|| MEINE ELU”

House, 958 Broadview Ave., Toronto, Cnt. Canada, M4K 2R6
| Tel. 466- 0951

Toimetajah TH. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.[.,USA.
Tel. (201) 262- 0773.

Meie Blu" valjeandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
: 1 Asul, A. Weileri algatusel 1950,

| Ave, . Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvétmine igal tédp, kl, 9 hm.—
op... esmasp, ja neljap. kl. 9 hm.—8 6.. Jaup. kl. 9 hm.--1 p.i.

:MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00, 6 k. $22.00,

— ,OUR LIFE” — Estonian Weekly
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian

paca .

_. — 5 al _—_ ro

Se i es ee Ee hm

'
.
ne es he ee sD

3k, $15.50; USA-sse — 1a. $44.00, 6k. $25.00, 3 k. $17.00. Ule-
-meremaadesse — 1a, $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.

Kiripostilisa Kanadas:

ia. $26.50, 6 k. $14.25. Kuiri-
dShupostilisa: USA-sse: 1 a, $30.80, 6 k. $15.40. Shupostilis
iilemeremaadesse: 1a. $58.00, 6 k. $29, 00.

i}ksiknumber — 75¢

“uulutushinnad: 1 toll ‘ihe! yoerul — ssilciljel és. 50.

|
|
|
|
|
|
!
|| Meié Blu toimetus ia talitus Eesti Majas, $58 Broadview
|
|
i
|
|

lekstis $5.00, kuulutuste kiiljel $4.75.

De a eee gg Dee ee Or RP be

CULM CCM CC ULC D Lan LUU ADL

-Meil on teatud nahteid

Pagulaseestlaste vaatesektoris
on kerkinud mitmeid nahteid, mis

: ~ tohiksid mejd kdiki huvitada ja mis
‘ néuavad meie inimesteli selget..

arusaamist: ja vastaval! sellele ka

Giget kaitumist, Kuigi detaile voiks -
ehk olla mitmeid, ometi saaksime

vaadelda kahte nahet: 1} sissemur-

~ du kodumaa kunstilise delegat-
slooni poolt Kanada eesti tihiskon-

cia ja2) kodumaalt drahtppajate ta-
sasipoordumist kodumaale.
Fsimene neist oli eesti kultuuri-

- toojate 20-liikmeline grupp partei-

‘Kanada-N,

tegelaste ja poltitiliste politrukkide —

saatel Torontosse ja Vancouveri.
Siitpoalne eestlaste osavétt oliroh-
kearvuline Tarontos, veelgi arvuli-
sem Vancouverts,
Liidu = séprustihingu
poolt, Kuts eid di mingi valiku jar-
simele ihiskonnas levitatud suhte-
liselt patju. Kuid ka kutseteta lasti
sisse $6 - gest. ‘Oli kénesid ja polii-
tilised juhid ‘kandsid néukogude
kombe kohaselt medaleid. —

Kiilalistena! Toronto . eestlaste |

hulgas oli mitmeid tuntud inimesi,
isegi organisatsioonide juhte. Mo-
nedel neist ndis sobivat sissetul-
nutega vestlus, Parast ettekandeid
voimaldati siinsetel eestlastel kok-
ku saada korvalruumis esinejate-
ga. Kuid Torontes tundus siisk:

mingi raudeesriide nahtamata ole-

masolu ja see peegeldus sissesoit-

nute ndgudes, Ametlikuit Toronto
eesti organisatsioonid sissesditnu-

tega iihendust ei vitnud ja seda
neilt ka ei kiisitud, =
Seesama grupp leidis Vancou-
vari eestlaskonnas hoopis soojema
vastuvotu, Seal peetineile konesid,
kutsuti nad koguduse maja salts-

kondlikesse ruumidesse; kus oll.

kaetud laud toitude ja jookidega ja
ndis, et -kultuurigrupi inimesed ja
osa kohalikke eestlasi olid iiksteist
leidnud, Teine osa vancouverlasi

‘jaid sellest teadlikult eemale, olid

— isegi. shokeeritud sarnasest ven-

———— BMI IR et

nastumisest eesti seltst ruumides ja

setsukohad sellest vastureaktsioo-
nist on jOudnud Torontoni.
- Jaab kiisida: kumb on tugevam?

