|. | MEIE ELU” — ,,OUR LIFE” —

Estenian Wfeekly

Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
: Rouse, 958 Broadview Ave., Toronto, Oni. Canada, M4x 26
| Tel. 466-0991

Toimetajad: H. Rebane ja &. Veidenbaum, Toimetaje New
Yorgis 8 Parming, 473 Luhmana Dr.; New Milford, N.L;USA. |
Tel, (201) 262-0773.

Mele Elu”’ viljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
-Asut. A. Weileri algatusel 1950.

Mele Elu” toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
_ Ave,, Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951
| | | |
Tellimiste ja kiulutuste vastuvétmine igal té6p. kl. 9 hm. — _
5 pel, .esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 6., laup. ki. g hm. —ipl -
| iMEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1a, $40. 00, 6k. $22.00,
3k, $15.50. USA-sse — La, $44.00, 6k. $25.00, 3 k. $17.00. Lile-

merembadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostiliga _Kanadas: 1 a, $28.50, 6 k, $14.25. Kiri- ja.

Ghuvostilisa USA-sse:

i a, $30.80, 6 K, $15.40. Ohuposiilisa

‘lemeremaadesse: 1a. $58.00, 6 k, 829.06.

(ikstknumber — 75%

Kuulutushinnad: 1 iol] ‘ihel veerul — esikiiljel $5.50,

tekstis $5.06. kuulutustekilje! $4.75,

- I
1

14 a

| 4. | ; | | .
: SE UOTE U HILL UID EAT U LULU LUGS EU. MELLEL HLS

Ullatusi alanud aastaks |

1984 ei ole optimismi ega eluréé-
_ mude aaeta, kui mételda ainuit tile
1,3 miljoni tiétule Kanadas. Kuid
1981/82 sastad jatsid stigavad haa-
vad tthiskonda ka korgete intressi-
midérade t6ttu. Ule 20 protsendi
laenuintressid jataid tihimiku ja
usaldamatuse kéikidele nendele,
kes pidid opereerima laenudega,
nagu .tédstused, drimehed ja kin-
nisvaraomanikud. Tédéstur ja ari-
mees sai end veel osaliselt sanee-

vida, téstes oma kaupade hindu. |

 Kinnisveraomenikel puudus see
voimalus ja tuhanded elamud Jak-
sid sundmiiiigile. .

Uheks naiteks on ka Toronto Ees-
ti Uhispank, kes oli kiirelt kasva-
vaid hoiusummasid kindlustanud
pikaajaliste bondidega, mis mak-
- gid ainult 4-5 protsenti, Kuid hoiu-

eummad hakkasid sundolukorra
téttu kandma mitmekordselt suu-
remat intressi ja neid-tuli maksta,
sest teisiti oleks hoiustamine kat-
kenud véi hakanud thispangast
. vaija voolama, See ei olnud ainult
. Resti Uhispanga mure, Samasugu-
- e8- Olakerras olid ka paljud teised
ihispangad koos keskasutusega.

Onneks jéudis Eesti Uhispank
tekkinud operatsioonide puudu-

_ jédgid. muutunud olukorra téttu -

katta 1983. asata lopuka, naidates
isegi viikset, Wlejaaki oma operat-
sioonides. Oma tegevuse kotme-
~ kiimnendaks aastapdevaks on Ees-
ti Uhispanga olukord jaudnud ra-
huldava bitansini, kuid vajab siit
_peale panga juhtivatelt organitelt
_ permanentset tihelepanu rahaturu
. glukordade kujunemisele.

1984 aastaga on Kanada majan-

dus valjendamas optimistlikke ar-
‘yamusi edasise kujunemise kohia,
 kuigi tédtute massid piisivad ja va-
 litsused on vélgadega koormatud.

Need koormused jaavad ka siis, kui
keskvalitsuses peaks praegune |i-
beraalide véim asenduma konser-

- vatlivide védimuga. Kunas prae-

pune peaminister uued valimised
vilja. kuulutab, pole teada, kuigi
poliitiline rahutus annabend tunda
ka liberaalide oma ridades.
USA-le on 1984, aasta presidendi

_ valimisaastaks, sest Ronald Rea-
gani periood on jooksmas valja.

