ONTO EESTI . bAKO GUDUS — Ave., Toronto 6, Ont. taja ©. Saraoja_ ornciiffe. Ave, ronto 6, Ont. mel, 463-6223. ° |, 11, oktoobril kell HW JUMALATEENISTUS,. . Sepp ja jutlustaja E. JK TORONTO | | 'DRESE KOGUDUS - ja Jarvise nurgal ija Andres Taul o, Ont. M6G 3K6 Frank Cresc. © 524s, ‘Airik o23- lie. : okt. JUMALATEE- | | il hommikul, okt, JUMALATEE. — -4-p.L‘Peenib Usutea- . | Albert 7 udi. lépetaja 8. okt. Wils on-Martson —- sop- carl-Otto Mirtson ore. . 5.. okt.. LOIKUSTANU- AVATEENISTUS kell. aud.: Kirikus ja kehvi- . ansambel - Jaaniku, a Mitt, _ KONETUNNID teisip. 8 kirikm -kiarkambris, _ Jf EV.:-LUTERI USU GUDUS TCRONTOS Pleasant Rd., Toronto — . Kiriku tel, 483-5847 - Oskar Puhbm nick Crés., Toronto iL8,°* tel: 483-4103 [ANUPOHA S. il. oktoobril kell 11 | ulauaga. Teenib kogu:.- 7 a: Organist R. Toi. Kell Laikve —. f]00t,. Pifbli-. ~ 0 ‘Tomm.. PiiHapSeva- ring: -kokkutwlek kell § -JUMALATEENISTUS . okt, Kell 11-homm. dr. siifnipdeva puhul, -Esi- pila Segakoor, Nodérte- . g, Cantate Domino, To-. | Meeskoor. Solistidena: Bberg. ja. Heinz Riivald. Charles Kipper ja Ro- Dreti) Charles Kipper ja i. ' Leerfeetsed ja. pita: AVAL uM, ALATEENIS : 1D. 25. Kell 12 eiE 45 M. KONETUNNID: teisi- eljapaeviti kell 6-8 oh- jal Rokkuleppel: “EESTI BAPTISTE "KOGUDUS —— Broadview. Ave. Fel. 485-0639 astor K. Raid ards. Walkway, fale, Ont. Moy 4T9: el, 499-6488, USE KUULUTUSE®: d ial pithapieval ell +, WHLD 1270 ke, | 1, okt, kell 20.15 hom. spievakool.’ Kell 1 JU: - NISTUS. Kioneleb H. EL- | tshellol. Kell 6 6. tun 7 K. Raid. Solist Senta RONTO EESTI EELNE KOGUDUS | rybs &8 Davenport. Rd. staja Allan Laur, Ve, : Unit 50 Thornhill, | T APA. Tel. _ 889- 8173. ) “okt. kell 7 8. - PLIBLE : . “Mart Leesment: kone- | | _,Efesuse Kiri‘. AL. okt. kell 4.15 pl. pii- nt lastele ja tiiskasva- JUMALATEE- 2 Dl. oneteb Allan ‘Laur. Lau- id. ‘ okt. kell 7 6. PALVE. oa - Mi siigskulla : stinnipdeval ‘Eesti Naisselts - KONTSERT-. SENISTUS kell-21 hom. ".sunnitddlaagrist. peale > arreteeriti . da, kui Sergei Soldatov loobub . oma demokraatlikest veendumus- ‘test..Eitava vastuse peale viidi isa ausustis 1977 tagasi Mordva. sun - mitGGlaagrisse. Aleksander Soldatov taotleb luda. _ valjasOiduks ‘oma . vanemate, Ser- sei Soldatovi. ja Ludmilla Griin- bergi juurde, kes asuvad Munche- Karpov voitis ) esimese matshi- ROOMA - — Merlandos, liaalias, - atpas male’ maailmameistri matsh venelasest maailmameistri- Anatoli Karpovi ja valjakutsuja juudr rab- ‘vusest vene pagulase Victor Kort- ‘shnot vahel. Esimese matshi -vdol- tis Karpov. méSdunud_ neljapaeval. Maailmamerstritith parib see ma- esimesena saavutad vestata, Praegune maailmameister Karpov on 30-ne ja tema valjakut- - suja Kortshnoi 40-ne qastane, Siigishooaja esimene koosviibi. ‘mine kohvilauas on neljapieval, 15, oktoobril ‘algtisega kell 2.30 p.1. To- guures .:saalis, millest kiltwhi Jjiikmeid ja kiilalisi palume osa votta. .Osavotumaks ltikmetele 4 ja kilalistele 5 dolia- Th | “Sih atus | N. Lait dhvardab