Nr. 93 - VABA EESTLANE neljapaeval, 11. detsembril 1986 — Thursday, Dee TS eee «cermin | yWaba Eestlane“ kasitas hilju- ‘| ti oma juhtkirjas Uhendriikides ja Inglismaal ilmunud Teist maa- § imasoda. kasitavate raamatute pohjal ladneliitlaste:iilemjuhata- & fa Kindral- Dwight Eisenhoweri’ Hi koostoomangu venelastega ‘$072 | | loppiaasis, mille tulemusena Ei- ae senhower pidurdas ameerika jo [am ‘briti. armeede kiiret edasitungi ff itta, voimaldades venelastel val- lutada . Berliini ja Praha: ning [9 jouda kaugele laande — Euroo-. pa sudamesse. See oli tohutult [im nalivne poliitiliste jareleandmis- 1 te tegemine Stalinile, mille tule-" mused annavad mitte ainult Eu- rt. 9 - ‘VABAGESTLANE VALIAANDJA: O/U Vaba Eestlane, 1959 Leslie St. “Don Mills, Ont. M3B 2M3 -_ FREE ESTONIAN | ~ PUBLISHER: Free Estonian Publishers Lid. ; ) - 1955 Leslie St: Don Mills, Ont. M3B 2M3 : Tevevtoimetaja: Arvi Tints. Toimetaja: Olaf Kopvillem | Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino J6€, Olev, Trass | Telefonia: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, : ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspaevast reedeni 9—3-ni. | Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool- | aastds $34.— ja vecrandaastas $18.—, kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31.— _ ; ‘Fellimishinnad valjaspook Kanadat: aastas $80.—, poolaas- | tas $44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennu- nosti hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—~, $32.~-, mu- . ee oe Ce eee ee ae aS fk (ge sds kindral Eisenhower talitas tiie- ! po ts Sor ee pM a Bee gig es Ps . | at A pee oot Tikult talle valitsuste.poolt ette | cus eek Rec a pe | dikteeritud direktiivide kohaselt, kuid_faktid riagivad hoopis: feist - keelf, kinnitades, et Eisenhower talitas omapead ja omal initsia- | _tiivil Kui ta pidurdas Ladneriiki- de soomuskolonnide kiret eds- situng! itta ja leppis Berliini. ja Praha andmisega yenelastele. Ei- senhoweri jareleandmist Stalinile kriitilisel moniendit kasitab mui- 4 de ka vene ajaloolane V. Sipols, kes oma teoses ,,Teel- voidule“ kirjutab, et. kiisimust, kelle vaed_ = Ameerika vot Noukogude omad —— -vabastavad Tshehho- - _ shovakkia, pidas eriti | tahtsaks’} - Churchill, kes noudis ° visalt, et. 1 | ameertklased siseneksid Prahas- se enne Noukogude vigede ko-_ hale joudmist. Sipolsi andmetel , telegrafeeris Viiglise peaminister } ' president Trumanile 30,. apriilil, 3945 ef kui 1aaneliitlased ¢: véta. olultselt osa Tshehhoslovakkia -Aadréssi muudatus $1—. Oksiknumbri hind 70 ¢. Kuulutuste hinnad: iiks tol! iihel veerul: 55.00, esiktiljel 36.—. | 1} Kuulutusi véetakse vastu nadala esimesse ajalchte kuni recede fs 38 eo . | homm: kella [0-ni ja nadala teise ajalehte kuni teisip.. homm. j GM 2 ee I ella fOcni, Valjaspool téGaega: Leida Marley 223-0080. f ———QY pee er sn ERE ef RE EE Iti demonstratsioon! peakonelejana. — . = . . . . . . . . . r : = Se etre ge Pe pe epee oe eee wees es ae A er ta, "4 iF rh ie] . I al i. . . . wil | - Eesti ‘Vabadus- voitlejate |. perekonnac — ae a _- f vajavad abi Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambiee | Sanda oma Kodumaisele va | Deklaratsiooni 14-ndast detsembrist 1966. a. ja Helsingi | hadusvoitiusele miaaratud toe | sil lé6dult taanduma kui nende usaldada. * l6ppakti VIEL artikii, allakirjutatud 1. augustil 1975, a. | tus EVV Minjutatud. tbe suur operatsioon praeguse par- Kuid naib, et Turner ef pan- og a Te | tq top, f Himele viljakirjuta eki- teijuht John Turneri lahtikange- nud mitte ainult rohku valistele aiusel oll igal rahvai arandmatu olgus vabadusele Ja Ise» | ga aadressil: Eesti Vangista- famiseks ning tema asendami- efektidele ning oma esinemise seisvusele ja seda digust tuleb hakata austama ka Nouko- | tud Vabadusvoitlejate “Abis- . : tamiskeskus, Box 34018, S- | seks Quebeci liberaalide staari valjalihvimisele ja seltele kiilge- gude Liidul, teiste ranvaste suhtes, kes on sunnitud elama | & . ia -Chretien’iga taielikult. ehadnnes- tombayama poleeri andmisele, é cen . os oe F100 26 Stockholm, Sweden. tus. Konverents kindlustas tile vaid tegi pingutusi ka oma toeks- tema YOM haardes! | a 76-protsendilise delepaatide toe- pidamistele ja poliitilistele pohi- _fusega Turnerile tugeva seljata- motetele liberaalsema varvingu pomecu aren a ; puse ning parte: hakkab nutid. juurde monteerimiseks. Turner! gatsiooni juht, suursaadik War _. Kanada liberaalide partel se: si ookeanist cokeanini korvaida- naratistlikud ringkonnad, eesot- tud ringkusitlused kinnitasid, et - gas senaator Davey ja endise mi- kanadalased ei pidanud teda ert- nistri Lalondega, olid sunnitud ti tugevaks riigimeheks, kelle asja toimunud parte? konverent- hoolde voiks Kanada tulevikku ‘Ameerika Uhendriikide dele- printsipldega. Seda fakti demonstreeriti kui vaba on noukogude politika | ~mtlises uksmeeles fegema suurl péritoluga, minevikuga ja side- ren omen vd ones oe eftevalmistusi pracgu voimul ole- metega arvestades pidi ta kind- anne thes. et “ohkern ki yate konservatiivide lédmiseks,. lasti oma senistes pohimotetes: te- 100000. Na ko de Li du s5ia- kelle volitused ulatuvad 1988. gema teatud umbermobleerimisi, sols ok oN Opt i caveritineet gasta lOpuni, ~~ et minna Kaasa Itberaalide partes AT asl ° peerives bunatsioon Opositsioon Turnerile liberaa- sise- ja valispoliitilise programe. A ol cariee 0 rs okt lide parteis oli tingitud paliudest miga — nii nagu see - kajastus on VaStUG US : C ISU] fOPP“4 erinevatest ‘pohjustest. Koige- konverentsil esitatud ja vastuvae- | pealt ef olnud suur osa liberaalic tud resolutsioonides. On aga kij- dest rahul Turneri voimetega — sitav, kas Turner. seda poliitikat Gonide koostajad-on suures laase -teda peeti, viletsaks konemeheks, esitatud kujul pooldab, kuma ta tus votnud omaks NDP (sotsta- narviliseks esinejaks ning ideedee mainis pirast konverentsi, e¢ listid) partei pollittlise lini, lae- fa ja visioonideta poltitikuks. need resolutsioonid ei. ole taille nates sellele lisaks veel ideesia Kuid -endine liberaalide jubt ja siduvad. a hiljuti EKdmontonis korraldatud -peaminister Pierre Trudeau ol: : , | | aval jitnud ka oma ideede ja politika sisepoliitilises osas vordlemisi tetest ja resolutsioontdest, Need pooldajatena ja viljelejatena par- trafaretsed, poiklevad ja isegi Ideed on oma pohiolemuselt va- teisse jarele tugeva tuumiku, kes vastuctulised, taotledes uldsénali- ga iihisad: Kanadal tuleb ennasi _ seovisid. jatkata liberaalide par- selt sotsiaalsete reformide laien- lait Utelda koigist Yahvusvane- fei ja Kanada juhtimist Quebe- damist, kuid viltides detaile, siis listest kohusiustest thise kanise> eist parit prantsuse kanadalase _valispoliitilises. sektoris ofid sei- rinde moodustamisel teiste [aa- juhtimisel. Ning kéigele muule sukchad tapsemad, vihjates (Hie neriikidega Ja kuulutada end Kuigi need resolutsiconid olid rahukonverentsil avaldatud mo- Uhinenud Rahvaste organisatsi- oonis, kus. 122 ritki mdistisid hukka Noukogude -Liidu brutaal- se poliitika, mida viimane-: teos- tab