“Kas kommunismivaba hoiak meie

pagulaskonnas? Voi eesti veri meie
tahva sogntes? Paistab, et miéle-
mad asjad on uksteisega segi lat-

Korraldus oli

nud, On unustatud, et kommunismi
nimel on likvideeritud Vaba Eesti,

‘punane terror on likvideerinud

kiimneid tuhandeid meie inimesija
seesama kommunism kurnab mele
maad ja rahvast ja peab meie. int
mesi alatises hirmus voOimu ees.
Meie puhtavereline kaasmaalane

kodumaal ei paase siia meile laul- -

ma ja tantsima, et saaksime siin

neid puhtaverelistena vastu votia.
See grupp tuli oma poltitiliste grup-.

pide saatel, Kanada-N.Liidu sép-

~rustihingu varju all. Sel grupil oli
kuigi:

kommunistlik silt kiiljes,
nende seas vois oa ka . siiiituid
hingi* -—- kellel puudub vabadus
olla muud kui nad olid,

N. Liitoma karmide sOnade taga
otsib laanes,,detanti" jatahab selle
sinumi ka meie kaudu kanda !aa:
nemaailma  opoliitikuteni, - Sest
Moskvas teatakse, et seal on oma

agressiivsuses mindud liiale. Kuid

sOprusgrupid saadetakse teele, il-

ma igasuguse piinlikkuseta meie

endi hulka teadmises, et iga sarna-
ne sissetung l6hub meie kommu-
nismivastast fronti ja:kiilvab meie
hulka vastastikkust usaldamatust.
Paistah, et eriti Vancouveris on sel-
lele liimile mindud ja on saavuta-
tud selle tthiskonna killunemine.
Milline peab stis olema meie pa-
rool paguluses? Arme anname end
kokku kommunistlike tegelastega
ja arme seome end nendega, Meie

kommunismivastane hoiak peab jia- —

ma kindlaks ja puhtaks, et saab puh-
taks jaada ka eesti veri siidameis,
mis peavad tuksuma eestlusele.

Kodumaalt drahiippajate osas
oleme ettevaatlikult stimpaatsed ja
aitame neid véimaluste piires.
Kuid peame motlema véimaluste-
le, et ménigi heist on valismaale
hipanud poliitiliste tilesannetega
ja lahkub siit tagasi peale tilesan-
neie taitmist. Sarnaseid tagasi-
poérdujaid on olnud, kes on jatnud |
mele sila teatud piinlikkuse tun-
dega.

Mele keskorganisatsioonid pole
viimaseil aastai] enam oma paroc-
le andnud. On aeg, et nad poliitilisi
olukordi tapsemalt jaleivad ja oma
paroole laiematele hulkadele | ane
navad, : wy

aR

Sasa Petes ee rate

hinnaalandusega
1. dets. — 2d. dets. Ss. a;

mee: ELU" talituses, Eesti Majas

1 , 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.

aaa SESE tane mE Se eee PREPARERS

ps ULUEELNE ODA :
“MG OK:

HELIPLAADID
LINIKUD
SOHVAPADJAD
SAUNASEEBID
ja-TARBED
PUUST ESEMED‘$
NAHATOOD

10%

LOT seecesesebitces ebnsanas susacese DEERE ERIS GOEDEL. REELS.

guses, SOnad .,maailm’ ja

seca Sl CR AE AC AE EEE SIE RENEE GER EEE IEEE 3

NBLJAPAEVAL, @ 29. - NOVEMBRT _ THURSDAY, NOVEMBER 23

i ee i

LUGEIA KIRJUTAB |
SS

Meie lu avaldab” meeloast;
“oma lugejate motteavaldusi — kg.
neid mis ei tihtu ajalehe seisukoh..
tadega. Palume kirjutada kokku..
votlikult. ja lisade oma nimi ja.

andress. Toimetus jdtab endale 6i-
quse lugejate kar ju redigeerida iq
liihendada ning mittesobivuse
korral jitta avaldamata.

N.. Liidu relvajous!