Poolat ndljage _ VARSSAV — Poola kommunist- Tiku partei poliitbiirao luge Stefan Olszowski hoiatas televisioonis, et N. Liit véib lipetada igasuguse ma- ecloleval ahvarduse tustdd ej lope. Selle. _ teostamisel voiks olukord -elatis- | larvete atal yeelgi kitseneda. : a tahistada | : ternational 3 | Thomas Hammarberg ja Internat-. -rootslanna Britt Arenander, tulnud = Natalya: G : kes oli Helsing kokkuleppe tatt- | mist jélgiva grupi lige ja hea sOber lavastatud =~ provokatsiooni - abil. Paieutati. Tallinna keskvang- das samasse ‘tegijatega, paljaks ré0visid ja. tal - —mmurdsid, mis halva arstiabi t6ttu _ Tasti valesti kinni- kasvada. Juunis kdeluu: - VABA BESTLANE telsipieve, 6. set — Tuesday, October 6,198. i Kijak j ja inimbigused Torontos anutlusaineks Arved Viirlaid esines rahvusvahelisel kirjanike kongressil . Miédunud niidalal toimus. Torontos rahvusvaheli ne. kirfanike. kongresg . The ‘Writer and. Human i Rights in Aid of Amnesty. International*: (Kirjanik. j inimoigused Ammesty International abilistena)}. Osa-. vOfjaid ‘oli 80 Umber, nende bulgas balti rahvuste esin dajana kirjantk Arved Viirlaid, kes oli ka. moddunud neljapaeval ida-Euroopa piirkonna Osavitjate hulgas oli rahvusva- ” heliselt tuntud kirjanikud nagy saksa-luuletaja Hans Magnus. Ene: zensberger, Yehuda Amichai lis- raelist, venelane Vasily. Aksenov,. laudkon nayostilse Mikmeks, - AA NS Seca pie ya kellelt- vGeti: tdnavu N. Liidw: ko- © dakondsus, venelane Josif Brosd- ky, amecriklane Allen. Ginsberg, inglane Alan Silitoe; aimeeriklased | Susan Sontag ja William: Styron. _ Kongress algas: juba teisipdeval, 29, septembril, kus. 30 rahvus- vaheliselt tuntud kirjanikku esi- tasid oma t0id Harbourfrondis, ametlik avamine, kus sissejuhata- vad sOnad titles kanpréssi’ auesi- mees tshehhi rahvusest kirjanik ja. iilikooli professor Josef Skvorecky: Teised sOnavotjad olid Amnesty In-. © | | peasekret&r rootslane sionaalse P.E.N. keskuste . presi- dent rootslane Per Wastberg. _Avamisele jirgnes: siimpoasion sThe Writer and Human Rights" co , (Kirjanik ja inimOigused) ja parast lOunat samateémaline Jaudkonna- vestlus, kus .Ida-Euroopa ulatuses vaatasid inimCiguste jane H. C. Buch, Venemaalt valja Gorbaneyskaja, M.- Niklusega ning. teiste eestlaste- ga, Edasi tshehh 2, ‘Tomunova ja eestlane A. Viirlaid.- ; Neist B, Arenander tegeleb Am- mesty International juures ja on worinud ja kirjutanud N. Liidu _pohiseadusist, Teides et Stalini oma: andis suuremaid vabadusi ’ kirjanikule kui :praegune Brezh- “nevi. oma, kus kirjanikelt.nOu- _ ‘takse . aktiivset kaasatOdtamist parteile, mis vob logjale alls komistuskiviks.. A. Viirlaid: vaatles ‘Baltimaade poilittiliste olude aspektist maailma olukorda. Ta meenutas N, Litdu koolides olevat polittilist kasvatust: ‘ja oma kogemusi 19-aastase nooru- kina: NKVD-s, kus talle: selgeks tehtt kommunistidé ‘maailmarevo- jutsiooni idee ja eem&rk, mille areng on ilmne praegu ‘kOikjal maailma - rahutuskolletes. Balti tahvad.olid esimesed N. Lido ag- ressiooni .chvrid ja teavad paremi- ni, kui inimesed siin vabas ‘maail- mas, mis on inimOiguste rikkumi- ne ja kes on olnud ja on pidevalt suurim inimOiguste. Tikkuja. Kuid - Eestis toimub vaimne vastupanu, mille motoks on: ,,Keelata sOna ei gaa, surmata .s6na ei saa! (Aval- dame A, Viirlaidi ettekande oma jargmises numbris). Reedel. esitas: Michael Scammel rapord: keskuste vOitiusest vangistatud kir- . janike eest. Kongressi korraldajatg ja Amnesty Internationale poolt — oli otsustatud liksmeelselt valja as-— ‘tuda, Need on argentiinlane. Haral- do Conti, egiptlane Ahmed-Fouad Negm, tshehh Vaclav Havel, kes koostas Kuulsa Charter 77, lowna- atisane Donald Fransisco’ Matte- ‘tshiillane. Jorgé. Maria Soza, ukrainlane Vasyl Stus ja hiinlane Yang Ching Chu Taivanilt, - Kongress. katsus Wibi suruda rb "tet, et kongressi' kuus. laudkonna- -vestluste liikmeskonda saaksid iga-. -tiks veel the vangistatud kirjaniku sellele nimekirjale Hisada,_ lildarvuks 13. tastes Algatus tehti veel tihe. venelase ja kunbalase juurde vOfmiseks.. Kui kuubalase Armando Vailada- rase nimekirja votmine ei lahe [8- ‘bi, sits esitatakse temale toetuse nOudjate .poolt. margukirt otse Castrole. Kuubalane on vanglas olles miutunud taielikuks invalii- diks.. Kongressi sOnavéttudest val- jus lootus, et ku: saaks iiheg: van- gistatud . kirjaniku .vabaks | oleks kongress oma iilesande: taitnud., ; Reedel . oli koloniatism, kirjanikud ja terrorism) ja .,Kurja- nik ja aktsioonid® (ajakirjandus -ja Inimdigitsed, teHimuskirjandus, kirjanik ja revolutsioon): ,Laupae- va ennelOunasel kongressi! arutle- otukorda saks- Internatsionaalse P.E.N.. | landkonnavestluses | teemadeks ,,Kirjanik ja uhiskond™ ‘(soleeritus ja eltit, Doone on on oy ne Cher Sa wo : oe ies Tee a TTD on DO . er ra . 1 te ae i . _ oe . Oa oe Tee oa ee pp : wat niiaaion a an ae reir 7 “LH et va, 1 z = = ws 1" " Tones mat a 7 eye” . . aan a ah . on mae Paha er ee eT b a 7 eee) . . 1 ‘ - une = nn Py ss eaten ayy 1) “aa 7 menertye a eager sae he : Beate ' “ARVED VIIRLAID tt surve vorme nagu salliniatus, tsensuur ja eresetsensuur vanegis- tus ja maapagu, millele jargies simpoosion kirjaniku rellist. — -Lisaks slimpoosioneile ja laud- konnavestlusile. esitasid kirjanikud. Seda esitati dra- oma loomingut, matiseeritult .,,.vangistatud héilte* loomingust, kuna Kongressi -vil- mase] pSeval. olf jadina-ameerika kirjanduse ja muusika’ pealelOuna ning Ohtul kontsert, Avalikud kir- janduse lugemised toimusid veel esmaspieva ja telsipaeva -Ohtutt Harbourfrondil, Open Letter from the Estonian | SSR, 40 eesti kulinuriisiku ava- —tika kirfa, mis on avaldatud USA _ajakirjas ,,.freedom Appeal";- Seda japati kongressist osavotjaile, Arvestades - Kongress | sisulist Vabadusvoitlus fanisuga rikkus ja osavOtjate rahvusvahelist ulatust,. cli arusaamata, et oli ara jaetud selle meediale avamine, mist6tiu seda siindmust vaevalt margati Toronto ajekirjanduses ja televisioonis:; TFekih kusimus, tis Kasu oli nadalasest jutust, mis sein- test viljaspoolé ei ulata. Kirjani-. kelt-eeldanuks, et nad teadnuks, et Kirjulatud sona jaab modjuta kui mitte raamatuna lugejaini ei jOua, Alles avaliku diskussiooni avalda- mine vor selfe ‘kommenteerintiine. andnuks Kongressile ja selle. nOud-. ‘mistele ’ kaalu. Koneressi puhuks triikkig EKN © Teataval maeral oli mirgata, el kuigi rdagiti palju vangistatud kir- janike -vabastamise aktsioonidest, siis nende all mOeldi rohkem 144. - nemaailmas vangistatuid kui N. Liidus, kellest. nagu katsuti mOdda minna, _sitsioont (Dolin ja Tol) | kommenia atorina. —- = a8 39 = EE $a] andil ‘MAARJAMAA kirjastusel ilmunud raamatud miitigil Vaba Eestlase talituées | Sort Uluotsa »Hestlaste Tepingnd vOdrastege xO Lik. Maasing Wari Toonela joelt« eee _»Pliridete Pyydes* a 426 poety estoni“ — eesti funle antoloogia italia keeles 6.30 _ _Kalju Lepik — Death has a Child's Eyes |. ----. 4.20. : Salasoo ja Salo - Vilis-Eesti perioodike, , - .. ¥, Salo — Rik ja kirikud | Anfihraag zu der Etnischen Sprach (Esimene kaise eesti Keele grammatika ja sinaraamato koostami-. seks. H. Stehit sulest aastal 1637) .... Reedik Wiiem Wihnanni »Valmid" Hi. Sala — Eesti yanem Mirjandus | Blaise Pascal — Mitted - _ Antonio- Possévino — ‘Kiri Mantova bertsoginnsle | | - Arne Vihalemma -— Kunstnik eesti kirjandases - eA ee Aarand Roos — J uutide koniugas Tallinnas | | i Hlona Laamnan ~— Us i lisna s herge balgus (ualetused) »sa0 ILMUS ‘lea wy KEVADE ‘Saadaval »VABA EESTLASE“ talituses la kooliGhtate Kestl ; : Majas raamatute. mittigilaual. HIND $6.00 — postitee $6.50, Tonneau hele loner EKK konisertide juubeliseerio algab EKK juubelikentsertide seeria. algab 18. oktoobril. Esimese kent. 7 serdi sisuks on varske eesti helilooja Peeter Tammeara helitoade kont- sert. Kontserdi kavas leidyb kolm ulatuslikku helitgéd, mis keik on val- - minud 1930, aastal: Sonaat viiulile ja klaverile, op. 15, Klaveritrio op. 17. 4a ulatuslik soololaul ye chant de ja pitié‘. Peeter Tammeara on lépetanud Toronto Kuningliku: Konservatoo- riumi klaveri (Kabalek) ja kompo- -aladel. Kompositsiooniga on Tammearu alystanud juba Gige varakult, aga ta on aktlivne ka muusikajuhina. ning munsikakirjanikuna-raadio- Varskelt on Tammearw kutsutud veel Toronto Kuningliky konservatooriumi Sppe- juks. “Asja méédunud ,,Loomingu- . pdevadel’ ta roéomustas koiki ‘mo- Uus algatus Stokholmis loppes menukalt STOKHOLM (EPL): — Kunagi kaesoleva ansta kevadel tuli frene Kiiskil Stokholmis uus mite, kuidas rostslastele tutvestada Eesti ja eestlaste probleeme, Ta riiigib ‘sellest: — -Mitmel pool on korraldatud » Rock against racism“ ja-sarnaseid ritust, Miks ei véiks vabaduse apelli kombineerida tantsuga? _Réfkisin mOne Kassari rahvatant- Neile - sugrupi -inimesega . sellest. meelidis ka see idee, ‘Siis arntasime Ida-Euroopa soli daarsuskomiteega poliitilist os2 ja 12. septembril katsetasime se- da ideed Norrmalmstorgetil. Kuidas. see valja kukkus? — Minu arust laks vga hist Keogu aeg oli