ee es ce Be, PS . =" "ae ms . »Tervishoid 4a kars mumbrid — 330228, tasuta piletiraamatu — 90, Nidala _milistilise preemiavoidu Mercury | ..Topaz’i voitsid piletid — 491280. - Prantsusma pakkus: sodureid - : korrapidajaiks TEL AVIV — Prantsusmaa on pakkunud tuhandeid sddureid L6u- ‘nonile parast listaeli vigede valja- bin iigles, et nad ei avalda kuupae- ‘ya; mil alustatakse vagede v&lla- _na-Liibanoni tagamaks lisraeli vOi-_- mu takistusteta Wekandmist Liba- * vilmist. lisraeli kaitseminister. Ra- tOmbamisega, mis pea ab oleme Jope- - tatud 18. veebruariks, Veel. olevat vOimalik’ taandumist koordineerida . Liibanoni armee yOi URO joudu- dega. Rabin iltles, ef Prantsusc -pakkumine olevat seotud Siitiriaga, kes andis Liibanonile loa sellise ra- hupidajate kutsumiscks, Kéesurved vigastasid printsi Ce LONDON: Inglise prints Phili- “bil on kdesurved inuutunud ‘selli- _ seks valusaks tegevuseks, et ta Va- ee eae Nautekse | videval valvsust... abikadsa:-surub |sadade inimeste | ‘surve on. muutunud pehmeks puu- dutuseks, 63-aastane kyninganna kasi. igal nidalal, aga ta titles ars-. tidele liigesepéletiky uurimiskesku- ses Cambridge’is, et ta katsub Jei- da unt, ja vabem .valutekitavat moodust inimeste tervifamiseks. Eritt pohjustab ’ kedurve Vali Ku. ‘inimeste poial surub korduvalt sa- hale kohale kdel. Kaesuramife on kuninglikul isikul elukutsega kaa- saskaiv tegevus ja isegi kuningan- | na kaebayat sella iile, . Toronto eesti hellakeste ja hundude talipiiev peeti 2. yeebruaril Toronto sidalianas ASUVAaS Sunnyiorook pargis Pildil poisid ja tiidrukud oi --(Algus Bk. 1) kuristik mottemaailmas, Vanemal polvkonnal pole Onnestunud veenda nooremald oma tegevust samadel ‘alustel jatkame, Noored on iiles kasvanud oma asukohamaa kultuu- | poliitilises . ¢hkkonnas | rilises: ja ning eesti, keel valmistab neile iii diselt raskusi, Selletdttu peavad noored vanema generatsiconi seni- se tegevuse tulemusi nigelaks ,,ega * faha sellele oma kallist. aega kulue. a, tada‘!, tl diasporaa edasiptisimise ainuke-. @ Reedel, 22. veehr, kell 11 hom- _mikul Eesti. lipw heiskamine Te- ronte raekoja ¢¢s,: © Reedel, 22. veebr} kell T shit aupeakonsal I Heinsoo ja EKK kerraldavad Eesti Majas B, ¥. 67. | | . | | Mitte ainult poliitilise jouna,. vaid-- ka etnilise. kihistusena . on midra- tud kadumisele. aastapieva-pulul vastuvoti.. _ © Laupdeyal, 23, veebr- kell 9 hom- —mikul TEVW korraldab Eesti Ma- . a lasketiirul laskey vue. ei) “‘Laupieval, 2d. ¥ abe nell 11 hommikul ©. Tralla- ettekanne view Ave. kirikus. (p. Laupieval, 23, veebr. kell 5.30 Ghtul TE Yabakoguduse Kirlicus tunnistuste- shin, : | ® Piihapieval, 4. veebr, kell 3 pl. Toronto iilikooli awlas: Eesti Vaba-. riigi 67. aastapieva kontsert-aktus. @ ‘Piihapieva , 24, veebr. kell 6 ~ Shtul (pirast E,V.. aktust) kiiiinia- " valge- demonstratsioon Toronto rae: ‘koja. ees. ' 2 Laupieval, 2. miitsi kell 19, 20 ‘Eesti Maja “suures saalis ,,mste- nia" KOOTE nevad-noodid', o Laupieval,. 