Teie lene numbris 42 (18. oktoobri]
s.a.} oli avaldatud huvitav jGudude
analiitis (hk. nz 2) pealkirjaga ,,Kut
Suur On N. Liidu Sojaiine Véimsus.*
Mitmeid laadi kiisimusi oli vagagi
huvitavalt kdsitletud nil filosoofilisel
kui ka otsesel jGudude pinnal, Soo-

‘viksin aga siinjuures pakkuda {dien-
-dusi, eriti millised puudutavad N,

Liidu maajéudusid, nagu ara toodud
nimetatud artiklis. Olen tdienduste

| aluseks voinud USA Kaitseministée..

riumi 7984.a. -valjaande ,, Soviet Mili-

~ tary Power". Sel alusel esitan vaid N,
Liidu maajoudude arvulist paiguiust.

Noukogude Liidu Kaitseministee-
rium vaatleb oma j6udude asetus

| kolme rinde pinnal. Esimeseks on

muidugi ladnerinne Euroopa aladel,

milline omakorda koosneb kahest.

vOindist, Teine on idunarinne [a
kolmas Kaug-Ida, |
Lddnerinde esimese vO6ndi alla
kuuluvad peamiselt praegune Ida-
Saksamaa, Poola, Tsehhi, Ungari,

Rumeenia ja Bulgaria — kuni Musta.
mereni. Selles kGige valimises vOGn- -
dis on 30 N. Liidu ja 55 muud diviisi.
(Varssavi Pakti jOud]. Jdrgmine laa-
nerinde véénd ulatub Pdéhjamerest:

iile Baltikumi.ja Ukraina alade kuni
Musta: mereni jallegi. Selles an 65
diviisi, Ning maa sisealadel, Moskva
iimbruskonnas, on vaid 17. diviis!
strateegiliseks reserviks,
Lounarindel, vastu Tiirgi ja lraani
Piire (k.a. Afghanistan) on 30 diviis!

ja Kaug-Idas. vastu Hiina pilri on.

diviiside arv 52, Seega hinnatakse N,
Liidu maajoudude koguarvu 194-le

 divilsile. Arvatakse, et maa siseala-

del ja Kaug Idas on osa diviise mitte

tjie suurusega, vist kaader-diviisid.

Kuid samai ajal on parimad diviisid
ja Gksused rakendatud NATO j6u-
dude vastu Euroopas.
Soomustiksused ldanerindel (nn
lanki-diviisid) on enamikus varusta.

tud T-72 tilipi tankidega, kuid ca

1400 on siiski juba T-80. Vanemad

mudelid, nagu T-64 millised peale I]

maailmasGda produtseeritud. on
peamiselt Varssavi: pakti jGudude
valduses, Kuigi NATO relvastus on
hea Varssavi Pakti soomusmasinate
payHlamisexs néeb N, Litdu ,Stav-

" sliski sdja korral edasilungi 100 :

- paevas.
¥YLO ANSON

-Ennustustest Publi
alusel

Ligedes Op. Heinsoo ..Kas maail-

‘ma l6pp vile aasta parast?" (MeieElu

‘or. 45) selgus, et ta ilmselt an rajanud
oma ennustused tiksikutele Piibli sal-
midele, eraldatuna ajaloolisest tervi-

kust ja samastanud need tanapaeva —

sindmustega.Allpool vaatleme neic
moisteid Piibli ajaloclise terviku val-
) | SUgU-
palv" (ka ,,sugu" ja .pdlvkond") on
Uues Teslamendis samastatud vari-
seridega. Siin ei ole tegemist. planeet
Maa ega ka inimea pikkusega. Kui
jiingrid Olimdel Jeesuselt kiisisid:

_.™mts peab Sinu tulemise ja maail-
ma aja J@netuse taht olema?"', sijs
-andis Jeesus pika seletuse siindmus-
test ja lisas vastuse ,,.. Seesinatse
polve rahvas ej jGpe mitte ara. kuni
see kik saab siindinud." {Matt, 24:3
ja 34). Johanneése evangeelium lausa
kubiseb sellest .maailmast’, keda
autor variseridega samastab, eriti
peatiikkides 14.15 ja 16. Sona, SUBU-
poly’ esineb mitmes kohas ja on sa-
muti samastatud variseridega (Matt,