rohkesti inimesi tim-. berringi. Tants meelitas: palju_ ini- mest kohale ja koos tantsuga ei muutunud polttilised vabaduse apellid ka liiga raskeks, | Kassari polnud varem_ siigisel-1 veel kohtunnd. peda arvesse yot- 83 hvrit t pommiplahvatusel Surm | ia terror Beiruti ‘tes {Bks esimene stigisene estnemi-. ne vega hasti. eestiast. Peale selle peatus seal paarsada rootslast, kes huviga - vahvatantse jalgisid. _ Valjuhaaldaja juures oli laud -raamatutega -ja aidkirjadega. Seal ot kogu aeg ttmber .paiju rahvast, kes ‘tahtsid informatsiooni saada. Raamatuid ja Tinnamérke miii- di.170 krooni eest.ja peale selle laekus Korjandusega 580 krooni, miilega kaeti kGik kujud ja -millest ‘jai tile veel paarsada krooni vaba- dusvOitlejate toetamiseks, Gsalejad ja pealivaatajad jaie . ilmselt tivitusega vga rahole. Miks’ mitte .korraldada sarnaseid liritus, ka mmujat Rootsis?: | tdnavatel BEIRUT —- Beirutis, Palestiina. ‘YVahastamise Organisatsieont pea: korteri piirkonnas, toimus jarjekordne pommmiplahvatus, mis esialgsete amdmete kohaselt néudis ohvriks 53 inimese elud ja tekitas seuri ‘Tnta- teriaalseid kahjustusi, Surmaohvrite ary on kindlasti snurem- kena osa ohvreid on koristamata: rusude alla maetud. Haavatute arvo arvestatak- se tines 300-ie, Pomm oli paigutatud iihte tBna- yale pargitud autosse ning asja- ‘tundjate arvates oli see erakordselt. tugeva lOhkejOuga, sisaldades um- bes. 100 kilogrammi diinamiiti: - Uhele’ televisiconi Saatejaamale. - sagbunud kéne kohaselt yotlis -- Peetri kiriku leer -pommi paigutamise enda kanda parempoclne organisatsioon, | kes - taotleb Liibanoni vabastamist vOOrastest elementidest, kuid Lit-. banoni peaminister Wazzan on ar- vamisel, et. pommiplahvatuse orga- nisecrijateks on iisraeli voimud. opetajale. Palestiina Vabastamise Organi- satsioont. ametiiku informatsiconi kohaselt. ei saanud plahvatusel sur- - ma €ga haavata tikski organisatsi- oom Juhtivatest isikutest, algab piihapdeval, 25. oktoobril Kell 11 hommikul jumalateenistuse- ga. Leeritunnid piihapieviti parast jumalateenistust, — Registrecrida _juva ‘soololauluga; mille kirjutas edd . Loomingu‘ kirjanduse rin- gis loadud iuuletusele. Eelseisva kontserdi havas: lei- duva Vifulisonaadi esitab konser- vateoriumi viinliklassi oppejéud ja Etobicoke . Philharmoonia ai- rigent Eugene Kash, . sonaat. ongi simdinud Kashi inspi- ratsioonil. tellimisel ning loodud On- | ) -tario Kunstidevalitsuse majandus- Kohale oli ‘imunud ka sadakond likul tunnustusel. Helseisev ‘kentsert. on selle $0- | naadi esiettekandeks. Sonaadi kom: _ positsiooniliseks ponevuseks on, ka- sutatud motiivistiku -mitmekulg-. sem, aga instrumentaalselt atrak- titvne manipuleerimine.. Omaette President Kennedy morvari haud kaevati lahti ‘ DALLAS - Fart Worthis, Texa-. ses, kaevati lahti president Kenne- dy morvari Lee Harvey Oswaldi _haud ja tehti poollagunenud laiba uurimisel kindlaks, et Oswaldi ni- me all maetu. oli téesti Lee Har- vey Oswald. Viimasel ajal on le- - vitatud teosriaid ja kurildusi, et. téeline Oswald jai - parast - Vene- maale iimberasumist. sinna ja Uhendriikidesse saadeti Oswaldi teisik, kes viljatreenitud mérvari- na ja KGB. miehena saatis surma- vad kuulid president Kennedyle 1963. ‘aastal. 