TONIA” sride | | KALEVIPOJAST™* | ne | talituses slilmunud ase talituses alituses gupdevad qqrui J 69 Ik. ita $2.— koolide XVH soojnte RULL ourt, Willowdale, Cen ch ca sid: sGdurid dessant- adavaevu padsta. Me- t i suutnud sakslas- rll pealoogi suunast ale Vila: rede . pealetung - pandi 7 2a-runnakusuurndades, Ohtul viskasid JID-d- _ Feldherrnhalie koim | enti. raudteelt - tapasi. osales | Tailinna’ pataljone chi juhtimisel, Kuigi’ sjaiormecritud tiksus- evdega viimast.korda — unud 10~15 aastat usOppustel,. tapselt skeid kaotusi. atil asusid venelased D ja rohkete tankide -: urtinnakule ning hoi. ‘ikese lOigu raudteesi. bimurret et Onnestuc — saavutada. Suurimaks - ie kujunes nlilig kan- Chjapoclnée venelaste oli karta suuremate urdu. 16. veebruarii divisjon Nordland ~. _-taktikat © kasutades este tiivale Siiversti . Handi, katte” langesid : unktid, kust off vOi- msc positsioone risttule argnevalt Suri. yene- kapten Pukoola par kokku 500--700 m.. asse-metsa, 18, veeb- ti see aga veel kahte — oli siiski ka. ylinda- slalgu ammendatud, id. vounaluse tugtala - - | Ss kindlustamiseke tdiendamiseks, | 3 slinnipdeva-intervjuad, pal r Se- da jOudnud tanaseni ara tarvita- da. Ma nagin igasuguseid hadalisi ja te veskis, silmapaistvalt. ~ tegutseti - ‘ja tekitati 2 niidala teise. ajalehte kuni kol- © eS i Wildl, Ont MOR 388 (Jargneb} a — oe EP tere Coe = a os af, . 1. . aoe ft, ee ee BO teen ye ey reget canee poe Cora itn darters a ee ae ele a ee " my nee a aaa Stier gies tes geen rai prariraaa - ait iced tas i car Ort Cr ee 1 rar! ore a pat " sates : Th a r— he it ated ? ee el, a te a eer , oe . “TF "I or C r ve 7 ae = . a . re rat r rate a a a h . : i = ree ae ! a aie . Cate aa mnt as ae ae we ne ea a ae Ort: ame: a eet a oe sein he pire “7 . f a a7 oes a ee ay Loe i! ee ra ; - ro for a on . see ne hee es a 2 a a, : " ties a aoa F; rater” ate has = «,! i. 1 . . . . = 7 ae a : ” pire er i 4 ce re =7 " nae ee toluene ae pipette tts rs oe " a r all el ake 1 z a : ae. a 4, 4 . ee # Sey 4 7 . rn Ce ee ce zi waatia ge mae nea ee tere : ra nna ae ar eer ea r = no oe v ae. = a ee a ee ai! Pot ar z Pe ee ee ean ar . . ee le ee or ee rae yrs re rh a'b ari Te a som oly sy tet ee eat ae me Re Pasted a rer rai eee ee rat eae _ aN eee eee rm entatiterte ey . ean v4 area meee a ee le, a pao ar rr 7 a = ; roe " ie! : ai = ve Dan . 1 i= nh mtn aera Par 4 . a] Has pe 2p tet nealasioae OF ee . . ace . on nnd ee rr. ee —_ * rote a 7 ween ee ea Pe % ne . ors ae nytt : = = cm. ra a te a a a! =o, . : Se te ee re oe Pn! ea ON arte rece enhanc Ree PCa ata crert rece ont ete ra pa a rates area ee oes Ey oe = r - _ a . ee ee wee mee " eee eee aa yee mete ee eee tate a re Deere edete eee ae eee le : at Aa . ee “at PAE pe ar : +. we a Natadld PEPER OM Sera rel catetaraanoe se pat a Pa F ro een nnd bee Let a Fr Seer ate gata Zana te Bars ae hee F re lard -_—2 — ==! 