9, miirtsil kell 1 6. Minkler audiicoriumis) TERR ’ , Kungla“ esitusel »Ratsepa Juhani seiklused™, G Pithapicval, 10. marisil, Kell 1 _.Darast. léunat. Tartu Instituudis mag. A. Kimmeli loeng féderaalva- litsuse sotsiaalpotiitikast., @ Pithapdeval, 10. -amielstt i fell 3 aL rahvakoosolek esti Maja | sue. «Fes saalis.. | @ Laupaéval, 16; martsil kell 7 O. T. E, Segakoori ‘Tobus » laupieva- ohtu, - “$04 Broad- i | a Tulemuseks: on teineteisest vddrdumine... Kolmandaks »dored nievad ees- se teena ultuurikiisimuste ‘aseta- mist esiplaanile ja tihedat sidet kodumaa hoogsa kultuurieluga“. Seda vanad kardavad. | sellele - Parmingu tulevikunaige- musele. pohjendades: saabki autor. tulemuse, et eesti emigratsicon, Ladneriikide ménigate juhtivate - Pingkondade arvates on kiisimus eelkéige selles, kuidas selle hii- Duva nahtuse pealt praeguses rahvusvahelises olukerras veel ' viimast poltitilist profiiti [6igata. Oigupoolest “tunnistasid | ka emige rantlikud tegelased ise algusest peale, et USA mitmesuguste kom- munismivastaste organisatsioonide ja ka valitsuse materiaalse toetu- seta olnuks eesti emigrantide iga- sugune organiseeritud tegevus mit- te itiksnes Ameerika thendriikides, vaid ka teistes Ladneriikides uldse yolmatu.*? Selleparast dratab isogi monit- . ) gast imestust, et Ameerika Uhend- riigid konkreetselt - eesti emigrat- . si00m) reaktsioonilist tadvikut kaud aefa oma poliitilistes ja ideoloogi- listes huvides suhteliselt tagasi- hoidlikult.ara. kasutanud on.’' Alles » President Carteri, eritl aga Reaga- ni voimuloleku ajal ou eesti nagu ka lati ja leedu émigrantide reakt- sioonilist ladvikut agaralt Washing- toni poliitikas .ekspluateerima ha- katud. Niitid on ,,hiida‘® ainult sel- les, et dieti enam pole, mida ja ke- ~ da reaalselt kasutada. Kuid ka siin on imperialisttikul reaktsioonil :am- mu abi proovitud . valjapais ole- mas: kui midagi vaga- Yaja on ja seda tegelikulf. olemas. ei ole, sis voib: selle ju dihtsalt vilja méelda. Nii on niiteks lood mitmesuguste nn. Eesti esindajate ning konsulite tegevusega, Kelle ii tostmist iga] voimalikul juhul dra 2 kasutatakse Ameerika Dhendriiki- ; ps ikestatud. rahvaste.majakana“., : * WNatsionalismi ohutamist . olevat 14. veebruaril peetud Wintaric _ loterii leosimisel -langes peavoit . $208.000 piletile D406725, $100.000 — 1964497, B553997, 093922, - $10.000 + T2744, o1Og00, $1000 | — 61069, $100 — 7320, $50 ‘sesifariekorras $10 — 508 ja tud shutada uo maade ja N. Liidu vahel ning ka noukogude rahvaste. endi vahel" de kujutamisel maailma _,,koigi alati peetud tahtsaks, kui on tahe- »vaenu — sotsialisml- ning see on olnud oluliseks hoovaks ,sotsialismi poolt**, ‘Edasi selgitab M. Jée, et lihtle- si juhitakse demagoogiliste dekla- ratsioonidega ,,Noukogude rahvas-. te rahvuslike huvide’' kaitsmisest kapitalistlike riikide endi ja aren- rahvustiku kultauri kaitseks* kill jimber k6mu_ cKeelatud juba 1982. : aastal. Vitmaste amnestlatega an ameti- uhingu vabastatud liikmed nag julgust: saanud. Vangistatud aktl- | oonestamisel -—seest- -Méeharjal_ oofamas kelgutamisvoistluse algust, | gumaade ‘elanike tahelepanu Kor vale tielistest progressi ideedest ning iititakse diskrediteerida reaalset sotsialismi, | Liane osiihholoogilise stia_ kes- Kused piitiavad fiha encrgilise- malt esitada oma propagandat mingile alematule véitiusele ,gmmoiggaste eest Noukogude Lii- dus ja. teistes soisialismimad- dles‘*. ‘ Sel eesmargil ei peeta paljuks koik- stigu avalduste, piirdumiste, iiles- .kutsete ning ypetitsioonide fabrit-. seerimist, et. neid siis emigrant: . ke organisatsioonide kaudu |Jevita: da. kui Noukogude.Liidust parine- vaid originaaidokumente. just vir -masel ajal on niisuguseid ,,dcku- “mente hakatud Washingtoni: stse- naariumi jargi ieviiama ka mjfme- sugustel rahvusvahelistel foorumi- tel. Emigrantlikest ajalehtedest ei. loe neid ju praktiliselt mitte keegi. Emigrantide _noore podivkonna teatud osa rn. kultuuriorientatsioon .on omalt poolt kaasa aidanud sel- lele, et Noukogude-vastases tege- vyuses om peatihelepami suunatud Mitmesuguste soperdiste fabritsee- rimisele. Neid vorbitakse ,,cesti selle ,baabumise',.kull | venesta- mise“ ja veel mis. tahes muude valjamoeldud hadade vastu, milles-. se -vist emigrandid ka ise tUeliselt ai usu. Kuid ega need tileskutsed Olegi adresseeritud. ei. emigrantide- le ega ,,kodu-eestlastele, vaid hoopiski maailma avalikule arva- musele.—- sihiga heita varju Nou- kogude Ltidu rahvuspoliitikale ning lisada piiget erineva hiskonnaga riikide vahelistessa suhetesse. yo ss co a Z Nuud on autor raskema koormu- ‘se siidamelt édelnud ja hakkab as- ja ideoloogiliselt selgitama, deldes, et ,,meie ihiskonnas pywdub reaal- ne. sotsiaalne baas kodanliku nat- ‘slonalismi ideoloogial, meis inime- sed juhinduvad toés sotsialisilikest nuvidest. omavahel koos lbit Foto: n iiri Laansoo ~ Hellakeste j je undude falipgev. Toronto hellakesed ja nundud on aastald juba kokkn tulmud esimesel: veebruari nidalalépul, — da .talve toredtsest ja spordi vdimalustest. Kuna linnas on tihti clnud sellel aastaajal lume puudus. én valjasoi- dud organiseeritud skautide ja. gaidide maieva poolt linnasteemale «A allpaeve ea tamisvoistlus, kus noored piitidsid 'méonele sobivale maa-alale nagu Kuid sellevinoolest. néuavad im- _ perialistlike ringkondade. katsed, mis tahes reaalsed voi valja- moeldud probleeme dramatisee- vida meie parteiorganisatsiooni- felt pidevat valvsust ning idéo- loogilise vaenlase diversioonikat- sed konkreetset vastulédki, Niba Noukogude-vastaste aktsioo- . mide allikana tiksnes jéuetut emig- ratsiconiladvikut téhendab yinuta- da meie valvsust ja moonutada mele inimeste silmis ideoloogilise vastase tegelikku olemust, Mis ta- hes ideoloogilise nahtuse hindami- sel on vaja tihelepanu pddrata mitie tiksnes sefle-vahetule allika- le, vaid alati selgusele jouda ki- simuses, Kelle objektiivseid huve. see teenib, lipetab peagu poole- lehekiiljelise artikli Mart joe. Toendoliselt on raadiojaamade kaud pajjud saated Eestisse joud- gud, kus ilmneb see aktiivsus, mi- lega baltlased on hakanud oma ke- dumaade vabaduse eest maailma- foorumil voitlema. See on pdhjus- tanud inimestes mingisuguse oote- lise meeleoiu, mis pohjustab- par- teitegelasilt jirele ktisima, milles on kusimus. Aga balti pagulasile, kes 40 aastat on seisnud kodumaa- de huvides on selline hinnang, kel- le vastu kutsutakse valvsusele, ot- se tunnustuseks ja ergutuseks, et Jatkata.. | —m Poola ame fithinglasi vahistati VARSSAVI — Poola salapolitsei tepi haarangu ithe: le porandaalusele ametitihingu koosolekule a arreteeris seitse Solidaarsuse tippaktivisti. Lech Walesa, kes juhtis koasole- kat, mis oli kokku kutsutud ‘tild- streig] Uksikasjade vill jatédtarni- seks, -arreteeriti koos telstega, agi lasti hiljem koju tagasi. -Telefoniintervjuus Gdanskisse Solidaarsuse juht titles, et enam kui 20 salapolitsemikku miurdsid ‘sisse Varssavi Korferis peetavale koosole- kule, Politsei oli olnud siishi viga vil: sakas, aga oli delnud, ct koos- olek On iflegaaine, “ Arréteerimised naivad signali- seerivat uut katset solidaarsuse ametilhingu allasurumiseks, mis oli ‘kwd vistid oli pandud eriautodesse ja sOidutatud teadmata kuhu, Ametitihingu juhtide xoosolek peeti 15-minutilise tildstreisi orga- niseerimiseks 28, veebruaril andes sellele nimeks Solidaarsis 28. veebruiariks’ : ae ja see olnuks _protestiks — 13%0-lise toiduainete hindade tostmise, politsei vagivalla ja ciinnakute pa- rast katoliku kiriku vasto, Lech Walesa on Shutanud poola- kaid edasi ‘minna streigiplaaniga 28, veebruaril, kuigi talte Seldi poola ametivOimude poolf, et: ta peab {Gpetama igasuguse tihenduse _ streigi plaanidega. Walesat hoiata- ti, et teda vOidakse vastutusele yOt- ta ilegaalses ametiUhingu tegevu- ses fa avalike rahutuste Shutamisel, mille eest vdidavat maarata kuni 5 aastat vangistust, Kuid Walesa oli Selnud, ametivGimudele, et ta jatkab oma tegevusi. USA postitart rit muUtus | | _. Alates 117: veebruarist tulevad koik kirjad USA-s margistada seni- se 20° cendi aseme] 22-cendilise postmargiga. Margid joudsid juba varakuit miiiiglle ja neil on kom- ponist Jerome -Kern’i portree. ... Patele seedriorule, Cedar Gleni vdi era- isiku tall. Kiésoleval -aastal on lumekiil- lus igalpool, isegi Toronto linnas! kl Novek, Jaan. silmberg, ‘Martin . Selle toifu peeti hellakste ja hun- dude .Talipaey Toronto siidames asuvas Sunnybrook pargis. Teise veebruari hommikul kogu: hes sinna ligi 0 heljakest, hiundut, vaga - juhti ja vanemat. Ilm oli ilus, kulm, kuid paikesepaisteline. Temperatuur --12C. Juba varakult olid jubid valmis seadnud vilistule- aseme ja sOdgivarustuse kohale toonud. Noored ruttasid kohe kel- gumaele, et proovila kelgutamise — Ja suusatamise oskusi. Naeru ja: ‘Kijjatamist oli palju ning park ko- las eesti keelest, Tugevamad suu- _Satajad tegid kahe kilomeetri_ pik- kuse suusamatka, teised kelgutasid Ja miirasid lumes, Lounasdgiks pidi iga osavotja. -endale tule peal kiipsetama viini- ; et. saaksid. mets; vorste. Kuuma kakao ja supi east muretsesid ‘hundude ja hellakesie yuhid, kes jagasid scoja jooki liitrite viisi tahtjatele, Kuigi mine] hel- lakesel-hundul olid vorstid pealt taitsa korbenud ja seest thitsa kidl- manud, said koik kobhud tiis. Talipiieva korepunktiks oli kelgu- oma kelkudega mde peal Jiuelda nii kaugele kui yéimalik. Tagajiirjed olid jargmised: Esimene — Toomas Orav, Heik- ArTo; ‘Teine ~ Hero Loonsoo: | Kolmas — Lia Saastamoinen, Mati Saastamoinen, Leiki Veski- Neljas —~ Paul Saumets na Hogg, J aason. , Kristi- Herlcka Jaason, . Kaley - Talipiiev laks hist korda. Osa-, vott oli elay ja eesti noored said omavahel kokku_ iihiseks tegevu- seks, Tanu koigile, kes kaasa aita- sid; eriti tanatud on Reet Leis, Cindy Harm, Mati Lukas, Tormi Jogeda, Toomas Altosaar, Moni- ka Kask ja Toomas aid. | J. Ly: Kuuldus Kensingfoni paleest Tulevane lnglise kuningas naise péidlaaiune? _ Viimasel ajal on Inglismaal levi- nud arvamine, et mesimagusaks ja tagasihoidlikuks . péetud printsess Diana on hoopiski tugeva iselao- muga naine,. kes valitseb kindla- . kieliselt tulevast Inglismaa valitse- Jat. Teatavasti prints Charles mén- gis poissmehena innukalt polot, veetis igal talvél vdhemalt 10 pie- Va magedes suusatades, harrastas | _laskesporti ja oli kirglik. jahimees. Nid naeb teda harva polovalja- kul, suusatamiseks on talle Iuba- ted amult tks nidalalépp ja janil- kidimine om talle tdiesti keelatud. Hlunautivast ja kulinaarsetest lébu- dest lugupidavast printsist on saa- nid taimetoiilane, kes -kavatseb oma -lihaloomi kasvatavad talud muuta iWwurvijja farmideks. Lisaks sellele on veel teisigi ta- helepanekuid, mis viitavad minin- lahkhelidele - kuninglikus abielus. On.iisna tavaline, et Ken- singtoni palee teenistujad paluvad ! killalisi ignoreerida kuninglikku paari, kui see jarsku peaks nende juuresolekut alustama - sénasoda voi miuidu kisklemist. Seda jubtu- vat usna sageli. On olnud juhuseid, ‘kus prints on pidanud “kiilaliste ees vabandama printsessi tubadest iuleva lirmaka muusika pirast: ta el suutvat printsessi yeenda Muusi- ka tugevuse alandamiseks. | . Poissmehena oli prints alati iimb-_ ritsetud teenijate, oukondlaste ja soprade poolt. Abiellumise aegu arvati, et olukord jdab samaks — tegelikkus kujunes.. aga erinevaks.. Printsi isiklik teener Stephen Bar- ry vallandati esimesena. Dianale ei meeldinud, kuidas Barry kontrol. test abilistest lahkus neni Léuna-Liibanonis, lis ja valis printsi rijetust, Kaks scotlandyard: ihukaitsjat, kellest uks oli olnud printsiga 10 aastat, saadeti uutele kohtadele varsti pé- rast kuninglikke pulmi.. Korgema- Oliver Eve- reitt, Diana erasekretar, kes ej ta- -junud printsessi iifeolevat kiitumist ja vGimatuid noudeid. Kaige oluli- semaks margiks uute tuulte puhu- misest Kensingtoni palees peetak- se Hsjast teadet, et ints Char- _les’] koige lahem nouandja Edward Adeane lahkub printsi teenistusesi eeloleval mirtsikuul, oF Uks Diana imetlejatest olevat Gelmid: ,,Printsess on viga véi- mekas, ent samal ajal noudlik nai- — ne, kes ootab meilt korgetasemelist teenindamist — on ju lopuks -tege- mist Inglismaa tulevase kuninga- ga. cd Oleks. huvitay teada, kellest saab tegelik ingiismaa valitseja tulevi- Kus. Pinge okupanti de vastu Liibanonis. . AWAKT RIVER — Liibanoni iik- sused eédenesid LTisraeli frondijoc kohtusid seal-iisraeli s6duritega ndost nak- ku ja-taganesid siis kiiresti, kui milemad pooled seadsid relvad - laskevalmis. israeli pikale véninud okupatsioon ‘on pohjuseks, - milks K0ik libanonlased itisrgellas] vib- kavad, kuna sagedased’ geritjade rinnakid muudavad vastastikused meeleolud viga pingeliseks.