-- Ximelt tihistab see tanavune kokku-

Le ee, ee, FuemEpeedn it ti. L lan! Le rem. FB TET.

~_ KITCHENER EESTI

‘ | |
” Kitcheneri Eesti Seltsi
aasia péakeosolek peeti 11. martsil
1979 a, Seedriorul. Arvuliseli oli koos-
clekust osa vGtma tulnud ainulé 15
seltsi liiget, nendesit 5 eelmise Juha-
tuse liiget. Koosolijate vahese arvu
tSttu ei saadud valida uui juhatust
jn peakoosolek liks laiali. otsusega

uus erakorraline peakoosolek kokkKu.

kutsuda mai lépus. Senini funkt:ic-
neerib eelmine juhatus edasi ainult
" pimeliselt. :

Aasta tegevuse aruandest peakoos:
ciekul selaus, et selts oli aasta jaok-
su fcguisenud vaga edukalt, nii. tir

tuste noadlest kui ka majanduslikutt.
. 1978 a. tegevusaasta jooksul pidas
—sclisi juhatus 6 korralist koosolekut |
— rateerivalt jubatuse likmete kod.
Os. ;

Tegevusaasta esimese uritusena
‘oimus kKevadpidu 29. aprillil 1978 a.
Ssedriorul. Osavéijaid peost oli iisna
; tagasihouilikult. Kavalises osas esi-|-
ores tantsulrupp.,,Zodiac’ Ene Reba-
si © juhatusel Tantsuks mangis Geor-
ev [tial orkester. Peol toimus lote-
rH ja oll korraldaiud emelaud.

[4. mail korraldati emadepieva ak-
rus kaos thise kohyilauaga.. Aktuse
‘ne pidas pr. Anne Agur ja kohali-
._ kud noared — Ants Kalm, Liisa
Hess, Arne Iai, Linda Sukk ja Bia-
‘ha aukk esinesid ettekannetega.

Suuremaks lrituseks rahvusteva-|

~~ Relisel grupil toimus 17, juunil KW
“Folks Arts Council'i korraldusel whi-
ne kevadpidu, millest ka eestlased
usa volsid kasitoode, raamatute ja
estit tuivustava materjaliga. Eest-
taste valjapanekud said suure huvi;
csaliseks ja ofidl osavotjate rahvuste
rifgast uks nagusamaid. Ndituse
korvatdajaleks olid seltsi’ juhatuse
daamid koos abikaasadega, naistoim-

'- kond ja meie iihdpilasnoored rahva-
_ vitdeis. Nditusel demonstreeris ‘pr,
‘Inge Kao ketramist ja noored andsid
jaformatsiooni Eesti kohta peo kit

vagtajaile. Pidu loppes rahvusyaheli-
<3 balltga.

- Seedriorul peetud - Suviharja” Pi |

dustustel’ korraldasid Eesti Seltsi |

“caamid ja naistoimkond laulukoori-
Ci vastuvotu.

korraline |.

SELTS El SAANUD

UUT JUHATUST

| NELJAPAEVAL, 2%. MaRTej, — THURSDAY, MARCH 29

‘an,
ta .
F .
aoe .
an ay
re
t
.
:

TB eget to
iH . a bet
-= . _ “ 7 a = .
Hi wee ee Fre
'
sie ES

Tiibklaverid — Pianiinod —
-Petrof, Bluthner, Forster, j.t.

Uued ja renoveeritud,

SB ee ee ee pe pee

[Reisid id a pubkes

| Meie Blix nr. 13 (1520) 1979

 KULLUSLIKUD NEIVSISAARED

seid taimi. Ent koik hibiscuse oiled

Jaaniku" Torontost mecleolu lauilu- || “
deg oa. mis said tugeva aplausi osalt- |} &
seks. Tanisuks mangis George Tital’s {|
orkester ja oli korraldatud einelaud j4 |

21. okteobril peti j siigispidu Seed. Pes Kitarrid, akordionid Ja teised. Neitsi-saared (Virgin Islands) asu-:
rivrul. Seekord oli osavotjaid robke-| Ce MUUSIKARUSTAD Ey vad 1400 miili New York’ist- léuna-
mal arvul. Esines noorte Jatutrupp |} he " Parandus. Utirimine, 4) idasse. Nad lahutavad Atlandi ookea-

int Kariibimerest. Neid on viiekiimne.
iimber, neist kolm suuremat_ saart,

- BeMeNy

' house of music Ltd.

