ET. "oo . cen) —— wo eater = Lr" ‘T, t -_ Po | “ ae 1: aaah aT i" Pg oT as Te oS ——— ptr Ly ee ae we ae SO wae mo . at VABA EESTLANE telsipieval, ¢ aoisembril 1977 — Tuesday, December 6, 1977 Nr. 90 pans at = oF” win be. Ly Par “| hetakse kasutada eesti i | ‘Sperditit asutas informatsioont:— _ -Keskuse | lon kompii iseerit ted rill Port Sidney ja Hidden Valley | plirkonnas. Vaistluste start on Port | Sidnevs, mis asub 10 mill Hunts- _ ville’ linnast léuna poolt mr. LL maantee dares. Voitlused toimuvac ‘NEW YORK (VES) — Eesti kuues eriklassis 30 km distantsi? ja - Sipordaliit - ‘Paguiuses moodustas cma infonmatsiooni Keskuse -(ESPI), valides. juhatajaks , Her- bert Léine, sekratariks Anne Roolend-Engeli. ja. abisekretariks | Agu Laane. Keskuse - iilesandeks on tegev- | . sportlaste, juhtkonna ja spordi-| ‘kogumine | ‘eesti sportlaste ja, nende saavulet JOelinnas sir¢unud maailmakuulsa | ore-idega, ancdmete tuste kohta. iihendust tahetakse. pidada a “seg noorte- | | ¥ | segaabieludest vorsuniud 1G. Hackénschmidt oli jametlik. amatidride Kureopa-meis- rekordite tabelité koostamisele, } ter (1898) ja ‘hiljem ka elukutseline ga, neid kutsudes eestlaste iiri- tustele. Asutakse ka vOistluste ja . at neid esitada vorsthustel, naitus. tel ja kokkutulekuitel. Lisaks and- mete Kogiumuisele pagulassport- jlaste kohta hakatakse koguma ‘andmeid ka kadunud ja surma lib lahkunud spontlaste ja spor. diveteranide kohta. Materialid ta- sti sporti | tutvustatavateks riikisteks ja zlbumite Eoostamisaks. | Et t66d jBbi viis, MOCCUSLAS | ESPI oma esindajate kogu, ergy kuulub USAé-st 8, . Rootsist 4, Austraalias 4, Inglismaalt ja Lda. | neljas erikiassis. 10 km distantsil. Tihtsamaks alaks on 30 km dis- ‘iantsil teimuy vorsthis meeste elit klassile. Spordiuudiseid kodumaall Novembris ‘toimus Tartus, Ema- maadleja George Hackensehmidti 100. siinnipdeva tahistav. voistlus. esilmene maailmameister .. klassikalises maadluses. Ta oli tuntud ka tost- jana ja kehakultuuriteoreetikuna ining suri 1968. Londonis, Inglis- ‘maal, Hiljutised voistlused lid jarje- korras itheksandad ja -osavtt voistlustest oli vaga-elav, kokku 187 sportlast. Juba selismendat ‘korda. voitis nendel mdlestusvdist- lustel esikoha Tallinna raskekaal- lane Heldur Roone. V6itjad ollicd yee| Eesti maadlejaist tallinlased Taivo PihtiGe ja Andres Septer, Toronto Eesti Majas modduud kolmapaeval Eesti Majanduskiubt ‘Kanadas poolt korraldatya joengu-ohtu oleks vaarinud sturemat kuulajaskonda, kuna Ontarjg Hydro soojuse jouailikate osakonna direktori A- Niifenbergi-etekanne »nergia probleemid ja hinnad -‘Jahemas tulevikus’ oli titimalt huvitav ja ajakohane. Referent andis pohjaliku ja asjatundliky ijeyaate kGigist energiaallikatest ja nen dega seotid probleemidest ping avaldas arvamist, e+ Kanada ci suc- da ennast oma Olivarudega epam varustata paari aasia parast. A. Niitenberg mainis, et yeejaud Kanadas on Juba peaacgu maksi Imaalselt .energia .tootmiseks dra tkasutatud ning seetottu tuleb haka- -jta energiat produtseerima sde-, gaasi-, Ol fa. atom jSujaamade abit. Sée osatahisus energia produt- - seerimisel on viimasel aja] ‘tun- duvalt kasvanud Ja tulevikys on gedata yeelg suurema rohu pa: | nemisest kivisoele. ATis puutub Olisse, siis Kanada -e1 ole voimeline ennast léhemas iule- vikus enam oma 6oliga varustama, kuid samal ajal on gaasitagayarad tunduvalt suuremad ja nendest, jat- kub pikemaks ajaks. Tulevikus ha- katekse aga erilist rohku panema aatomij6ujaamade ehitamisele, kuna uradni tagavarad On veel ‘kullaidased. See on aga vordlemisi kallis ener-: sia tootmise vils kuna aatomiener- miljardeid dollareid. . I . . - —_— a ee ere rare | ee _ Perey ped eee ee el ee ee i ———————_e = , ~_ . sy . . . . . Seishin ave SN, epee | a a _ , eee eect te tae ae Ra? A eo a Sa i ry if ‘ 1 i infty = . a =e a 7 . yee ace =F oe 4 1 1 al thay ey mes Pip a Pere i PS ee be we —_! ah 4. @. Lae wail ' _ is . ; row i ay . . . ay 7 i r oe 7 a eT ee ee ee Iuw . Poe or | Blea Seale a | . “3 = aT HE a aes wy = Mt j re a nat “i “ it el *. . mase voimaluseni iilekoormatud. | ' Kuid d0sel Kelta 2 ajal on. tarvi- ;| dus vordlemisi viike ja siis te- kib energia Wlejadk, mida ei saa, kasntada. | . : A. Niitenberg arvas.. et cata 1 Hlikriis] l2hemas tulevilus ei I[s- henda ka Athabasea dGliliivast 6]i- produtseerimine, -kuna praeguste yiljavaadete juures on Oliliivast Gli tootmise menetlused viga kal-: lid ja produktsioon vaike. Mis puu- ; tub nditeks paikeseenergia ning . tousude..ja moOonade kasutamises- : se tulevikus energia rodutseerim!. | 1 sel, slis on see vdimalik, kuid nen- (j de mooduste kasutamisele ei asuta’ praegu Se] lihtsal pOhjuset, et | gia jaujaamad Mhevad maksma | praegused energia tootmise allikad || on ogayamad. - energia produtseerimisel ja selle- a7 tarvitamusel: Ja millede lahendami: : ; ne nOuab joujaamadelt sunri pin- ‘[ gutusi, Néiteks on praegu Ghtul | kelia’6 ajal elektrivoolu. tarvidus | kGige suurem ja jSujeamad on vil- :} f E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid RAAMATUID | milligil »VABA EESTLASE TALITUSES Time Ivandi — Pargi. Koldse tammetirn — Naidéndid i ettekanded noortele L. Wahtras — Liivakless Ravimtaimed, 25¢ retsepti Ena Nou — Vastnvett ‘5. Anna Ahmatova — Marie Under — Reakviena H, Michelson — Skautlikul tee} H. Michelson ~- Neorsootes radadel H, Michelson — Eesti radadelt . Eduard Krants ~ Lumeliitiased (luuletuskogu). 3.— Flona Laaman — Mis need sipelgad | (luuletuskogn) Estonian Official Guide Paul Laan — Mottelend — Pilte ja Herbert Salu — Utoonta ja futuraloogia Karin Saarsen — Lohengriui labkuming | yariinu’ tiksiknombretd . K. Inno — Tartu University in Estonia A. Kubja — Kadonad kodad — malestused - A. Kubja — Malestusi kodusaareit A. Kubla — Palukesed - Soe me. he ee ee" . 496 lk. + 64 °K, fotosid | Letio Lumiste — Alamuse Andres — biogreafi- = = -= a — lh ry a = ancl F, a . =H = hd : - - -_— - -= 7 . = - = = ‘ —— - . - - a Lemna = -_ -_—_" . bam = — — Fr." -_ a = A Se ee i are a ee Bie ah a a ee a 5 ae =e ™ . se SP ae eters woe Dols. me te DT eee 2 ao en Ae Poi pet oe Fe ee ea i oF te ee re ne eee ‘= eb ik sot Pree ee ele ne ie a a - : ar er i ee a es ee - = = se . = mis . - — = . Ll ee le - - a . “r . - . - . "1. a - ee ee : vr -—- ‘ae eer ete che et . ee a Eee = - os -'. ao zi i te Fait _ Laevi Novembr vade ja su pole just simisteks, kni detsemm™ dus kojuku ja reisird¢ Kui Kavas seliesse a1 tilselt sug tormid