Afgaani rahva vastu. Saadik Zimmermann = jatkas: Samasugust taktikat ja ebaimim- likke meetodcid kasutas Nouko- aude Liit- ka kolme Balti Vaba- riigt, Leedu, Lati ja Eesti vastu ning inkorporeeris need kolm Euroopa riiki: Noukogude Liitu juba 1940: aastal. Tema kone oli tatelikult hoivatud kritikast Néukogude Liidu ja selle poliiti- ka vastu. a Samal paeval esines plenaarts- tungil oma avakonega Kanada delegatsiooni juht, suursaadik Wultam Bauer, kes oma kones litles, et riik,. mis “vagivaldselt, sGjalise jGuga, sunnib teistele rii- _- fisaks peeti Turnerit liiga parem- selgusega pahempoolsete ideede neutraalseks, Resoneeritakse, et ‘inimeste suhtes, kes soovivad lahkuda Noukogude Liidust, vai siis mende suhtes, kesjsoovivad. § sinna -uuesti tagasi tulla. Kuid see varem valjatédtatud f- sisenaarium kahjuks ei t6dfanud —} ja ajakirjanikud said ikkagi dige pildi. tegelikust olukorrast Ndu-- kogude Liidus, mis on kinnine whiskond mdlemas suunas ja m!-- da on vaja.veel palju: demokral- - seerida. ; a 13. . novembril: ~korraidas Ameerika. Uhéndriikide . delegat- -stooni juht, suursaadik Warren. Zimmermann —Hofburgi. - fossts, Ruumis A, pressikonverentsi,. kus ta lubas, et oma , jargmises -kones Plenaaristungi! puudutab — ta vecl. detailsemalt inimdiguste rikkumist -Noukogude —_-Liidus, kuna USA delegatsioon peab ‘se- da kiisimust iiheks tahtsamaks . § vaks Eisenhowerile ja. see vé- poem taks kasutamisele yastavaid sOja- fat isi abinousid. ,,Inglise peami- ge 7 ni Prahani valja,"*- kinnitab. Si- Be - pols. - | SEEN __Kuid nib, ot Eisenhower tgif . Selle otsuse vastumeelselt. Sipols ga mainib, et Punaarmee kindral- f 3 staabiilema A, Antonovi ja D.-#gm _ Eisenhoweri vahel. oli kirjavahe- @ ae ~~ hendas,’ et nende vabastada jai Be ka Vitaval asuv Praha. Véimali- gem ke komplikatsioonide. valtimiseks Fe3 palus armeekindral Antonov Ei- Bee sernhowerlt matte mbhutada’ Lid § a neh at a gauccent neliitlaste. vigesid Tshehhosio- poolseks —- modnede tema vas- ja nn. ,ahuringkondade™. seisu- N. Liit respekteerib seda neut- Kidele peale oma ideoloogiat siin Viini Euroopa. Julgeoleku ja: vakkias ida taste arvates isegi: Toronto Bay kohtade labilddmisele ja nende raalsust voimaliky sojalise kok- ‘Streeti suurkapitalistide kasila- omaksvoimisele. Konverents kuporke pubul tulevikus, Prakti- ‘seks, Suurkapitalisti miargi Tur- asus seisukohale, et Kanada liselt Kujutab selline motlemis- meri otsaette 1éamine oli partei- peab enda kuvlutama tuumarel- vits endast jaanalinnupolitikat iuhile eriti suureks koormaks vadest-vabaks {sooniks, mis —- enesepetmist pea Ifiva alla ping see koorem muutus iiha ras- tooks Kanadale kaasa arusaama- pistmisega, kemaks kui -partei ideoloogid tusi ja lahkarvamusi oma. NATO Liberaalide parte! virmistletud hellitasid plaane partei senise fii- liitlastega ja mis vodiksid iseg: sise- ja valispolittilisest program- ni ha rohkem vasakule nihuta- léppeda Kanada lahkumisega. mist kuuleme kindlasti Usna pai- miseks. | - NATO-st. Samuti on olulise ju lahemas tulevikus, mts sunnib ~ Kuid Turner ei andnud vaata-. tahtsusega kenverentsi otsus, mis ka voimul olevaid Konservatiive gnata suurele opositsioonile alla. nouab Kanada ohuruumis USA oma ridu koondama ja tosiselt Ta esinemine ja oraatori voimed tiibrakettide-katsetuste lopeta- paari aasta parast tonmuvate uld- paranesid. tunduvalt viimaste mist.. Kongressi seisukonht on se- valimiste peale motlema. Kahtie- - kuude jooksul ning ta organisee- da vaieldavam, et liberaalid mata ei ole John Turner jargmis- ris