National Library 56255
Gen. Acquisitions Section

Ottawa ,UnT «
Ria ONG.

_ Second ‘class mail regis.
ration, number — 188%.

vVoA B. A 2 €

cera SMD ep aa cE tes da eek sh

EESTLASTEB

HAKRLEKA

Telsipieval, 8. mirtsll 1917 1 — Toes, March 8.1977

an ‘Deane fegulsema maailma vabatluse Kalle” |

Esimene suurem antikorimunistlik rahvakogunemine Torontos

| Laupieval tolmus Torontos esimene laiahsardelisem internatsionaalne rahvakogunemine mag-
ima vabaduseks, Selfe korraldajaks olf samanimeline komitee. Ligemale 1000 osavdtjat, kus oll
“esindatud palju rahvaid, nends hulgas ka moned eestlased, néudsid maailmale vabadust ja swure--
ma réhu asetamist antikommunistiikule t#Sle. Eesti KesknGukogu esindajalan olid neti
| delegaatideks EKN ablesimees L, Leivat ja E. Altosaar. |

 Koktortulesu algul
 VWhentrikidest  dilia

. sortnud ie

mingis Praegu on kammunismil ealdused
voiduks, sest seni kul dinemaa-

pulikpillide orkester ,.Go World! ilm ainult kompromissiteb ja ta-

Brass Band” riitmikaid musica. |

 palasid, misjarg) kava aleas pas.

tor dr, Synani liihikese palvusega :.

je Kanada hiimniga:

Jérgnevalt komites esimees R.
Duity Utles avasoéna, rohutades,
at ee—a.on ésimene sellesarnane|!
kokikutulek, milles tile. 21 etnilise
onH asa vétavad. Ta titles, et
tas on kanadalane, siindinud pi-
ras. Il maailmaséda ja pole ise
tundnud sida ega terrorit, vaid
ot elanud vabana.

‘See vabadus on aga niitid Ka-

uadas ohustatud marksistide
ja Kommunistide tegevuse libi.
,Mie peame'alustama aktsjooni

salle vastu ja iaitina oma kohus-

isi Maailma vabaduse kaitseks",
iitles ta, ,Meie juhtidel .puudub
moraalne julgus, selle asemel
vactakse asju ergelt. Vajame}-

 . slobaalset, eetilist stisteerai, kus

vaba ajakirjandus ja massmeedia

peeved olema onstruktiivsed.”

. Fa arvas, et tina on keos inime-

sed, kes tunnevad vabaduse vildr-

Aust ja et sellme kogumine annab

- kanadalastele suurema arusaami-

se kommunisnu ohtlikkusest.

Tervituse {0} Ontario pariamen-.
diliige Margaret Campbell, énnit-
ledes iookkutuleku ‘korraldajaid
ja soovis, et sellest tiritusest tu-
ass Imaailmale tootusi andev al-
oaks, |

Komitee peasekretar A. Wil.
. fing tanas korraldajaid, deides,

- @§ selle korraldamisel on ta

iatvumud §=6erirahvastera, kes

ges algatust on tananud tele

grammide ja kirjadega,
viimaste hulgas ka Ontario pea-
niuinister W. Davis ja Toronto lin.
mpea I. Grombie. 'Palju tele-
ramme on fulnud teistest maall-
majagudest.

_ Beakone pilas Toronto Alikoo-
li St. Michael kolledzhi Sppejoud,
professor di, Petro T, Bilaniuk,
siinlt ukrainlane, kelle elttekan-
ne Kasles kristlust ja kommznis-

itu. Ta vaailes enam kui 100 aastat

Kesimud konfliati ristiusu ja
‘mar&sismi vahel, mis aigas juba
«1S. ‘sajandi, mil Rooma paavst

- fuiges sellele maailmavaatele yas-
tu hakata, See on korduvalt jit-
_kunud kuna bolshevistlikus dokt-
rims pole enam ruumi Jumatlaie
ega mimhingele,

Kommunism: edu on olenenud
- inemaailma _liberaliseerumi-
86S ja ajakirjanduse puuduli-
ieast informatsioonist kommu-

nism iseloomu a suritegude

ie.

Ta iitles, et 196). aastast alates
on Eommunisthk maailma ja ka
- toliikiiku kirku suhted muutu-

nud regulaarseks. Paavst on

Wnidnud konuministidele vastu
tulia. Sellest vahekordade nor-
maliseerimisest ei tulnud midag!
valja. Kirikukonverentsidest on
osa votnud WN... Liidu saarctirud,

Helsingi konverentsil kirjutas Va-
tikan alla dokumendile tumnista-
des WY. Liidu vailautusi Euroopas. |

MURDMAA SUUSAVOISTLUS |

ganeb, @| saa kommunismi pidur-

dada,

Ta veatles vene ortodoksiiku
kiriku kui Trooja hebuse vastu-
yvotmist kirikute maailmalitu, et
salle abil alustada Kolontalistlik-
ku ,,vabastamisliikumist" venelas-
te relvadega Aafrikas. Tshehhi
vallutamist aga nimetatt »maail-
marahu sailitamisa

Oleme praegu sotsialismi ja
kommunismi ees. Kanadas olid
esimesed kohad, kus katsuti oma
propagandat ikiilvata lilixoolides,
peamiselt keeleteaduskoridades.
See on olnud N, Liidu strateegia
Uhendritkide
munismi oht Kanades on mitmes
kohas suur, kuigj pole veel alati
nahtay,

.KGE tibtad i igas N. Litdu saat-

'‘konnas ja kaubanduskeskuses.,

_ Peame elimineerima need ra-

frud.

Kirlicid peavad olema ‘kommunis.
mi vastu agressiivsemad. Riigid
é| fohi N. Liidule saate materia.
lt, muibest tehakse relvi.

Mrtime maa delegaadid pidasid
oma maa aspektist nihtud kone-
Sid. Nii titles thendriikide dele
gaat G..F Willis,.ot segaduste aja
jizk Uhendriikides peaks olema
Kissingeri jahicumisega’ mbtdas.
Aga ta iitles, et oleks Higa vara
jane delda, mis ‘on tulemas. On
juha kabtlusi, et wus vaim, mil-
lest president Carter raZkis, on
suurenenud micradlseil (printsti-
pidel vorreldes eelmise presiden-
diga, peamiselt iniméicuste polii-
tikes, Aga On siiski paar mihet,
‘kus on jdtkunud eelmise valitsuse
valispolitika,

Jérgnevas Kambodzha esindaja
P. Nearovi rdikis oma maa. olu-
korrast, kus iiks miljon inimest
on. vailja getud kodudest ia kus
totmub kavakohans inimeste hi-
vitamine, Vieimami esindaja @-

een eA

Rene Levesque’ i:
oli autoonnetus

MONTREAL — ° Quebeci uuel
peaministril ja separatistide juhil
Rene Levesquel juhtus mdddunud
puihspaeva varahommikul Mont-
realis autoonnetus, kuna auto, mi-
da juhtis Levesque, sditis atsa {H-
naval maaslamavale mehele. Sel-
gus, et mees oli surnud ja praeeu
toimub juurdlus, kas ta’ oli surniud
juba yarem yOl sai surmava hoobi
Levesque’i autoli. Polttsei tegi
kinclaks, et surmasaanu oli 62-
aastane Edgar Trottier. Potitsei-
vounud maimivad, et Levesque’:
vasiu ei esitata esialgu siiiidistust,
kutd surmasaann laip: saadetakse
lahkamisele, et teha kindlaks sur-
ma-pohjust. Onnetus juhtus kell 4
varahommikul kui Levesque sditis
koju oma sOprade juurest, kellede
juures ta oli olnud kilas. Politset-
voimud e1 lasknud ieha Levesque’il
cuhumistesti, kuna nende arvates
oli Levesque kaitumine normaalne

pithap. 13. yeebr. kell 12 p. Sutton’is
Kornuemine Fair Ground’il
“Véistiused naistele, meestele js neortele

KOIX TERETULNUD!

pHramiseks, Korm..

geia, miks N, Liit votab nii suurt’
tol WN. Liity saadetud esemete |

Ta iifles, et ta on stin seileks,

masiima hakkaks madistiia, | mils

Praczu Vietnamis jahtub. .
Inglismaa esindaje. T. Brabazon

riakis yabaduse ja ikristluse/

printsiipidest.  laainemaailmas,

maétkides muuhulgas, et relvad).

