of ne igal téGp., kl. 9h-5 pL, esmasp. ja | varTOnaz un BR RY > Ot Cait: L a Collection Develo ment. Branch 395, sia, tee str, Order oat A A pore f ,Meie Ein“ joimetus ia talitus Eesti i: Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, f Ont. M4k. 2R6, Canada ® Tel. 466-0951. | } Tellimiste j& kuulutuste vastuv6tmi- eT ™ neljap, ki. 9.h-8 6. Laup. Kl. 9 bot ple p Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00, . 6 k, $13.00, 3 k. $8.50. USA‘sse: 1 a. 1 BRB $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00; Wlemere- | ee ee et” i he 1 Nationale CECTION DES OURNAUX | | Estonian. Publishing Co. . Toronto 3 Nahe Lon val Library yee 1 2 1978 MEW SP ate SECTION | OUR LIFE" — ,MEYE ELUS| |—- Estonian Weekly. Published by } Ltd., Estonian House, 958 Broad: 4 iview Ave, Toronto, Ont: Canada. | | Mak 2R6 & Tel, 466-0951 } —— - | $7.25, ? of Onlario ombudsman" A. | Wizadesse: Lennupostilisa.. | desse: l. a. $25, 50, ‘6 k, BLES, uste xuljel $3. 2. dentide karistomise pdrast Mosdunud’ “netiapiievd éhtul kogunes Toronto raekoja ette tuhandepealine leedulaste pere, kéllede huilgas ‘ oli ldtlasi ja ka méned cestlased. Nouti Victoras Petkusele {a teistete’ dissidentidele raskete karisiuste mara. | : mise puhul vabadust Leedule, Latile ja Festile ning rangete abinovde asutusele ‘yotmist, et. Moskvale. Selleks loci linnandurik Tony ODonohue poolt eite Torotio modisteti hukka Victoras Petkusele ja teistele maaratud karmid ja ebadiglased karisiused. Balti Liidu esimers La. $30.00, 6 k. $16.00, } F 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: [ 11 a. $13.50, 6k, $6.75. Kiri ja lénnu- § | postilisa. UsA-sse: 1 a. $1430, 6k, | Ulemeremaa- 9 3 Kunlutushinnad {tol iihel veerul: | esikiiljel $3.75, tekstis 33.50, kuulu : Leedulaste protestidemonstratsioon Toronte raekeja ees dissi-| avaldata survet linnendukogu resolutsoon, “miles | Laas Leivat oma kdnes noudis 1986. aasta: Moskva oliinpiamangude poikoteerimisi, kultuuri ja teadlaste Va: | hetamise programmide lopetamist. Juudi Kongressi esindaja titles, : P, FE. Trudeauga peavad asuma liksmeciseit kaltsma 'V. Petkust, A Schaxansiit, A. Gingburgi jt. Sindnast | et Kanada parlament ja valitsus eesotsas kommentecrisid Toronto lehed 2. oli niha : PV-s. Toronte Raekoja exes poochumil Malo- . Ontario parlamendiliikmed Las- Sl si Grossman, Margaret Gampcll, lin- nanounik Tony O’Doncohue ja teisi. Seal oli ka Balti Liidu. esimees L- Leiyat, Lati Fideratsiooni esimees t. Kronbergs ja rohkesti leedu uhis- konnas juhtivaid tegelasi. | ' Teadustaja pri. Kuraite markis, ef leedulased-on guvs oma sOprade aga kogunenud - gelleks, et prolestec- rida leedu vabadusvditleja Victoras Petkusele ebainimliku ja cbadiglase karistuse maaramise vastu, Sammut protesteérida ka teistele -dissidenti- dele A. Scharanskile, A’ Ginzburgi- le ebaGiglase Karistuse maaramise vastu. Mele el tee sellegal venevas- fast propagandat, sest mele avalda- ~KAKS EESTLAST TUNNISTAJATEKS — PETKUSE PROTSESSIL | STOCKHOLM Mele Elu“; kaastédlisel?. — Viktoras Petkuse tile mdis- ieti kohut Vilniuses ja tunnistajateks olid ka kaks eestlast — Mart Niklus | ja Enn Tarto, mélemad Tartust,- Eestlaste valvajatena olid kohal KGB | Tartu osakonna tootajad Kalev Vahe ja Hilda Lillemaa. Enn Tarto deklareeris, et.ta keel- dub tunnistamast ja vastamast kiisi- mustele. Mart Niklus aga andis