ja loterii.
Novembri kus reostati seltsi juha-

Lidne-Saksamaal elavate invaludide,

tamiseks. Korjandusest laekus iinva-

dollarit.
E.S.K. iéuiupun peeli 17. detsemb-
ril 1978 a, Pr. Juta N6mmik esines
jGulupalvuse-konega. Esinesid jallegi
kohapealsed noored /jouluettekanne:
tega. Jouluvana jagas maiustuspakke

kohvilauaga. |
31, detsembril toimus Une-Aasta
yastuvétu pidu Seedriorul. Peosaal
kippus rohketele kulalistele vaike-
seks jaama — rohkesti oli tulnud
noori, Serveeriti tmitmekiilene soc
sook. mis olf valmistatud naistoim-
konna ja seltsi juhatuse daamide
poolt. Pidu oli viiga tujukuMane jay_
kestis varahommikuni. Vanisuks
mangis George Iltal’l orkester ja Uut
Aastat tervitati vahuveiniga.
18 veebruaril pect? Eest Vabariigi
aastapdeva puhul] jumalateenistus St.
John'i kirikus, teenis pastor Tonis
Némmik. Selts: liige hr. Valdo Citla-
kas esines paevakohase konega Ja pr.
Maic Gray deklameeris oma loomin-
cut. Lipuvalves seisid rahvariideis
noored. oo

Moddunud tegevuse aastal lankus
mele hulgast surma labi Elmar Ka:
ou, kes oli seltsi asutaja ltige ja endi-
Ne esimees. |

Majandustikult lopetas sets aasla-
sastajooksul ioGtas seltsi whats
iiksmeeles ja ilma tahkhelideta. Lah-
kuv seltsi. juhataja Eda Kalm tanas
kGiki selisi juhatuse hikmeid ja nais-
;Tingi sObratiku koostoo eest.

Vd

feiab aset laupdeval, 7. aprillil ja sa-
nas. tuttavas  asupaigas, kus see
- kokkutulek on aset Jeidnud koikidel

viimasiel “aastatel -- TFaant kiriku
seltskondlikkudes ~ ruumides 4020:

Grand Boulevard, N.D.G. Korralda-
tud ihisell Montreaii. Festi Taiendus-
kooli ja Montreali eesti skautlikkude

‘noorte pooli, see peodhtu kannab se-
~-dapuhku = eriliselt pidulikku ilmet.

tulek Monireali Eesti Taienduskocli

tegevuse 30-dat aastapaeva ja. selle |

Ghiu kavas teeb kaasa arvukas grupp
selle kooli ,vilistlasi": Samuil esine-

vad thienduskeoli praegused épila-|

_ sed, Montreali naisvoimlejad, rahva-
tantsu, trupp ja skautlikud noored.
Gaidid ailavad kaasa kohvilaua kor-
raldamise!. Koikide eelduste ja arva-
miste kohaselt toluks sellest ohtust
aodata samasugust meeleolukat kok-
kutulekut, nagu need kevade saabu-
misele piihendatud éhtud on olnud
‘aati varem.

| e's
Teine traditsiooniline varakevadl
re sundmus — nodorte suusapaer

Lattemael. laupiieval, 17. méartsil ei
_kujunenud. maltte. jusi thiesti noorte
-drituseks. Ainult: koh hundipoega
‘kindlasti ei jAtnud ,noorte suusapae-
va" Gldmuljet. Kuid- arvukas hulk
veidi vanemaid ,noort" andsid selle-
le padikesesdravale pievale ometi mo.
‘nusa mecleolu. Ja meeldivaks pidu-
“likkuseks oli kiilaline Kodu-Eestist
ia kutalised Inglismaalt ja Uhendrit
 kidest. Kulalisele Kodukandist oh tl
Jatuseks Littemie meeleolu, mis
| aebmutab nii loctruult Kodu-Eestit,

Erakardselt moOnusat paeva nauditi
—niihasti suusaradadel samuti
Montreali Eesti Skaudisdprade Selt-
_ sbesimehe Lex Soomi suvemajas whi-
Sel einel. | |
Esmakordselt uritatud Montreal
~ Toronto thised ,Talthari '79 suusa-
paevad" Ste, Marguerite’s Laurentian
midgedes 10. ja 11. martsil ei suutoud.
— vOluda rohkem kur vis kulalist To-
vroniost, Pidevad vinmasajud marisi-
kuu alguses ja mitte just kéige Ghu-
lavamad suusarepordid hoidsid to-
 rontolast ilmselt tagasi.. Kahjuks.|
Sest suusatamistingimused Lauren-
Han magedes sel nadalalépul oiid
head ja ,Auberge Yvan Coutu" osu-
tus meeldivaks peatuspaigaks, Mone-

: tulekust kindlasti tagasi ka asjaolu, |
ct disaagi-arvukas grapp Montreali
suusaentusiaste kOUS Toronto ktita

listega veetsid selle nadalalopu Nit:
“Eremblant magedel. Reservatsioonid |

{tis aastatel
masskiiditamiste ajaloo uurimine, i tshekkide kasseerimisega, Kuna USA
andmete kogumine ja nende avalda- | Dangad nouavad iga elise isheki va-

So /Actalituse eest $4.—. See tekitab Fes.

ku |

_KEVADISEST MONTREALIST

_Monirealile on kombeks ja stint
boolseks traditsiooniks saanud keva-,
det vasiu votta noorte kevadpeoga.
Nii ka tanavu. Seekord pidulik Ghtu ei annud véimalust Sie. Margucrite

sinna olid tehtud juba kava enne Ste.
Mareuerite nadaial6pu organiseeri
mist. Ja Montreali tthe tegevuskava

kokkululekuks teise tahtpaeva . leid-
miscks: Iga!. jwhul sec uritus vaarib
uucsli ettevdtmist yargmisel talvel.
Vahepeal Monutreali cesti suusata-
jatc pere. naudib neid vimaseid ke-
vadisi suusapZevi, mis tavaliselt on
kGige naudilavamad kogu tatvest.
Hooaet Laurentian, Eastern Town-
ships ja. Pahja-Vermonti purkonda-

paiguni.
Henn Arvo

Maritsikomitee
-esimene nimekiri

|. miirtsi] 1979 asutalud MARTSI-
KOMITEE avaldas nimekirja nr. |,

‘kitiiditamiste. 30. aastapaeval.
Mrtsikomitee eesmareiks on Ees-
19411949  totmunud

mine..

veidi ile 120-nime. Kuiiditamisnimes-
likus seisis aga 1949. a. martsis mo-

palju paases metsa varjule, hukkus

on kiiditatute, tunnistajate ja and-

mete kogujate puha kohus. -
Provisoorset nimestikku nr. ! saa:

detakse kdéigile andmete andjaile

teks.

Kogutakse andmeid ka kitliditaja-
te isikute kohta. |

tuse liikmete poolt joulukorjandus |

vanade ja haigete koasmaalaste {oe

\jididele $266.50, vanadele ja -halgete-}
le $126.50, seega kogusummas 393.00

lastele ja koosviibimine loppes tihise

suvisele tegevusele,

reiside korraldamisel, mis omakordalsaab kasutada ainult arhiivi tildise.

des kestab. lay altselt aprilikuu kesk-

| Eestis, Heino Jégi — Eesti Vabadus-

Torontos.23. martsil 1979, a,, martsi-

“Asjaavaldalud nimestik on teade-
olevalt esimene niisugune ja sisajdab

ningatel andmetel 80000 isikut. Kul

¥Gi pddses hiljem? Pole loota, et kiiii-
ditajad netd andmeid avaldavad: see

kontrollimiseks ja tunrustuseks ta-
suta. Muud asjahuvilised voivad se-
da tellida Martsikomiteelt, 710 Annet-; serveerttud. Palutakse tubade kinni-
ie St.. Toronto, Gnt. Mé6S 2Ez2, lisades
kulude katteks Kanada voi USA $1.—
vai rohkem, edaspidiste kulude Kat-

=

fe gs Queen St. W., Toronto M5V 236,

TT. E. Aiandusktubi iildkoosotekul
24, jaanuaril 1979 a, otsustati kies-

oleva aasta jooksul teha loendus Gn-

tario provintsis tegutsevate aiandus-
ettevdtete, elukutseliste aednike,
maastikuarhidektide ja  mesinike
kohta. TOb ldbiviimiseks. valiti koos-
olekul viieliikmeline komitee, kogs-
seisus: J, Oinus; V.-Piigli, A. Suits.

M. Tamm ja M. Usin. Selle. komitee

iilesandeks jaaks ka T. E. Aiandus-
Klubi-10 a. juubelialbumi toimeiami-
ne ja valjaandmine 1980, milles muu-
hulgas ka loendus tulemuste andimed |
leiaks avaldamist, —

Ont. — Tel. 363-1966, 3632750

St. Thomas ja St. John kuuluvad
| USAde. Seal on kuiv klima, reumat

el ole, temperatuur aasta labi 70—Aa0

1) kraadi. Harukorril tauseb 90 kraadi-

| le. Seal thaandusid eestlased Ahto ja

»ATANDUSLOENDUS —

: Kou Valterid ‘kui lihtsa purjepaadiga

|idetasid Atlandi ookeani j ja said kuvt

tsaks, See oli koik, mis. neist saariest

rimusel ka Suur ajalootine 1ahtsus. | teadsin kui reisule asusin, Et sealt

T. &. Atanduskiubi juhatuse jajsaab osta puhast kulda suurel arvul
aiandusloenduse komitee thisel koos-|ilma tolli ja mutigimaksuta, et seal
alekul & marvisil, 1979 a. tadtati valia parismaalased kOnnivad pdeva Labi

loenduse pchimoited ja

tObkaya, | Fumi klaas kaes, ei sellest polnud

Loenduse Jabiviimiseks saadelakse ; aimugi.

igale teadaolevale ajandusalal ‘teeut-

New York’'is thidavad turistid 6hv-

sevale, isikwe Ontario provintsis vas. | immu vilmase kohani, Siimatorkay
tay kiisimuseleht tditmiseks. Vastu.( Om relsijate kuldehete rohkus, mida
sed kiisimustehel . peaks selgitama’ i mineval aasta! amceriklastel mitte ¢1

palju meil on Ontario provintsis etu-
kutselisi aednikke, maastikuarhitek-
te, drilist alandusi ja mesinikke. Ati-
lise aianduse all méeldakse kiisimus- |
‘el hel aiandusettevdtteid, mis produt:
seerivad alandus sSaudus? véi vahe-

olnud. Mu kdrval asuvy abielupaar
sdidab St. Juhn'i saarele, kus neil ole-
vat kirikuorganisaisioont residents
elamiseks, soovitavad saartelt kulda
ia alkoholi osta (Ameeriklased San-
vad kiimme kasti a 6 pudelit kastis

T E. Aganduskluti pohikiria i jargi ma! maaral tulu otstarbel, olenema- | — tollivabalt), Gleme haruldase su-

om klubil tlesandeks levitada ja sii-
vendada aianduslikke ieadmisi tiik:
meskonnas. Ei oma t66d ratsionaal-
sell arendada, on tarvilik Wevaadet
saada kaaseestlaste t6Gst sel ala.
EKestlaste ettevdtlikust aianduse ala!
on-vahe uuritud, kuigi selle osatiht-
sus iseseisvate ettevdtctena killaltki
miarkimisvaarne meie rahvusgrupis.
Koguiud andmed oleks.abiks klubi

aitaks sidemeid Juma teiste ailandus-

| huvilistesa: Kogutud andmeid saaks

kasutada materjalina kogutcoses
»bestlased Kanadas" taicndusvalja-
andes, mis peaks ilmuma 1981.

»oestiased Kanadas” $975 a. valjaan.

des aiandus leiab minimaalset kasit-

lust ,,Pollumehe kutse ja talupidami-

ne’ pealkirja all. Nii oleks sellel uu-
:

isearanis Oppe-

ta cttevotle suurusest. Resistreerimi-

| juvusega 4,5 tundi éhus kui suur ve-

sele kuuluks majandi suurus, kuipal. tevali on uletatud, koht tiis, vaike
ju maad tiksikute kul(auride all, pal- Tia Maria pudel taskus ja maandu-
ju viljapuid, podsaid jne. Kiisimus: ; mine Si. Croixi lennuvaljal. Siin on

leht e@! puuduta omaudl vaartusl,.ra-
halist labikdiku ega profiiti, kull aga
kas aiandus on perekonna. pea- v6j
karval sissetuleku allikas.
Tagasiatud kiisimuslehed peale
statistilist lAbitddtamist antakse tile
Festi Arhiivile, Torontos, kus neid

korraalusel uurimis otstarbel.
T, E. Aiandusklubi loodab’heataht-
ikke. suhtumist, asjaosaliste poolt
selle uuirimuse labivinmisel ja loadab
a. kOik kes kitsimus lehed saavad, selle
tdidciult tagastavad kiisimuslchega
kaasa antud margistatud ja aadressi-
wa varustatud timbrikus..

—

Io.

Laéineranniku Eesti
Pdevad

XIV Ladneranniku: Eesti Paevade

irituste hulgas toimub neljap., 5. 7.