4:7. 19:34, 39,45: Mark, 13:30: Luu-

ka 9:41 ja Ap. Teg, 2:40).
Eriliselt piltikult on , .maailma® ta-

hendus antud 2. Peetruse raamatu 3,
peatiikis, kus autor selgitab, et asi- -

mene ,,maailm' hukkus veeuputuse
laébi ja teine ,. maailm” on tallele pan-
dud tule jaoks, kuid nad koos oma
tepudega (ka reeglitega, mis on mu)-

_de mitmes hilisemas Piiblis imber

muudetud elementideks) hukkub (14-
bi pdleb). Me kdik teame..et see esi-
mene ,,maailm® ei olnud mitte pla-
neet Maa, vaid:jumalavastased na.

ganad! Samution meile loctus antud, |
et tinapdeva Jumala Vastane hukka ~

laheb ja head teod valitsema jaavad.
- $6na ,.variser’ on tuletatud’ ara-

mikeelsest sGnast ,,parush'' ja tihen- -

dab ,,eraldama”. Selle nimetuse osa-
liseks said Tisraeli poolt okupeeritud

‘Kaananimaa algelanike jareltulijad.

keda juutide juhid endi keskelt eral-
dasid Babiiloonia vangipdlvest naas.

tes. [Loe Esra ja Neemia raamatuid).

Nad olid kaotanud oma esiisade maa
keele, nime,usukombed ja jumalad ja
eemaldatud isegi maa okupantide te.
gevusesi. Nad hakkasid end kutsuma

veraldatuiks" ja plaanisid oma maa’

ja usukommete taastamist. Nende
yastu vditlesid saduseerid, kes end

. oy . a _ oo . . 1
. oe emo . i. 1. 1 . . .
lk ee | . . =agotoe m . 1 a |
oye -, . . soe os . . .
ate . 10 gs Tears atte Th. . ee a . 1 1: I a eet

£

1 el

: tunnistasid kuningas Taaveti prestri-
soo Sadoki diguslikeks javeltulijaiks

Variseride ja Saduseride vaheline

vaitlus kestis Kum lapuks variserid

iutide tile voimule tulid.

gojalisi abistamispakte sdlmisid
‘mélemad nii Ateena kui ka Roomaga
ja nii palutigi Rooma vim Piihale.
_ Maale, ef liksteist vastastikku havi-:
“ tada! (Loe Apokriiva raamatuid). Va-

riseride Viha Tisraeli vasiu oli seda-
vord pohjalik, et nad manGéverdasid
joasuse ristil66mist. Kes ja kus need.
variseerid tinapdeval iganes on, see:
_sugupolv" v6i ,.maaiim” kestab ku-
oi Kristuse taastulekuni. |
séne ,lisrael" tahendab ,,Jumala-.
eq voitlejat’. See nimi anti Jaakobi-

le. kelle 12-pojast kasvas 12-sugu-.

haruline lisraeli rahvas, kusjuures.
igal suguharul oli oma eriline Juma-

alt dnnistatud tlesanne voi t6dpéld..

lisraeli riik, kui selline sai alguse
alles kunigas. Sauliga vastu Jumala

tahtmist, ja lOppes kuningas Salo-

moni surmaga, aastal 975 e.Kr. Pa-

rast seda Valitses Piihal Maal 10-su-

guharuline lisraeii ja 2-suguharuline
luuda kuningriik. KGik need lisraeli
kuningad olid lisraeli Jumalale selja
ojéranud ja kummardasid Kaanani-
maa jumalaid. Kaks neist — Ahas ja
nfanasse ohverdasid oma lapsi Tam-
rausile (sumerlaste. iumal!} (2. Kun.
16:3 ja 21:6) Asturia vallutast maa ja

tisraeli kuningriik lagunes ‘a. 726

e.Ke, Juuda kunigriik kestis kuni 587
e. Kr,kul kGik maa elanikud kiitidita-
ti Babiilooniasse vangipGlve. Juuda
kahekiimnest kuningast oli ainult
Luus, kes truuks jaid lisraeli fuma-
lale..