iile vaate oma tutvusest kaebealuse. Pet- . kusega, ronutades, et selles ei olnud midagi seadusevastast. Talle kiisi- musi jeedulasest kohiunik Ignatas ei-esitanud. Nikluse ndudmine, et tema sonavott tolettakse ka leedu keelde (kaasasolev tolk tolkis var _ovene keelde), likati tagasi. _Enn Tartot ja Mart Niklust ei las- tud enam kolmapdevasele: kinnisele - kohtuistungile | motivatsiooniga, et nad on juba tunnistanud ja neid po- le vad. Koilmapaeval kogunes 30 inimest _ kehtumaja: ette palvuse pidamiseks | Petkuse eest, kes on katoliiklane. Patkust .siilidistati Leedu Nouko- sude kriminaalkoodeksi paragrahvi- ‘de 68, 70 ja 112 jargi, mis kénelevad noukogudevastasest propagandast, ndukogudevastasest — organiSatsioo- -Helmi Méelo surnud Esmaspieval 17, juulil ‘kell 8.00 suri Blackebergi haiglas seltskonna- iegelane ja kirjanik Helmi Maelo. - Leinama jaid abikaasa Ba lapsed pe- rekondadega. ‘Helmi Mielo (neiuna Pett) siindis 13, aprillil 1898 Elva vallas talupida- _ja tiitrena, Ta vottis kogu oma’ pika alu jooksul aktiivselt 'osa eesti po- Hitilisest ja seliskondlikust fegeyu- sest, oli Tartu Linnavolikogu liige ja ajakirja.,Eesti + Naine“ toimetaja. | Helmi Maelo. piihendas eriti ener-- piai nais- ja karskusliikumisele, soo- ritas kénepidajana arvukaid reise kodumaal ja valismaadel. — Seltskonnategevuse : kérval joudis Helmi Mielo kirjutada arvukaid teoseid, nii lukirjanduslikke ‘kui po- . pulaarteaduslikke ja poleemilis!. ; (EPL) me sel vabal maal ainult oma Koda- ‘10. juuhl viibis kohturnumis 42. jsi- Jargmine koneleja ol mkt seisukonhi., . . | Gntarie ombudsman’ Linnanoumik. T. O’Donohue luges loney. ctte resolutsiooni, — Ta markis, et viibis Kanada ad- milles rohutali, et Toronto linna- vokatuuri esindajana N. Lidus, et noukosu lunned sugavalt Kaasa iee- uurida: dissidentide diguste kisim dulastele, kes. protesteerivad leedu-|si, Paar nadalat tagasi ta oll Lenin- lasele Victoras PetkusSele ja testeic|gradis ja. sai seal kokky ‘paljude dissidentidele raske ja ebadiglase | juudi’ jt. dissidentidesa ning ta karistuse midramise - parast tesude!kuulas nende kaebusi atts seletusi. eeshuamis Kanadas-eaa ithelg! vabal| Esilas-onia néudi sed Nv EiiGu Vo. maal. ei. ole karistatav kKuriiegu.) mudeie, Avyaldavad ka protest A. Scharans-| Nad riGudsid N. Liidu voimudeli kilé, A. Ginzburgile 3 a teistele raske | dissidentide olukorra parandamist. Arthur Ma- ‘karistuse: mairamise’ pdrast. Reso- Lépuks juhtis. tahetepanu, et ka Ka- lutsioonis nimetati veel Leedu, La&ti/nadas on olukorrad muutumas. ,,Su ja Eesti cbadiglast okupatsiconi ja; ni pealoimetaja P Worthingloni. ja Helsing] leppe rkkumisi,.T, O'Dono-: vaijaandja D. Creightoni vasiu ala- tue l6petas: Leedu, Lati ja. Eestijind sividistuskampaania niitab, et peavad saama vabaks! ajakirjanduse vabadus on. sellcl va-. bal maal kadunud. Meil tuleb.vdi- | delda ‘itheskoos ebadighuse vastu’ N, {Liidus ja ka Kanadas. Pikema kone pidas - _ Baltr Litdu esimees Laas Leivat. markides muuseas, et Balti rahvad voitlevad “oma riikide iseseisvuse ces SI.