Reagan ei ole oma kandidatuuri
veel valja kualutanud, kuid see tu-

Kas véiks..?

-  Bestis oli koolmeistri elu tipris liht-
ne, Valitsus madras,mida tuli lastele
Opetada ja kattis ka koik selle tiilike
toiminguga seoses olevad kulud.

Pagulaste téienduskoolides ei pea
Spetajad mitte ainult otsustama mida

on otstarbekas Spetada., vaid tihti
peale peavad kirjutama ja kirjastama -

‘dpikuid, ning hoblitsema et majan-

 duslikud kulutused oleksid tasakaa-
lus kasina sissetulekuga. Opetajate
haldusliku vaeva vihendamiseks te-
guisevad enamus eesti koolide juures
lastevanemate kqmiteed. Kuna
_ taienduskoolis laste 6ppeedukus ole-
neb suure! maéral lastevanemate
suhtumisest koolitédsse, siis moo-
dustavad need komiteed ka olulise
- lili kooli ja kodu vahekorras. idegal-

selt peaksid lastevanémate esindajad -

lisaks majanduslike probleemide la-
hendamisele vahendama kodude
soove ja kogemusi opetajaite ja seili-
selt aitama Gppekavasid kohandada
ihiskonnas toimuvaile muudatusile,
Gllataval kombel pole Toronto eesti
(dienduskoolide. lagtevanemate ko-
- aitee eesotsas juba aastaid enam ol-
nud mone kooliskdiva lapse yanem.

Remalseisjale jaib selgusetuks, kas

a! )
Ot
I

petanué.

leb kindlasti, Tema tugey hoiak va-.

lispoliitilistes kisimustes on tema-
le silm nahtavalt poolehoidu too-

‘nud ja temal puudub igasugune —
-yajadus teisest perioodist Valges

Majas loobuda.

Demokraadid naitavad nresiden-
di positsiconi vastu erakordset hu-
vi ja eelselektsiooniks on oma ni-
med tiles seadnud juba 8 demok-

_taati, Nende hulgas ka endine abi-

president Walter Mondaie. Kuid
see demokraatide huvi tiheainsa

presidendi koha vastu vdib nende ©

haali vaid ldéhestada ja sillutada
teed Reagan véidule.
Kuid Reagani teed véidule piitia-

vad lammutada teised jéud, kes

asuvad Kremlis ja seda seoses unte
relvade klisimusega Euroopas.

Reagani tugev antikommunistlik

hoiak ja uued USA relvad siindisid
Kremilit.katkestama relvastuse va-

hendamise konverentsi Geniis ja

seda hoiakut hoiiakse koige robus-

ftimalt ka kdimasoleval!l konverentsil

Stokholmis, Venelased loodavad

“diskrediteerida Reaganit ja tema
‘valitsuet ja kalvata divardushitimu

USA valijaskonnas ja k6ikjal ka
Ladne-Euroopas, On aga stiski tun:
ne, et tikskdik, kes ei valita Valges-
se Majja, Reagani poliitiline hoiak

| Noukogude Liidu vastu jaab piisi-

ma ja Kremli lootused on tuulde
kiilvatud.

Kuidas mahub neisse vahekor-

dadesse Puna-Hiina hoiak, on
omaetie huvitay kiisimus. Hiina
peaministri kiilaskaik Washington
ja Ottawasse vajab tahelepanu,
sest hiinlased ei tule valja ainull
viisakusvisiidile, kuigi nad ndita-
vad kiil, et kaubavahetus oli pea-
mine kiisimus, Ottawa andis pea-
ministrile silmapaistva vastuvotn
ja siin oli Kanada peaministril hea

_ vimalus demonstreerida oma va-

‘fu suhteid Purna-Hiinaga, Seat Tru-
deau kdlastas Puna-Hiinat juba
siis, kui teised demokraatiad ei
soovinud sellega suhelda. Kuid Ke-
nada valitsus oli ka esimesi dip-
lomaatiliste “‘suhete jaluleseadmi-
gel Puns-Hiinaga, kuigi see siindis
Taivaniga suhete katkestamise ar-
val.