Prohvet Hesekiel, keda Gp. Hein-
soo ohtralt tsiteerib, kirjutas oma
raamatu- aastate 595 ja 574 e. Kr,
vahel.Sellega umbes 120 aastat pa-
rast lisraeli kuningriigi langust. Sel-
les raamatus on kiria pandud [israeli
rahva [mitte riigi) aljalugu. mis nad
kaik koos Kaananimaa paganatega
tecid. Prohvet jagab neile tuld ja

arva ,.sitajumalate"’ kummardamise | a : -
larva ,.Siaj -Vabariigi 66. aastapéeva vastuvd-

eest! Ta maniltseb lisraeli headele
tegudele ja tootab neile selles tohu-
tult footusetus olukorras [umala sek-
Jcuimist vilmastel pdevadel. Ta kuulu-
tab vaimatuid asju, et Jumal havifah
pohjast kallaletungijaid {assitirlasi}
ja paganate Koog'ija Magoogi vursil-
de Meseki {Moskvaks télgendaiud
ldnapdeva maailmalopu kuulutajate

poolt) ja Tubali j6ude ja toob nad
-omale maale tagasi — tagasi} Baby-
loonia vangipélvest! Jumala sekku-

mine stindis Betlemmas (Hesek. 44:2.

3), Kristuse ristisurm ja UlestGus said -
‘“tumala lisraelile nendeks relvadeks.
mis neid hoiab ja kaitseb aegatie'-

lapuni havingust. See Jumala piiha

 lisrael koos jiingritega hakkas ennas!

nimetama varsh parast Kristuse lae-

vaminekut kristlasteks (Ap. Teg. 11:
_ 28), Niisugune on Jumala [israeli aja-
- lugu Piiblis. Tinapdeval on Jumala
—lisraeliks Ristikirikt Hesekieli en-

nustused tditusid ligi 2000 aastat ta-
pasi! Mis puutub Ida- ja Laéaénemer-
rc, siis k@neles prohvet. Joel siiski

— Surnumerest.ja Vahemere:,.

VALLY JOHANSON

Uns ideesid eestluse
~ hoidmiseks

Keele pahi on kodu"™ ‘tledi koo-

50 lekul. Killap mdteldi selle all isa {a
emaining paistab, et neile an abi vaja.

‘Tahaksin tahelepanu juhtide iihele
‘jou tagavarale tmida me pole kasuta-

uc,

Bestis .kodu" ei olnud piiratud isa, .
ema ja lastega, Olid vanavanaemad.
onud, tadid, Jihidal'-vanemad Jiik-
med, kes tihti koos elasid. Nendega

suheldes lapsed oppisid vanema ini-
mese austamist, nende sona maksis'
Voorsil asutatud perekondadel palju-
del ei ole sugulasi. Ei ole kedagi
eestlast, kes lastekasvatamisel ai-
taks. Volad ,,baby-sitteriks't hea ini-

~ mese naabrusest rahvusele vaatama-

ta, Samal ajal Eestis siindinud cest-

lased, kes me vahepeal 40 aastat vane-

maks saanud oleme, vodibolla uksi-
kud. Otsime kaaslasl, vast ajalehe-

kuulutuse kaudu, kellega koos pdevt .
‘surmani saata. Kuid palju parem. kui

saaksime ,,adopteeritud’ noore eesti
perekonna poolt, kus vanaonusid voi
-tidisid pole. Kasu oleks vastastiku-
ne, peaaegu eranditult lapsed raagi-
vad vanema eestlastega eesti keeles
(Ta el saa ju arul}

Peaksime asutama midagi ,,kosja-
kontori' taclist, et.inimesi kokku so-

bitada ja mGtlen seda paris tésiselt.