2! Cee: es ae rand tthe A peitiee pie wate =e »_ a qaBlog font Se -_- VABA BESTLANB neljaplevai, 6. oktoobril 1783 — Thursday, October 6, 1983 Heino Joe: Sober Ervin Aleve | pani mu ,,scina tire, kuid jaitis i mine alandikul palvel mau mata laskmata. ‘Lobesta seda teha ise. | Heino Joe omas asjas - Meie ajalehe toimetuse kolleegiumi liige Heino Jée sai 4. ok f . toobril 70-aastaseks, Mees ise ei. tahista oma suunipaevi, ‘Vaid viiidab, | et tema fillisiline suinnipdey on ainglt tema. enda ja tema perekonna : asi, Tema tegelik siinnipaey on. 26, jaanuaril 1926, kui asutati Rak- | vere - ‘Skautide Maley ja Joe astus skaudiks. See on tema tihiskondlik |. |. sinnipsey, sest sellest paevast algas tema whiskondlik aktiivsus, mis Z estab fanaseni, Sitnnipdeva-kirfutisest tithjaks jadinud -ruumi palus | Jie endale, kuna tal olevat vajadus titelda avalikult mdnineaid asjo. | enesekaltseks: — enue kui paneb kérvad pea alla, . SOber Ervin Aleve palus minult Loomiull- kult ma- keeldusin, sest igal ini- mesel on edevus ennast kita ja gee jutt pole must-val cele panemt- seks. Ma ju ise ka ajakirjanik, iit- lesin Ervinile, ja sain temast Jahti lubadusega. see asi ise ,,dra kirju- tada“. Pealegi on mul hadavaja- dus ennast mitmestki asjast valja vabandada ja dra seletada, miks ma niisugune olen — nagu, ma olen, . | maal Vihula, Roela ja Kiiti valia- - majades, kus minu kadumud taat. -yallakirjutajana ajas rahva -asju. Sealt Jaksin edasi juba-iseseisvuse “ajak Rakverre. ja Haapsallu, kus _ taat pollutod-ministeeriumi asun- dusameti _ringkonna-valitsejana tensizs maareformi tegelikku poolt —- asundustalude planeeri- mist, talude hoonestamise, ehitus- ‘Iaenu andmise ja selle kasutamise kontrollimist. ‘Taat lubas . mind maast madalast toppida oma mina yalla ja miaareformi asjadesse ja ma arvan, et nii Roela kui ka Ku- ii vallaraamatutes on praegug! veel moOned minu tehtud skirjuti- sed“ sees, Ma tundsin koiki -taht- samaid vanamelii ja mende hobu- seit kusitlesin nende loomade ar- vu ja nimesid ning Oppisin ‘ni vatarkust, et ma pole se- ja neid ka, kes teistele teadbikult oma starkust™ kasutades hada ie- gid, | Suvel kasvasin vanaisa Karave- hoidsin tt varskelt: jahvatatud tulise jahu kastis ja —< poistejuht, Opetaja ja lehemees — kuna nende juures olen saa-_ kuulasin veskiliste jutte ming Va-- | ; naisa elutarkusi. Vanaisa jahvatas ‘| viljamati eest. Kui mOnel veskili- sel oli kotis tungalteri, .umbrohu | seemet ja hiiresitta rohkem kui | rukkeid, siis vanaisa nendelt matt ei vOinud.. Uiles —- lollus, viin ja vaesus VOtavad sellelt maiti minu eest! Kui ma nendele pihtimustele juurde lisan.kOige suuremas tOe- | meeles' vOetud skaudi. seadused, kasud ja kombed, siis on vist usu- .tavalt aza vabandatud minu terav | : | a . Oiglusiunne ja minu arusaamine Mina. kasvasin . Esimese maail-' eel J - masOja ja Vabaduss®ja ajal Viru- inimese kohustustest Ubiskonnas. ‘Minu head lOuad aga on périt val- lamajade, | ‘kantseleide ja veskiliste pibusuit- sustest cotetubadest, kus eesti rab- Va peents vabalt rebkouttt -pidas. Mitmest elu jooksul peetud ametist: pean ma. kolme ,,omaks” nud kasutada poisipOlve elukoolis Koguttd vaimuvara intresse. Ainult véga isekas inimene voib uhke olla ja arvata, et tema ise | on millegagi toime tulnud, Suu- 4 yer OSa tdnapdevaseid saaVvutusi ja escmmenenmnssntecsmmcrrrenccInsmtennteentcere loomingut on thiskondliku etie- mojutuse, .Vajaduse, surve vOi nende kombi- | Ivar Poel 70 - valmistuse, iiivustuse,. natsioonide tulemused. Vahest nii kaudselt-kaudselt, et ei oskagi ot- sa leida,, Mina olen killl veendu- nud, et Ukski.minu kirjarida, val- j@ Oeldud mOte, joonistatud vigur ega riimitud laulukene ei ole iima tugeva ithiskondliku seoseta. Mul on hea meel, et nii paljud on sel-- lest osa saanud ja rOOmu tundnud - ja see kaalub mitmekordselt tiles kOik need pahandused ja vaenud mis sellestsamast . tihiskondlikust akthvsusest on tekkinud:. Ma ta- ms “haksin kallistada neid tuhandeid, | kes selle juures sOpradena mainuga. VABA A, EESTLANE | koos on k&inud ja ma tanan eesti | rahvast ja eesti Uhiskonda mulle “TOIMETUS wA TALITUS avatud esmaspdevast _ reedeni kella 9—3-ni | ‘Toimetaja H. Oja kodune- tel. 481-5316 | “Pelefonid: toimetus 444-4823 1 : | -taditus 444-4832 - VABA EESTLASES | | ' on tasuv ajalehe laialdase - Jeviku tottu. . | tiks toll tihel veerul: kuulutuste kiiljel .. | osuiatud huvi ja usalduse eest, - Kui mina moOflen. oma moodu- | nud aastatele, sits tOusevad minu kOrvale. tuhanded Wahedased ini- -mesed — peamiselt mehed ja poi- sid, vaga uksikud naised. Need on inimesed, kellega kord sOlmitud sOprus ja koost00 on kujunenud | eluaegseks aatetruuduseks. Kas vot ‘| aastakimnete vahemaa —-~~ kuid | ikka samade Uhiskondlike printsii- | pide, rahvuslike ideaalide ja isik- | liku eetika normidega, nagu olek- | sime neid alles eile Uhtlustanud,: Koige ‘suuremat unkust tunnen ima nende meeste tile, kes kunagt | poistena olid minu hundukarjas i voi skauditiksuses. Soda on neist | vOtnud oma osa, aga elavad —. Y jaiali paljudes maailma soppides : nidala @ esimesse 2 ajalehte kunt 4 1 emasp. honm. kella 11-ni ja map. homm. kella il-n. - fel. 444-4832 ‘Vatjaspool tages : . Leida Marley | - 223- 0080 Postiaadress: 7 9 Parravano Ct. . io® 4 .. town —- oh tublid ja sirgjoonelised me- t hed, paljud oma kutseala ja eesti i iihiskonna tippudes. Minu poisid! Ma. pole kunagi neid joendanud, 7 kuid. sadakond neist on minuga | praegugi. kirja: vOi isiklikus kon- taktis. ~~ Lépuks: ma ¢ainan kogu kil | kuuldes".oma naist, sest igaliks el i oleks minu kOrval vastu pidanud. | Ma ténan ka oma: tublit. eesti -pe- f rekonda. | 7 “Heine {ie - tingkonna-valitseja- ja aspirandikursusele | Jargnesid Spingud Tartu iitikooli usuteaduskonnas, mille ta lopetas. . t@ end. ‘herasumise korras 1. augustil ehiestat Ontario UUS __,,Planning Act”. _ kavatsete osta kinnisvara Ontarios, - KOOPIA | UUEST Kui rendite, omate voi -.