1984 aaste vib anda mitmeid
ilatusi. Millised need ‘on, tuleb
vaid dra oodata. - oy

| NW GBR Tc

tinased lapsevanemad tdepoolest ei
vaevu huvituma oma laste emakeel-
se Gpetuse korraldamisest, véi eelis-
tavad nad méne vanavanema rikka-
likke kogemusi oma voib-alla alles

kujunemisjargus olevaile teadmiste- -

le. Arvestades, et Toronto eesti koo-

lid on eeskujuandjaks ka teistele ees-

ii taienduskoolidele, KAS VOIKS,
eiis teada saada,millised eelised kaas-

nevad koolikorraldusele, kus lasteva-

nemaid esindab mdni halduslike ko-
pemustega onu véi tadi? Kui eelmai-
nitud moodusel polegi mingeid eceli-
seid, ning et Toronto praegune olu-

_kord on tekkinud lastevanemate tiks-

kdiksusest, siis vdiks kaaluda kodu-
korra muudatust, mis ei véimaldaks
kellelgi komiteesse kuuluda parast
seda, kui nende lapsed on. kooli 1é-

HARRI RIVILC:

»~MEIE ELU" :
lugejad, arge unustage oma —
sOpradele soovitamast
: »MEIE ELU"

NELJAPAEVAL 25, JAANUARIL ~ THURSDAY, JANUARY 25

Kas URO peaks kolima
_ Moskvasse?

Parast seda, kui USA valitsus
otsustas kutsuda dra oma esindaja

UNESCO-st (United Nations Edu-

cational, Scientific and Cultural
Organization) ja ldpetada elle
URO organisaisiooni rahalise toe-
tamise (umbes $50 miljonit aastas},
‘on maailma avalikkuse téhelepanu

koondunud URO organisatsiooni —

kui terviku tegevusele ja olukorra-
le, milles ta tegutseb.

‘Uhendatud Rahvaste Organisat

sicon (United Nations Organization) _

moodustati San Franciscos juunis
1945, kohe parast II maailmasdja
léppu, et haida inimkonda havitaya-
te sddade eest. URO hartale kirjuta-
sid aila rahuarmastayate riikide esin-
dajad ja tootasid ptihalikult hoiduda
eemale s6édadest,
~URO eesmark on jdanud soov-
unelmaks, sest parast selle harta al-
lakirjutamist on peetud ule 100 sdja
ja 40 nendest on ojnud suursdjad.
Vahemalt 10 miljonit inimest on huk-
kunud nendes sédades. URO hartale
allakirjutanud riigid on sekkunud
nendesse sGdadesse.

Arvates aastast 1945 on URO liik-
mesriikide arv kasvanud olmekord-

seks, Viimane riik, kes vdeti hiljuti

vastu tdisdiguslikuks riigiks on
65,000 elanikuga saareriik 5. Kitts-
Nevis. Koigil, liikmesriikidel on.t9is-
kogus tiks haa] suurusele vaatamata,

lubanud ja katab 25% URO-tildise
eelarve kuludest ja 30% valjaspool
eelarve tehtud kulutustest. Nende

kulutusie suurust URO sekretariaat.

ei ole olnud kunagi suutelifie tapselt
madritlema.

BLOKID

URO taiskogus liikmesriigid moo-

Gustavad mitmeid huviringeja hadie-
tavad blokkides. K Sige selle-tagajar-
je! URO hartale allakirjutanud riigid
on jdanud tahaplaanile ja otsuste te-
gijdteks on kujunenud nustulnukad,
eriti Aafrika riikide bloxk, kuhu sisu-
liselt kuulub 10% maailma rahvast,

‘kes kannavad kokku vahem kui 1%

URO eelarve kuludest. |
Stabiilsed toetajad on Pdhja- At-

landi piirkonna demokraatilike riiki-

de biokk. Peale seile an sea! Nou-

kogude riikide blokk, Aafrika, Araa-

bia Ja Ladina~-Ameerika riikide blo-
kid, Kéigi nende poolt nimetatakse
esimest blokki WEOQG — Western

European and Other States Group.

ning suhtutakse sellesse kadetsevalt
vaenulikult. Hadletamisel mitmed
blokid tihinevad ja moodustayad
suuremaid gruppe. Suurimaks nen-
dest loetakse Grupp 77, Non Alig-
ned Movement States, ligemale 130
liiget. See grupp on printsiibi poolest

vaenulik WEOG ‘riikide  suhtes.

Méddunud aastal selles grunis juhti-
vaks riigiks oli Kuuba, kus Fidel

Castro juhtimise! Opetatakse valia

terroriste eriti Kesk-Ameerika riiki-
de tarvis, valitsuste kukutamiseks ja
kotomunistliku korra levitamiseks.

 Kdesoleval aastal on selle grup juh-

tivaks riigiks India. Selle mag valit-

sus on N. Liidw sébralik. Ta keeldus

hukka méistmast N. Liitu Afganis-

Peaministri rahuofensjiy —

el vota vedu .

Ajakirjandusele antud jutuajami- |

sel Kanada peaminister P. £, Jy.
deau kurtis, et tema rahuofensiiy ej
inspireeri kiijlaldaselt riikide juhte.

kui teised riigid méistsid hukka WN,
Liidu Léuna-Korea reisilennuki alla-
tulistamise pdrast Sabhalini saare
piirkonnas.

Peale liane demokraatlike riikide

‘vihkamiseon teistel riikide gruppide!

vahe omavahelist tihist poliitilise!

alal ja sodivad tihti. Pikemat aega on

omavahel sdjas vi Gksteisele vaenu-
likud Siitiria ja Iraak, Iraak ja Iraan,
Liibiia ja Egiptus, Marokko ja AlZee-
ria, Liibtia ja Chad, Abessiinia ja So-
maalimaa, Liibanon ja Stitiria jne.

PEASEKRETAR VOIMETU.
.Momendil on URO taiskagus juhti-
val kohal Aafrika ja Araabia riikide

_ blokid. Neid toetab Néukogude rii-

kide blokk. URO peasekretar Javier

Perez de Cuellar Peruust, pdhiliselt
ausameeine -mees, on, vGimetu seda

organisatsiooni juhtima, Hadletused
laiskogus ej ole mitte printsiipide

kohased vaid tunnete kohased ja tihti
- yastupidised URO printsiipidele. S6-

da méllab Afganistanis, Louna-Ida
Aasias; Kesk-Ameerikas, Kesk-Aaf-
rikas, Liibanonis ja Iraakis: Nende

_ pidurdamiseks URO ei ale suuteline
midagi tosist ette vtma, Ta asubtihti

agressorit kaitsma ja siitidistama se-
da,.kes ennast kaitseb. Argentiina
alustas Falklandi sida nende saarte
okupeerimisega. Inglased ajasid nad
valja Falklandi saartelt. Agressor li

“Argentiina, kuid URO Julgeoléku =:
kaasaarvatud Hiina ja USA. USAon N

Gukogu ofsustas, ef Inclismaa peab
alustama labiridkimisi Argentiinaga
Falklandi saarte tuleviku selgitami-
seks,

URO on kujunenud radikaalsete ja
marksistlike Jiikumiste toetajaks.
1970, a. URO tadiskogu vottis vastu

. fesolutsiooni, milles julgustati kolo-
niseeritud rahvaid kasutama k6iki-

yvoimalikke abinousid neid valitseva

véimu kukutamiseks, URO liikmes--

tiikide enamiku arvates N. Liit ei ole
kaloniaalriik. Tema kohta see reso-
lutsioon ei maksa, Kunagi ei ole loe-
tud URO thiskogus ikestatud rah-
vaks Poolat, Tshehhoslovakkiat je
Ungarit, kus asuvad suured N. Liidu

okupatsiconivaed, rdaikimata Ees- -

tist, Latist, Leedust, Moldaaviast,

Uzbekistaanist, Kirgiisiast ja Armes-.

niast, mis on liidetud N. Liidu kiilge.

SPIONAASHIKESKUS
New York on kujunenud N, Liidu

-suurimaks spionaashikeskuseks va-

bas madilmas. Tema delegatsioon
URO-s, kuhu kuulub 250 delegaatija
260 teenistujat, tegelevad peamiselt
spionaashiga. USA maksab 25% ka

nende iilevalpidamise kuludest. -
Mitmelt poolt on juba téstetud iiles

kiisimus, kas sellises olukorras on

métet pidada seda organisatsiooni
Seda sooviialakse -

Unendriikides.
saata Moskvasse véi monda teise
kommunistlikky riiki. Whendriigit
peaks l6petama URO rahalise toeta-
mise, See kiisimus kujunes akuut-
seks, kui USA-valitsus teatas, et ta
kutsub dra oma esindaja UNESCO-st
ja 1Opetab selle ameerikavastast vae-
nu ievitava organisatsisoni toetami-
se alates 1. jaanuarist 1985. Aegaleks
olnud selline otsus teha juba palju

_aastaid varem.
tani invasiooni parast ja tegi sama.

N.

Tema veevaljasurve oli 1600 t., kiirus:
32 sdlme, relvastatud nelja 4-toiliseja

r PFaIF a8 1

50 aastat tagasi

” Mele Elu“ uz. é (1768) 1984

-Rahvusvahelised aferistid
tegid ari Eesti sojalaevadega

Eesti vabariigil oli algul kolm
ristlejat ja cida vaiksemaid soja-

_ laevu. Ristlejatest langes hiljem va-

nuse titty valia,,Lembit", vanaaeg-
sé nimega ,,Bobr“, mille inglased

venelastelt meie Vabadusséjas val-

lutasid. ,,.Lembit* ehitati 1907 Pe-
terburis. Tema veevaljasurve oft

690 tonni ja kiirus 12 sélme, omas -

kaks 120-mm ja neli 75-mm suur
takki. Lammutati vanuse totlu 1924.

Temaga koos vailufatud ,,.Vambo:

la", ka miiniristleja, endine Vene
,opactak’ ehitati Peterburis 1918.

ihe 40-mm Ghukaitsesuurtikiga ja

kolme 45-sentimeetrilise torpeedo -

kolmiktoruga.

Suurttikilaev ,.Laene’, Vene sdja-
lsevastikus ,, Sputnik", ehitati 1915.
Veevaljasurve 400t., kiirus 11 sdlme,
omas kahte 75-mm suurtuikki, ,,Mar-

Vee valjasurve-120 t., kiirus 10 sdl-
me, pardal kaks 75:mm suurtiikki,
Torpeedopaat ,oulev’, endine

_ Saksa A 32", ehitatud 1916 Elbin-

gis, veevdljasurve 240 1., kiirus 26
solme. Reivastatud kahe 75mm suur-
tikiga ja kahe 45-rnm torpeedotoru-
ga. Jooksis 1917. siigisel Kassaare

- lahes madalikule, uppus. tosteti tiles

1923 ja seati korda.

Peale nende olid veel kaks ratas-
laeva,,Ristna’ ja,,Suurop" ning paar
vaikest traalerit, Parast ristlejate

—yntiiimist Peruule osteti kaks allvee-

jaeva — ,,Kalev" ja ,Lembit". Koik
1940 eksisteerinud Eesti sdjalaevad
laksid N. Liidule. Vaatleme jargne-
valt kahe ristleja muligiga seotud
sensalsioani. |

MUUK PERUULE —

1933 juunis ilmus Tallinna kaitse-
minisieeriumi keegi drimees Prenz-
lau, Hamburgi firma Ludvig Bing &
Ko osanikuna. la esines ettepaneku-
ga, et Eesti vabariigi valitsus miitiks
ara miiniristlejad (,Lennuk" ja
»Vambola"
nud ja Eestile kasutud. Nende ostjaks
asitas aga Peruu valitsust, kelle tiles-
ance] tema tegutsevat.

Selleaegne kaitseminister A. Ke-
rem ja kindralstaabitilem kindralma-
jor J, Toérvand votsid miltigikiisimuse
liles sdjandukogus j jama jdrasid iihtla-

hinna kindlaksmdiramiseks. Ka

soa”,
r

, Mis oleval juba vanane-

Prenzlaul olid oma ettepanekud hin.

na suhtes. Lépuks lepiti hinnas kok-
ku 410,000 kulddoliariie. |
Vabariigi valitsus kinnitas selle et-
tepaneku 7, 7. 1933 ja. laevad viidi
Eestist dra sama aasta septembri-
kuus. Rahvale see aga ei meeldinud,
Miiigitehingust kirjutati ajakirjan-
duses palju, samuti levitati igasugu-
seid jutte tehingust tulusaajatest, Se-
da enam. et Berliinist tegi sealne
Pérun saadik Gildmeister  visiidj
meie valisministrile, Seljamaale Tal-
linna ja teatas, et Peruu valitsus on
lugenud itaalia ajalehest ,,Popolo d’
Italia’, et Besti valitsus on saanud
laevade miiiigist 410 000 doilarit,

PROTSESS — |
Kuna dga Peruu valitsus-oli tihe

Londoni panga kaudu laevade eest

maksnud 750 Go0 kulddoillarit, huvi-

‘tab Peruu valitsust, kui palju Eesti
valitsus oma ristlejate eest on saa-
dus“ suurtiikilaev, ehitatud 1911. |

nud. Ka kiisis Gildemeister, miks on
aetud laevade miiigitehingut Bing! ja
Prenzlauga, aga initte otseselt Peruy
valitsusega, Need kiisimused. ajasid

_meie avalikkuse uuesti kihama. 16.
jaanuari] 1934 valis Riigikogu an-

keetkomisioni ,,.Lennuki™ ja. ,.Vam-
bola’ mitigioperatsigoni uurimi-
seks. Kamisjon leidis, et nii Bing kui
ka Prenzlau on rahvusvaheliselt tun-
tud aferistid ja avanttiristid ning Sak-
sa valitsusvoélmudce poor tagaaisita-
vad. 3

Imnes ka, et nad on tegelenud
salakauba- ja relvadeveoga Vanetsu-
eela massulistele juba 1929. Uuri-
mise tuiemusena tegsi ankeetkomis-
jon 6. martsi! 1934 Riigikogule esil-
duse: ,.Lubada PGhiseaduse alusel
endine, laevade miitigiacgsne kaltse-
minister August Kerem v6tta koh-
tulikule. vastutusele ,Lennuk' ja
.Vambola" miitigioperatsioani teas-
tamise asjas." Riigikogu kinnilas
esilduse. | :

Meelepaha rahva laiades hulkades
selle laevade midigiloa paljastamisel _
kestis kaua. olitidistus A. Keremi ja
kindralmajor |], Térvandi vastu tuli
arutusele Riigikohtu istungil 1944.

Oma 5. deisembri 1934 istungi! mdis-
tis Riigikohus stitidistatavad Gigeks.
‘Protsessil esines tunnistajana ka
kindral J, Laidoner: Kohtus selgunud
asjaolude valgnstamine keelustati

aga ajakirjandusele. ‘ly ;
“si Ka kamisjoni sdjalaevade miitigi- ‘*

‘ELMAR VRACER
|:

oLerbit — estmene esti sajalaev.

Postivalitsus. holatab
ametiiihingut

Pideva kriitika all olnud posti-

teenijate ametitihingu juhatus on
saanud postivalitsuselt hojatuse, et
postiametnikel tuleb t6Gtada kiire:
malt ja korralikumalt, vastasel kor-
ral tuleb neil arvestada tédlt val-
landamisega.

- Et post fiigeaegselt adressaadi
katte jouaks, tuleb posti teenistuja-
te! kiiremini ja korralikumalt t6o-
tada véi teenistujate arvu suuren-
dada. Viimane néuaks jaiie mak-

sude suurendamist ja. kallimaid 7

kirjamarke, Post on juba praegu
kiillalt kallis vérreides teiste rij-

.  kidega.

EI

_- MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA.

K, Pits — 1918,

keda ta seni on kiilastanud. Kdik gqq- rpecrrEDOCIDOMEEH

vivad temale head 6nne ja edasimine-

Kut, kuid vahesed tulevad kageq.

