| og
antaari
e presidendi Carteri
. Liidy ¥astu seoses

_ upeerimiscga hakkea-

sinemaailmas moju
4 seda mitte ainult
ide boiketeerimisega
aktsioonide teosta-
ka ‘venelaste nii-iitel-
wnemisega’’ spordi,

teaduslike delegat-
tamisel, kauzhavahe-
ised jne. — lihidale
tbikwimasel,

suurt tobka ja aya.
koik uksed ldane-
bisse . elusektoritesse
{, ;
e tagasidvkide koh-
miifeid: -
nada ja Uhendriiki-
jaihokimangijatest
‘Hsteida sugisel Ka-

‘ga Cup't mumelisel |.
kni. Sellest osa v--

iased, nagu see cht
Mindaiud. Sellest tu-
Manads Cup i turniir
Pistamisele.
itarios,.asnve firma
n Moulding System:
Robert Schad on
‘tte parkimisplatsil
jate autode parki-
avad vene Lada al-
im: laheb veelgi kav-
Lada autosid oma-

jatele vdlia maksta |

S nad muuvad vere
ad nende aseraele

i autoléGstuste séi-

Gallery on ttiltis-
nAihise, KUS esi-e-
tulema Ukrainast
f<anada valisminis-
a selle ndituse kor-
etust punaarmee
st Afganistani ning
Fajatel puuduvad
korras vGimalused
fiseks © Uhendriiki-
Is aidanud . kaita
mise 225.000 dolla-
dusid.
h reisibiiroo: Simp-_
ice tegi teatavaks, —
oo kandu Moskva
Ble stitjatele ‘kaks
na sGiduks - kinni-
a Need reisijad, kes
buroole elumark;
sdidu tithistanute —
ho 6vantmetel yvoe-
Hihistanult isikult
uroe administrat-

niseks. Arvatakse, -_

atest oma reisi tu.

t uksikud -niited
$ siinue iihiskond |
mia venelaste vite
1 Inazifmayallute-
‘endamisele, Mele
sandeks praegu
pai riikide kiisi-
sioonide ‘ahetikky

on faqs alrpal-
Li. SOjakurjategi-
ondrikides oxge-_
distele natsidele
Simon Wiesent-
‘Vashingtonis kii- -
| Kanada was koh-
‘aplan, Minister
et fa Gn saanud
gia head informat--
Peijate kohta ning
mada Utitawas eri.
ide vahelise ke.
kusijamisels,
a jugu, et laane-
rast Teéist maail-
Mlalt jalitaind ai-
Brjategijaid, kuna
kurjategijad on
Kohtu paevist
1 miltiriga. Kee-
dnud Balti riiki-
poolt. teestatud
, morvade, valit-
e julma hiivita-
jmunud Katini
‘eiste selfelaadi- °
@easiu. Koik need
ot nud jnanemaail-
aneid ¢1 soandata —
MeiikisGnas paberi-
Kremli harrad
aks ja teevad

dab iga Gigtane
ijate avastamist

. dare lk. a)

Beanies ta eat ise

millele ;
ka viljelemisel pan-

_mainitakse, ,
testamisel tuievad arvesse N, Lii-
| tlust hangitud dokumendid, mater-

. produtsecrimisel,

siititesude.

ati Hie . HT. PA tie
mee ee tana cal ee | pia ia Bees gies ali

VALVEARST
NADALALGPUL _

H0. ja 11. mail dr. 3. Leesment,
tel, 481- 834; a

i7. ja 18, mail dr. T. Kuntz, tei,
Tole G144.

Neeme Jérvi juhotas:

Gédteborais |
STOKHOLM — Reedel, 11. april-

lil toimus Géteborgi Koatsertma-

jas GOteborgis  Symfoniker'ide

kontsert, mida juhatas eesti diri-

gent. Neeme Jarvi Ameerika

— Uhendriikidest. Ta asendas diri-

gent Jiri Temirkanovit Leningradi
Kirovi teatrist, .keda ei lubatud

Kontserdi kayas ol W, A hiovzar-

ae

ne
| ee ee et ee J. “" ants ela.
bre A dap Bs Ate y Ny iehal Peta eer eny Teer iteae: naa! F

VABA EPSTLANGS teisipaeval, 6. mall 190 -- Tuesday, May, 6, 1936

He

a a
= oars .
Pe uf ar = my eee i Lan =
ee ge em a ea Dee i apt le Pet ar
re! PPL tele tg a ee lone de He ale z
PoE street asain Datel a nt pied a Pe ho aR
re
a |

a . a r. re r ra
ey :

iri

h oe ata pe eae gt r oa A “ _ wana ror rea. ee a : - a
cm rc : a a ee Me ee en ee oe rn incite set ds a co
=o. a nate .
oO an :

: Sana oe ne
ae ed wet ts
a ao ne vee eas i.