9. Stokholmis tahistas oma 75. siinnipfeva ajaloolane Jakob Koit.. . Ta on siindinud 12. augustil talu- peremehe pojana Emmastes, Fiitu- taal, Oppis Laéiinemaa Opetajate. —-Seminaris, - alustas Opinguid Tartu tilikoolis tS6tas Opetajana fa ajaloo alal,- mille [Opetas mag. phil, kraadiga 1942, aastal. 1957. ‘aastal. sooritas Stokholmi: tiikooli juures filosoofia litsensiaadieksami ajaloos. J. Koit on avaldanud rea. teaduslikké uurimust ja votnud ‘juhtivalt osa Eesti Teaduslik. Selts _- Rootsis tBbst.. dus seélle © volurina | “naeratab: tsitaat - eesti rahvalaulust Kui mina alles noor veel olin“ sonaadi Iteise-osa aktsi- oonist vastu. Tammearu ise leiab oma sonai- a (lis veel stimpaatiat 71a lugupida: mist nii.Mahleri kui ‘Shostakovits- hi helilise maitse suunas. Trio op. 47. viiulile, ishellole ja. klaverile, on taas Ontario Kunsti- ‘devalitsuse toetusel siindinud. tel- limistéé,’ Grupiks, kes Tammearu_ selle kompositsiooni kirjutamisele. inspireeris on Torontos, CBC's mu-— sitseeriv ,,Trio Da Capo‘. Kompo- . sitsiconi-tehniline . printsiip trios” on pigem- tihtesattuvus kui aren- — sdna iraditsioonilises - mittes. 7 | ‘oor helilooja ise itunneb, et _,;Trios‘* heneb ta valiest koige _otsesemalt oma senise loominge 7 isikuparasusele. | = Trio | ettekandmisele | rakenduvad konservatooriumi ja: muusika fakul- teedi Oppejoud Andrew Markov ja Toronto Symphony liikmed- Terry: Holowach ja Ed Haves. | _Kéige varskem eos. eelseisval — kontserdil on laulude fsiikkel. Le chant de la Pitie’ — op 18. (dets. — 1983): Lauludetsiikli . teksti . auto- _riks. on Meery Devergnas. Meery - Devergnas on eesti paritoluga -pde- tess kes elab Montrealis. Kirjan- duse -maailmas on Meery Deverg- ‘nas silmapaistval posiisioonil Kuli. auhinnatud ‘autorina kui Pen ‘klubi — liikmena ning iilikooliringide pooit tunnustatuc akadeemikuna. . - Selieks, et- saavutada - teatud ‘jaurelikkn, isegi kuryustavat luo: letuscst peegelduvat atmosfaari, eraldab Tammearu huiletuses Jeiduvad emotsionaalsed éle'men- | did seitsmeks iseseisvaks — aga sliski tiksteise junurde - jeavaks | - lauluks. — 3 ‘Ulatuslikuma viljendustiku paleti saavutamiseks ta laseb soolohaale! je saatel parguti | uiksteisest iisna erinevaks kujuneda.. . Lauludetsiikli- esiettekande. teos-_ | tab meie varske sopran Rosemarie ‘Lindau. Klaveril saadab helilooja ise. a , Felseisev EKK juubelikontsertide | seeria avakontsert kujuneb- publit- ‘sevaks Kaasaegsemate muusikafi- losoofiliste ja loominguliste votete muusikandituseks. Ta tutvustab meile ka tthe eesti ncore helilooja saavutusi nit loomingulisel kui in- terpretatiivsel pinnal. | _ Toronte parimate solistide kkitte. usaldatud kontsert antakse Konser- vatcoriumi kontsertsaalis 18. ok- ‘goobrif. Aigus on kell 6 ohtul.