Peaminister ise ega tema sekretay
Tom Axworthy ei ole lahemalt selgi-
tanud,kuidas peaminister Kavatseb
oma rahuofensiivi jatkata. Viimase
arvates Trudeau jitkab seda ka slis

_ kui ta peaks lahkuma Peaministri

kohalt,
Peaministri eriltine néuandja rahu
ja relvastuse vihendamise alal, Les-

ter Pearsoni poeg Geoffrey, kes kuni
viimase ajani oli Kanada suursaadi-
kuks Moskvas, titleb, et suurvéimud

- tegelevad momendil rohkem relvas-

tuse suurendamisega, kui mdtlemi-

sega sellele, et relvastus on juba kdl-

lalt suur. Aeg on hakata seda y4-
hendama. Selle juurde tulek vétab
aega ja tee rahuni voib olla veel
kiillalt pikk, -

Sdjavastased
ja rahunéudjad
-peaministri jutul

Ottawas kaisid peaministri jutul
sijavastased ning rahundudjad,
kes avaldasid P. E. Trudeaule tun-
nustust tema piitidluste eest pine-
vuse Vahendamiseks. Nad ei olnud
rahul seHega, et peaminister Jubab
katsestada USA rakette Pohja-Ka-
nada fithimaadel. Valisministe;.
piiidis neid rahustada vditega, et
kahju elanikkonnale, nende lohke-
laenguteta rakettide katsestamise
juures on vahem kui valgulddgist,
kuid see rahungudjaid j ja sdjavas-
taseid i ft rahuldanud.

TORM EESTIS
UUE-AASTA OOL

Uue-aasta dl liks iile Eesti hiigel-
torm, kus tuulekiirus oli 75 miili
tunnis. Koos sellega olid ka rasked
rajusajud. Torm liikus -Leningradi

suunas, kus 13.5 ruutmiili linna alast

oli tile uputatud, Pole teada, kui suu-
red tormikahjud olid Eestis.

USA n6éuab smugeldatud
kompuutereid tagasi

STOKHOLM {EPL} — Nii USA
kaitseminister Weinberger kui ka fi-
hantsminister Regan kinnitavad, et

—osa kompuuterisiisteemist VAX 11/

782,~mis voeti lddnesaksa viimude

abi] maha rootsi laevalt ,Elgaren" -

Hamburgi sadamas, on niivord
iy oodne ja kaugele arenenud, et see
..egi hinna eest ei tohi sattuda vene-

_ laste katte. Teine osa — arvatavasti

samast siisteemis} — on praegu kon-
teinerites Helsingborgi sadamas.
Ameeriklased névavad niiiid ka
Helsingborgis seisva raalivarustuse
lagasisaatmist USA-sse. Selleks on
avaldatud Rootsi valitsusele ka ,,tea-
tud survet", kuid milles:, surve' tap-
selt seisneb, pole teada.
Washingtonis peetud pressikonve-
rentsil sdnasid Weinberger ja Rea-
gan, et kompuuter kavatseti toimeta-

da alguses Goteborgi ja sealt pidi see

sugeldatama N, Liitu, Kuid ameerik-
lased said afdarist digeagselt teada ja

ldinesaksa vdimude abiga saadi va-
hele astuda:

» Mele Elu* nr. 4 (1768) 1904

Eesti Péevad Adelaide’is
Austraalia ees
rahvuslik

ADELAIDE (,,Meie Elu“ kanatéé]
munud XII Eesti Péevad hargnesid
tiholepanuviirselt rahvarohke ni
mujalt Austraalia keekusteet kohale
valt, kuna viimastal anstatel yikatim

tidy stin mandril, ja hulk seniseist

mustes! osavGtjaid, kes on veel ola
yalja langenud kirge vanuse ja haig

Juba Eesti Pievade algpieval, mil-
ial toimus. pidulik. iumalateenistus
kaos avamistseremoonlaga, vis
veenduda osavdtu rohkuses, sest
anglikaani Piha Peetruse katedraal
Pohja-Adelaide'is, kus see stindmus
toimus fa mis mahulab umbes tuhat
injmest, oli peagu samai miiliral tai-
detud, nagu eeimistelgi Eesti Pieva-
del Adelaide’is.

