tel ee mo en AEE Ree aw ae Gok pag tte = wot. ee er poe eT al Fo = ir went Le oy . 1 = = Pe 6 ee ee PS " fom r_ oF Sealy |, ear iat 4 hat ae Want” pea . ca cal . Ay a eet I - . . oy oo kn ra. . Ca Tpke Se ee ghph, CECT ears Ca ae ge aE Lr te eee a - La a | _4 . . — " ik mag SP a a "ate - . J 1 - ee hee Pee cig Cal . sti ja Moskva alati argumen- him iilevotmine ms ja tcistes Balti Miariikides toimus atiivil ja kohalikn m partei algatusel sel. Punased pro- _ bj taba seda iui- ega.omaks vitta, se likvideerimine Svalitsuse ja kom- keskkomitee po- el ning et Eestis- . Meri Dunaarmee 08a- fande sooritamisel — stupant likvidee- Osa taita. suurernia kaalu tid seda propa- stama ja poptula- datud sunremad — itd. Nit kirjutab Buunistlilai parte) — nkiri Kommunist bRalti rifkide bols- Bia-on niid mmuv- mis olevat iiim- » 166 ja pingutu- anisti andme- ~; ajaloclises wu- Bikasjaline kirjel- ' rad = revolutsieoni- | : Balti riikides p4-- Bilmasoia pubke- rahulolematusest - Mitsuste sidemete Reamaaca, millega gerduslikud rasku- mureney . oohitiline munis: mirgib matsiponibtlletaani mteose vaatiemise) jirgmist: Maia Eesti osutusid imperialistlikus ata revelutsioonide . Tee ibimurret sisteemist ja Bi maaiimareyolnt- mis saiomea alew- - pobrirevelutsiooni- Kommunist, et seq yoidukad re- hloos, milledega e1 iistus ilestousud ring kinnitasid Le- fet kodantuselt on kul teel- yoimu ie | olukordades, kas et ta opositsiooen na moistetud. Hinnitab, et peami- bordeks tuH Koha- - udelt, ei padse ta ARVIN ITLAiMirnie urimisieos, ef nou atud jiud «i sek- likide sisemisfesse . . . = . oF . . ae ee ee ae a 7 ie el LAr Tae were tas ee fo AL ROT Sa ABTA OS eager 1 . . . ' - eee toi ee ee ee ee ed I. al ne - i= i ite se ~ Wie eee or eet Dek . eel el er rr r wee = ome tem oe _«jark-jirgult . avalikuks - _ paljastavad ka s6ja ajal toimunud | :5;y9) yotb olla veel teisi, kes|ega. Kuid hoopis suurem .ees-|lele noored tahavad oma ‘nimed _ fabiriikimisi ja poliitilis! kombi- | atsigone, milledega tiritati wusi ' sijalisi Litusid, et sellera muuta ee oe oF a I el ee ee a ee ee ee a eo dst kult ee ee Ce VALVEARST. - NADALALOPUL ‘20, Be 28. okt. dr. T. ‘Sauls, t tel. 261-0912. 8. ja 4 nov, dr, 7 Ratan, te LLL. : Mommentaarid (Algus lik. 2) | «séjajoudude vilbimine Leedu, L3- ti ja Eesti territeorimmidel kait. senud Balti riike valisimperialisti- de vahelesegamise eest. See ole | vat demoraliseerinud kodanlaste. ior i er oe Pe Pa VARA BAS TLANES tesipboval, * ann me _ Tuestiay, October 23, 1979 Wut t hoogu eesti maletegewsee | Nikolai Kiittis annetas kunagi veidetud kdrilea utest; randauhinnaks | Méiduned: Kolmapaeva Ghtul andis Toronto esti ‘Maleblubi juhtatus Koos mitmekordse male- meistri Nikolai Kiittisega eesti ajakirjandusele seleitust eesti maletegeyysact Pohja-Ameerikas ja plaanidest Innagise elava, kuid vahepeal solkunud maleelu uuesti, akti .Malekiabi pocit olf kohal esimees Arteemi Mustel ja Lembit Joselin. ama kokkutulekul andis N. ‘Kiittis Icunagise vaidetud rindauhinna mest] klubile rindkarikaks, e Silege noorte hulgas $ male vasti huyi testa, Annetatud. karika pani WN. Kitt is vilja 1954. aastal ja véitis seda ‘ile P.