Kaik vanad ei mahu .,Ehatarre",
yoib-olla ei tahakski sinna asuda.
Kirjutan kogemuste pohial. Meil
Gnneks oli ,.tadi°, mittesugulane.
Lapsed said hea praktika eesti kee-
las. Tédi oskas inglise keelt, mitte
vabaltja kodus seda ei kasutanud. Ta
aita lapsi Eesti Taienduskooli kodu-
‘jgga, opetas.ilulugemisi (Tadi oskas
hasti deklameerida),. ta! oli rohkem

-gega kui emal. Iseendast mdista, et

koertele ja kassideleé sai pandud eesti
nimed. Imelikul kombei (meie) eest-
laste loomad said ka inglise keelest
aru! Koolts ei olnud lastel keeleprob-

‘leeme, kuigi koik 3 alustasid ainult

-Captain Kangaroo” inglise keele

spetusega. Nei! ei olnud aktsenti,

4
* Meis Blu nr. 4B (1813) 1994

Lai dzivo Latvija!

i8.novembri! meie naaber — lati
rahvas igas vaba maailma kaares
austas ja tahistas suurimat sind-
must ihe rahva elus — oma vaba-
tiigi, Lati vabariigi valjakuuluta-
mist 1918. aasta 18.novembril.

22 lithikese aasta joaksul vorsus
tugev ja vOlmeline lati rahva sugu-
polv, kelle iseseisvuse, vabaduse
ja rahvusliku ihtekuuluvuse tun-
deid ja kiindumusi ei ale suutnud
rOovida voi havitada kdige hirm-
sam véim maailmas,

Ajaloo kaigus lati rahvas on ile
elanud mitmet sorti sissetungijate
kohutavaid tormi ja hdvituse aas-
taid. Tapmiste, piinamiste ja kiitidi-
tamiste ‘tuhanded pole suutnud
murda lati rahva vabaduse armas-
tust vai ‘usku oma riigi vabadusse.

Nudd paguluses aastate jooksul

on vérsunud uus tugev seltskonna, —

poliitika ja kultuuri tegelaste jarel-
kasv. Paljud praesused tegelased,
kes pagulasaastate alul alid alles
koocliealised noorukid,on tile vai-
mas kohalike ja juhtivate organi-
Saltsioonide juhtimist. Noorem
juhtkond toob kaasa uusi ideesid ja
menetlusi. On avastatud uusi véi-
malusi ja uusi teid Jali rahva vaba-
duse rodvimise ja havitamiskaieu

-esiletoomises ja tutvustamises va-

ba maailma juhtivates ringkonda-
des. |

Suurt tahelepanw on osutatud ka
lati noorte haridusele ja rahvusli-
kule kasvatusele. Liti keel, kirjan-
dus ja ajalugu on peamisteks 6ppe-.

‘aineteks mitte diksnes vaikestes -

kohalikes lati koolikestes vaid kér-
gemal tasemel ja laiemas ulatuses
taie aja jati tlemaailmses ¢im-

naasiumis Minsteris, kuhu kogu-
nevad dpilased mitte iiksnes Sak-
samaalt ja Euroopast vaid ka

Pohja: ja Lduna-Ameerikast ja
Austraaliast. Miinsteris, kus prae-
gu gimnaasium ja mitmed iti
keskorganisatsioonide birood asu-
vad Uirihoones, on tGusmas mil-
joniline lati ehituskompléks, mis

héimaks mitte ainult gimneasiumi,
jnternaadi ja raamatukogu vaid ka
‘mitmed lati keskasutused Saksa-

maal ja Euroopas. Veel kérgema,

akadeemilise lati hariduse saami-

seks teenib lati Gppetool ja lati
ulidpilasmaja Laane-Michigani
ulikooli | puures,

“Lati rahvuspoliitiliste tirituste

edu peamiseks ja korrapiraseks —

toeiajaks on osutunud Laéti Vaba-
duse Fond, mis 1983. aasta vaba-

.duspaevaks, 18.novembril, off juba

tiletanud 1 miljoni piiri ja niiiid

Wute annetuste ja loetustega tiurib

2 miljoni poole, Fondi protsendid,

mis annavad aastas iisna tihusa |

summa, on osutunud asendama-
tuks ja Gnnistavaks abiks rahvus-
poliitilises tis.

Oleks vist iileliigne toonitada, et

meie, eestlased, asume samas par-

dis latlastega, kuid voiks kull rohu-
tada, et meie mitte ainult toetame
meie naabrite voitlust vaid elame
kaasa ja tunneme kaasa igat, iseg!
vaiksemat nende edu ja saavutust
meie tihisel rindel.