Inglismaal rahutuste ja havituste

tekitamiseks on-parit Tshehhoslo-|. [

valukiast. Riumeenia esindaja G
Balasu raakis inimese probleemi-
dest ja mende praerusest eemal-
olekust. Jumalast, mis annab vdi-
maluse kommunismil oma. levi
kuks. Korea esindaja U. Yong
Kirn tutvustas oma prodlceme
Péhja-Korea kommiunistidega,

Suurt téhelepanu anti aga N.
Liidu dissidendile, Gpetlasele -Ja
pocedile Alexander Guidonile, kes
alustas tuntud filmi. pealkinjalise
fraasiga ,,Tulin Venemaalt ar-
mastusega", tunes bervitusi tu-
handewt noukogude dissidenti-
delt, kes sellist antikommutnistlik-
ku t06d hindavad. Ta radkis oma
konnatusist kuna on julgenud
protesteerida noukogude orra
vastu ja seda kritiseerida.

e
*
mets
mye
- Be
;

 Oksiknumbri-hind 35 ceati |”

Kilatisi | ja 1 vastuvitjaid E EKN-u 1 kénekoosolekal Toronto Eesti Majas, § Seisavad -vasakalt: EKN-w eSimees

J. Petersoo,, EKN-u abiesimees Montrealis P. MGldre, Ulemaailmse Eesti Kesknéukogu liige toimetaje
i. Raudsepp New Yorgist, EKN-u valiskomisjoni esimets ‘LL. Leivat ja EKN-u abiesimees.. Lupp. — La-

hemalt ik, &.

Cured raskused jakannal used Louna Vietnam

Foto: TSaegt

wil

Mide rddgivad Uhendriikidesse sugulastele saabunud kirjad

WASHINGTON — ‘Yaltsmaailma saabub aeg-ajalt teateid nendest suurtest raskustest ja Kan
naiustest, mida peavad tile elama kommunjstide voimu alla painutatad Louna-Vietnami elanikad.
Eianikkonna kannatustest raadgivad ka paljud kirjad. mis on n saabunted Uhendriikidesse shia timber
asumid vietnamlaste sugulasteli.

Nii mainitakse whes kirjas, et

Ta titles, ef see kord pole mitte Salgonis €] Cle pikema aja jook. |
iiksi antikristiik, vaid ka anti-|sul olnud Iiha ning. semuti on:
bumanistlik ja paljusid rahyaid|suur puudus paljudest teistest | : da, nacla riisi 100 dollarit.

peetakse Noukogude Liidu im-
| perialismi vangiais.
»Méistan hukka WN. Liidu Korra |
pracgusel kujul ja lisas idne
sotsialistide kohta, et jubs Lenin
titles, et need on ,kasulikud idi-

oodid“. Ta iitles koosolijaile, et.

arge vasige oma piliidlustest,.oma
hialt tegemast, sest tele haal
jouab Moskvaai. Gulagi orjalaag-
reind ja mujale. Tehke seca tana,
homme yvGib olla juba liga hilja.

Jaremisena L. Leivat andis and.
meid Balti rahvasie ajaloost, nen-
de VOitlusist. sajendite jooksul
mitme yOora yoimu vastu, Vaba-
duse ditseng saabus 1918 aga 1ép-
pes juba 1940 nétkegude olupat-
siooniga. oo

(Jare Ik. 4)

) Veber kaitseb N. Litdu
|kérgeid tollimakse

Toronto ajalehe Star’i kiisimus-
te ia vastuste nurgas kiisib tiks lu-

peail. Naitena mainitakse, et tiks
vanem ukrainlane saatis Ukrainas-
se kolm villast ratikut, milledest
igaiiks maksis 7.50 dollarit. Selle
saadetise eest tuli tal maksta tolli
45.50 dollarit. Ajaleht on pddrdu-
nud vastuse saamiseks | Ottawasse
N. Liidy saatkonna poole, kust vas-
ise aiidis .saatkonna eestlasest
konsulaarosakonna juhataja Volde-
mai Veber, Veber kinnitas, et kGr-
ged tollid N. Liitu saadetud eseme-.
teli on ettendhtud vene oma t5ds-
wuse kaitseks. Ta lisas juurde, e!
Kanadast on voimalik saata N. Lii-
tu igale sugulasele raha ning sel-
liseid operatsioone teostab iga ha-
nada pank. Ta kinnitas, lehele, et
sugtilastel ei ole mingisuguseid se-
Keldusi selle raha kattesaamisega.

Fassi. korressondent

scadeti USA-st valia

. WASHINGTON — Uhendriikide
valitsus tegi korralduse Tassi kor
respondendi Vladimir . Aleksejevi
Uhendritkidest valja saatmiseks.
‘Valisministeeriumist mainitaks¢,
et otsus Aleksejevi vilja saatm!:
seks tehti parast seda kui N. bil
du valitsus saatis N, Liidust vlJ2
Associated Press’j reporter Geor-

ms | BE Keimy.

rmatnib,

iduainetest ja tarbekawnadest.

tiks vietnami. pogenik, kes elab
“"gT1S, uaise ja vile Japsera
‘thendritkide idarannikul, mai-
nib, et fa ktige vanem.: tiitar,
kes OH pigenemise afal kesk-
koali épilane, elatab end sellest,
¢t mitib fanaval . perekonnale
jZinud méningaid esemeid.

Uks, kooliovetaja Kirjutab Sai.
Bonk valja toodud kirjas, et elu
Muh iga paevaga:  talumatu-
Maks, Briti suur puudus on ays:
tirokiudest, mida kbani tab juba

: Esiptus secdek:

uusi rehutusi

KAIRG.— Egiptuse president Sa-
dat on rakendanud ranged korral-
dused, et. valtida uusi samalaad-

} sell demonstratsicone ja tanavara-

hutusi, mis vapustasid kogu Egip-
tust 18, ja 19. jaanuaril teiduhinda-
, de {éstmise puhul. Presidendi otsu-
S€ga keelustati igasuguste poran-
| daaluste ¢ruppide tegevus ja kue-
Tujuttude levitamine ning sellise
legcvuse eest siliidimdistetud isi-
kud langevad raskete karistuste al-
la. President Sadat dekiareeris, et
jaanuaris toimunud demonstrat-
sionnid’ olid organiseeritud kom-
munstide ja teiste pahempoolsete
pool, kes kavatsesid sellega nGr-
sestada Egiptuse positsiooni peat-
Selt algaval Genfi konverentsil.

Maskve ei usalda —
sarelliitriikide diviise

WASHINGTON —- Whendriikide
Hsindajatekoja sdjaliste klisimuste
ti €kspert Les Aspin kinnitab, et N..
Lit ei ole vdimeline praeguses
olukorras sooritama konventsio-
Haalsete sdjaliste jGududega iilla-
tusriinnakut laande. Les Aspin

6le jikhtsals wii nalju diviise, et ta

SUNCAES ilma mobilisatsiconita sel- 1

lise tiinmmaku teostada, Pooled
Warssavi Pakti riikide diviisidest,

mis asuvad ida ja ldane rindejoc- Saksamaa
nel kuuluvad Poolale, Ida-Saksa- | ses .otseselt ladneriikide
maale ja Tshebhoslovakkiale ja|soovisid nendega _

need ei cle Moskva silmis usal-

dusviarsed. Varem on terve rida }-
USA eksperte kinnitanud, et vene- |
lastel on praegu suured joud rtin-

hakivalmis ning neile el tee ras-
kus ladneriikide kaitsellimeest 1é-
bimurdmine.

sesel ot the aspiriinitableti west rafendatalsse raaal kothoostti :
noutakse 75 centi: tks. kilo suhk- dele. |
tut maksab 10 doilarit ja kakssa-| . Endised ohvitserid on sande.

et N. Liidu kdsutuses ei |

|

ud , limberkasvatuse" - laagrites.