- . . -Kiisime, et miks vee paljud aa nest teevad kdik, vabandada Moskva ommunistlikku lerrorit, ‘nist osavétust ja jnoorsoo. kl Ibcli- tsenstturi ja vaikerahvaste eksplua- ‘sest rikkumisest”, mis tahendab ho-jtecrimist? Victoras Petkuse asi de- -{ moseksuaalsust, | Viimane siilidistus | munsteerib J. Stalini: ja on ‘ilmselt juurde poogitud, et! pit: clema kadunud, kacbealust rahva hulgas teha ebapo-| Sovetid teavad, et Victoras Petkus pulaarseks, Eesti Vangistatud Vaba-|0M stimbo!, mis valmistab N. Liidu dusvéitlejate Abistamiskeskuscle}/¢ tOsiseid -raskusi. Balti rahvad saabunud informatsiconi kehaselt seisavad. eesliinil, et. nduda orjasta- ajyastul, mis toimus Petkuse protsess kinniste|tud maadele iseseisvust ja vabadust. “ste: taga, Protsessi esimesel paeval Victoras Petkus oli uks eesrindlik }nende ideede ‘eestvditleja. Meil tu. lecb mojutada Kanada valitsust,. et Kut. Viktoras Petkus toodi siiiidis- tusakti ettelugemise ajaks kohtu- ruumi vangivalvurite vahel seljata-| ha aheldatud katega. Ta eitas esita- tud siiiidistust ja nimetas protsessi. jeb taita oma rahvusyahelisi xohus- usd, 1. Tuleb - ‘sekkuda Victoras Petku. | se ja teiste asjasse ning astuda val Latlastest esines tunnistajane Ints|Ja nende kaitseks. Calitis Riiast. Eesti tunnistajaid ta-| 2. V. Petkusele ja teistele tuleb heti teistest eraldada, Nikluse — ja|Pakkuda immigratsiooni voumalusi Tarto protesti tulemusena paigutati| Kanadas. nad lépuks teistega samasse tunnis-| ‘3. Kui necd’ abindud ei.anna tage tajate ruumi. Mirgi, sits tuleb kaaluda raskemate Protsessi alguses tekkis millegi | Surveabindude tarvitusele vStmist. parast segadis ja vilvitus, Seda se-| Siia kuuluvad 1980. aasta oliim- letati sellega, polevat kohale ilmunud: . kultuuri -vahenduse _ programmide Viktoras Petkus, 49 aasta vanune lépetamine ja teadlaste vahetuse filoloog; uskhk inimdiguste aktivist, | kaotamine, on varem ‘kahel korral viibinud van- gistuscs 16 aastat, Ta on alla kirju-| . tanud reale avaldustele-ja protesti- dele, Viimastel aasiatel -on teda’ pell, tika lipetamine. | Selle jarele véttis sGna KGB poolt tagakiusatuna’ mitmel | kes iitles, ct ta ioetab Koike seda, | kotral yahistatud. -Kui -novembris!Ta avaldas’ imestust, et Helsingi le-| 1976 vile isiky poolt loodi Leedu Hel: pe iildse allakirjutati, kuna N. Liit singi grupp, valiti Petkus selle esi-|ei pea iihtegi lepet. Oleks vajalik, et meheks. Grupi. poolt on koostatud (Jarg Ik. 2) kiimmekond laande joudnud doku- 7 _ menti inimdiguste rikkumise kohta. | 7 eer nn eon Kolm neist puudutavad eestlasi —|,MEIE ELU“ TALITUSES | Ua Pork Enn Tartot ja Erik TORONTO. EESTI MAJAS MUUGIL amit. retKus arreteeriti august 7 ‘S| WINTARIO ($L.00) Mart Niklus, 43 aasta vanune or. THE PROVINCIAL (5 OD) niteloog, iniméiguste aktivist, mdis- LOTO CANADA ($10.08) - teti i 1959 viieteistkiimne toto ladnde | LOTERIIPILETID. (a arg tk. 2). 1 EESTLASTE AJALEHT PAGULUSES Sécond Class Mail Registration No. 1384. | Tol, praert G. Pabm, | Sanomat", kes peab voimalikuks, et, ‘kkassas ‘mees, umbes: 30 aasta la tuletab Moskvale meelde,-et tu-|. ef kork- tunnistajad | plamangude boikoteerimine, seniste : Praeguse detente polii- § . Ontario parlamendiliige M. Cam- : jan iereanienereesiaaevaracaieie 3 | Toimetajad: Hd. Rebane ‘ja S.J - ft Veidenbaum. | 4 Toimetaja New Yorgis B. Par | f ming, 473. Lubmann Dr., New Mil 9. i ford NA, USA. Tet, 201) 262.0773 ' wikTE ELD" valjaandjaks on | | Eesti Kirjastus Kanadas- Asut, A, Welleri sigatusel 1950. XXIX aastakiiik © aoe “ ne al A “a area, a =! 7 t ae . = = . 