Loyola Marymount iilikooli St. Ro.
bert auditoorlmis insener Harojd
Tombachi organiseerimisel inaliss
keelne siimpoosium, mille! esinevad
cesti teadlased alliirgnevail teema-
del: _ :

Dr. Rein Taagepera — Eesti dissi.
dentidest ja -kollaborantides!, advo-
kaat Jaak Treiman — Ollmpiaadist

Tallinnas vaadelduna rahvusvalielise

Giguse seisukohast, dy. Toivo Raur
— Eesti cnesemaadramise Gleuse yo-
dust ja kaotusest, dr. Mare Taagepe-
ra — Noukoeude Liidu energia krit-
sist ja selec ritvetavad tagajarjed

sGjast suurriikide heithise tatstal,
Eva Epp Raun — Graafilisest kuns-

tist tanapaeva Ecstis. Siimpoosiunii-

le celnevalt esitatakse Toronto chi
kutselise filmimehe A. Kivilo ingtis.
keelseid filme cestluse legevuse koh-
ta, .- , ,

*

- Eesti Phevade korraldajad juhivad

tihelepanu asjaolule, et. raskusi on
olnud Kanadast tulevate privaat-

ti Organisalsiconide Litt Ladncranni-

cul asjaajamistele mittevajaltkke ra-

ha- ja ajakulusid ja kuuacgset yd
isegi pikemat ooteaegza rahasummea-
de tegeliku Kattesaamiseni. Nimeta-
tud pchjusil paltutakse tshekid Kana-
dast saata kas International Money
Order'ina voi Canadian Postal Moncy
Order'ina Estonian League of the

West. Coast nimele ja selgelt margitu-
ma, ct USA dollarites,

a

Suur protsent tubadest on. juba-re-

| panckuga kiirustada, et tagada maju
tamisvoimalust. Lahemat informai-
siooni annab majutustoimkonna @§1-
|naine Sirje Vitsut, tel. (213) 665-2613.

Niitusetotmkonna , estmcheks on

jarhitekt Leo Mandre dr. A. Massaka-

se asemel, kes tervislikel pohiustel

| Téhistati Slovakia

vecst. TervitussOnavotus leatas senaa-

: a. eee
vabariigi 40.
foo “
aasTapaeva
Slovak uihiskond Torontos pitibit-
ses nidalavahetuseil tseseisva Slovak-
kia vabariiei valjakuulutamise 40.
eastapdeva. Slovakkia vabariik kuw
lutati valja 14. marisil 1939, ajal, mil-
ial Saksamaa okupeeris Tshehhi,
meodustades sellest Saksa pratekto-
raadi. Slovakkia iseseisvus oli vaga
lihiajaline, kuna 1945. a. apritlis Ve-
ne ved vallutasid Slovakkia. —
Slovakkia iseseisvuse yaljakuulu-
tamise - ridtestamiseks korraldas
Slovaki Liiga Toronto osakond Jau-
paiecva Ghtul vastuvGtu valiskiilaliste-
le ja Slovak! organisatsioonide esin:
dajatle. Vastuvotust votsid osa se-
naator dr. &, Haidasz, parlamendilis-
se Y. Shymka, Toronto Jinnavoliko-
gu liikmed W. Boytchuk ja: A. O'Do-
nohue nmg arvukalt etniliste keskor-
ganisatsioonide esindajaid. - Eestlasi
esindas vastuvotul EKN peasekretir
E. Salurand.
Vastuvétul andis Slovakkia Maail-

kokkuvotliku dlevaate Slovakkia aja-
loost, rohutades, et slovakid jatka-
vad voitlus. oma kodumaa vabaduse

tor dr. 8. Haidasz, et ta on esitanud
senalis ettepaneku Kanada ‘ parla-
mendis senati ja alamkoja uhenda:
tud ametliku kemitee moodustami-

seks imimdiguste ja pdhiliste vaba-

duste kisimuses. Ta‘ loodab ettepa-
neku vastuvottu senalis. ¥. Shymko
rohutas rahvusgruppide koosiéd va
jadust. Kirjalikud tervitused olid
saninud tiitmekultuurilisuse minis-
ior N. Cafik, konservatiivide juht J,
Clark, John Yaremko ja. Eesti aupea-
konsul I, Heinsoo, Vastuvétul esines

slovaki segakoor mitmete ettekanne-

tega, Pithapfeval oli aaslapdeva ak-
tus sisuka muusikalise kavaga.
Eelmisel laupaeval puhitsesid 1 ut
varlased Ungari Majas oma rahvus-
piiha seltskondliku koosviibimisega.

Eestlaste poolt viibis ungarlaste peal

EKN juhatuse lige M. Epner abikaa-

saga.