Maat
aratate

Sues a 3.
eee —
t!

a .
oh

Es:

viimasel momendil N. Liidust yal-
Ja. | | so

ti Sumfoonia nr. 31, B. Britteni ne- -

li merevahemangeu ooperist ,,Pe-
ier Grimes" ja §. Prokofjevi kol-
mas sitmfoonia,
publik, Kelle hulgas ol: Ka palju
eestlasi, avaldas ia@nu ja tunnus-
tust rohke aplausi ja lledega,

Goteborgi ajalehed kirjutasid

pikalt Kontserdist ja miarkisid, et

orkester mangis oma parima N.
Jarvi. juhatusel. Orkester omalt
poolt austas dirigenti orkestrifan-

taariga,

(MASUR GEOUESVEASAM

ESTO '80
tagasilend 18. jnulil soovitakse
vahetada 25, juuli vasty —_

1 voi 2 kohta © Tel. 485-7823

Beer oro et ees pce

Rohkearvuline |

Lu [my F r =
a Pt er ee ee ee 6 Le
Pare patie here har Peaks lee

een Ne NN AS he
a SNS ae, SS AS :
i ac
. ANE

a
7 aya ae
at nent a

ey of a
ey F oe r =
a = a rf
‘f roe
ie tics 4 4
a

rt

fata
cs
a

2
rl ms ene ga
4 ae Se ee eo he ol =
1 rae oeteeeenl 1 era, eee rr

nha =
te

coetrer eA ea
r at ra or

ae oe =a
as fa =} ar atch a
Pobre te nen
a “ RACER tas sat Ee aa Beat

eT soe =" .. - woe ree
a wee, _ a) ie eT 1k
borat: . - . gee ‘1, L Te r

af rt
fet en eran a | 1 ore
en a! PF as bn r : "
ae cl ae ra . 4 ; Lap —_ x a".
Be Bae rie coe eee cr’ ‘A eats n . . H as n a
= F = a ee z oe i saad
- 1) eas pry! ¥1 he <a rire - rl ra! af _ - . = oak et ae Pa
gy oe teenie tateenatol rele ae 3 an - sal or ets = tee
rg ee tg a el ir ae ae = rf a . y ¥ : aor rat Ws a
ry re A eee ee a mi i =. : | " m, Tat _=-
Tn aS ean he a aor ¥ - “= a rT, is me
ee be ey Fe oh rea a m - mart :
eee rr | r
r. ea
|

wt faced Le
a hy aah re '
ee Sree
petri ues ee
a

aan Ws

\ ~

ey
SN

. "er
tara . 7 . : "
a fra eh nae a
eee a eae arr ur. ar

fs

Here tee ee
ae

A. ae ] , pat at I a ie
SEC Rinei sa pete are ri Meh rene eee di NRE ee
yee te Cae ear sa an a Ge
eer ae oe ae ghar Pea ae on rr a rr ed ar er

we

era
rr a ae . a '
mee cae sar a waa eee rm rau
rare “ Megs re r _

oer = ees . eh a
# ee ee =
Bie cae ea tories

a a ar

eae

Fa te ETE DMs te Ue TR be eta

a aa “lk TU. er or ee me ts tes el a art

perce TE yee =a
PT ie ah . . er =.