-Amecrike teada ligi past | xiummend méngijat, vaheldumisi Vis. korda aastail '. 1956, 1962, 1964, 1965, ja L975. Randavhind, suurekoguline kari- _kas,on ieatavas méttes ajalcolime ‘kuna see. hilmab eesti male aja- iugu P,-Ameertkas. Karikal on 20 | joudusid ja inspireerinud revo-| nime, minel aastal oli Kaks voit- lutsiconilisi masse voitlema fas-| jat ja viimast korda cli see val- husiliku diktatuuri kukutamiseks. Kui sells vale Jaoks oli vajaltts KUmme aastat uarimusi toimeta- | ‘da, siis on punased ajalootased oma kokkusepitsetud teooriate ja -Véltsingute eest kvasti iilemak- sefud. Sajad tuhanded tolleaeg- .sete siindmuste kaasarlajad Balti} tiikides teavad, et kiputis koha- likke pimaseid poleks kumagi v6i-| 'melised olnud ,,revolutsiconi“ te- sema, kui seda poleks organisee- ritud Kremijist, kui selleks poles piiri lagant kohale toodud tuhan- dleid juhte ja statiste ja kui nen- de kaitseks poleks rakendatud pu- aarmee soomusmasinate kolon- nid, | | : | ge —_, Vand shjanexsed dokumendid, - gniliedelt niiid 35 aasta middudes ‘olm maha puhitakse ning need “tehakse, Sojainne ja kindlustada viljavaa- teid ja veimalusi loplikuks VOL | dluks, Washingionis avati nijiid aasta- kiimneid suletud olnud dokumen- tide kapid ja tcodi lagedale lige- male 100.000 lehekiilje wlatuses: salajasi | seni ef lubanud avaldads. Nendest dokumentidest selgub muuhul- vas, et kKokkuvarisemise lavel olev |- *‘Saksamaa ritas sdja loputaasis sdjalist Lite Saksamaa, NY. Liidu ja Jaapani vahel, et paista selle- - ga Saksamaadl kaega katsutavast | . hukatusest. Dokumentides on too dud Jaapani ja Saksamaa vahel vahetatud informatsioon, mids Inglismaa ja Whendriikide vastv-; Tnure] Onnestus deshifrecride. Kogu selle omapirase telgitagi- | ge poliitilise mangy peaterelaseks oli Saksamaa vilisminister. Joac- him von Ribbentrop, kes kohtus 17. martsil 1945. aastal Berliinis Jaapan: suurs2zadiku. Hirosht Os- himlaga, Andes Oshimale Wievaate sijalisest ja poliitilisest oluker- rast mainis ven ‘Rikbentrop mut hulgas, et paljude poliitiliste eks- ‘pertide arvates alustavad Inglis- maa ja Uhendriigid. parast Saksa- maa. kokkuvarisemist sdda Vene- maa. vastu. Kui see tosi on, siis yoib Stalin pidada, vajalikuks ii. qu solmimist Saksamaaga ja Jaa paniga, et asuda iihiselt vOitluses- se inglastega ja pramtsilastega. Selle von Ribbentropi eltepaneku puhul véiks informatsigonike " mainida, ef 1945, aasta martsis ei olnud Jaapan yee] SOyes NN, Likdu- Ta, Oshima mainis oma, valitsusele es ~ antud aruandes, et kui N. Lilt val-; mis’ on seliist t kutecrima, siis on, yon Ribbentrop | | ‘valnnis Libiraskimiste i Inani ja liitu dis- pidamiseks Moskvasse soditma. Valisminister cli Oshimale kinni- _ tanud, et tema arvates astub Sak-; samaastHlise kokkuleppe sélmi-j ~~ wnesel sige sammu ja vastutasuks yenelastele tujeks loovutada ko- eu Bajken ja Pohja-Euroova, jat- ges Saksamaale ainvit vanad sak- se maa-alad ning lilitades oma mojupiirsonda Ungari 3 Kroaa- tha. | Nasu nendest dokumentidest nahtub, oli valisminisier ven Rib- —bentrop lisaks Bat't tiikide maha- SZ SAMTLAS | mitimisele andma. paistmice huvides ventiastele WUS] STUuTi. lisaldikeid hing lenpi- dokumente, mida ‘CIA : jas 1976. Esimest korda olid selie voitjaiks A. Shilov ja K. Tullus. Nuliid - pannalkse ses ring] kéime. ‘14-aastaste ja nooremate Klassis. | N. Kiittis riseibki, et se] aja: oligi? P,-Ameerika : male’ nende | eest] maletaiate kes, kes olid- juba Eestis tugtud ja kolm- kiimmend aastat tagasi fithasid DUnKL. Temale jérgnevad veel} seda ka valjaspool kodumaad. Kui. organiseerimist alustati, SHS liikumine vottis suuremat hoogu |. kui suudeti uskuda, sastaid Imus |. isegi oma maleajakiri ,Eesti Me- le’ H. Adlliku toimetamisel New Yoress.. Esimesed maletajad olid Kana- das N. Kitttis, H.Uttopart, O, Jéu- lu, E. Rose, E. Vitres, A. Shilov, EK. Kalmar, &. Tark, A. Kiitt, ©. Talve. A. Nestra, V. Jaanberge ja US4A-8 E. YVeldemaa, K. Tullus, H. Allik, E..Riigs, Laurentius, -K. Rootare ja E. Kull. Kuid nende | Kuid N. Kiittis aryab, et oleks vaja noori mingijaid, mis voi-' . maidaks klubil | korraidads noortele. véistiust. Aga hiid mingii ‘aid praegu ei lei-| du. Vana .kaader tuli Eestist ja toi kaasa sealse suure huyi male yastu.. Siin puudub male ‘Vastu jaialdane. huvii see on rohkem lastemiinguks. . Puudutades noori, titles TEM. juhatuse liige L. Joselin, et paris huvilisteta see. sliski ef ole, tks |» eesti poiss Peater Matsi on ‘kana- dalaste hulgas, kel on tile 2000 ‘Martin Veltman, EB. Tooming, I. Littoja, J, Jaérve, kokku on praegu { 12 alctiivset thaletajat Torontos Neist on j2-2astane Eric Hal- ling vaga babli Cina vanuseklas- | Sis. | . Varem mingis ka ta ede Linda, kutd koolikeaslased polevat sel- | lisest harrastusest aru saanud ja ta, on toobunirc. Mida malpklubi motleb malehu- vilistele teha? Noortele olevat ka- vas iiks turnmir volbolla Koos eesti kioolide ja skaudiorganisatsiooni- —sseee Se Pe cr Kanadas Timiseks. ‘Toronto. Eesti jeb kSigepealt rahvas iiles ergu- tada, nende huvi male vastu suu- renidada, kuigi pole teada, kas on mont maletajaist juba omal alga- i fusel méelnud ESTOde véistlema minna, Khubil pole vommalust ike- dagi majanduslikult toetada. | Rédkides veel dildiselt eesti ma- letajeist, meenutatakse, et iiks tue | cemencm nagina karikarditja Alar Puhm. on Mneinud Prantsuse rahwius- meeskonnas ja tomebab seal ma- leajakirjanduse ajakinja. Teiselt poolt on teada prof. Endel Tul- vingu kirimale harrastus. Praegu on T.E. Malekiubi 2si- ‘Tatheks A. Mustel, informatst- oeaj yahendajaks V. Pikkand ja . tummiide ning véistluste organi- Sterijaks L. ‘Sosetin. _ Niitiq tahab maletdubt oma, te " | pevust elustada ja ESTO-80 soitu Orgaiiisesrima hakata. Need pie. vad-ei ole enam kaugel ja tée néoliselt on juhatusel vaja aktiiv- Selt tdbtada, et huvi kiiresti suu- rendada. Kuid STO-80 vdisthus peaks olema hhuvipalkikuy; koura ‘ka 3 | 1! : | ‘Toronto fin SLEMINEK STANDARD. KELLAAJALE Pihapdevel, 28, ektoobril, 1979 ty Councili otsuse kohaselt avaldati . proklamatsioon, milles noduti kodanikett suvise kellaaja rakendamist 29. aprillist kuni 28. pktoobrini 1979, Nitiid noutakse kodanikelt, et nad likkaksid oma | | -kellad ja uurid tagasi like tuna vorra., | So Kell 24 il ihapéeval, 28. okteobril. teistel mandritel on olemas tun} |e: tid mnaleiajaid, ehkki ka nad on kannatanud sama