_mende sti,

Nad andsid ka aru, et teabe le-

vitamine taoliste siindmuste kohta.

on sata oluline kui sitndmused
ise. P&rast mitmeid péevi asjatuid
katseid Snnestus Jtiri Kukel, Mart

Niklusel ja Ena Tartol helistada

Stokholmi ..24. ..veebruari .juhtu-
meish,

Asi kujunes nagu voistlusmin-
guks KGB nuhkide ja vabadustGd-
liste vahel, UWhed Iltlitastd. vélja
teiste poolt tarvitet telefone ja ‘tel-
sed jalle katsusid Ieida uusi telefo-
ne, dJiiri telefon oli valja ]Ulita-
tub juba veebruari algul. See KGB
samm sai ise lehcuudiseks Lanes,
kus ‘taolisi asju naljalt ei juhtu.

Negatiiyne’ maine ajakirjanduses

ergutas voime Jiiri telefonitihen-
dust taastama 26. veebruaril, Alles

2. mitts] Gnnestus Jlirii edastada -

Rootsi  ulatuslikku: teavet - iseseis-
vuspaeva tahistamise kohta. Jarg-
neb katke sellest kKOnest, nagu see.
lindistati JUri Kuke teadmisel vas-
tuvdtja poolt Rootsis,

yl allinnas 24. yeebruat hommi-
kul Hiiu raudteejaama fihedal,
elektri-alajaama piksekatise . otsas
oli lipp — no selge, mis lipp. Ma-
havGtmine vGttis kaua aega ja ki.
10-ks_ alles saadi maha, Hasti pan-

‘dud off ilmselt, Kokka kogunes

seal paiju wurijaid, ja uudishimo-
likke ka, Teiseks, Tallinna 18hedal

oli Sauel mingi EPT tootmishoone.
Selle katusel oli Hipp, aga yéeti ma--
ha muidugi kiullalt ktiresti — 24.

hommikel, Niutid: Tartu lippude
kohta ji3b ikka nii, et iiks oli kind-
lasti, aga rohkemat siin — kas oli
hkaks — ei tea titelda, |

»2o, ja 24, veebruaril luurasid

noortemaja ,,S6prus* juures ja

mijal . lisnas rahvamaleviased ja
miilitsatidtajad, samufi Tarte koo-

ide dpetajad ja direktorid. Nad
sndsid tiles ome Opilasi — no ni-

mepidi ikka nii ttlesid seal... ne
iitleme seal. Jaak Kask ine. Nen-

-de hulgas oli ka 5. keskkooli direk-

tor Helve Raik ja i. keskkooli
Opetaja Margit Mark,"

Ent 24; veebruar polnud ainult
Besti iseseisvuspaev. Sel kuupéeval

USA ci pea

labiradkimist
terroristidega
_Valge Maja teatas 20. septemb-
ta ei astu mingeisse lébiraakimis-
tesse terroristidega, kes peavad

vangis Beirutis rodvitud kunt
ameeriklast.

Teatavastl vabastati tetroristide
pooit presbiititerlasest kirikuGpeta-

tuuriparandit, mis vanemad neile ja Benjamin Weir, kes tagasiJOud-

kaugelt Liinemere didrest kaasa on

nuna USA-sse tegi teatavaks terro-
ristide nOudmise, et USA mojutaks

‘Kuveiti vabastama seal kinnipeeta- -

vad terroristid, mOned:''on juba

Erimeeisete

- 20706,

Kommentaar

2 © fon. |
¢ Armand Hammer on vist ainus ©

N, Liidul on _ kapitalistiikus
Ameerikas palju hiid ja rikkaid |
sdpru, kuid eristaatuse nende hul-

gas omab kahtlemata iiks Uhend-

tiikide rikkamaid mehi — Occi-
dental Petroleum

selline nOukogude sOber nagu seda
oli omal ajal miljouar Cyrus ‘Ea-

ameecriklane, kellele uksed Kremti

» Foto: Vaba Eestlane

kdige kOrgemate yOimumeeste
duurde alati on oleud avatud.
Hammer hakkas noore mehena ju-

ba Leniniga drisid ftepema ning -
taille tehti Venemaaga tehingute te

gemisel erilisi soodustusi, Need

' soojad suhted on jatkunud ‘sent

njani ja Hammer on alati. olnud
noukogude yOimumeeste juures te-
retuloud kilaliseks, .