Seater at aaa

. -_"
i [ak sete oe
. -. " a a
ee oe pl = a e aoe t .
“ he = ” . t= . a.
Tg ag re a a ar a AE teen, a at
re iar nats " pt "a a ae we oe ae lyfe ' = a o Tne
Tiel a eg ry are r ar A eh ae 1." ae
eee rw a ;
a eS et
s faa! a
5 ae iret eee
a=
Peel
argr

ap pee
pete
i
Ly A
Soiree rarted ae
boii

_— r
Ie
sigan

r oe
aoa ea
LJ . T 4 .
rare Dl

pati ne

Sa AS NE et

pe

mF HT. Ab
ie ar,
= r nor
yee is i
Sia a re an
Pere
eae
wen
‘Ty

“Ut a ey
A Fe = th! L a
Gara zs Sheet es
x ae - ae RES ie
“ tte “a 7 aan Feat aa
ote

Pas as ee a ae
cee er

BH Sati Li's ree

Saw Lie seat poe

Ta ae Nebr ct file oq bs

- ro Ce F ee ps re Pay ": ae ae ." os
H kk H f aris hi a

m er

: C Mere ely fa ee a oe : Dibtpee wrote oe ae are . ve wet Zr: a " : matt a! ri! . oe 7
: Wityays: pe MALT a ea EG ob na an ne :
SE oe ee ae cs ct!

| ugust lurs vali aulikmeks |

Mamiltoni Véitlejate Uhingu peakoosolek

“HAMILTON (VE) — Hamilton

Eesti Voitlejate Uhingu! peakeos-

olek toimus pihapaeval, 20, aprillil YMCA rnumides. Koosolekust
vatsid osa 50% Hikmeskonnast ning tiritus Gnnesfus nii sisukuselt —
kui ka tagajirgedelt.. Ohtu haripunktiks ali praeguse ihingu esime-
he August Jursi: valimine auliikmeks, kuna ta on tiles naidannd
 erilisi teeneid véitlemisel Eesti Vabariigi ja rahva vabaduse eest.
Uldise arvanise kehaselt on ksv. A, Jurs selle austava tahelepanu-
 avalduse jaba ammusi ara teeninud, ‘Olles kandnud ithingu vastu-.
tusrikast koormat pidevalt iile 12 aasta, on Hamilton ihing tema
Shoolitseval ja tasakaalukal juhtimisel arenenud oma tagasihoidii. —
 kust algusest teotahteliseks ja Iugupeetud keondiseks, mida vals
eesknjuks seada’ ni méonelegi teisele keskusele. -

Ksv. 4. dursi osavitt ja tegevus
ej plirdu ainult kohaliku tihinguga.
Tema tarmukus, ohvrimeel ja ‘er-
gas voitlusvaim on teda kandnud
peale paljude teiste juhtivate kob-

tade, ka  Ulemaailmse Vabadus-

eee cl. yGitlejate Keskuse esimehe posit-

ra a, a Pere Bee et ‘ AL
A 3 aes seact tera! ite eens i hatin Bern ad eine

Eesti Pensioniiride J Klubi loterii oli . vilfapanekute ja voitude. robke, mis Kaiki illatas. ‘Pildil 3 E. Pen-

sionar ide Klubi esinaine Frieda Terts (paremal) kiulalistele seletust atdmas.

A

5 Kolnas i ud”

miseks, Organiseerivast keosolekust vottis osa ligemale 40 rahvusgrept keskorgantsatsioont. Hestiasi

Foto: Yaba Bestlane

faotle tle ‘quremaid dius:

een esimene etniline kesknéukogu Kanadas |

Kanada etniliste kultuariiihiskondade keskorganisatsioonide kesknG@ukogu orzaniseeriy xoosolek ’
| necti Torontos aprillikuu viimasel nidalalépol. Esimest korda Kanada ajaloos miite inglastest ega.
prantslastest koosney iiheksa miljoniline elanikond tegi katse iihise Katusorganisatsioon! meodusta-

esindas Kestlaste Kesknoukogu Kanadas.

Keskorganisatstoonide poolt voli-
tatud esindajad valisid juhatuse,
mille esimeheks sai idee kandja
itaallasest kanadalane dr. Laurea-

. no-Leone, ablesimeheks hindu Na- -

gesersing Vi0 M. Parekh,

| Qa af Pa\ H

. y
=i rhs F
. ._ A

" KINDLUSTUSED |

‘Rexdale, Ont. RIGY 3Y7
Tel. + EA

Kommentaarid

(Algus Jk. 2)
ja siviidlaste karistamist kuid kui

| Uhendriikides ja Kanadas sojakur-

kiittimisele  asumisel

jategijate
et kahtlusaluste . siu

jalid ja tunnistused, siis peaksid

siinsed voimud silmas pidama, eit

randeesriide tagant saadud tdend-
materjalid cn vaga kahilase vadr-
tusega. Siinsed voimud peaksid

tdsiselt arvestama fakti, et N. Lii-
du voimud ei ole niivord huvitatud .

sOjakuriategijate kohtu alla saat-

misest ja.nende karistamisest kul .
_" energiliste antikommunistide. vang-

lasse saatmisest. voi” isegi nieile
viljaandmisest, Sellest lingituna
on nad valmis igale Teise mazil-

‘masdja ajal aktiivselt tegutsenud

antikommunistile vii rindemehele
kaela riputama sOjakurjategija
sildi ja nGudma tema karistamist.