vananemisprot- Sessi tOttu. Voibolla .N. Kiittise suur karikeas suudab slnboolselt olia selleks ergutusvahendiks, mil- kuulusid eesti maletraditsioonide mark on osavotmine BSTO-90 | Saada kunagiste eesti ‘malemeist- jatkaiate hulk. : NW. Kiittis arvab, at sellise elava huvi tagas ‘ka publiku elay suhtu- mine malesse. Eriti oli see tahele- vanday New Yorais, kus voistiu- ged olid suurejoonelised siindmu- sell arvuke. pealtvaatajaskonna- ga, kus eesti peakonsulid tulid ‘istklikult ‘Kohale kOmesid pidama vol Olid Konelojaiks riigikontro- lor Mei ja riigikohtunik Vihvelin. 7 Ka Kanadas keondatj Toron. | tos ja Montrealis endised male- tajad, kes olid Eesti meistrid fa esimese klassi maletajad. Nende hulgas oli Paérnu meister Haraid Uttopart, kes oli Kunagi | olnud P. Kerese 6petaia, siis Nar- va giimnaasiumi meister. IW. Kitit- tis, siis: kunagine Eesti maleelu organisaator ja meister E. Velde- maa, kuna Torontos oli heaks or- ganisaatoriks ja voistliste kohtu- nikuks ©. Kalmar, kelle initsiatii- vH lds maletegevus hoogu ja korraldati vaheldumisi voisilusi Montreali ja New Yore] Reskuste- Fa. Eesti maletajate tase oll nii malevoistlusest, Peaasjaliault tu rile Jatgiasena, Pens onatid avai sigishooaja Esimesel kokkutulekul- kohvié ohtul 350 inimest Kui Eesti Pensioniride iluhi Torontos kokkutulekud on eel- mistel talvehootegadel olnutl silmupaistvalt populaarsed, stis méidunud neljapeval Eesti Majas wwimonud Klubi esimese sil- ‘gisese kokkutuleku-kohvidhtu arvurikka osavotu. pohjal véib ole- . tada, et pensionirid jatkavad oma seniseid traditsioone, Kokku- tulekust véttis osa wmnbhes 352 inimese imber, mente hulgas linna- nounik A, Wardle. Kokkutulejaid tervitas khitbi esi- feine Frieda Terts, mille jirele avapaiviseks VOtts 50na opetaja KF. Pahbn, ‘kes eriti alla Kripsutas, et penstonaride kokkutulekutel om suur iithenday ja lohutav taht- ls. . - Opetaja palus onnistust kaugele kodumeake, eesti rahvale, koos- viibimisest osavotjaile ja Pen- -sionaride Kiubile. Klubi naiskoor esitas Leida Pili juhatusel kolm Jaulu: the korge, et 6-liilmeline - meeskon q {nelst Jodumlld” oli loonad he. culi Toronte meistriks. Kuid mees- kond vottis oa matsnidest, mis peeti Eamilionis, Kitcheneris, Saksa maleklubis' ja voideti. To- ronto ilikeoli meeskond, kes oli | sel ajal P. -Ameersca moeistrixs. Kiutid “aastate jooksul Jiikumine suikus, kuna mangijad vananesid ja (anaseks on neist juba mitmed | surma jAbi lahkuimnud. Praeru cn liooja FP. Tammeveski 35 aastat fagasi kodumaalt lahkkumist mee- nutades ja kuna autor ise viibis koosviibimisel, siis tervitati teda elavate kiiduavaldustega, Aplau- si Osalisicks said ka koor ja kco-. rijuht. Tallianna Konservatoorium |60-aestone 29. septermbril taitus pracruse | © insurance # _ Agency KINDLUSTUSED as WESTMORE Dr., Snite 200 & Rexdale, Qnt, RSV 2Y7 Tel. 745-4622 kGigil rinnetel’ tuleh Saksamaa sOjast valja voitjana. Pérastsojaaegsed sandmused naitavad, et Saksamaa valismi- | nistzi vilispoliitilised kombinatsi- oonid slid rajatud valelootustele — Inelismaal ja Uhentdriikidel ef olnud parast Saksamasz kokkuya- risemist mingisugust — kavatsust maailma sutirems. needuse — kommunisn — vast soda alus- tada ning soja asemel andsid Hi. ERIK & i Tallinna. Konservatooriumj 60-5 |] pasta, Kooli esialgseks nimetuseks ® oli Tallinna K6rgem Muusikakool, s)mille Gppekavad olid koostatud ‘kohustus} Riho Pits, aga 1941. 2.1 | Peterburi konservatoortumi ees: miérati direktoriks Vladimir Alu- : kujul, Et aga Sppeasutus avati »stenia™ selisi juures, kelle po- 4 hikirjas puudis punkt konserva- aeene Haridusministesrium ei Kinnitanud ‘kooli nimetust. @ppe- ‘Penot 8. Riimmeld tiiendas ker va Teja soclolauluga, mille auto- Titeks olid G. Ernesaks ja T. Vet- tik ning iiks italia helilooja: Kle- veri] saatis Margit ‘Vila. Esinejatele annetati Silk ja loc-| mubikulit ka rikkalikult aplausi. Jéirgnes omavaheline vestlus ja! en ic. i wate tights pid got oE a = Aer ee tee é eae h : eg ee rine pete aa rapt i Te ee JOHN SEWELL, Mayor eae oe aT rene Fe ee a * ae eae ‘Soomes tihistas Tampere linn oma <0. aastapieva. Sel puhul _ Rullastas linna Rootsi kuningapaar, Pildi] Rootsi kuninganna Syi- via koos Soome presidendg Urka Kekkosega linna pidustusel rae- Kristi Allilcs helité 3d kontserdil - Torontos toimus isi a korda seatud Pauline McGibbon Cultural Centre ruumides Kamada naijs-' komponistide helitiide kontsert. Esimesel pieval esitati Jean |} Coulthardi, Mary Gardiner’l, Vio- let Archer'i, Diana McIntosh’, Larysa Kuzmenko, Maggie Bur- stein’i ja Carol Marshall’i heli- tid. Teisel Ann Coutham’i, Alex- ma, Louise, Norma Beeceroft’l, rilskalik kohvilaud. Koosviibimise } lopul tinas esinaine kéiki oma abilisi ja nentis, ef klubj huvirin- |. gid tittavad thie koormatusega | ning raamatukogu on avatud ette-| naihtud aegacel. Kdasi mainiti, et kiubi -sotsiaalring? tubli esinai-| ne E. Leosberg vajab abilisi, eriti} hadasti vajaks ta errulainud haigiasdede abistavaid kasi. Jatgmine koosviibimine toiraub L5. novemoril. | Kinkige siinnipdevaks | oN ABA EESTLANE seri wating ata todle -omia vit. | _ Maksab Kanadas: , Aastas Poolaastas Yeerandaastas Kanadas: Aastas — Poeoelaastas - | Veerandaastas. _Coulomibe, S. Marcouwx, - $35—— $19.50 - KRIRIPOSTIGA $56 $30.50 $16,—= “Michelin Linda. 'Schwartxz’i ja mejie neore muusi- kealal doktoritcdd tegeva heliloo- {ja Kristi Alliku helitéid. Salle stindmuse puhul viibis 'To- Barbara. Pentland’ ‘rontos ka helilooja Kristi AIR ise. Ta titles, eb tema ,,Kalevipo- ja" mameline caper edeneb histi ..: ja osa sellest esitatakse juba. | ESTO-80 pidustusel. “lak korda ridalas Viljaspact Kanadat: $38.— $21 = S11 | USA-s: | $32.50 $17 ax LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: Aastas Fidenn, poolaastas sab. _, veerandaastas $19.— Aadressi muudatus 50 centi: serl vajutas, Alul taitis direktori] mae IT maajimasoda ishkus aga, | Koolitecevuse ja see algas 1944. | a. vaga tagasihoidlikult 49 opilase- | some | LOoTium] asutamiseks, slis selle-: g@, Kellele niitid anti iH6pilase ni-| = metus, Praseu on konservatooriu- Tus 552 Gpilast ja ‘Opetajaid tile 100 algas ,Eistonia’ konsertsaali 200: viimastest on 11 professorit korvaruumides. simese] aastal Sai Kool direktoriks -helilooja_ 38 20 dotsenti. ro Kuuekiimne aasta jooksul on Mibket Liidig, kuna Oppejéude oh Konservatoorium: andnud ~ eesti 32 ja opilasi nooremate ja vane-: muusikals silmapaistvaid inter- mate kursustel kokku 452.. Moned aastad hiljem asus kooli juhtima prof. Jaan Tamm, kuna Oppeasutus anti 1923. a. iile asuta- tud - Konservatooriumi ‘Seltsile. 