 Téopuudus on suur ning see se, mis kujutayad endist tegeli-
suureneh koiel eelduste - koha- | kult vangilaagreid, ‘kus paljud oh-
A vitseria. on, Ginud salapiraselt

‘selt veelgi 1977. nasta kestel..,
Kommunist] Hud vo dimud on mir.
kinud, et suur osa Louna-Vietna- |
mi tGblistest viiekse Pdhja-Viet-
namisse iilesehitustiddele . ning.
Saigon Jinnast kavatsetakse val.
ja saata, i miljon élanikku, kes |

Meeskoor ja

Kaduna.

Ametivoimud mainivad, ct ole.

vitserid jidvad nendesse lasg-
_Yitesse Kolmeks aastaks kuld ..
omaitsed on arvamisel, ef nad”

el pease sealt kunagi: valje. oa

Estonia orkeste ter

asinevad V aastapaeva akt sel

Aktusekénelejaks EKN-w rahvuspoliitilise
komisjoni esimees hi. Teder

- Piihapieval, 27. veebruaril, keil 4 pl. Toronto iilikooli aulas tol.
-tmuva Eesti Vabariigi aastapaeva aktuse kava Torontes on -niiiid -
tiksikasjaliselt selgunud ning nagu nahtub Eesti Seltsi esimehe.
¥. Poolsaare informatsioonist, tiotab see kujuneda mitmekesiseks
ja rikkalikuks. Muusikalises osas esinevad Tcronto Eesti Meekoor . |
Harri Toi jehatusel ning Estonia orkester Uno Kook’i jahatusel, mis:

peaks tagama aktusele kuHaidase konisertosa.

Tervituse eestlastele litleh E Vv.
aupeakonsul Kanadas I. Heinsoo.
kuna aktusekonelejaks on EKN-o
rahvuspoliitiise komisjoni esimees
ja EKN-u juhatuse liige H. Teder.

AkiusekOneleja oli Kestis kutse-

line ohvitser ning on JOpetanud |.

Tartu ilikeoli Cigusteaduskonna.

Tervituse Iiilalistele titleb noo-

rema generatsiconi esindaja Oscar
Miillerbeck, kes Opib keeleteadust

|

|Foronto iilikoolis ning on Uikool!

Debating Society resident. Lange-
nute milestamistseremoonial on
sonavott. Vabadusristi kavalerilt
P. Kass‘ilt.
‘Sonalise poimikuga, mille on
‘keostanud Rajaleidjate gaidiip-
konna vanem Ene Runge, esine-
vad eesti skaudid ja gaitid.

Aktusel on ieadustajaks Kalevi .
lipkonna vanem ja EKN-w juhatu-
se lige skm Enn Kitlaspea. —

K ommunistid tahavad ober raha

Kuuidused sojavae hdireolukorrast

ida-Saksameaa!

| BERLIN _ Ida-Berliinist saadud andmeit on ida-Saksamaa va-
Fitsus asetanud oma sGjalised joud hdireolukerda, kartes elanik- —_

Saksamaz Lidne-Berliint..

Huvitaval kombel po Srdusid Ida-
voimud selles kiisimu-

alustamist.

‘konna rahutusi inimoiguste kitsendamise parast. Samal ajal on
Ida-Saksamaa esttanud l4aneriikidele néudmise sunrema tasu saa-
miseks sdjavieliste raudteetransportide eest, mis lahevad abi Ida- -

‘rollile, ”
Tda- Suksamaa ajakirjanduses ¢ éi

pole ja ole kommenteeritud Lidne-Saksa-
labirdiikimiste mau ajakirjanduses ilmunud tea-

'teid, et Ida-Saksamaa SOjavagl on

Varematel aegade) on koik selli- i nandud rahutuste kartuses haire-
sed labiradkimised toimunud N.|olukord?. Ladne-Saksamaa ajakir- _
_ Liidu kandu ja lidneriikide arva-| janduses mainiti tihtlasi, et Ida-— :

tes ailub LAane-Saksamaalt L4a- | Saksamaal on sOjavaeteenistusesse
ne-Berliint sounduy randteeliik- | kuisutud reservvdelasi, et tugev-
lus ka veel praegu Moskva kont-|daca séjavee koosselsil.

SEPT ATT: + City LETT atl TE eee