1 ye Le . deus 1 . a! ate A ee . Le i ih PR ge, are OE reece rss Ph Be scares Se SE agageanseas ee ee are ee ae Aas ee ea eee =, eal eae sella * . eee. . _. some a | Ln 1 Can ——-= Loe meer, | 1 ee nor le tee he er : 4 - wn he ate ee feb ae ata a eae poeta i Ls cae Meme ates ie, hata te rs ec ment . ail a I. : - wn ee 4 ag i : a =) . “oo. hee a oe sae 8 _=' 7 . T By Be, a. . all ms ee See 1 ee ee ee A ee, | el =. ". - ns i Ms le il ‘a “rs . “ 1. . rn a = r a . ea Fovecene! 1’ - peti ro ‘=the Fe . a, a =. rs re, a as ee o— =e are 7, oe eee ait q ar eo Pe eT ey pos wu . ou - ' H wee . 7 . ‘os . : a . = r . . et . re wee OT og aS of “ "pot ah . a. . . . ee he *,...., -71.! 1 oF fem rH tt tees 1 Pere ee ae ee ' . * r . aera ie ee shel oe ee ot ! sree oe be Ce ofa ee ere oe. we ee =! -_ai L of Oe es oS a a ale ar hen tae el a vr = = en - oa ri 2 ar. . rs . ee " poet P's re a Se tele va: : Sno eh my aes - ISSA L, 7 eee! ty ‘ os tates ma an coe ie BULA we "4 Usuteadusliku Instituudi Sppejéud ja Gpilased: Istuvad, vasakult: Juta Némmik, Aino Mannistu, dr. Roman” prace, Kart Raudsopo, pref. Arius USfbus, mag. Rudolf Kiviranna, Olvi. Pint Kersti Pinna, Scisaved: Ulo Soar, Edgar Pthu, Elmar Varvet, pene Aliosaar, Hans Kivi, Martin Jéei, . Albert Roost, Kalie. Merilo, Walter Taal, Arnold Talistu, Eval Liles Vaimo Kaldma, Tarvo Kags, Tit Tralla, Elmar Ku- mingas, William dives. °° 2 7° 0 ee. | | | : , Foto — O. ‘Haamer ~KANADA SOJAMINISTER ~TAGANE JAS ERIUKSUSE TEMA | oa . _. aigulat akse- rligemendi . : Kanatla libearalide vahitsuse sdja- ’ " paat. tugevasti lagunemisseisudis minister Barney Dansonile ei ‘mee!- ber. : : | : Mmimster Sarney Dansamle ¢1 ‘me VTantauneli am Be Beuenin ote: oleva laibaga, teaiab ajaleht ,,Turun di Kanada nn. Airborne’ lennurii- Teatavasii on Barney Danson uks’. gement, Milling ioodi aasta tagasi nest Kolmes| N. Litdu EN SPCTAIST ; co ee a eS 6Saatsil peamunister PE. Tru- paadis leitu on pitidnud Souda kas lema atausest asukohast. Laane-Ka- deaud i971. a. tema Venemaa kilas Soome vdi Rootsi. - a pnadast Ontariosse ja asetati Quebe- sical B Danson vitbic ke N ity Kahemeectriline uminipaat sisal- ol" purile Petawasse, kus puudub “ameastieks ninctatud Norilekis das rolikesti varustusi — mehel oli lennuvalt ning riigemeni on oma Kaj ajakirjanduses -luletati cashctie Adiker, komipass, “uk rite fenmukitest, mitusada miili comal, et Norilsk oli paigaks kus Kavitati eid ja isildikku” varandust, mis| |B, Danson andis jutuajamise iihe- Balti ia Poola olivitsere, tic avatdac: naib viilavat asjaciule, et legemist | je lehele, kus miirkis, cl temale ci ‘sid B. Danson, dr. S. Haidasz ja W. a ettevalmistusega pikemaks me-) snceldi- vatiised elfityiel': ' welch magu on | Deakow »foronto Staris" dicnduse, rereisiks. eda langevarjurite riigement. Ta: kus. seletasid, et Kanada} iuleb Op- Yoendoliselt aleas reis kusagilt | Villus, cL see rligement tibeb laiali| pide venelaste Péhjaaladel, nagu Eesti rannast, sest leidude jarele oni saata. Riigemendi tiem. Jacques Norilski, valjaehitamisest ja ajaieh- sacome vGimud -kindlaks teinud, et, Parnchaud omakorda kritiseeris sh tede jutt, et Ghk Norilskis olf valja- Vanises oli | jaministri yaljendusi ja Jeidis, et kannatamatu, sect iga Jabidatais kui sdjaministrile ei meeldi séjavae: mulda sisaidab seal havitatud palil- — Isikut ei ole ‘olnud voimalik | slittixsused, sis see tuleb rumalu- ‘tiliste vangide daipu, on Norilski Eesti pogeniku v loip Scome ronnes- STOCKHOLM — Turu skiliirides Tammisaarele whuti randa lommi- el ee ee ee ‘iilem ium: eestlane. lidentifiiseerida on ajalehele ittelnud | 5¢St, Sest iga vactiksuse eesmargiks pracguste elanike: solvamine kes patitseikomissar Erkki . Katila S00-f0 moodustada endast esmaklassi-. ; Kania: kiilalisi basil kostitasid. te keskkriminaaipolitseist, kes Ji-| 1iSt eliiitiiksust. 