-giis‘on hea, kui oléte sellest AKTIST - teadilik. Olge teadlik. millest selles 7 raagitakse. - teatatama? . ee ee ‘ 1. eo lee bee = ee ge —— oe: oo . = oe, == ee ee Ea ee es Se ' § august’ sai ‘10-aastaseks teol. doktor, dotsent ja kirikuope- taja . Ivar Hans. Poel . (varem Pohl). Hesti-rootslasena (isa Hans Pohl oli Tallinnas reotsi vahemusrahvu- se juhiks, on ta saanud nii rootsi- Rootsikeelsele - algharidusele, sak- sa- ja eestikeelsele keskharidusele sojakoolis 1937. ~ Seejargi. tatendas Lundi tilikoolis. 1937.-a. -detsembris ordineeriti Ivar Poel Tallinna Toomkirikus kirikuépetajaks. Prooviaasta sot- ritas ta tuntud , kuldsuu‘ praost Jaan Lattiku juures Viljandi Maa- koguduses, Ta esimeseks n.6. pi- ris-tédkohaks sai Rootsi-Soome Mibkkt kogudis Tallinnas, korval ta oli ka rootsi meremees- te kirikuépetajaks Eestis, olfes tiht- Iasi ka rootsi praostkonna abi- praostiks. 1947. a. kevadel siirdus ta. iim- Saksamaale, kus ta teenis abidpetajana 2 aastat Berliini saksa kogudust! Berliinis abiellus ta just oma 30. stinnipiie- val ke oma - praeguse. abikaasa Margareta Kjermman'iga, Aastail 1943-44 oli Ivar Poel! koos venna Hjalmariga agaramaid ‘eesti-rootslaste Rootsi iimberasu-. mise organiseerijaid, Selle alctsiow niga on teda autasustatud. rootsi Nordstjarna-ordeniga ja auliik- meks-valimisega nii Eesti Punase ~Risti_ kui eesti-rootslaste iihingu” Svenska Odlingens-Vanner poolt- Asunud 1944 Rootsi, Lundis arhiivitéilisena, samal ajal edasi oppides Landi ulsxoolls, S00- mille - tiitas ta. Kas olite teadlik, et omavalitsus on kohustatud informeerima rahvasi, -enne kui muudetakse tsooni madrusi? - Et teile garanteeritakse selle AKTIGA digus vastulauseks? VGi kui teie naabruses voi tele fanaval oleva maa _kasutamise osas mingi muudatus - juhtub, slis peab ieile sellest | — Kaon selles uued moodused, | milléga kindlustatakse rahva huvisic uhenduses pollumaaga, loodus- varadega voi parandiga, milliseia oeaks. kaitsma. Need on olukorrad,. mis-on meile Koigile tahtsad. | vy am "fi r _ Namie aceon anne Address... | Province —_ a — Postal ee _ VAJATAKSE lapsehoidjat \ i ING ACT'I S T ; Selle AKTIGA lahemalt tutvunemine on vaga lihtne, ainult saatke allolev Kupong jargmisel aadressil: Communications Branch Ministry of Municipal Affairs — and Housing 56 Wellesley Street West, and Floor, Toronto, Ontario, M7A 2K4— . Saate informeeriva broshiiiiri, mis sisaldab vastavad faktid. Sellisel viisil saate tuttavaks selle ) AKTIGA. | Ministry of Municipal Affairs and Housing Ontario. ude Bennett, Minister “iam Davis, Premier a \ooeeceeees Zt kahbele lapsele (2- ja 4-aastased) — pooleks p&evaks 2—3 pieva nada- las High Park rajoonis. Hel. 