: mt. SN eg a ie

maliidu esimees dr. J. Kirschbaum | ;

| histel.

nende mehed vennad, sest kava aega
tagasi toimus tollcacgsele kirikuhar-

on sunmimaja nimi ning algeks pere-

jon avaldatud nimekirjas nr. 1.
yérra- hoidis ofavGttu seflest kokku- |

Kadsmaalased! Taitkem oma auko- pid oma ‘Gdkoormust Yéahendama. Tulumaksulehed
hustus eesti rahva kuuditatuie vastu! |— Muusikalises osas on esinema o0- | so |
Tellige kiiiiditamise 30. aastapaeval|data’ ka tenor Heinz Riivaldi, —| . _-Vally Johanson

ilmunud Martsikomitee provisoorset | Rahvapeole tuleb oma ehitatud pilli!
nimekirja nr, i ja aidake koigiti kaa-| mangins kanneldaja Martin - Kink | -
sa, ct tohutu suur nimestik ja muud | Napa Valley’ st Californias,
jsellega seotud materjalid saaks aval-
datud avaliku sijiidistusena, okupan- j
tide kuritegudest. Vastavad julendid |

tel. 494-3147

“DANA'S FABRICS —
| | ELEGANTSES KVALITEEDIS PARIM KANGASRIIETE VALIK
ik. ~  SUURIM KOGU EUROGOPA KANGAID |
|  ‘Mleie spetstaliteet on villased, puuvillased, siidi ja linased riided.
_ hhiilasiage meid jg kogege sabralikku teenistust.

15 BALMUTO STREET, TORONTO | |
(Yonge ja Bay vane, J5unapo0! Bloori)

Iga uus ,,MEIE ELU" tellija aitat kaa
sa sisukamale ajalehele.

SLUT rahvaste. paabel. Lennukid
maanduvad ja tGusevad nagu jooks-
val lindil Puerto Rice, San Fuan, SL.

koik ptihakute nimedega, St. Croix,

on iihekordsed. Oleandrid enamuses

-valgete suurte topeltoitega, ms ko-

att palistavad teedari, Arvan, et fu
“kike maailma ilusaimast loodusest,
mida ma kunagi varem pole nainud.
Si. Croix saarel tG6tas professer Ul-
rich -‘Karell kirurgina. Pr. Karel! ut-
les, et on juba 27 a. siin elanud. On
viga rahul ega oskaks nagu cnam ar-
vata, et on kiilma ja lund. Professor
ft) pensionil,
Moodunud nastat kukkus aga Balt
more suvepdevadel puusaluu katki,
mis veidi segab.. :

Paluii Kétki,
tervitada, Seal é
arst Heileri lesk.

Taani ajastul asus pealinn St.
Croix saarel. Niiid Si. Thomas’el.

ST. THOMAS
See saar oma kérgete kaljumégede
ja kitsaste teedega meenutab mulle’

kes neid tunnevad,
luneb ka py. Heller,

Shveitsi. Ta on 18 miili pikk ja 9 mn

li jai. Ta jaib-kaheks nidataks meie

koduks. Séit maksab $400 sinna. ja -

lagasi. Kul aga lendad Torontost es-
maspaeval, om hinnaks $375.00. Alat
tileb St. Croix lennuyalja!l amberis-

'tuda vaiksesse kohalikku leniukrsse,

| Thomas, [os Angeles, San Francisco,

New Or leans, | Baltimore, Boston,
Chicago, Miami ja veel teistele Karii-
bi mere saartele,

ST, CROIX

Kaik Virginia saared on mere pdh-
jast Vulkaanilise tegevuse tagajdrjel
kord Giles kerkipud, Turistile on igal
saarel oma lillatus. 1976 aastal asiis
Ameerika need taanlaste kaest ‘ara
ja scllest ajast peale Ichvib siin USA
lipp. Ukski turist et kahetse, kes sin-
na sOidab. KOik saared asuvad soo-
jas, sitfises puhtas. Kariibimeres. Urm-
beraasta temperatuur on 77°F, niis-
kuse protsent madalaim maailmas ja
alaline jahutiavalt paitay tuuledhk
mis. Suvitamise ja ka tOGtamise teeb
mugavaks, 5: piknikulaudadega val-
set livaranda. Nad itlevad, et Flo-
rida osariik on higistamiseks, Neit-
sisaared suvitamiseks

liselt madalam kui teised, Ostukesku-
sed asuvad Christtansted | ja Fredrik-
sted'ls, Iga teine ari. muitih kulda,
prantsuse kosmeetikat, .lohnadiisi,
Shveitsi kuulsaid kelli, Skandinaavia
kuwsat. Kristalli ja loomulikult oma
kuulsat rummj..— ,Cruzan Rum
Tehas reklameerib, ef see on tehtud
Virginia vihmaveesit, mis andvat eri
maitse. ,Sweet water's — mage vesi
on nende saarte suur probicem Kor-
jatakse ja destilleeritakse vihmavett
sayu perioodil, Rurmi tooraineks on

suhkrupiliroo mahi. Siin kasvab ka |.

banaane, sidruneid j ja teisi lounamal-

Eesti naised Soomes:

Veel viis aastal tagasi Hilja Tibar
ja Valentina Mast Olid kaks vaba
naisierahivast Tallinnas. Fraegu aga
elab Hilja Tibar Haapavee vallas pe-|
rekonnanimega ¥ligja ning Valenti-
ha Masti elu jaheb hasti Nivala val-
las uue nimega Hakala. Molemad ko-
had on Péhja- Soomes Oulu linna 1a-

Hoolimata nimede erinevusest, on

rale ja meeste isale eksitus: Hakala

konnammeks on Yioja..,

Koik algas - Hilja! fahtmisest ver:
nasrahva keelt Sppida, miltleks oli. tal
kirjavahetust soome meeéstega. Aarne
¥liojale tui kiri umbes viis aastat ta-
gasi Haapaveele Tallinnast, mille
saatjaks osutus Hilja Tibar. Ka tema
soovis kirjavahetust, et soome keelt

oppida. Aarne Ylioja kut-lesk-oli ko-

he valmis. Kirjavahetus viis 1974, a.
Yhoja teele Tallinnasse. Otsus abiel-

Jumiseks tehti juba esimese] Keohtu-

misel. |
Palve voéimudeie tehti
1974: a. Pirast kolme kuud saadi lau-

tatushiba ja peeti pulmad Tallinnas.

Jaanuarikuus 1975, a. kolis Hilja Ti-

takse suurt huvi Soome. ja scomlaste
vastu. Tallinnas:on naha Soome TY.

|Hoolimata keelte sarnasusest peab
wai | SUISKI -

soume’ keelt'-cdasi Oppima:
Praegu réagib 56-aastane perenaine

sulaselges soomekeeles ilma vd6ra
yaksendita Koos ta. 62-aastase -,,keele-
| apetajaga™,

Hilja ja Aarne Yliojal on  vaike ta-
lukoht Vatyjusiarve looduslikult kau-
nis kulas, kus nad kahekes: elavad,

_Naabrite jargi on Hilja nagu iiks

nendest ja kdik scovivad, et saaks!10728 Sherman Way,

ta varsti Soome kodakonasuse.

algUSLis

—_—_——

~ OLEME SIIN ONNELIKUD

bar Soome. Ta iitleb, et Eestis tun-|

‘kogude. Festis vaga libusalt.

sest St. Thomas’e maandumistee on

uhike, See on tulikas, sest Si. Crorx

suures Hiklemise tsentrumis lahevad

kohvrid segi, mis olevat slatine nahe.
Seda kogeme ka meic, sesf celmistest
lennukitest on da kohvreid, muda
Keeg) el tunnistanud omaks ja minu
kohver @1

Teaduslame kontorisse lJennu ja

kohvri numbri ning palume Sheraton

hotell saala. Kadunu saabus ohtul
paras! kella kiimnel. ja must poiss

pistis -ilma joairahata jooksu, Mina -

kaotasin esimese kokleel pariv, kuna
reisuriietuses ej tihkanud minna.
Lend kestis vaid 25 minutit. Neti
stuardess! segavad kOigepeall omale
joogiklaasi Kust igakord lonksu vot-
sid, kui uue tellimisega lava’ juurde
laksid. Seda ndgin esmakordselt elus.
stuardessid olid selie lihikese ajaga
lisna l6busad ja kaitusid liiga vaball,
Sheratoni hotell koosneb siin nagu

viiest hotellist, a,b. c,d ja c chitus-. | :

test mille keskel on park troopika-
taimétega ja supelbassein. Siin askel-
dab iiks valge peaga taanlane.

Peale rummi om saartel teine suur
loostusharu: léhnadlide, scepide jne.

se Kutilsad kosmeciikatarbed, Terve

hotell. ja teenistujad léhnavad meel-
dlivalt.

kuulsam [6hnadli.
Rummu serveerimise retsepie on

sadandeid ja parismaalasie! on igal

voimalikul juhui kiaas kdes. Heas iu-

ius intmest n&cb hotellide baarides -

ja need on peamiselt turisiid, Ja mis
maksab meie kuulus viski seal? Sil-
man ,Walker’ $1.95. meie Seagram

V. O. Canadian“ 93.95, Mis hinnaga—

muub meie nik oma viski sinna?

Kha Toomberg.

3 a | = Arides on ka prantsu- ~
St, Croix on 6hust vaadates =

(Jargneb)

= Olen énnelik siin, ega taha ku-
husi kolida, titles proua Tibar- Ylioja.
TEINE ROMANSS: |

ko jai leseks, 7
| ,keeleGppija" - Tallinnast — 56.
aaslane, Valentina Mast. Kohlunud

esimest Korda veebruaris 1978, a.

Tallinnas adventikirikus, mille koo-
ms Valentina laulis, Jaakko Hakala
tegi etfepaneku abiellumiseks.

acea kalm kuud. Noorpaaril olf nii
ibmalik kui ka kiriklik laulatus. Jaak-
ko Hakala ristiti adventusku, kuhu
kirikusse ka morsja kuulus, Parast
pulmi laks. aega veel viis kuud ja nij

Rohkearvulise soomekeelse raama-
tukogu t6tiu. on Valentinal juba its-
na hea keeleaskus. Ta iitleb, et pal-
jud eestlased abielluvad soomlaste-

fa, Ta on lesk ja pirast poja surma
ka lastetu.

Nagu Hilja Tibar-Ylioja nii ka Va-

lentina Mast-Hakala iitleb. et |Siin
on hea elada", aga véib-olla kolib pe-
rekond hiljem Léuna- Soome, sest Lin.

nainimesena lahab Valentina inime:
si Taha.

- Paljudel. eesti -naistel on sooviks

soome meestega abielluda, Ajal, mil
»Viru hotelli hakati soomlaste pooit

ehitama, oli soome Postel vaga kor. -

ge kurss eesit neiukeste silmis. Soov
pdaseda lainde. on nii suur, et ka
soome meesturistide aeg Jaheb Nau-

J. Mi

————————

»METE FLU" esindaja. Kaliforntas
Heldia Naelapea Estam

Sun Walley,
191352, Fel, (213) 765 3228,

in ee oF

eae tlre
Zz al
oe |

beret a

l, 87 aastat vana ja tragi..

rai TSR! ARTO Hie Me
. . r “T

médtelnudki valja sGita.—

artes ae OS Paar ee

—F

Tropicana on Neitsisaarte

| Parast seda kui Aarne vend Jaak.
paar aastal tagasi, ta —

oe

La

f2aastane Jaakko kijlastas Tallin-
jMat neli korda. Laulatusluba vottis

sditis Jaakko oma Valentinale Tirele.-

4

ae lige

5 =, peel Sr a :
yn z, mae af am ‘Lr! i .
rae 7 = ee i a) A ee ee
f, a 5 a oar r, _* a -
Be eae pet ie ten antec i ag ar Mit Aang, etre aes
5 [ ee = a eg = L: PO el a ars wr re od rh .
: —_ oe aes TO poe ee a ae eee : .
fi att: at ee ee aa Sal i. he a ee che :

7
cot
fr,

a
. —
ci

7
nf
iT
sit

B

ah
ee

1

Soa

=

ok,

a |
eagle

eo a,

pe ee

a epee
a tein an

=
=p,

afr ur

Sree tar

ee

eid oe ee

con

Lote ee re ee

rn:

“Ty

f
:

ane.

“=e
mi]
Lil

Ser aoa ee

= ees
ean te pen

ae
——

es

Banat

—
wena

aT

-
ia +
=

Faeroe

ro ee
Rg eed eed
Bl eee aes blige

oa
ur Tal

|p! 2 mm ee
PLE ar: n
nz 1 eT

1 it

r -
Sats RU eT AL a iL A Sar
_ ve alee ee 7 7 =17 os
1 - = 2S L Aer “ = rk i = -
mie “ Ph Thee ante a ee a
ro
rr

cles

7
, ry F'+
aad ,

hs

ee : rid, ae net =
a rage noe etd Bee oa

aa
ee

1 —

~navad -tabli|

—«TLSeS,

Yad, agronoc
—yernnad kort

of

Vor
Gusta
(904. a
suure ff
Voru
mise
tee Ta
dusko
mite
soork!
nrakti
jandus

Rapin
fandus
Ritigim
scyjana.,
dusicad
ga. Kad
ies eri
wanisal
1944,
jepaach
abikaasy
lerdis iq
majand
Kartu
1949,

. pereka

tootas

7 195K a

Trios Del

— Katse jaz
—edulatak

Agr. G. §
teiste f
Delh} 34]
66. Eriti
bilar ‘sai
raalvaltts
Cunnusty
1953. 4
na Ighis
»Mulgi",
Aarega of

~kuks mut

KOOgIVET[U
kartulejd
London
Eesti Aurd

W970,
Nullid sutt
konnaga! 1
budes nyt
teadlase 1

- bias) jim.

mist eluk:

‘sSammuiud

kooli ajas
Korp! Rai:
fajinud om
Tanapieva
laskogu esi
slilinaies
satsiooni 'é
maal. Mul

6 Selle abikaa

talu majand
agronoomid
alalistes org

Agr. G. P
sébraliku is
dist tunnust
de keskel, é
nitlevad juy
Kald tegevus

konditku pa

kaastiolised