5 | : RB, Dinsoni peéti iiheks P; E. Tru. sab, et mehel oli taskus mingi Eesti] Selle tulemuseks oli, el rugemen- deau néuandjaks, -et sOlmili vastas- Raadio ja Televisiooni identifitsee-i di lem J. Painchaad kutsuti Otta-|tikune- sdprusprotokell N. Lnduga. rimiskaart, millel aga kauase vees li-} wasse, kus sdjavagede staabitilemal Arvatakse, et) Petawawas asuva rib gunemise iétiu nimi oli ara ubuiud. oli temaga kahetunnine jutuajami-[semend! Jaialisaatmise peapahju- Lahkamisel on kindlaks tehtud, et! ne selle tulermusena admiral R. Fallstseks on, liberaalide valitsuse mecl- mees on surniud 1 juba mésdunud sit- | lagastas J. Painchaudi omalt kohait|dida tahtmime Quebeci separatisti- sisel, ja tema asemele midrati uus rilge- dele, kes Iclavad, et rlizement toodi’. Identifitseerimiskaardi jfirele voib mendi tilem, kelleks sai kolonel| Ontariosse selieks, et rakendada se- arvaia, at pogentkul on midagi iege- Kent Forster, a paratistice Ve Stu. mist olnud Tallinna raadioga. Seal] B, Darison seletas ajalehtedele, et muidugi teatakse, kes teenistujaist| Kanada iihiskonnas alluvad sdjaviie- on kaduma liinud ... (EPL/MT)}. | lased tsiviilvoimudele ja sclleparast Vello Salo a pdcse” Eestisse Preesier Vello Salole on uks Ees- lisse suletud, nagu ta mone pieva eest Helsingis koges. Kuigi ta méé- dunud aasta oktoobris sisse lasti ja radses juurde kirjanikele ja vGttis osa peapiiskop. Alfred Toominga matustest, ei lastud. teda Helsingi sadamas: Tallinna laevale — nagu- selous Moskva otsesel korraldusel. j| Vello Salo‘oli tadtlenud soome a) reisiburoo kaudu. tavalist liihikitlas-— q{tust Tallinna koos soomlastega. Na- See : ‘eu nende reiside kord on, vottis rei- ‘sibiiroo passid viseerimiseks oma ~ katte esmaspdeval ja reedel sai ta selle tagasi kods sissesdiduloaga. Sa- damas aga laeva passikontroll - jet- dis, et tema viisaga ei olevat koik korras ja teda laeva pardale ei.las- tud. Noukogude saatkond andis se- letuse: ,Kahjuks saabus valisminis- teeriumilt korraldus Teid mitte sis- 'se jasta. See taihendas loplikku jkeeldu Eestisse padsemiseks. | Dr. Salol suri hiljuti ema ja. ta taoties siis Noukogude saatkonnasi Ottawasi luba maiusele sdiduks, iB Esmaspaeval, 31. jaull toimub Eesti Majas kell 8 pl. NOCRTE SELTISKONDLIK OHTU. et veel kord kokku saada meie s6pradega Rootsist ja Saksamaallt. Kavas ettekandeid ja valguspilic ,Koguja U" maailma laagrist.. Tantsuks mingib ,,Kaja” orkester. ‘Sissepaas valiskilalistele tasuta | “f ja ,amadele” vaike tasu kulude Katteks. : WALT, med I OO: Oh ag ilah I AIIEIIBIIML: TT nL at at tee te be nS ae FOTONAITUS | ‘Teema: Kalev-Estienne voimlejad ja Toronto ywalerscaps’, Fotograal — KARIN VAGISTE ,,Galiery One“ — asub Forest Hillis | Learning Resources Centre, 666 Eglinton AYE, W, Fotograafiga kohtumine 31. juulil ja 22 augustit Ohtul kL. 6.30—I0 p.m. Fotonditus kestab 26. juulist —- 4, dugustini. | aE Te ee A we: Heuveseavaoiaaiaainaaronionstosasesesenetste aus sarsarveer ano euseN da ape el antuc.