Jumalateenistusel teenisid kahalik:
eesti valmulik, abipraost ). Aarik,
épetaja dr. C.L. Peipman Sydneyst ja
Spetajaameti kandidaat U. Saar, sa-
muti Sydneyst. :

Jumalaisenistust kaunistasid oma
esinemistega Melbourne’) Festi
Uhing ,Kodu“ Naiskoor Karin

- Adamsoni ja Sydney Eesti Meeskoor

Uno Polikarpuse jultimisel, ja solis-
tid sopran Onne Laikve Kanadasi,
bass ‘to Saar Sydneyst, bass Udo
Pajuviidik Adelaide’isi ja helikunst-

nik Juhan Peipman Sydneyst, kes

paclus osavdtjaid eltekanneiega
vioolal. Grelit mangis ja saatis solis-
ta helikunstnik August Pruul.
Jumalateenistuse Idpul toimus
Wollongongl ja M.E.U. ,,Kodu" lipu
Snnistamine. Seejtirele leidis aset Xi
Eesti Pievade avammine, millele eelnes
eesti organisatsioonide lippude pldu-
lik sissetoomine ja Eesti Paievade lipu

_fileandmine XII Eesti Paéevade ild-

juhile pr, Ene-Mai Reinpuule, (1dju-
hi lthikese sdnavotu firele Austraa- |
lia Festi Seliside Liidu esimees Bru- —

~ no Metsar kuujutas XII Eesti Paevad

avatuks ja lipud viidi {seremonjaal-
salt vilja. Lippude kandjaiks jn saat-
jaiks olid rahvardivais neored, mis
méjus meeltiilendavalt,

_KUNSTINAITUS
- Fumalateenistuse jérele 1oimus fj
kunstindjtuse avamine gamas Pohja-

‘Adelaide'ig asuvas Si, John saalis.
Avajaks oli, kunali- ja kdsitéd toim-
onna juhatajn Peater Kopli, Niitu-
sel, kus olid esindatud ka moned evstif
kunsinike té$d vélismaalt (Eduard
Riga, Endel Kdks ja A. Uustaly), olf
ka tihelepanuviiliene rakenduskuns-
{i ja kdsittS osakond, Eri osakondo
niitusel] moodustasid Kalevipojnai-
nelised maalid, arvuit 37, mis toodim
Svdneyst ja millede autorika oli 14
Vanamals. See kollektsioon knndis
imelikku nimetust ,,Kalevik" ja sedoml
ei tohi segado Gunnar Neeme nifitu
sega ,Kalevipoja’ ainetel, mis toi
mus Eesti Maja vaétkses saatia dhe
segselt iildniiltusega, Gunnar Neem
néjtusel oli esitntud 120 téad ja neac

~ kujutagid endaat mitte nilvérd illust

ratsioone, kuivérd loomingut Krew
waldi ,,Kalevipoja" alnetel. See nfij
tus oll, vdib digustatult titelda, X]
Eesti Pievade keskseks kultuurili
seks stindmuseks. Kahjatsusviiirse
yiisil aga kunstindituste kdrval puu
dus raamatuniitus,

KANADA EESTLASED

Jargmise piieva peasilndmuscks
oli teatrielendus Eesti Majas, kugg
lavale tuli Mika Walter ,Ndid tuichy
tagasi, Lavastas niidendi Johanni |
Tennosaar Lavakujundus Villerr

- Kurvitsa poolt koos ncliefektidegal

Endla Kurvitsa ja valgusefektidegi

Bunny Austi ja Peap Maisa pool o}

 itks parimaid, mida Adelaide'is eest

Java] on seni néhtud, Ka méngu poo
lest etendus ali sama hist! kui profes
stongalse] tasemel.

Sama elendus toimus ka jérgmise
pieval matinge niol. Vaevalt oli la
vaeesrii¢ langenud, kui saj teala
vaks, et Kanada eestlasie grupp ol

Vasakul: A.E.S. Lildu esimees| |
tame kSrvai Xil E.F