1925. a. kinnitati konservatooriv- mi pohikiri, kuid sée aasta oli veel preete, hefiloojaid ja. miuusikape- dagooze, Enamik praegustest koo- | li. Sppajéududest on sama kooli kasvahdikud, olles kérge tunnus- ‘fse véitmud ora aladel. Kaesole vaks ajaks' ongi koolil kujunenud valja kaks teaduskonda, interpre- -Uksiknumbri hind 45 centh. Kanada andressidele palume markida POSTAL. CODE ia UBA. aadressidele IP CODE” | ~ Panpatshekk vii rahakaart kirjutada Tellimine sata: : Free Estonian Publishers nimele. VABA EESTLANE 6m. Box 20, Postal Sin. C, Toronto 3, Ont. ) MéJd 3M7 | Patun moulle saata VABA EESTLANE aastaks i poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates a “. . 197, Tellimise katteks. lisan $ __.. Slinjuures | rahas i tshekiga / rahakaardiga, (Raha Faate ainult tahthirjas). Nimi ee ee ee nes rangeli kinni mide vahe] sGlmitud istamise. palctidest. olevat noukogude ma oma surmavaeniasega — kom | nod Jaléa kokkulepete alusel vene- teisitigi tahtis Kooli ajaloos, kuna munistiin rezhiimiga. Von Rib- ‘Nastele véimaluse Eureopa siida-: sel aastal véljus koolist esimene _bentropi poliitika ei saanud stiski Josce tungida ja seal oma vallu- lend, 10 helikunstnilckcu. Hrlerilt vajatikka kimuitust. kuna tust ia nositsioone kindiustada. See edukas too a1 saanic kesta, Hiliem on. joodud kooli juurde Fiihrer oli ikka veel arvamisel, et: : | _ |Kauem kui paarktimmend aastat, katgoppe ia mitmesuguseid muid vaatamats suurtele kactustele . mil noukogude cupatsioon ke Oppetos mocduseic. | - Po tatsioon ja pedagoogika. ong - 1957. a. alustati konservatooriu- Andress : Mts ka niitlejate ettevalmistamist. * (Sarg Ik. 3) SS ee ee r Ba te =| agp MBE Eee a ae an MUR TsaEr tele ag ‘ a apy ue e Eat 0 ma arte : on oe ae : Prins . 7 a, i 7" : . : se a Ni a ; reece td ae Oo p* poly _—_ 1 . Tee ee — ete ben Teme Soe ta te ay ao . toe oe 0 .. us. ™ . " I ‘ Co a ee Pa Tm uv . " a “T. . : . as Lae or ae Pe vas Ce oa ot et . 2 " . -" " a ws oma _ . 1 ' a ar a ' 1 . a mas z uy a iy i a, ; ; . 1 s . f wer ae eget te a : Bia . ie . we sis : un a wee “I: “ ar 7 : r _ a Leetlde 2 _ “al * weedy . por . 7 -s a. ; 2 : tenet ler) le te ge f sone ae eT Et bea ba yt eT dt eer Tho eet bree ca lene et oe foe, ee ae eat ag) “ya: so I se wo . oe Dd ra De Oe ae et nd a oe att cent eh AE re en Pe pp er bei . i ~ . a7 7 a: - H vy . Sr ee, oe ata! . : eb ee 1 a Pe as .. . ! . . . 4 1 I al a . - ; "a * oat : “1 " oo _ a a i Me a -" _ a a e oe oo, Pa . 7 . ir” 1 ’ ; is : we = \ "1 aT ae a . vo for a a i : tome wet . . 1 : i: ; 1 j . : - all I 1. : "Oe 7 I my f, iP sori — ; - _ ma | oe . ust, Prite ay _ tea wi rote rede iF “hoy hls nan a! Inet ey “oat wT. ee va nn ta Eee J puss an Dre Tp oot -. . _— ; . ye tate tte orl aly co A ' i A el bey . eg AS * rf . ion . . . Sony. hs . roe " ae B | = Phen . mu r “8 ru . “a aes ua tor ema ep teop a Hegleis oy iy soe Te : m1 Pe eee an L noo. pee ' ' : es . a ee) ot ott oe . ’ .