Ja nivkogude vOimud. nii N. Lit

tlus ‘kui ka -okupeeritud aladel on-

meistrid voltsitud dokumentide
valetunnistajate
tiing olematute
konstrueerimisel, See
on seda liktsam et Teise maaiima-
soja -pdevist on mbddunud juba
ike 95 aasta ning kontuurid ja koi-
gi tolleacgsete siindmuste meenu-
famisel ja uauesti ellu aratamise!
on muutunud ahmaseiks, mis loob
suurepirased ‘eeldused tSsiolude
volisimiseks ning siititute inimeste
sitiidlasicks ¢umnistamisel,

On arusaamatu, et just praegu- &
ses olukerras, kus N. Liit on soori-
tanud une. vigivallaaktsioon] Aj-

kokkua jamisel

ganistanis, mida ta piitiab igast-
guste valedega, yaljamteldistega
ja pettenperatsioonidéga maskee- —
vida, nimetades seda Afganistain

yalitsuscl: antud abistamisaktsico-

aiks, hakatakse’ siin Pohija-Amee-

vika, mandril asju ajama ja silid-
lasi taga otsima N. Liidust saadud

- ,,bGendmaterjalide’ pObjal.

: AMI

jaar arwete cri naTay?
TRESS |: at were:

laekurixs latlane
Talivaldis E. Kronhergs, sekretd-
riks jaapanlané George Imai. Teis-
te liikmete hulgas on ka soomlane
Pertii Kivimaki, kreeka, poola,
mustade koalitsiooni, ukraina, ‘slo-
veenide, portugaallaste, hiinlaste,
araablaste ja juntide esindajad.
Algatus tehtt Juba paar aasta

est.

Méédunad zastal Ottawas pee-

a tud 25 etnilise keskorganisatsioo-

fF

ni esindata koosolekul  valiti.

kiuimaehikmeline togribhm dsjast.

Toronto konverentsi kavandama,
noukoru tookava - ja
koostama,
Selle pohikirja komiteed juhatas
soome kultuuriliidu esimees +P Ki-
vimaki.

3 Noukogude tédkavade koostam-

sel ilmnes, et eri rahvuste kesk-

organisatsioonide (66 eesmargid
erinevad iiksteisest nii palju, et

Balli Oppefooli asufamiseks Torontos

pohikirja™

alamkomitee

tidkava liksikasjadest ei saa veel
réfkida. Kill lepiti kokku teatud
kiistmustes, mida  koik _ erupid
voiksid toetada: | |

1} Esindaja taotlemine valissus-
organeis. Noukegu arvates on ki
simuses alnult Giguste taotlemine,
kuna ie kelmandiku kanadalas-
test on norgalt esindatud keskva-
litsuse juures. —

2) Esinemine informatsiooni. Vo
hendamisel, Etniliste kultuuritihis-
kondade osa ajakirjanduses, CBS-s

-jne. on suhteliselt liiga vahene.
-Eriti titsaks peetakse ‘seda, et

mikik televisioonivork CBC.
Saaks taita oma kohustust ja.
esindada koiki kavadalasi.
3) Kooliépikute puudulikkus. tks

6pikuis esinduvaid puudusi uurima
ja seliejuures tuleks rohutada kéigi
einiliste kultuuritihiskondade osa
Kanada arendamises, Emigrauti-
de juhtimine kutsekoolidesse ja
tehnilistesse. ‘koolidesse, ‘mis nGr-
gendab nende vdimalusi' iilikooli-
desse piisemiseks. oe
4) Inimdiguste kaitseks koosta-
tid seaduste puudused ja nérkused

tiksmeelseim nOudega, et Kanada

kavatsetakse luua

nende kontrolli all. Selle jaoks or-
ganiseeritakse alamkomitee, kes
hakkas kasitlema neid Klisimusi.

3) Einiltste gruppide- vaheline
nork. informatsioonivahendus. In-

formatsioom lisatakse hue valjaan-

dega ‘selle puuduse kOrvaldami-
seks. |

6) Kanada pohiseaduslikud -kiisi-
' mused. Selles osas konverents oli

mitmekultuuriline iseloom tuleks
sisse votta pohiseadusesse.

7) Informatsiooni andmine etii-
listest kuliuuriihiskondadest.

Koolfde ja muude oppeasuiuste
kisutusse tuleks lisada kirjan-
dust etniliste rithmade tegevu-
sest, nende mojust Kanada area:
damisel ja nende kultuurist.

Torontos peetud konverentsil oli -
Kilalisteks mitmed poliitikud, oh-
tusddeH kénelesid mitmekultuurt-
minister Jim Fleming, Ontario
kohtumiaister Roy MeMurty, NDP

" majanduskriitik Bob Rae ja Kana-

da tsivilloiguste organisatsiconl
tsimees A. Borovoy.

oe

AABS' too tulemustele piih ndatakse tha rohkem ¢ihelepanu

“‘Torontos,

Bt 44

Tartu College’is, qubidundd naddalal toimunud AABS'i
ment of Baltic Stndies, Inc.) Kanada Komitee koosolekul andis komitee- esimees prof,

(Association for the Advanee-
Cley Tress.

BABS’: tegevuse\kohta iildist informatsiooni, kirjeldas tegevusprogrammi ja kisitas 7-ndat Balti Uu-

Prof. Trissi informatsioonist sel-

‘sus, et AABS'i. tegevusele on Yii-

masel ajal piihendatud suurt tahe-:
lepanu. vastavates publikatsiooni-
des, eriti ajakirjas Seviet and East
European Affairs. Koneleja andis
ka Ulevyaate eesti-- ja lat. keelekur-
suste. korraldamisest Torontes iili-
kooli Juures, mainides et ka leedu-
lastel on samalaadsete _kursuste
kavatsused.

Seni puadus neil vasiay dpetaja
uid nid on sellest probleemist
le saadud. |

Kasitades ukraina ja ungari Sp-

‘petoolide tegevust Toronto iilikooli

juures, mainis prof. Triss, et Sp-

“petoolidest on edukam wngari 6p-

petool, mis téGtab heade tulemus-
tega, ‘kuna ukrainiastel on. samal
ail probleeme. Sppetooli juhataja-
a. Eesti Gppetooli asutamiseks
jatkatakse eeltOid |

vaatamata seliele, et Sppetooll
asutamiseks peab eesti ithiskond
nud amalt peolt kokin panema
509.000 dollarit, —-- :

kina sama suure summa annab
faderaalvalitsus. Oppetcoli asuta-
misega tegelevad professorid 0.
Triss ja E. Tulving, kusjuures on
valjavaateid, et vajaliku summa

Oppetooli asutamiseks annetab mo-

Til rikas eestlane.

Toronto iilikoolis on kontakte ol-
nud ka ajaloo professoritega balti-
ainelise ajaloo dpetamise kiisimus-
tes. Sealjuures on selgunud, et bal.
fi ajaloo k&sitamiseks on suure-
maid valjavaateid kui leidub .roh-

kem dpilasi. Huvitay on mérkida,

et saksa Valkswageni autofirma
toefab Balti ajaldo ‘uurimist ja et
AABS’1 tegevuse kohta on ilmunud
Lalis raamat vene keeles, kus uuri-
takse selle organisatsisoni tege-
yust. Raamat on tildiselt AABS’!
suhtes kriitiline,

Mis puutub, AABS’i Kanada Ko-
mitee tegevusprogrammi, _ siis

‘praegu on orfaniseerimisel pbalti-

ainelise raamatukogu taiendamine,
mida teostab litlanna pr. Ziplans,

kes tG6tab Toronto iilikooli juures.

Toronto iilikeoli raamatukogu abi-
juhataja ldtlane R. Bregzis on sa-

mal asunud kogums mitmektile: |

seid uurimismaterjale ning eelole-

val sugisel korraldatakse vastav
tihepsevane suUMpoosion,

Hspilaste
AABS'1 jmtrde organiseerih 1t-
lane Jaris Dreifeldis.

See ktisimus tuleb tiksikasjalisele
arutamisele ka Georgetownt iili-
koolis tozmuval konverentsil. Eriti -
olyline sealjuures on allikmatera-
lide. kattesaadavaks tegemine “ili.
Optlastele.

juurdetdmbamiist.

rimuste konverentsi, mis _ toimab Whendriikides Georgetown’ i iilikoolis 5. kumi 8. jounini ja mille
neakorraldajaks on prof, Ténnu Parming.

Mis puutub eelolevasse saul
lolmuvasse AABS'% konverentsi,
slis kavatsetakse mGningatele iili-

-Opilastele 50-100 doilari ulatuses .
sina séiduks toetust anda. Kogu-

summas on selleks otstarbeks vdi-
malik yalja panna 800 dollarit. Ka-
Vatsusel on ka tithissdidu korralda-

mine, mida organiseerib dr. E
Aruja.

Konverentsi: programm on esi-
aigsel kujul juba kavandatud

_ bing ettekannetega esine ka
lerve rida eestlasi. :

Konverentsil. on ettekannetega ja
paljude -teiste iilesannetega eest-
lastest. seotud Marju. Rink-Par-
ming, Hilja Kukk, Tlmar Arens,
Herbert Valdsaar, Lea Ormiste,
Hain Rebas, Rein Taagepera, Tonu
arming, Toivo. Raun, Kersti Lu-
naddr-Linnas, Victor Kressaar,
Heino Tarem#e, Olavi Arens, Fan-
ny de Sivers, Henn-Jiiri UWibopuu,

P. Peter Rebarie, Imre Lipping, : pee ine
seda tahelepanuvadarsem,

Aleksis Rannit, Victor Terras, Fe-
ix J. Oimas, Roman Toi, ise Le-
liste, Enn Koiva, Glev Trass, Toi-
vO Mifjan, Mare Taagepera.

 Kaua vaadates muutub ius neu
lila tavalisemaks, tavaline tiha
ilusamaks. |

A. Valton

ja, esitades
esile praegusi haid voimalusi va;

sioonile. Selline watuslik ja andu-
muslik osavGtt- vabadusvéitlusli-

kust tegevusest nOuab palju aega, °

mida ksy Jurs pikkade aastate kes-
tel on omast ajast ja taskust kulu-
tanud djhiskonna teenimisele, eriti
veel kuna ta elukeht Brantfordis
asub eemal nit Hamiltonist kuni ka

siurematest keskustest Torontost |

ja New Yorgist. |
Hamilioni véitlejad on téecliselt.
uhked ja ka tinulikud, et voivad
sellist meest nimetada oma ju-

Hks, .
Tulles tagas| peakoosoleku juur-
de, peab mainima, et kogu koos-

-olek kulges iiksmeelses ja iilesehi-

tavas vaimus, Nii juhatus kui ka
enamus teisi pohikirjas ettenihtud *

ametimehi valiti tagasi aklamats1-
ooniga. Ka aruanded ja eelarve

vOeti vastutihel hidlel. Samuti
kinnitati moningad muudatused po-
hikirjas. ja kodukorras. Tegevuse
aruanded ja tegevuse kava niaita-
sid, et hing on teinud edusamme

vabadusvoitluse kui ka ‘propaganda -

alal. Uhingu sekretar Ende] Linda-.
tegevyuskava, toOstis

lisvditluse alal.
ia soovitas liikmetel aktiiyse-

Malt 0sa.votta valisvoitluslikust
‘tegevusest. | 1

Ametlikule sale jérgnenud oma-
vahelisel koosviibimisel mdtteva-
hetuse ja keskustelu raamides an-

dis -hiljuti ihinguga Nlitunud kev.

Harry Toi  (Mississaugast) 1 uudse je

lis kohvilanas,

PLISKOP KARL RAUDSEPP

Luterlik medal piiskop -

Ker Raudsepale

Missouri sinodi ‘lutefiusu kirik
annetas nende paevade sees FELK

pliskop Kart Raudsepale milestus-
medali, mis on.valja antud Atgs-

ae
Mapes

" _ ‘ a = ‘a7 : rah =n 1

Ege ae a r Sacer po rt = oe
peat, Peet eprint ore
pe dere pre tear eg attra ner ered
= a ar ga ney He . ch ara ra ae
er aera praca ia ear a ea ae Poa,

AUGUST JURS

huvitava tilevaate oma teenistusest
ja kogemustest Saksa sOjavae juv- ©

TES es eesti Jennuvie liksuse koossei- -

"Bike tegi esimees naljatoonili-
se kokkuvoite, mainides, et alates
sellest ajast, mil dihinguga on Jii-
tunud kpt. M. Modlder, end. tanki-

‘diksuse tilem ja kpt. J. Langel, end.