Soovime meie naabritele lakka-
matut joudu ja kustumatut usku

_ Latittigijarahva vabadusse! Elagu

Lati! Lai dzivo Latvija!

L. Sv.

Lati Vabariigi 66. aastapdev

Toronto latlased tahistasid Lati

juga reedel, 16.novembril uves Lati

-Kultuuri Keskuses, millest vottis

osa peale lati kohaliku seltskonna

1. rf 4
arvukalt uusi konservattivide par-

lamendiliikmeid.

Ontario valitsust esindas minis-
ter Frank Drea koos provintsi par-
lamendi liikmete Yuri Shymko. ja
John Williams’iga.

Eestlaste tervitused andsid edasi

aupeakonsul jlmar Heinsoo ja EKN ©

esimees Laas Leivat, Kohal viibisid'
ka EKN peasekretar Priit Aruvald
ja valiskamisjoni esimees Mati
Epner.

Ohtut kaunistas lati noorte kvar-

tett mitme hoogsa lauluga.

Aktus toimus Toranto Ulikooli
aulas puhapdeval, 18.novembril,
mis on tegelikuks Lati Vabariigi

aastapdevaks, umbes 800 osavat-
jaga.

Prominentseks valiskiilaliseks

oli Kanada foderaalvalitsuse téds-

tusminister Sinclair Stevens, kes
andis edasi peaminister Brian

Mulroney tervituse ja kinnitas, ei

Kanada toetust NATO vagedele
suurendatakse ja arendatakse
kindlamat hoiakut iziméiguste rik-
kumiiste suhtes Noukogude Liidus.

Suure aplausiga véeti vastu ta
kinnitus, et uus valitsus suhtub
sObralikult Balti rahvaste taotlus-
fesse.

Ontario peaministri tervituse
andis edasi Yuri Shymko, kes legi
teatavaks, et 15.novembril voeti

vastu Ontario parlamendj poolt ;
ajalooline resolutsioon,mille alu/ \

sel Ontario peaminister nitidsest
peale teeb ametliku prokfamat-
icont kaudu avalikkusele teatavaks
Halti ja teiste ikestatud rahvaste
iseseisvuse aastapdevad.

Kanada eestlaste nime!] tervitas
aupeakonsul Iimar Heinsoo ja
Leedu wuhiskonna nimel nende
keskorganisatsiconi esimees Algis
Pacenicius.

Aktuse kontsert-osa tatlis Lat
Meeskoor ,VIESTU2S" Vizma
Maksina juhatusel.

N. Liidu péllumajandus:

Teravilja vahe, edu vaid
munadega ja kanadega

STOKHOLM (EPL) ~— N. Liidu

fanavune teraviljasaak téotab ku-:

juneda vahemall 25 protsenti ma-
dalamaks kui plaanis oli ette nah-

_tud, Ameerika pollumajanduminis-

teeriumi kalkulatsioonide kohaselt
annavad vene poéllud 175 miljonit
tonni teravilja — valitsus olf nai-
nud ette 240 miljonit tonni.

Pohjused on -harilikud: nalba il.

mastik, vaetisepuudus, vilets masi-
napark, lonakus ja puudulikud laos-
haidmisvdimalused. See tahendab

_tdendoliselt seda. et N. Liit on sun-

nitud vedama sisse 46 miljonit tonni

feravilja’-— sama palju kui a. 1981.

Tegelikult on N. Liidu sisseostud
juba. alanud. Ainuiiksi USA on
mitinud seniajani 14 miljanit tonni ja
miifib veel 25 miljonit tonni. Kuic
heameelega miiiivad ka Kanada.
Austraalia ja Argentiina. |

Moned {dane eksperdid Moskvas
oletavad, et venelaste suurostud on
esmalt ette naéhtud selleks, et taita
Strateegilis! reserve. Nendest véeti
nimelt miljoneid tonne teravilfa aas-

a er a alee 7

sest nad e} kuulnud ega Oppinud

Tadi-isa-ema oma. Kui oli muresid.
rdakisid nendest tihti rohkem Tadiga
(eesti keeles). Lastel oli vanaisa ja va-

tatel, mil N. Liidus olid eriliselt:hal-
vad ldikusaastad.

Kuid kdimas on hoopis kampaa-
hia, mis peab suurendama liha-, mu-
na- ja piimaproduktsiooni. Uks léi-
dinlomaate margib, et piitidlused on
andnud ka teatud tulemusi, sest ni-
metatud tooteid on viimasel kahel

_ aastal olnud rohkem kui varem.
Terveli kolm neljandikku kogu N.
Liidu teraviljasaagist laheb locma-
toiduks ja parast Brezhnevi podlt
- alustatud lihakampaaniat on praeegu

- karjad rekordiliselt suured. Samuti

on hakatud kasutama karjakasvalu-

ses uusi meetodeid (néditeks tGuaren-
damisel] ja need on andnud hiiid

tulemusi, Tegelikult on suurem osa
meeltoditest olnud ldanes juba ammu
kasutusel,

Uks teine laane vaatleja iitleb, olpu

_hhaga kuidas on, aga munade ja ti-

- oude{broiler] asas on téepoolest teh-
tud suuri edusamme, ,,See on ainus
heigé punkt kogu N. Liidu pdlluma-
janduses",

Kuid'oletatakse ka seda, ct tealud

_madaral on N. Liidu valitsus meclega
vahendanud oma teraviljasaaki — -

nimelt on hakatud aru saama, et seni-

ajani on példudelt vaid ndutud, ilma
midagi tagasiandmata. Oigemini po-
le poldudel tastud puhata ja ettemdat-

naema, kes aga kaugel elasid, Tadi. lematu kiinnitehnika tagajarjel on ka

oli alati siin.

Tadi on niitid surnud, aga temast
jai lastele soe koht’ siidamesse,
Tema vaim nagu hoiaks, et need
kolm ,,putukat"
unustanud. Sdnatagavara ei ole
idiuslik, aga hadldamine kill,

Niisiis, noored isad ja emad, kut-

suge endi juurde elama vanatadi"’
voi ,.vanaonu", kes Eestit lapsepol-
vest maletab, kuni neid veel clemas!

Siidamlikult tervitades:
Ema VIRVE (V.0,)

| |
pale eesti keelt. 3. annab edaspidi haid saake. Kuid -

.Viljakad mustmullakihid kohutavalt
vahenenud.

'Nijiid on teada. et teatud N. Liidu
osades on suuri alasid jdetud sddti,
tagamottega et puhanud ja-kosunud

Venemaa pdllumajanduse peamiseks
vaenlaseks peetakse siiski tujukat
Kliimat — olgu seal mistahes siis-
teem. Hiigelpéldude padstmine kui
on kohutav péud, on nditeks voima-
(u. Era-maalapi kurgi- ja propagan-

dipeenarde paastmine on aga véimalik

kastmisega, Kuid vihmade ja iikiliste
Goktilmade pubul on kdik abitud,

: fife ds De ee" .

* umbes

yd utd
basta

_ déane pr

 kordit

— Vaha P

wilgie

Sime
iaja k

kahtly
kes tik

kirjani

minisig
natsis
votmis
misest i
kinti*'
esindn

Ni
kud: A

belelas
eest lane
juposla
kahtlu:
le mary
tad in|
clic,

MINIS
KOM
Nag
star
filles 1g
Lee i le
ppoblouw
Nie
mast py
titles, oy
siselt ji
Sais
va ja wg
MUS £4
devise
rua. |
olevad a
tas, Mull
saris, 4
wis, [a
sub i
val sui

| Arvest
-poimuds

eel ay

Kole

tenlavg

on Ky

EKestist

Sakust
ne JA
ali kor

-leine $

Vik]
grupipé
se. Nui

~  'marka

Rais s¢
oslis si
siia 6

mis val
elen, if
pressl

AUCIS SE
Ta iille
noort

VAIN
nigid,
on kak

1
I

Eksi

mislolt

mio. St
revalut:

dent Re
parasl
Lédne-]
Liidy 1

Liidu rt
N. Litt ¢
suuda |!
sate rel®

LOopp

dymyr @
misel p

kuga,
organs
sist eda
siconis,