Loomutlikult tekib kohe keelelo

kiisimus, miflest on Selline eriline

_ sOprusyahekord tingitud? Naib, et

indlemale poolele on itksteist hie.
dasti tarvis. Vene praegune rezhiim

: usaidab Hammerit, kuna. ta ise oli
’ Méédunud - ilmus Rein Taagepera ingliskeelne raamat , Softening Without

-_ Liberaliaztion i in the Soviet Union: The Case of Jiiri Kukk* (Pehmumime ithma libera-
| liseerumiseta N. Liidus: Jiri Kuke juhtum). Jérgnevad tolkekatked kiisiflevad Juri
 ‘Kuke tegevust 24, veebruaril 1980.

toimusid ka jarjekordsed ilma vali
kuta valimised; Ponevust nende N.-
Liidu rahvahilaetuste timber pole:
pole ju voimalik,. et keegi teine
juhtuks vOitma peale selle tiheain-
sa ametliku kandidaadi, Teistel
kandidaatidel ei Iubata . vOistelda.
Ei ole siis ka tunnet, et ,,minu haal
vob olla kaalukceleks“, aga kuigi
selline ergutus puudub, teatavad
N. Liidu vOimud enam kui 90%-
lisest osavGtust, Jiiri Kukk telefo-
neeris Reotsi ka teavet mGnede va-
hendite kohta, kuidas taolisi prot-
sente saavutatakse;

 Niiiid on edasi niisueune asi, et
tiks TRU-s tiéitav. bioloog olevat
stin valjendanud, et --— slin peaks
midagi olema —- et 24, veebruaril
hadletas ta oma uaise eest ja et
olevat oma kaega pannud valimis-
kasti 30 Opilase hiédletussedelid. Ta
on tks biolcog — iilikoolis tid-
tab. Arvatakse’ niimoodi, et tege--
likult wlidpilastel see profsent on

kusagil 70 ligi, kes tegelikult had.

letasid: No see 99,9 protsenti on.
muidugi vOlisitud — selles meet
kahtlust et ole.“

Pidevail &hvardusil — vimude
poolt ol, oma m6ju ja Jtiri olf sel

le aja peale viga narviline, suitse- |

tas jarjest ja kGhis selle tapajarjel
pidevalt, Alkoholi ta aga valtis, Ka

pusis tal-teatav huumorimeel oma-

enda valjanagemise suhtes, nagu
naha -jargmisest telefonikOnest
Roots, kus ilmseli on juttu noor-
test iseselsvuspaeva meeleavaldus-
tel:

we on. selles, ef meie neid noo-
ri ja koolinoori ja Opilasi muidugi.
ei tunne, aga tuleb. valja, et ne
mad tummevad meid valimuse jargi
yaga hasti. Nit et me saime vga 4
huvitava niisuguse seletuse, et yaat’
kus on ikka mehed! Mart Niklus

~~ ise on Opetaja ja yaat’ kus prot-

sessid ikka, ikka kange mees! Siis
edasi titlesid, et Jiri Kukk — ise
on nagu kilu; yita kinni ja viska
iihe kaega ile aia, aga vaat’ kui
visa hingega! Hinoh, toepoolest —
ma olen histi... nii kGhn ja kui
mu peale vaadata, siis mul on pril- .
lid j ja hasti suur nina ja muud alu-
list ei olegi.” oo

Raamatut. saab tellida. kirjasta-
jalt: University Press of America,
4720 Boston Way, Lanham, MD
-USA,. v5i 3 Henrietta
Street, London WC2E 8LU, Eng-
land. Hind saatekuludega 14.50
ameerika dollarit. ©

—,

kohtu poolt surma méistetud. Kui

. nad vabastatakse; vabastavad ne-

mad vangistatud ameeriklased.

Pastor. Wetri, kui terroristide
teate toojat, kritiseeriti ajakirjan-
duses teravalt tema arvamise pa-.
rast, et USA peaks asuma nOud-
mise -tditmisele, Uldine seisukoht -
niib olevat, et terroristidele j#rele-
andmine vaid soodustab selletaclisi

terroriakte, President Reagan: tea- .

tas, et ta el saa ajapuudusel Gp.
Weiri vastu vOtta, Kuue vangistatu
sugulased vOltis vastu asepresident
G. Bush, kellel oli. nendega pikem.
kOnelus.

I r

mees, kellel olid suured teened
Kkommunistiiku partei asutamisel
Uhendriikidesse, -Kreml © voimal-
dab Hammerile teha Venemaaga

 Kasulikke drilisi tehinguid ja vastu-
iasnks aitab ameeriklane Uhendrii- -
kides populariseerida Ja propagee-.

rida venelaste valispoliitilisi: idee-
sid,

Ja Hammeril on. pracguet tage.
taskus uks kummaline idee, mida |
fa on asunud Uhendriikide ajakir--
_janduses agaralt propageerinia, Ta

mainib ,.New York Times’is’, e1
ta oli selle idee esitanud ka hil-

juti Kremlis, kus . partei peasekre-

tér Gorbaishoy oli temaga pikemat
acga vesielnud ja . maailmaasju
arutanud,. Hammeri kava pohjal
teeksid Ameerika Uhendriigid . ko-
pu maalimale suure teene, kui nad

hakkaksid koos venelastega tahtede

s6ja tirimisprogrammi teostama,
Kusjuures Moskva tuleks kutsude

vorddiguslikuks partneriks ja pu~ . |

hendada teda seniste uurimuste tu-
lemustesse,
see yenelastele ameeriklaste sdjalis-
te ja tehnoloogiliste saladuste kuld-
taldrikul pakkumist Ja KGB agen-

tidel ‘ei oleks  yaja . enam pead

murda, kuidas saaks ameeriklastelt
neid saladusi varastada,

- Hammer. kinnitah, et see oli te- -

Ina idee Gorbatshovile, kuid selles

vdites puudub loogika. Gorbatshov —

ei saa ju kunagi minna Reagani
juurde ja nduda temalt Uhendrii-
ide maailmaruumi kaitsevoondi
rajamise saladuste valjaandmist ye-
nelastele. Pigem vOib arvata, et idee
tuli Gorbatshovilt ja Hammer peab
Glema see t0driist, kes hakkab se-
da Uhendriikide avalikkuses pro-
pagecrima ja sellega presidendile
survet avaldamaa.

Nii naeme, et yenelased ajavad

oma asju utitmet lini pidi ning
isegi ameerika miljonar on raken-

dafud nende propagandayankri et-
te. Ja wiljondr teeb seda_ nibta-
vasti hea meelega, opereerides nah-
iavasti pohimottel, et raha el haise,

AME

Maikovskise
deporteerimiskiisimus
kohtus

(dtlane Boleslavs Matkovskis,
kes. on 81 a. vana, on erustunud
puusepp ja elab Mineolas, oli m&é-

dunud nédalal kobtus, kuna teda
tahetakse miairata deporteerimise-
le. Teda siliidistatakse, et ta on 1.
maailma-s6ja ajal andnud korral- _

duse havitada-vene ortodoks kitia
ja arreteerida: selle elanikud, kes
hiljem olevat hukatud, Niitid giiti-
distatakse teda natsidega kaasattd-

 tamises. Otsuse tema deporteerimi-.

seks langetas riiklik apellatsiooni-
kohus. Maikovskist ootab N. Lii-
dus ‘surmaotsus, |

' Maikovski valjavaated apelleeri-
miseks, ja USA. jatkuy N, Liidu
ilemvalitsuse.  mittetunnustamine
Liti tile, muudab kahtlaseks, et de-
portatsioon peatselt aset vOiks . [ei-
da. :

N. Y. Tienes kirjutab, et edaspi-

dine apellatsioon selles asjas on
yOimalik, Veel m&rgib N.Y. Times,
et Manhatiani ringkonna apellat-
sioonikohus. toetas emigratsiooni-
ameti otsust Maikovski deporteer-
miseks N. Liitu. See otsus lange-
tatt parast emigratsioont kohtuniku
ofsust, mis ltles, et Maikovskis, tu-
leks jatta USA- SSE, , \.

_ Corporation’ —
‘president Armand Hammer, kelle
korval jaéb isegi kahvatuks kujuks

Praktiliselt tihendaks -

‘Etnili

abili

Btnilis

_ da elu, :
- tuurtilmi

leid, sad
aastast —

kuas -iln

mis o1
gruppide

te toetug

ajalehed @
tatud
eesmark
hendad

feid sium

| Organ
Pr. Jer
;PUkohals
einiliste
tutvista
aga ku
de oa |
aastate

Valial

" viljaanr

net nag

paijude

vahenerses
kujund:
liselt of
Viti. aj
scllele i
Ontaric

 nende :

Etnily
tavalt
Mitmete

a dast ong
nad adm

mis Ve
juba t¢
Scenc”
le toing
seisukom
iihiskom
uhenda
taustal |

Prii .

ordi
Min
EE
vitbib
Minne
natsiod
Kinkull
koileday
kes OF
Institum
FELIS
kuarop
fuliLlls
dolt 7
kogudil
Kelle
aastal4

Pre

hea

Pre
temb
kontrt
Wash
VIS 0

Lil
kone
tavak

Sug

bry:

oluk
toi

— tinal

Uue

«40
ig

sid 3
inimé
nud
red

i cam
teiucin
Seek
poltt
nals
sina
 tasid
siti
ning