Sojakooli lektor (milemad St. Cai-
harinésest) ja ntiid ksy. T. Toi
lennuvielisena on dihing esindatud
vist: kiill kGigi v4eliikide poollt,
mis ulatuvad Jennuvéest merevae-
ni, Samuti pole vist vditlustand-
reid: kus tihingu liikmed pole vGi-
delnud. - Need watuvad Karjala
Kannakselt (soomepoisid) kuni
Tsherkassini (Narva pat.) — Jau-
sus A. Jurs lopetades.. OO

Tuoppsonas esimees avaldas tani
pr. E. Woodele, kes oli hoolt kand-
nud einelaua eest, Samuti prd-ele
A. Mélder-ja E. Lindaja, kes olid.
saatnud kodus meisterdatud ilipsi-
seid.

Noo rtejuhtide
klubiohte

‘Torontos -siirdusid kehe parast

 Jiiripfeva paraadi. vanemad noo-
-Ted.ja noortejuhid Hesti Majja.

Noorteruumis toimus
juhid istusid kaos

tants 3a
vaikeses saa-
mille oli kor-
raldanud gaiderid. Skautide poo-
lelt oli referaat Heino Jdelt. Kone-
leja miarkis, et lisaks juba peetud
aastapdevale — '‘Skautide Malev °
Kanadas 30 ja Eesti gaidlus. 69 —

on tanavu veel kaks olulist juube-.
oe :

| Taitaub pool sajandit Noorte Kot-
_Kaste asutamisest. Siindmus on
tahtis, yaatamata et organisatsi-

oon sai tegutseda olude toitta al:
nuli kiimme aastat.

Koige thtsam —- tse riikliku t#ht-
slisega stindmus oli noore Hesti
_Vabariigi Hpu viimine maailma
avalikkuse ette. See toimus suvel
i920 Londonis, Inglismaal; maail-
ma skautluse I jamboreel ja samal
ajal peetud rahyusvahelisel skauti-
de konverentsil asutati lilcmaaiim-

burgi- usutunnistuse 459, aasta ja
Concordia raamatu 400, a. juube.
liteks,

Oma lakituses pligkop -K.. Haud-
sepale Missouri sinodi president
dr. J.A.O. Preus juhib piiskopi t&-
helepanu luterlike kirikute raskeile

ijlesandeile ning soovih Kdigevage-

vama Jumala Snnistust eesti plis-
kopile téma Karjase toos.

Tunnustus piiskop Raudsepale on
et Mis-
souri sinod on iiks konservatiivse-
maist luteri kirikuist Poéhja-Aniee-

rikas, kes hoidus ildisest KoostGgst:

teiste ‘kirikutega ning ainult haru-

-kordadel jagab tunnustusi. valjas-

poole oma ridu. See medal, mille

valiaandmise Kyuupdevaks on 1,

marts 1980, tuli vaga puratud ar.

-yul vilja jagamisele. -

ne skautide organisatsioon. Festi
esindaja allkiri asutajaliikmena
on sellel dokumendil ia Ka see on
esmakordne juhus, kus Eesti vGrd-
Gigusliku riigina esiich ranhvusva-
helisel kokkuleppel. —

Meil on palju sdp u, kes meid
hindavad, iitles kGneleja ja yuhtis

| tihelepanti \ Vaba . E 18,

aprilli Juhtkirjale. Mbie ei tarvit-
se endid alati ise kitta. Ktill pea-
me valvama, et méie

rahvuslikust. kasvatusest eesti .
skauditi#Gs oleks tasakaalus tege-
likkusega, Rahvuslikku kasvatust
saavacd noortele anda ainult need
juhid, kes ise on innustunud ja
teadlikud eestlased, Eestlust. ei
saa sdilitada nagu konservi, Sdili-
tamiseks peame pidevalt ja dlinaa-’

miliselt edasi Hikuma.