762-2367 kui ka eestikeelse hariduse, Taon ~ ”. teeninud mélema rahvuse kirikuid: > rootsi kirikut eeskitt leivatéina, eesti oma aga ideclise tiéna;, an- des mete pagulaskirikule | Rootsis ‘tubli panuse, — ritades 1957 siistemaatilise tecloa- gia litsentsiaadieksami. fOGtas ta edasi Ziirichi tilikooli juu- res, 1963. a. kaitses ta Helsingi iili- kooli juures teoloogia-doktori vai- tekirja teemal »,Das Problem des Naturrechts hei Emij Brunner“. Ta on kirjutanud rea: uurimusi, ees- katt sotsiaal-eetilistel teemadel. Pirast paari-aastast todd Zitricht iilikcoli juures dotsendina siirdus ta 1965 taas Rootsi, asudes -kiriku- Gpeaja-kohale Frésunda,. Markimi ja Orkesta kogudustes. Aastail 1971 ‘kuni pensioneerimiseni 1981, oli ta peadpetajaks Saltsjé koguduses Gtokholmi plirkonnas. ELE, kirikus. Reotsis oli Ivar Poell parast praost Tahevalja sur- Seejirgs » LEO KANN, D.C. DOCTOR OF CHIROPRACTIC 412 Dinnick Cx. Tel. 489-0562 OPTICAL STUDIO Lid. R. SCHMID, saksa optik. Sueur valik euroopa. prilliraame: : Zeiss, Rodenstock, Meizter. Spetsialiseerunud contact lensids ee eee ee ee ena a 365 Bay St, Suite 401, 363-4451 ne pool Dundas’e subway’d Tel. 535-6252 ma-aastatStokholmi eesti koguduse < épetajaks, oles tihtlasi ka EELK | Rootsi praosfkonna abipraosti ko husetaifjaks 1955-1958. Hiljem on | ia kérdiuvalt teeninud eesti kogu- dusi nit Stokholmis kui ka mujal : | Rootsis-. 1984. a, annetatj talle tee- |. nete cest EELK kuldrist. 1993 vali- ti ta EELK vaimulikuks assesso- riks.. thendades endas nii erinevaid | andeid Nagu . teadusemees-uurija,. : =i | . hiilgay konemees, prganis2ator. _ KINDLUSTUSTEKS H. LATER & CO. “INSURANCE” 1482 Bathurst St, 4 kerd (Bathurst--St. Clair) Telefon kontoris 653-7818 ja 653-7816 huumorlmeetara inimestetundia ja | ee oma ogudust hasti teeniv hinge- karjane, on ta vydéitnud laialdase soprusritgkonna ja fildise tunnus- tuse. -Akadeemiliselt kuulub ta korp! Vitonia perre 1934. aastast alates. Arvukad sSbrad file maailma dn- nilevad Ivar Poelli ta tihtpaeval Ja soovivad talle jatkuvat tervist VAIPADE & MOOBLI PUHASTUS - FRIK LOKBIK — 447-9834 ja joudu ta “lfjakas 008. HON wsamoemocmocmeemoansamoanoamoenemos "Td iketo 5e intotheAct.. Please send me my free brochure about our new Planning Act _KOIKIDEKS | ENN ALFRED - ADVOKAAT-NOTAR Room 1002, Royal Trast Tower . Toronio Dominion Contre Postinadreas: P.O. 326, Torento Ont, (Bay & King) MSE 1K7 'Felefon: 869-1777 24-tundi telefoni valyveteonistin ADO PARK, 9.c. | HETHERINGTON, FALLIS ‘PARK | ’ Advokaadid-notarid Ohtutt 447-2017 vor 929-3425 TONU TOOME. B.A.Se., LL.B. ADVOKAAT — NOTAR Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, , Suite 207 Toronto, Ont. M6A SAL Telefon 749.7570 kodus 762-2367 ELEKTRIK. Gisseseaded, wnendused ja parmi- | @used elumajades voi ettevStetes. SHINAST-SEINA JA LAHTISED _ Halling 762-9190. Litsents nr. E 1044