oma selja taha tugevad ingli- néustusid juba. Trudeau valitse- el valimistel enam see peksu- se-kanadalaste toud, kelledel On- mise ajal nende katsetuste teosta- potss, kes last enda juba esime- _mestus isesi oma mojuvdimu misega. Turner jai katsetuste sel roundil knokki lutia. ‘Temast Quebeci provintsis levifada. ja keelustamise suhtes siiski ette- on kujunenud Mulroney'le tugev sealt Turnerile toctajaid leida. vaatlikult reserveeritud seisuke- ja loogivalmis vastane, Kelle val- Konservatiivide valitsuse ja pea- itale, mirkides, et ta peab vaja- javaated on seda suuremad, ef minister Mulroney korduvad likuks selle kiisimase lihemat paljud kanadalased on pettunud vead ja dpardused. suurendasid kaalumist. Mulroney valitsuse _pollitikasé masside huleas pidevalt liberaa-. Tundub, et liberaalide partei ning eelistavad ,,blue . tiberali® - lide partei - populaarsust, mis valispoititiliste seisukohtade val- rohkem frat fed tory’t™.. | - kergitas ka Turneri tiibasid, kui- jatédtajad ja vastavate resolutst- | RA. ning poliitilist ja majanduslikku susteemt, on-vastuolus tsivilisee- - ‘Titud riikide pere pohimdtetega. Seda me nagime.Euroeopas 1956. aastal, 1968. aastal ja 1981. aas- tal ja ndeme. ka kiesoleval ajal Afganistanis, = | inghsmaa delegatsiooni juhit suursaadik Lawrence O’Keeffe mdistis oma kénes hukka raadio- saadete. segamist, mida Nouko- eude Liit pidevalt teostab, -takis- tades sellega vaba informatsioo- mi. jevikut. Samuti. mdistis ta hukka’ seda, et Noukosude Liit takistab juutidel. ja Volga-saks- lastel vabalt valja sGita oma esi- vanemate maale — lisraeli ja ‘Saksa FGderatiivsesse Vabariiki. 12. novembril toimus Pressi- klubis_ ,,Concordia*. Noukogude Liidu Viini saatkonna_pressiata- shee Anatoli Ivanovitsh Dejevi juhtimisel pressikonverents, kus Noukogude . propagandistid ‘pliidsid ajakirjanikele t6estada, Koost66 Konverentsil. — , Uldiselt vGib Geida, et Euroo- pa riikide delegaadid suhtlemt- | scl Néukogude Liidu deiegaati- dega.on otsekohesemad kul Va rem ja julgevad )Gelda oma arva- mist. Naiteks kui praegune Lan & ase-vilisminister .Neylands: aks @ Belgia delegatsiooni juurde }a § plitidis end tutvustada. kui Latt: rahva esindajat, sits Belgia delc- gaadid vastasid: ,,Téie ei ole Late | rahva esindaja, vaadake seal sel: savad toelised’ Lati rahva ¢sin- dajad!* ja osutasid latlaste dele-". : gatsioonile vabast maailmast! = ¢ Euroopa Julgeoleku. ja Koos-- t66 Koriverentsi lopp on planee- Kui Noukogude | Liit, parandab ~ : oma kuitumist. inimdiguste valal, A Suis madratakse kindlaks ka jarg- mise ‘taolise konverentsi korral- -damise ace ja kont. . oe Heikki H. Tann kkias ida poole esialgselt vali- tud joont. ae , Churchilli survel audis Eisen- . hower — nagu eelpoo!l margitud —. 4. mail Liine séjajéududele *** Kase Prahani: vilja tungida, kuid hagu vildab Sipols, muutis ta. paar paeva ‘hiljem meelt ning: (vatas 6. mail Moskvasse, et‘ ta loobub ecasi-tungimisest. : Miks Eisenhower oma 4. mail nis visi tehtud otsuse muutis ja edasi- tungist loobus? Miks andis ta ve-" 4 —nelastele voimaluse kahe tahtsa ja poliitiliselt otulise | tsentrumi. # — Berliini ja Praha — valluta-. “Imiseks, kuigt ameeriklased olek- 5 ~©6=Sso Std voinud seda enne venelasi fe- ‘ritud 31. juulile 1987, mil voce ha? Kas Lidneliitlaste sojajoudu- takse vastu. ka léppdokument. | “fl de iilemjuhataja oli téesti polii- tiliselt ‘nit naiivne, et fa ei suut-.? nud moista, millised kurvad ja. kaugeleulatuvad tema otsustel? : ‘ Need kiisimused on jaiinud se- - tapajirjed on: