"Mele Blu nr. 31 (1692)1982

/ Teodoanne
pensiondridele

aaniltoni Eesti Prusloniride Khu
jo Eesti Pensioniride Klub To. |
stos korraldavad juhise valjaséidu

sdriorule neljapaeval, 26. augus-
Sdiduhind lukmete! $5.00, ‘kiila-

el $8.00, Arascit Eestl Maja fuus --
kell 9 hommikul. Registreerimt. . .
| HE Parsons, tel. 463-0009, teisf

val, 19, augustil Shtul kell 79,
Magi, tel, 766-5914, ‘Kolmaptieval,
august éhtul kell 79,

renee -
_KANADASSE

\ntarios muy ajakiri Recollec-
ns (Horizons ‘‘taeiusel) 10 a. juube-

numbris (juuli 1982) oli intervjuu.

nsinik Joann Saarniit'iga kahe Je-
biilje ‘ulatuses, 4 a. jooksul kuns-
sest’ tegevusest Kanadas, Pike-

uit: pOhjustest miks +1948, a! oli eri-

e- tung Euroopast pogeneda koms
inistliku terrori eest; juftu. lekki.
st Walnuti laevast Atlandi iiletami.
‘347 inimesega kes enamuses on

rielikult Jeidnud-rahulolu ja tege-

st ning elavad atatiselt Torontos.

: Eesti arhitekt oo

Stokholmist nou-
ndjaks Austraalias

ELBOURNE (MK) — Siin ‘on

wvatsusel ehitada liiklemisénnetus- - |

vigaStatud Inimeste esmaabiks ja
viks ajakohane haigla, Selle ehitu-

kavandamise nouandjaks kutsuti _
bhale Euroopas ja.mujal tuntud ja.

situd haiglate ehituste eriteadlane,
loloogia doktor Ervin FPiitsep,

eile nduannete ja kavade kohaselt- :

“haiglaid ehitaiud peale Euroopa

rel Traanis, Alzheerias, Louna-Aaf- :
— ja niijid on ka kavandami- _
af “Austraalias. Ka: ithe ue linna |

hitamine 18000 inimesele -Alzhee-
as siimdis tema kava kohaselt.

Jutuajamisel selgus, et Vérus siin-'
inud ja keskhariduse saanud noor
esti: pogenik. lGpetas Stokholmi iili- |
ool arhitektina 1950, Saavutas teh. >
oloogia litsentsiaadikraadi 43934 yar
bromoveerus doktoriks. 1968. ‘Tema -

oktoritéd. kisitles Haiglaté operat-

Hiooriosakondade planeerimist ja on.
olgitud mitmesse keelde.Oma tea-*..

usliku t6d korval ehitas les ome
seselsva firma, kus.td6tab.ule poo
esaja kvalifitseeritud kutsega isiku.

deg on majandusteadlane, lOpeta- i
iid diplomaatide kooli, Tiitat samu-:

[epetanad likeoli ja t5otab Ups
kirjastuse alal.

Oma: pingerikaste ‘ilesannete kor.

yal’ leidis dr. Piitsep aega ka tund-

2 Sppida slinsete arhitektide — |
Ernst, Kesa ja Heino Raadiku elu : a

egevust ning killastada mitmeid- tel-
si i Kaasmadlasi,

‘FEST OHISPANK

‘Ave, Toronto, Ontario M4K 2R6 |
WS-4650, 465-4659

D. ) LAENUD KAASMAALASTELE,

49, 50%
“18.25% ~

ndlustatud kunt $30,000 watuses
modhistatud kuni $10,000 ulatuses-

: MLEJAD ESINDASID
GYMNASTRADAL

the j ja kahe’ ‘palliga, rongaga ja tehti -
mis on praceu 7

dzassgiimnastikut,
Euroopas vasa populgarne:

Kalev-Estienne pgrupp on saanud ~

mitmed esinemiskutsed © titkidesse
‘Kus peetakse mini-gymnastradasid..
Kutsed on Taani,: Soome, Shveitsi,
Tisraeli ja Uus-Meremaale, kus yOoim-

lemisjuhina Wotab Emmi Toke Bell-

wood,

‘Kalevlanniad On oma. voimlemis-

kooli iile- maailma tutvustanud ja. -
“manginud suurt osa. moodsa voi. .
a mise Atetigus, nagu mnaiteks 1978 a.

‘Hiirias. On kavas 1983 9. veebruaris

detionstreerida ja anda rida seminas ..

te Ihctas,

Shyeitsist Kalevi tiidrukud ltihe- ,
vad edasi Saksamaale kus on rida -

‘Ssinemisi ja tlakse koiut alrusti

opus: -Ees Gbtavad Esiviemlsed. Khe: |

da hiditusel, Hakatakse hoolega tit:
tariia ka keos ‘National Fiim Hoardi:

: fo mida londétakse kasutada- ke 2 BS -

3 Q Gelrektaaiiks: _

' bik teate kohaseit }
fa Aksel- Kolkist arhii

-“ kuvad. ainulaadse “kogu eesti rahva-
~ quulest: 525. vanasOna ja.d33 moista-

) dele ER Blu“ va i o oo

a

ie welder mitgeth eiler werdes . |

£,GineGRAMMATICA,

IT. Cin VOCABY Ae 7

-'RIVM, TLPROVERBIA. {V. ENIGMA.

Do TALLY. sort

a sm santa

eh. Be ae ctr ne \

3 ‘ ir ~

i obvi.

Fe Site Neation sets ib verte
lid gu predigen von GHtt besuffen merbens Ce
cdi allen Uuehinbera, elie hier im Sande diefer Gpeadhe ine

cemcinen Leben bendthiget find;

Eadiid aud alfea Etoheitie.

fthen, weldeinderipnen fon befanntea Sprache aern den
- Sechten Grund, und eat ci Sappeibart peer |
Maen 5

. Bae Anicitung -
OME Slelp jufanten saa

‘nebff einen roel

; . . _ =
NO scan PY OE.
a, woe as : t '
on A At
ar + rl us all

Senbfeciten..
. iat mai ih rink

43 : Theo}, Profe fori Prim mari nb eter Superint. it ei,
an oer EDITOREM, «

Sa Si des Herrn A VT ORT S 7

pit eines Wowrcde  besnasgegeber

© Coerhard | Gupeiety

Diatono bey Der Ehiini hen Stadt: Berreiie in Reval
RAINE ‘Sedeudt bey Seephas Orban» 7 4 12

LAKEWOOD, USA den Best Arhitvl
Dhendritkides 'juhataja ;Ernat Lue.
avad Salme

nendele
kuuluya Anton Thor Helle koosta-

_tud eesti keele kasiraamatu Kurtz-
: gefasste. Anweisung zur Ehstnischen

Sprache, mille tolmetas. triikki Eber.

_ hard Gutsleff, ‘fun., Halles 1732, aas- |
. fal. Arhiivi. valduses' on Juba selle

raamatu kserokoopiad, mis valmisld
arhiivi abijuhataja Alfred Saare Bf
jatundlikul kaastegevusel, :

Sajanditevanusest eesti konekee-

‘lest sai. kirjakeel! 16. sajandil, kuid
_ ,otseselt, eesti keelt kdsitlev erikirjan-

dus on’ suhteliselt vaike osa’ mele -

437. -nastase triikisOna rikkalikus ke-

gus, Iga keeleraamat on vaartuslik

fa veerand dastatuhiat tagasi imu .
nud raamat .on Weliseks haruidu-
seks. 7 To I

-- KEELEGPIK PASTORITELE

. Helle eesti- ja saksakeelse keele-
épiku eesmargiks oli peamiselt éesti.

| 7 keele Spetamine Saksamaalt tulnud
‘pastoreile. Gppcraamt sisatdab 41-+-.

419 ljehekiilge, jagatana viide ossa. 1
osa ,Grammatica esthonica" on t

7 grammatikaGpetus, kus selgitatakse .
_ konsonantide. valdet, haalixuopetust, -
rohku.sona esimesel silbil, ‘diftonge, |

kddnamist, podramist, jms. II osa

| .Vocabularium. esthonicum" on 7000_

sOnaline. sdnastik:.koos saksakeelse
registriga,, lillede, ja taimede ecestt-,
saksa- ja’ ladinakeelsete nimedega,
lisaks puude, kuudde, _pihade, Taillin-

na tinavate, Eesti valdade jm. nime-
‘tused. TH osa ,,Proverbia esthonica"

ja IV osa ,Aenigmata esthonica™ pa-

tust, Nil ulatusliku kogu eesti rahva-
loominguvara trikis avaldamisega -

andis Helle esimesena vadrilise taht-
‘suse eesti: rahvaluulele: V.osa_,,Col-

foquia esthonica” sisaldab kiimme

juttu kahekGnevormis,' réébiti eesti

ja saksa keeles, mis on sisult Opetlik- -

dey laadi, vastavalt tolle aja vajadus-

-umisent a. 1843.
teiduvale rahvaluulevarale ei olnud

250. AASTANE EESTI KEELE KASIRAAMAT
yooh ~— ARHIIVILE

‘tele, Neid rahruslikeus koneviisis ju.

tukesi peetakse. eestikeetse proosa-
kitjanduse algeiks.

SUNDIS TALLINNAS

_ Anton Thor Helle (1683—1748} siin-
dis Tallinnas, kus tema esivanemad
olid mitu sajandit-elanud. Gpingute
jarel Tallinnas ja Kieli tilikoolis ta
gai a. 1713 Jiiri kthelkonna kirtkuépe-

tajaks: Eestit oli laastanud Péhja-

soda, nli et Jiri kihelkonnas oli ella
- 44inud vaid 221 inimest, kellest iiksi- -
"kud oskasid lugeda. Nendes oludes
asus Helle oma. t6dkohale, ‘kus ‘ta.

muuhulgas suurie raskuste kiuste

asutas. késtrikeoli 1721. aastal. Ta oli

ka’ Spetaja koolis, tolle aja parim

eesti Keele. tundja ja valdas iihtlasi

saksa, kreeka ning. heebrea. keelt.
1742. a, valiti Helle Ida-Harju praos-
tiks. Ta oli-ka 173% a. Tallinnas J. J.

_Kéhier} juures  triikitud eestikeelse
 - Piibli tolkija. See 1415-lehektiljeline -
 Piibli Ramat; se-on keik se Jurmma-

la Sanna fiksseris pohjaeesti keele
ametlikuks Kirjakeeleks, 7

VITES OPIK

‘Anton Thor Helle eesti keele Ieish
yaamat olf viies selline dpik, rnillele
eeinesid H./Stahli Anfithrung zu der
Ehstnischen Sprache (1637), J. Guts-
leffi Observatianes
circa linguam esthonicam (1648), H
Gdsekeni ‘Manuductio ad - Linguam

Oesthonicam. (1660) ja J. Hornungi -
Grammatica Esthonica ,(1693). Hel-.
nenud keeleraamatuid peeti liialt .

vadraparaseiks ja Ghekilgseiks, kuid
Helle. piitidis vaitida muukeelseid

sinu ning valjendusviisi ja tarvitada.

voimalikult: Tallinna iimbruses, voi

ning viljendeid. Helle. ja osalt tka

tema eelkdijate keeledpetuse alused

jaid plisima pikemaks ajaks, kumi
E. Ahrens: grammatikaraamatu ib
‘Het: raamatus

voistlejat jargmisel sajandil. -
Kilastajad Eesti Ariiivi Ohendrii-

kides on alati tere tulaud. Kilastu-—

- TONISSON, JORGENSTENN, JANNO.. Loe.

vPostimehe’” peret Romulus Tiituse.
-peillt lébi

a

1 Telne fiuvitav Istksus Posthmele”.
_ ° toimetuses oli Richard Janno, Kut
Richard Janno 1928. aastal ,,Posthme.

he" tolmetuses ajakirjanikuna kanda

‘fdinnitas, olid tal juba moned avaiiku

elu tegelase tiltfid, kaasa arvatud
ka ,lgavese tudengl’ aukraad nagu

mRéne kuldse nvcorusd allihliridega
: _ , clupéletajal. a :

—« Jah, elupdletaja ol Jannogi, ent
selle méiste vastupidises tihenduses,
Vara orvuks: jaanud Richard asus

“ juba 10—11 aastaselt Tallinna -taria-

vatel oma kélava hdalega’, eluimeest

-. mangima. ,Padvaleht tanane, palju
- luidist: sees!" Kondikava . tugevnetni-

Ww

sepa laienes Ka -tegevuspdld, Suviti

kis musili joul tulundustegevus, ei”

tooliuste avamiseks lined Saapad jab”
ua sdada ja talviti vaimselt kerge-

” ate, ent rahakotilt raskemate kooti-
vendade tarkuse upitamine, kah uti-.

_romantika taustal

: litaarsetel kaalutlustel. Saanud: Heb

singi tilikoolis aasta. stipendiaadina

fitoloogilist lihvi, asus Janno Tartu

keskkoolides eestt keelt Ja kiryan-

dust propageerima ning peatselt ka -

Juhan Pahlbargina fOljetone kirju-

tama. 1927/28. a. oli.ta Tartu tiliopi-

laskonna esimees ja aasta hiijem

lirjastuse JLooduse” romaanivoist- -

luse (,/Metsmees" — yomaan héimu-
— A} jaureaat, -
Selline oli Janno  minibiograafia
,Pastimehe” ,leheneegrite” perre as
tumisel. 1936, aastal avastati Jannol

juba dige levintid kopsutuberkuloos,

millete. Wsaridus peagi tuberkuloosne

meningiit. Et selle haiguse vastu tol.
ajal mingit ravimit ei tuntud ja elu-
ga piidses tuhandest iiks, sbovitasid
arstid: Janno sdpradel juba mattis
teks ettevalmistusi, tegema hakata.

Ent meditsiinimaaiima -hémmast:
seks sai Janno mpningiidist vOiti,

kuigi 18. silmad ofid.juba tardunult
ithte ¢ punkti vahtinud: ‘Niiid stirdie: |

grammaticae

icemdisieehiiens 3 — —. sal gO

) and Delicatessen -
2851 Lawrence Ave. E.,

side Plaza Brimley nurgal)

Secdavel. —_

361 sii -

_ SOOME PAGAR |

| pagarisaadused ja dellintessid, potae kardemonisal, seplk ja rukid |
leld.. Maltayad tordid ja maud Kohapeal kiipsetatud eurcopamaiise-
sed pagarisaadused, @ Spetsia! tordid Ja siinnipieva kringlid tel -

Mise peate. @ Euroopa delikatesid, konzervid, juustud, sultsusin

Y wo cultsuribld Hi Je-sookabetoen, 6 Suitsukalkunid

ot aceon. i SENS:
; eee x fino, ee ~~ \ ay ao

OMEN IIK_AKE_ SAARINEN J :

TULEVA AASTA LOPUL ADELAIDE'S —

Léuna-Austraalla pealinnas Adelal-

Gee toimmvad 26.—30. detsembrial:
1983 XII Eest! Pievad Austraalias ja
-XXV Eesti Miingud Ausiraallas. Nen-
‘de libiviimiseks on moodustatud
| fildtotmkond frgmises koosselsus:

Uidjaht Ene-Mai Reinpuu, iildjuhi

majanduse jaht Villi Reinpuy, -ma-

janduse juhi abi, Heino Sommer, It.

formatsiooniala  juht ja miajutaja

. Ruth Auvaart, album toimetaja Oie
. Haas, | :
— Ukstkute tirituste

bintisek
moodustaiud eritoimkondade ‘jihtt-
deks on jirgmised isikud: eater
Reet Tuul, rahvatants Elfriede Buck,
‘muusika Lembit Harm, yéimlemine
Tiiu Hoile, naitused Peeter Koplt,
noorteala Mati Kangur, ‘naistealad
dr. Silvia Klaar, sport Ivo Tuul, k1-

“rik ‘abipraost Juhan Aarik, vane

aasta ball Iimar Magraken.

EneMai Reinpuu, kauaaegne Ade

laide’i Eesti Seltsi sekretir on tun.

tud oma organiseerimisvoimete poo.
Jest ja ema sure = staazhi selts-*
_kondliku!ja rahvusliku 166 alal, Ka

kdik iildtoimkonne litkmed kui ka
eritoimkondade juhid on vilunud ja

| voimelised istkud.
‘Eesti Paeyade juhatus joodab, et

need paevad Aratavad huvi ka val.
jaspool’ Austraaliat —

seks. |
 Uldine ranmkava’ on ‘koostatud.

Sellekohaselt algavad Eesti Pdevad

jumalateenistusega Piha Peetruse

Te'l ruumides, |
leiab aset Eesti Majas solistide kont-

. ja et. - amuyjal |
maailmas elavate rahvuskaaslasté _
osavolt neist Kujuneb rohkearvuit

irmeb koosviibimine ahtusddgiga

- “IsmAAA FESTIASTE. ra 7

ning ettekannetega Reception Cent- :

Paraleekiritusena

sert, algusega kell 20.30.
- Reedel, 30. detsembri! on peamise
liritusena ette nahtud p#eval naiste

abi Valdek Kangur, peasekretiir Mil “Kongress Eesti Majas ja dhtut pidu- —

da Rahumie, sekretir Eduard Selge, .

lik konisert Adelaide’i. rackoja. kont-
selt saalis, Laupdeval, Jf. detsembril
toimuvad -paeval koosolekud Testi
Majas ja Shtul vana-aasta ball Morp-

hetville RC. suursaalis.

Kaalimisel on ‘veel. terve rida

muid, nagu maleturniir, kirjandus-
Ohtu,. enloengud,
‘koondiste kokkutulekud, goltivaist-

akadeemiliste

lus j.t. |
“Kunstingitusest loodetakse osavot-
tu ‘ka mujal maailmas elunevaie ees-

ti kunstnike poolt, Samuti loodame

vilismaa eestiaste osavatule ka teis-
test Austraalia Resti Pievade lritus- .
test,

| XI Eesti: Pievadte osavétjate ma-

‘jutamise eest hoolitseb majutamise
toimkond. Majutamine ‘korraldatak-

se niihdsti. kohalikkude eesti pere-

-kondade kui ka motellides Ting vod

rastemajades, -
_ Istkud - ja organisatsioonid, kes

soovivad astuda peatoimkonnaga

v6i mone eritoimkennaga thendus-
se, palutakse teha seda eélkdige jarg-
mistel aadressidel: Ene-Mai Reinpuu,
5 Mountain Road, Eden Hills, 8A,

5050, Australia — Ruth. Auvaart, $

Kirkdale Ave. Hazelwood ‘Park,. §.A,
5066, Australia, a

katedraalis, mis -kuulub anglikaani — 7

kirikule ja on iiks kahest suuremast

- jumalakoiast Adelaide’is. Eesti Pye.
yade ametlik -avamine.toimub samtas.

peale _jumalateenistust. .Jargnevalt

suundutakse Eesti Majja (mis asub -
Kaledraali laheduses) .kodusele sop-
radega kohtumisele B.B.Q'ga. Kuid..

enne seda on ‘k6rk palifud osa vot-

ma kunstindituse avamisest Green-

hill Gallery's, mis asub Eesti. Mayast

- ainult moni maja eemal,

Jargmise pHeva, s.o. 27, detsembri
peasundmuseks - on- teatrietendus

Eesti Majas. Niidend ej ole veel va-
litud, Etenduse kordamiseks on jarg-

misel paeval matinee. Teisipdeval
toimiub ka Austraalias traditsiooniks

‘saanud:-laulurabva vastuvott Eesti

Puevadel. Kolmapieva Shtul leiab

aset ,kabaree dinner-dance Morp--

hettville Reception Centre’'is.

Wialmatnitud valjakul uudse vabashu

_tivitusena ‘Rahvapidu, mille raames

toimuvad rahvatantsijate ja. vdimie-
jate esinemised.

' sest palutakse ete teatada arhiivi ju-

hatajale aadressil: Hr. Ernst - Lue.
bik, Estonian Archives in the US,,

inc., 607 East 7th Street, Lakewoos

New J ersey 08701, USA.
i LILIAN ESOP |

~ Janno.Elva mindide alla vaiksesse
miljédsse tuberkuloosiga véitlema ja

meie teed laksid lahku, Richard Jan-

ho suri [942, aasta lOpul."
hes’ kodumaises kodu-uurimise |
WNOOTSOD- -
kirjanik ja foljetonist Richard Janno —
on samuti korduvalt suvitanud Elvas

broshiitiris mainitakse:

ja siia kalmistule ka maetud. Tema
vahepeal | unustusehdlma. langenud

_ kalmul asub niitid graniidist haua-
tahvel. Ka kirjanike Viimane etukoht

J, Karneri t. 18 on iahistatud meitic.
riaaltahvliga” -

“ARNO RAAGI KOMMENTAARID . —

_ (Kuid igal rahal on. olemas Ka tei.

Ane pool ja vaatame, mis iitleb JPost.
.mehe" kunagine toimetuse sekrelar

Arno Raag oma memuaarides

_ X6uépilvede saatel’ (BKK, (971)

Jaan Ténissoni, Anton Jiirgensteini

“ja Romulus Tiituse isikute tatistal.
K6lgepealt Jaan Ténisson, keda ta
néeb idealistitkus valguses: ,,TOnis-

sont isiku suur auviidirsus, tema hy.
gel elut&d ecsti rahva poliitilises Kas-
vatiinises,. eesti aiakirjanduse eden-

.Gamises, ta haruldaselt suur tead.
miste pagas, tera stigavasti haritud .

ja kolbelinte isi Jed kogusummas

/

Neljapaeval, 28. detsembril toimub—

| | Rahvapidu algab —
~jaiemalt tuntud éestikeelseid sénu kell 19.30 Wallsetendustega, nelle

‘Vana-Eestis
pidutseti rohkesti

Kristianiseerimisest peale ‘katolitk-
liku Vana-Eesti ajaarvestus oli tuge-
valt mdjutatud Piiblist ja see kestis

“ nii, Kuni Luteri ‘usku tileminekuni, °

Muinas-Resti kalender, mida meil
kahjuks ei tunta, painutati katolike

pithakute kohaselt. Alljargnevad pir.

hakute piievad on registreentud nn.
vana kalendri jarei: :

‘Jiiripdev, 23, aprillil -

‘Markusepdev; 25, aprillil

Pitha Viituse paev, 13. juunal
Saani- voi Johannese-paev, 24. juunil,

Peetrus-Pauiuse pacv, 29. jauni
Msarja koduotsimise vol katema
mineku piev,2.juull 9 ;.
Maareti piev, .13. juulid _
Jakupi-paev, 25. juulil

‘Ristija Johannese paev, 29. i 7

-Matieuse pdev, 21. septembril
Mihkli-piev ja vakkusepidu, mis kes-
tis. sageli jouludeni, 29. septembril

' Mardi-paev, 10, novembril

Lizabi-piiev, 19, novembri!

| Nagu see naitab “-atoliiklikus. Bes- |
tis oli puhitsemise ja pidutsemise -
Koigi nende -

paevl iisna ohtrasti. !
paevacde jaurde kuulusid torupillide

Saatel tants ja lékketuled, nagu seda
ka protestanthiik eestlasest pastor
Riissow ome kroonikas iisna polasta-

nodrustuhinas ollakse | autoriteetide
meelne. Viimast omadust kasutasid

vastane. Ténissoni ¢i saanud vétta
Kut harilikky ametala iilemust, vaid:

kui marksa kérgemal seisvat isik-

‘sust" (1k. 96),

- Fa A, Raag ‘Anton Jiirgensteini koh-
ta: ,Kui astusin ,,Postimehe“ toime-
tusliikmeks, oli lehe vastutavaks toi-
metajaks ning peatoimetaja asetati-
jaks Anton Hirgenstein, eesti ajakir-
janduse 'sénior, ¢untud ka kirjandu-
Se arvustajana ja omaaegse agara

scitskonnategelasena,' nagu seda tull

olla pea kdikidel tema pdlykonda.
Kuulunud ajakirjanikel. Niiiid oli ta
Seltsmektimnele eluaastale “lahenev
vanahirra ja tema t66 piirdus ,,Pos-
timehega” ning Eesti Kirjanduse

-~Seltsiga, kus ta tol ajal oli esime

heks, Kasvult keskmine ning rasajas, _
litmmaravGitu nioga ja pikkade pool-
Tippuvate vurrudega, l6ug habvemest

_ puhiaks aetud, jattis ta titipilise ees-
tl latumehe mul je" (Ik. 68}.

Ka Romulus Tiitusele, oma x kollee-
file, cn A. Raag oma mélestustes pi-

hendanud terve peatiiki, Tsiteeriger

siinkohal paar iseloomustavat joont..
»Postimehe" endisest ‘karikaturistist
toimetuse sekretiri vaatevinklist:

Romulus Titus oli andekas. karika- .

turist t ning fSljetonist, oma eluviisi

NS aes ae

ih aa RS: \<

— ~\ . - aN Ss m=
Accs 7 .
hy Se ee

Cs ee

th hal
as
ty tom

Sa gprnstavo

Be
‘ + ~ <— SS Ss
, Me oe mn

me LL
“ - A

Sea
SUS as

| "Sida; mille ummistunud sooned ' on asoridatud: uutega (tombsoan--

Kasulik feade

-_-fege, mis vOotasse patalend! jalgagse). es res eee '

~ ARSTID PANEVAD sUDAMEID ESHA

- Arstiteaduse arenguga on siidame.

operatsloontd Tructunud -tavaliseks

Ja neld tehakse koigis suuremates
haiglates. Peale veresoonte viljava-
Ahetamise pannakse siidamesse kunst-
Hike klappe. Taoline operatsioon

naksab niiteks Rootsls umbes 56 900
kunl 7000) ‘kroonl, kas arvatud |

‘14 pievane haigias viliimince.

pannakse seal neli siidant. seisma ja

- yastav masin votab ajutiselt tile sii- ” ist ia tundide kaupa _tipset ti oa" -

'‘piistiasendis, SO | ( |

‘dame -iilesanded, mis _,,kiimutatakse
maha” wmbes 10-15 kraadile. Kirur-
gid asendavad umimistunud veresoo-
ni siidames témbsoone | tiikkidepa,
mis on valja_ opereeritud patsiendi
enda Jalgadest. «

ja sellest vétab osa Kaheksa inimest.
‘Paari paeva ‘parast xa patsient ju-
ba oma jalgadel, 3

ANGINA PECTORIS .

Diagnoosiks on harilikult angina
‘pectoris.

ka vahem werd paaseb neist labi. Pin-
--gutuste puhul ei saa stida killalda-
_Selt.verd, tekivad agedad valud. Bal.

4

val juhul ummistub verescon hoopis,.

_tekib. siidameinfarkt. Kui see on kiil-
talt suur, voib patsient surra. |

_ Opereeritud elavad kaua, viimasel

ajal pole keegi.surnud seoses operat-
_siooniga, ‘Pdrast operatsiconi peab
patsient olema ecitevaatlik rasvase
—-toidiga ega tohi suitsetada, 70—90%
- patsientidest on oma hadadest lopli.
kult lahti saanud. -

Mocdunud aastal : pandi haiglas
seismia 232 sudant. Peale veresoonte
viljavahetamise pannakse siidames-
se kunstlikke klappe.

KUULUTUSED

palume talitusele ‘anda KUNE

KL. 8 ESMASPAEVA OHTUL,
.et kindlustada nende iimumine
_ Sargmises lehes.. )

elas, Iig-soOmises ce ‘Joomises pats
eles, : |

Ske.
delt boheemlane ja’ vahel ka Jihtsa-

kalleegid -tema altvedamiseks...
Kord kui Tiitus sea] (toimetuse sek-

_ retéri toas ~ A.) lehed olf 1abi vaa-

_danud ja istuma jaanud’(nahtavasti
mOtles mone asja leitud ame wie),

tuli sinna. Tonisson, Tittust tegevuse-

ta nahes, kiisis. peatoimetajai ,,Kas
te olete siin -kiilaline’ / Ei ole, ma
olen ,Postimehe" toimetuse Hiige’
Sis tehke tééd!" Tiitus, kellel mui-
du alati oli, vastus valmis, kui keegi

teda osatas, ei lausunud sénagi. Tou- |
sis toolilt ja ‘Kadus Lcistesse ruumi-

. desse* (ik, 119—127},

_ Toslemi originaalist: ,Samas te

gevtoimetaja Oskar Mind tuli idee: .

le: Janno ja Tiitus kasutagu Toslemi
nime, kirjutagu .selle all fOljetone.
‘Juba Hihemas ,Sddemete” numbris
algas Titus »Toslemi kirjadega” ja
‘karikatuuride seeriaga. Ta oli Toste-

ynit Kkujutanud Hihtsameelse THiratud ©
' yéimetega mehena.
andnud Toslemile naojooned,- mis.

Karikatuuris

pndnel maaral meenutasid tookord-

set magister (praegu doktor} August .

Annistit, kellel aga rahvuskirjanike
thinguga polnud vahimatki itthist.
Varsti tuli- toimetusse kuuldus, et
poisikesed olevat tinaval Annistile
jarele jooksnud ja karjunud:. wFos-

Operatsioon, kestab ° w. 35 tundi

Siidame “veresooned on.
“seest lubjastuntid 1a “kitserievad, Tk-.:;-.

fa sarwilenne.”

»PACEMAKER® - ,
Sellele - lisaks paniiakse haiglates
siidame juurde nn. pacemaker — ~
elektriga tédtav stimulaator, mis ai-

. tab slidamel reegliparaselt litia. Tac-

line aparaat sarnaneb oma omadus- .
telt peagu raalile, see reguleerib end
ise automaatselt. |

Neid -siidame abistajaid on ka pal-

Lundi . thoraxkirurgilises idtinikus. Jude! eestlastel.

on tiheks siidameoperatsioonide tegi-
jaks eestlane dr. Peeter J6gi. Nadalas .

Kéik need operatsiconid nduavad.
vdaga suurt sOrmeosavust ja suurt
fiiisilis © vastupidavust kirurgidelt,
kuna on yaja pikaajalist keskendu-

~ kod poor
‘naesed ollema |

; ks noor mees, kes kdrvast hakkas |
ndudma, teadis ‘kiil, et mito sellega

‘ennesele rangid Kaela vétnud, mis

rasked-kanda ollid. Ta olli seeparast
vaga kartlik ja ettevaatlik, et ta. tub

‘ba -mitte laulaise paewaga.et hak.

kaks Jabbitilkuma ‘ja ei tilguks kunni
‘surma tunnini. Ta -teadis, et mitme _
mehhe luggu nenda olli. (Ma-iitlen ©
sekka: mitme naesel weel ‘hullem!),
Jlissuggust sinna sii -armastak-
sid?" kiisisid temma sobrad. — Sel;
le peale wastas mees: ,|\Naesterahwas
on Jummatast'lodud amastusse: ja
auustusse wdart loom; agga ta ‘peab
ollema kenna, puhhas, tassane, kan-

‘natlik, jarrelandja, Jahke ja: tahho-
néudja kes maia méistab piddada 3a

mehhe: sovimessi ta silmist nihha:

sedda armastaksin minna jajkan-
_ naksin katte peal, Agga sedda nad;

ammo keik ei olle, waid mGnned on’
just kul tullerauad, innaharjad, ah-
jorobid ja kandled;. kegi heale. el $a.
Allati nurrin ja kérrin, tiilli ja riid,
korisus kulm ja wingus négeo, nage
pahhase kassil; pum! pum! puml .
hommikust: Ohiuni, ja saddemed len- -
davad, nago seppa létsa suust, ja —
naese naggo on kul dkulll pessa ehk —
édika kruus, allati kiined waljas ja
hambad hirrewil, neid armastago se,
keile sarnatsed nemmad ani Watl-
\Mahherdust —korwast nimmetud
Mes on sanud, et tea mitte tdeste: ag:

| oe — - pa oli nago kuulda, et mis ta kart:
vali kirjeldab ja leiab, et rahvas_ :

nud, on. ka kaela langenud. Se jug-
tub enamist ikka nenda. ~ —

BY. JANNSEN |
,Perno Postimees mr. 1, 1861.

lem!” {A ‘Raagi amélestuséd /[Koue-

pilvede satel).

ROMULUS TIITUSE
LUHINAGELIKKUS _

R. Titus oli lithiniigelik (kandis
muste sarvraamidega’ prille!). Selle
vkompleksi" kohta mainib R,. Tiitus
oma memuaarides: .Pime oled vai"
= nagemisvaegus, see minu ebaleva. 7
kaitumise ja saaratuse pOhjus hak-
kas ajapikku ikka vihem ja vahem —

hairima. Iga defektiga intmene Kko-

haneb J6puks oma olukorrale, ‘hing
paljud mu ‘hilisemad mdngukaasla-

‘sed ei vyoinud aimatagi, ma suh-

teliselt pimedavdéitu veljekene olen.
Vist attas seileks kaasa hi ing? vaist-
lik nahtuste ja olude taju "(hh

1). . ode 8

ef]

| ;

Uldisett on - Romiilus Tittuse te.
muaarid . huvitay aiavitte-raamet is
pakub kultuurilooliselt tthiteist meie
T#hema. ajalco uurijale, eriti peatt-
kid ,Uhe oo muriiple ee taustal’”
ja ,Haakrist -ajab.vdsusid’, R. Tit
tuse karikatuurid teevad raamatu ge
gemmise keduseks, eriti huvipakkuv ~~
on see raamat tartlastele. =

ARTO .