ja § iisnagi eb dapuhku s saras pdik® vast ja me ¥a oma O} Meie reis osas algus se, sealt | Kreeta, R maadest Tt Ateenast t Vahem: aias Si SITSIIEM, saar, adm: itapliale 3 -. pinna ja So junenud Va Fsitrusvi jal annavad | -Kaks loikig arilised kalf line jutustus kirjazik Oskar Lutsust | WL. Lumiste — Atlandi aknal | 4&. Lumiste — Killad killas | ne-Saksast kummastki 2 esinda- tartlastest J. Slobodjanik ja Teet ja. | | Angerjarv ning Avo Talpas Kohtla- : | Ettekandele #irgnesid labiraaki- : _ Ning netle lisalks esindajad voi. |darvelt. Referent kirjeldas ka netd komp- | mis tekiyad' mised. se, tehaksol | litseeritud olukordi, vimeid, ja said Hil i — yp Po mae ne T. : = Ps ee ee ee town, N. J, 08723, USA. ” USA-s, andes sellest aru diidu pea- | sessi | malusél Argentunast, Brasiiliast,| + —_ — : — 1,.Meremaalt, Soomest, Taanist,| N. Lida. Dinamo karikavdist. -Hollandist Belgiast, Avstriast,}1yste} ujumises osutus liblixujumi- Shveitsist, Prantsusmaalt, HWis- j ses parimaks tallinlanna Maiu paaniast, Itaaliast ja Islandilt.|yerzmam. Tema aeg 100 meetris _Ké,igiga peab ESPI otsetihendust, | 1.08.7 on Eesti: kOigi aegade edeta- Kusjuures Kohapealsed esindajaa| helis Terje Tomsoni 1.06,51 jarel | lise leravaG omale kaast0olised | naremuselt teine tulemus, sama materjalide kogumiseks "k6ikide | koha anna ka 2.29,0 200 meetris. . spordialade kohta, mida éestlased | harrastanud, Ka juba mirevikus. | BSPI aadressiks on: o/O Herbert! 6 rebed teatasid Zulu kuninga, Laane, 21 Pinewood Dr., Brick. ‘Goodwell Zwelentini viibimi- sest ‘pulmareisit New. Yor- ESPI-d majandab E. Snordiliit gis koos pruudi, Swazilandi print. Mantfombiga. . Pruutpaar Koosolekul. EsindajatevGrgu loo-} killus 1975. a., mis puhul toimus mine on ESPI-1 kdimas, Kui vork|Zulus, Hluhluwe Game Parkts, ‘Onl loodud, tahetakse hakate yir:| Safari Lodges koosviibimine. varia kaastiGlisi igasse maailma-| Just Sarnal aja vitbisid © samas Turka kus cestlased kunagi spor- luksushotellis ja, einetasid samal diga tegelnud. » tajal ka Louna-Aafrika turismirei- ae _ | _ {si sooritanud cestlaste gruypp, mil Muskeka Loppe? © = [le organiseerijaks olf . Linda 4 . Dreyinan, kes. jaigisid huviga var- | 8. jaanuaril viliste kuninglike kirguste ja nen- Ontario suurim murdmaasuusa: de nelja sObra pidulikku = einet. tamise véistlus Muskoka Loppet | Zulu kuningal on printsess 5. daks | iiSpilasele, calmub: eremise aasta. 8. jaanua- naiselks, Kenti Gltkeel | | annab oppetoetust eesTriasrele - Kenti tilikool (Kent State Univer- | / sity, Kent, Ohio) pakub eeloleva aasta jaanuarist alates Sppetostust keljiel on hea eesti keele oskus. Oppetoetuse suurus on $3900 ja see katab kik valjaspoolt osariiki isiku koolirahad, mis (4- hendab seda, et {iliGpilasel endal tuleb tasuda ainult $115. veerant- aastas. Oppetoetust on voimalik saada talve, kevade ja suye vec randiteks ning seda on vGimalik saada ka viljaspool USA-d elavatel uliopilastel. | Oppetcetust. sooviva istin iles- ammete hulka kuulub: cesti mater- jali Kogumine ja katalogiseerimine ilikooli raamatukogu Eesti Kogu (Estonian Collection) tarvis, Sel- lele lisaks tuleb dppetoetuse saajal perioogiliselt kirjutada teateid ees- ti ajakirjandusele ja: koneleda eesti. rahvusgruppidele, Helistatakse isi- Le en ee peab loOma. OF soda, erandid e tule sel-puhul kusimusse. - Minule oli see korgem ilesanne \kui vaid teenistuskehustus. Surma- mdistetute viimne soov full taita. -|Kohtus nad olid esitanud selleko- all i er yh] a] The hase soovi, et nénde tilekuulata vil- biks kehtuotsuse taideviimisel, — Kui joudsime hukkamispaigale oli sSjavietiksus juba valmis. ks ohviiser sidus parajasti- sidet meeste silmadele. Paljudelgi ini- mestel ei ole julgust vaadata otse vastu piissitorule. Lihenesin tasa- | _}kesti ja tervitasin kumbagi kéttp) " “LBpetadés siigava lahichelilise-| Nad kirieldasid oma elu ja -seda —tundega lounasGdgi, palusin abi- kaasat, et ta Valmistaks mulle mé- ed voileivad, taidaks termospude- li Kohviga ja pakiks kohvrisse li- gaks pudeli konjakit ja paki siga- rette. VSttes toidupaki palusin, et ta tuleks minuga kaasa. Ta nails | 0 linna, kus nad clid kasvanud ja veel Ssja headena tundunud amet- Kohti. Ol; nagu-‘Kiilm tuulepuhang oieks hiilinud vaiksesse valverut- mi. Oli ebameeldiv médtelda, et meed kaks meeldivat noort.meest! di. Pidasm nou’ slis chvitseriga, esetusin meeste keskele ja haara- sin tugevasti kummagi kiest. Na- gin. sodureid tostvat oma piisse. Luhikesed, jarsud kasklused ja ko- supauk kajatas. Need kaks, kelle kaéest kinni ‘hoidsin, voibolla’ ei kuuinudki lasku, mina selle ase- Pensiondriae OulmpuE Pensionaride Klubi jdulukoos- |} : viibimine tobmub neljap. 15. dets.! kell 2.30 p. 1, Hesti Maja suures ; saalis, millest Klubi liikmeid iti : lalistega palutakse osavétta. JOulumeeclecli foomiseks palu- me kaasatuua kinkepakik 31.50——- 2. o vadintuses, , kut, kes tdtab magistri kraadi vii , doktori Kraadi saavutamiseks m6- nel teemal, mis on whendnses : | ecstlastega voi Eestiga. Asjast huvitatud isikuil palutak- se saata eluloo kirjeldus koos lisa- || ‘Oppeala ) seletusega kavatseuva kehta aadressil: Dr. John F. Cadzow, Director - Ethnic Heritage Program 118 Bowman Hall — Kent State University Kent, Ohio 44242 ee Oe do | dd ad ge pe natanud fohutuid mees- ia miater- jalikaotusi. Keyad lahenes. See ta- hendas -kergendusi opereerivaile yene. tiksusiele, aga hada seomlas-. tele, Rahu ka tehti -—- karm rahu. Scomlased sdilitasid oma iseseéls- vuse, aga neil.tuli loovutada Kar- jala Kannas ja itirida Hanko 320 aastaks. Kuna juba varem oli eitavalt yastatud Inglismaa ja Prantsus- maa abipakkumisele, siis see tee abiks oli suletud. Teised pohja- maad ei olnud huvitatud, naga va- remigi, sdlmima sojalist. liltu Scomega. Taani ja Norra olid juba okupeeritud Saksa poclt. darel oli ainult Rootsi. Seegi. cli sattunud tuzeva surve alla ja tegi-kGik vGi- maliku erapooletuse sailttamiseks. Selles kritilises olukorras sdlmisid soomiased labisdidukekkuleppe A. Youm — Ristsinad 2 : A. Voram — RistsGnad I |i A. Vomm — Ristsinad iif A. Yorum -- RistSinad FY. Ants Vomm — Minu king (luuletuskegu) K: Rerme ~~ Sornnd laevad ja elavad i ‘ milestused K. Ferme — Pieyata nievad ja dita did i S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) Aarand Roos — Jumalagz, Kars je Eric J. Pitka — Rajusilmed - A. Kabin — Yaim ja mold . | RAAMATUID LASTELE: 7. Tamm — Need teed siliidistazvad I ‘Urve Karuks — Kodakondar (iuulewuskogu) | SSEse SSS G§ SERS. ssseesen Kalevipoeg — Oppe- ja tédraumat lastele Opeta mind lngema I — (Oppe- ja tGjraamat | Eesti kecle Harjatastis I eelkooliealistele lastela yarvitriikis) Gpeta mind lugema I — Oppe- ja tétraamat eelkooliealistele lastele virvitrlikis) puevalisa "ii lisele, miu _‘kangelascd jilted. | Armastue tatud nieriil laste tuleje duses tuleng gi ainukes siilitavat 3330 m kom | Ang row toi Tarrant Pouthasdre Ant. Cie | Toa 24-tnaec f koosseisu kuuluvad asutasid oma vabadussdja ajal organiseerinud | peastzabi scome peastaabi vahe- | Soome ‘lennuavie. tusse Hhedusse. Paar pdeva hil-| P; jem alustas Soome avalikult soja- tegevust. Sakslaste-soomlaste rel-)ma paremaks kieks oli major Kurt vavendlus oli alanud. Block, tsiviilis Hispaania konsul Soja asimestel nadalatel see rel- | Danzigis. Tema peamine huvi kiin- vavendlus. oli mdlemal meeldiy ja korrekine, soovisid vGita meie usaldust ja te- seeritud. Block ei olaud kiidagi gid kik, et see 6nnestuks. Tahtsa- | viist spiconimehe tuupi. Ta tegi ka maile kohtadele asetati mehi, kelle}rea prohmakaid. Tema suurim 18 valik oli Gnnestunud. Kindral Ehr- |samas Ke vilmane eksimus ol} furt oli t#ielik harrasmees, taiesti jargmine: vaba natsipoosist, vana hea kooh 3 3 ohvitser. Sama hinnangu tahaksin| Mi6ned pievad enne kui Tnglis- anda ka mitmele Ehriurti staabi-|maa kuvlutas Soomele sija, kolo- ohvitserile, kes kOik olid. labinisti) nel Rautso helistas mule. Ta sele- meeldivad ja haritud mehed pari-}tas, et Inglismaa Helsinsi saadik maist saksa perekondadest. on. pdsrdunud Scome valisministr; Saksa luure-, ja vastuluuretege- | poole ja parinud jargi, kelle alga- vus kulges nagu ridgitud Biires|tusel ja kAsul oli Inglise sdjatine Cellarinse- kaudu. Enne sda olifesindaja kolonelleitnant. Paari kun fooksu) Cellarius vat- - tis oma kdite birco juhtimise. Te-— poolei | dus sellele; kuidas lennuvaliade ja - Sakslased |raudteejaamade valve oli organi-_ - . . r . . . - "ae = a a “= ie wae teeme 4 —= c ee . = ee ome a _ = =e" ee mee . == "sone = "= : - - ee aT, Pa ' See ee an ee) To: . "om PT -="" mir! swaps “Wy 4 .T ar, : Ph = 7 ™ . 2 a. soe, we Magitli korter Nordenskididkadu 3 ]4hi o}- situd. Grupp tundmatuid mehi ol} -{tunginud sisse, vOinud dra fotosid — fu kindel selles, et ta ci olnud nats, |ja salajasi: pabereid. Minu tilem puudutanud otseselt mitte rchkem kui ta kuulus tilem jandis mulle korralduse, et-asi tu. — elus ni rasxet hetke kui see oli-| Soomet, aga 23. jusnil soomlased | admiral Canaris. Aga Cellaviuse|ieks selgitada Jhema dtpieva “dansevarjurid olid viidud sellepi-| ~,,Nii mceldivad mehed tuleb kut-|Vahetamata kellegiga tihtki sna, }liitusid ,,.kaasasolijaina‘’ Noukogu-|bitroos oli suur’ riihm alamaid, | jooksul. Rehkem hea 6nn kui os- ‘pastet vastuluureosakonnas ei ol- sude ineile killa niipea kui nad | laksin tagasi oma auto jouurde jalde Liidu vastasesse ,,ristisOtta’.[kelest vahemait kolm protsenti| kus oli mulle abiks, et vdisin SOori- aud enam ruumi. Ulikooli teadus- | paasevad vabaks!“ sOitsime libi magava linna oma! Nii olf tele soome—vene sGda|olid natsipartei likmed. tada iilesande antud ajaga. mehed ‘veetsid oma elu viimse 066] Ma ei yastannd midagi. Sargini. [dokehta vastuluureosakonda, saad toslasjaks. saome vasluluuressakonna ulem Po litseijaoskonnas. sel hommikul kell pool viis, kui muj Uys piaev ol}-alanud. Tédtasin. endist viisi vastuluure- olone] Kustaa Rauteo saabus 40k Valyur avas meile ukse. Selle ji- |abikaasa veel magas, tuli antojyaht osakonnas. Kaunil ja kuumal suve | kelist ja esitles meid Helsingi- ‘eksid homme samal ajal jubatmol; kes jiiin elamia, kuulsin seda |sakslastega. ° kajutavat ette, et ma polnud kil-|sarnnd. Minu abikaasa muidugi ei |siis ja, kuulen seda téesti- yee. leit sGOnud ja olin end sellepdrast | airmanudki, et. teisel pool lauda is- malate wk fregatikapten Cellarius olmud te- 93. juunil 1941: alustas Saksamaa] sey mavelaevastiku agendi admiral | nitiidki. Peaaegu soovisin, et laske-|riinnakut Noukegude Litdu vastu. | Bonini biiroos Helsingis. Qlen pea yarustanud toiduga. Ma-ei seleta-}tusid mehed, kes nii huvitavait{ mecskend olsks tulistanud lisalasu ;Ssome teatas séja siittides,. et nud talle midagi, vaid suunasin | oma -elust raaldsid, olid stirma-{minu suunas. Olen harva kogennd [riinnak’ ei ‘meie matka Mariankadule, kuhu | moistetud. Koji rminnes ta: titles: Reet. Hens PEEGELDt Leids Fir it KAJSAKAS kohvikust » TULE RA VARJU... skautide If At ee Se a = ap eT ol pores AE a = "hit -! aot ot} t "y=" ope me a oe. - pt ee ae wn Magill uksele olid Umunud mé- —_he rele palusin teda, et fa tooks ares- tirmuni suletud vangid meie juur- de, Seal siis mina j@ mu nains mille jargi. Valias oli ktilm Calvi- re ilm. J&aktilm tuul tungis [abi | rilete. Oli just selline pZev, mil] kGik: tundus masendayana. Minu Y 9. martsil 1946 soitis soome tele kuu paeval maandus saksa Jun- - Lers-5?-reisilennuk Makmi lennu- yiljale. Grupp kérgeid soome sdja- ned ,,seome politseinikud’ fa kiisi- blroos todtava Bitroo Cellariuse |nud teenijatiidrukult majahoidia ametkonna juhatajale kolonel See- bergile, samuti Cellariusele enese-{ kui ttidruk vastas valepolitsei kti- : A ee ee =e: ruumi ,iilekuulamiseks'*, Scl ajal . . LASTE MA EESTERAY Ellen Par Soa EE er istusime paar tundi ja vestlesime¢ vaelash kitrustas esile, et vottalle ning ta tédkaaslastele. Kolonel simustele, teised | politseiniknd“ inclise keeles Leningradi tlikooli | too iilesannete holka ei kuulunud gatsioon peaminister Ryti.juhatu-|vastu kolrne’ tsiviilriietuses olevat Seeberg pidas seda. ametit ainult | olid hiiliniid séjalise esindaia ruv- uule keelte dotsendiga. Tema |surmaotsuste tiideviimise - juures | ‘sel Moskvasse rahulabi: Aikimis- |harrat ja juhtida neid autodesse. |lithikest aega. Ta oli-vana kooli| midesse ja uurinud seal fotosid ia kasslane oskas ainult vene keelt, /olemine. Tana olin seal esimest ron Neil bull relsida Stosholmi | Hitler) sideohvitser Soome peastaa- sOjavéelane, kes oli Soame vaba- an : “LAUL SINU -LOUNAMAM Andres Ha ' Plaadi hill ay Te 5 ype es ST a Nad nattisid kohvi ja yorleibi, Korda, Mul olt eerie eneselunne, 7 anaitsesid kenjakit ja suitsetasi¢, _ ae a cl “kh (Jarganed) _ a eee +e = ee — = | ie ‘me paskisime. omast maast, seas mook, NAL Seldakse, ¥visid rahu, Novkogude Lilt oli ken “ses Soom. Kindral ig tema staabi “gust, Koos tea Roseniga ta oft mo _- a =." 7 ap _ he tit nts pe a a Ta= -.5 -—--: