oe rar on i hoal. Tia epee | "4 r . 7 . ow =. 1 } el Bcauruses 70 0 varem margitud, tea isiplinist kinnipidami- Bd autor rdhutab alatt’. avalike referaatidegs et ta oma faktide esi- - asutanud aimult-neid . da ta isiklikult tOesta- . ‘ . a ee » ‘laiglttuntud autor stall oli Henry Wick- es kirjutas ’,; Through. p2——1922", Selle teose kirjeldab, kuidas te- lua juutide-Konspirat- cpti_ kolonel Edward. - fa president. Woodrow nan alla. House oli: Steed oli hiljuti kriti- Ludu tunnustamist teed kordas House’. a. °on ennast sellelabi ad. paljude Euroopa ' ja ta kinnitas yet primaarsed - madmatult, stlikus.. - volutsloonis cob Schiff, Warburg . snatsjonaalsed finant- msoovisid lle kdipe tu- mid juudi bolshevikke, | imaldada hiljem Ve- aleerimust sakslaste ja t." House aga argue id majanduslike .side- poolt USA ja N.. Lik Jrgneb) EESTLASE” elega aitate kaasa He sdilitamisele! kaasea sid", HH. ’ gat Siendus «Le. KOiv, | VABA EESTLANE | ks toll hel veerul: | | ‘emasp, homm. kella 11-ni ja ft Willowdale, Ont. MR 388 7 Toimetusele sasdetud Kdrfandus — . VABA BESTLANE teisipdeval, 31. juulil 1984 — Tuesday, July 31, 1984 ‘OHISPANGA UUDISED XXVIT | 1984. Toronto Eesti Whispanga vale te Jaandes on avaldatud ¥, Noolandi »Loronto HKesti thispank juubeli- - 3 : aastal'', A. Ktitt »lorento Besti Uhispank 1983. aastal, K. ArTo’ ko- ne ,,30 aastat mele ona rahadsu- tust“, E, Kuris aastfatele", P..Einola , Laenutami- ne “‘muutus’ elavamaks, E, Aruja , 910-84 ootab koiki eestlasi“.-E Tampold ,,Miks vajame eestiaine- »Pik métdunud 3 list Oppetooli?'', A. Park ,,Muuda-— {us péranditoembu seaduses'*. L, les pidada’, E. Runge ,,Maailma:- _ Peters ,,On vajalik ja kasitlik mee- - age ib toe fudiroo— A kat ,,Toronto - Eesti Ghispank a). : aastat’, | RAHVUSLIK KONTAKT nr. 1 — 1984. Sisus: P. Pulde joleme Eesti isivitkaitse vélismaal‘', USA ja —~=Baltl rigid", E, Ridala ,Ants Pi. Be bit siinnist 100 aastat", Ulemaailm-. se Eesti Kesknoukegu ,,.Memoran- | dum‘,. R. Kreem ,,Vandega seo- tid, | Terroririinnakud ‘Eesti: lin- nadcle* L. Fombak: "Hii kodutii- tardest, K. Meikop ,,Keelekursus* (21), BE. K. ,, ,,0rna éébiku" at relkaja Tartus 1957. a, BE. J. Voitk ,Kiirmatkalt hiiljatud baasi- linna Paldiski", . is . soon ee Oe aie Se See Se SL lath ay STDP EE Witte : eerie Sidamelahedane “ESTO-84 oidustuse ultuurilise} poolel oli kahtlemata mojukamate biigas Priit.Ardna ja Irma Trou. pollu opereti ,,Kalurineiu“ kelm . etendust, mitlest. Koki Kuni 3500 elamuse said. Aga ka- teadmise,. et meil on sliski rehkem loovaid joudusid, kui. temekord pessimismi ajel ise tun- nistame, Eesti Rahvusteatri paarl- kummresse ulatuy tegelaskond clus- tas eesti hilisemast ajaloost vietud | . ainega operefivormis elupilti, kus : "Res per ra Sr es aye neticrss, Bo E. Segakoori ees marssisid ong koorijuht Uno Keok (ass jf esimees Alfred Kelder, VALGUS. nr. 5 — 1984, Sisus: A. Laur ma”, A. K. luwetus ,Ema- . - le“. H. M-a ,,Mis sinul on?“, A- KL. luuletus ,Emakene kil] ebic tead- Sdderholm ,,Seaduselae- gas", §. Abrahamsson ,,Jeesus il- . Iutas ennast wuesti'', H. Piidmik ,Aabrahami teekonnad“, télge ,Ma ei varasta enam kunagi" ja H. Ennise »Uksinda voi Jumala- Yaba Hestiases nr. 56 filateelia ja kartograafia ndituse kirjelduses on eksitav viga; mida- palume va- bandada. Kartograafia naituse kor- raidaja e: olnaud Leo ROLY vad Pr _ Neeme Jarvi.. Foto: Tommy Tomson NEEME JARVI EESTI PAEVADEL Eesti keel kélas ,, Toronto Symphony” kontserdi! -Esto-84 ~siimfooniakontsert, mi- da juba mureliku suuga codati — lOpuks siiski toimus. Kontsert anti 10. juulil, ,,Toronte Symphony“ re- gulaarses Ontario Place’i kontser- tide scerias ja oli nii sisult, kvali- teedilt; kui organisatoorselt laulu-. peo kérval Esto koige vadrikamaks -muusikaliseks slindmuseks, muusikaga, —_ ‘alustas Heino Eliert suidam- liku suidiga ,,Viis pala keelpillide- le*, ,.Toronto. Symphony“ keelpil- lide mapgijad flmself nautisid nit _ Elleri lahedat, kGlavat- -¥iuliparast muusikat ja orkestreerimist kui sihikindlat.. | juhata- mist, Igale suidi osale leidis Jarvi { | veel ‘iseseisva, eraldava muusikali- twat se loopika, Imetelday.. oli,.. kunidas TOOMAS GUNAPUU | BA, BPE, LLB —ADVOKAAT — NOTAR 129 John Street, Toronto, Ont; MSV 2E2 Telefon 597-1714) | Advokaat-notar Bigelow, Hendy, Shirer & Unkldvi 799 Don Millts Rd. | Tel. 429-3110 — kodus 699-2395 3 TOIMETUS JA TALITUS. avatud esmaspSevast reedeni kella 9—3-ni : Telefonid: toimetis 444-4823 : telitus. 444-4832 KUULUTAMINE _ _ VABA EESTLASES loune McMillan ktH nagn Lhest puust loigatuna, iga osa veel omaefte muusikaliseks naudinguks ¢usis. 3 Arvo Pardi teosega 4 Fratres® —_ _ -ainis ka on loodud keelpillidele, toi _Sarvi kontserdi atmosfairi yarskelt eesti -muusikale osaks Jangenud . suure ‘kaotuse, -‘Tubinat. Pardi teos, Eduard Tubina malestusele, saavil-. tas nii konseptis kul esifuses oma | Sih, | | . milestati Eduard puhendatud Sits asths —= md < muusikaga — Koln und naaiina parimate voimlejatega _ ESTO-84 andis.. inimkeha.’ ‘ily, graatsilise liikumise ia grup) koos- i00 imetlejaiic naudifava . parast- featris 9. juulil, See oligi ehk dsjamoddunud pidus- | tuste vOlmlemise esa tippesinemi- | ue, kuna esinesid ueli eesti pari- | mat fa tuntumat grappi, Igaitks { nendest oli omandoline. ja esines i eraldi kavaga, kuid ometi oli see 1 3° taistund: nauditay terviklik ka- iva. : _ “Seal olid Idia grupp kui yalge- | tes “Kleitides haldjad imelises une- J naos liikumas ,,Leelo“ saatel; Ka- | lev Estienne oma kiire tulevargiga Oe tasnv ajalehe leialdase _eviku tin. | Vo kuulutuste . Kiljel \, 49s : fekstis oo... . s— | esiktiljel os. .. $5,50 Kupiutast véetekne vaste | nidala esimesse ajalehte kual nidala teise ajalehte kunt kol-. map, homm. kella li-nl. tel; 444-4832. ‘Valjaspoot tonegns Leida Marley 923-0080 Postiaadress: 9 Parravano.Ct.. | —. lindid, linikud, kurikad, rou- . ‘¥ gad, pallid, tamburiinid ja hiipit-- { sad — eliit ja alles paarijalased | kiili koos ja eraldi; entusiastlik Ritmika, kelle] ki pole _pikka _ kaulsusrikast minevikku, kuid. oma | liikmete arvu ja energilise tegutse- -— misega on leidnud endale vaarilise | koha staazhikate pruppide korval; | Malmé Tiidrukud — laulvad blon- | did iludused, tks graatsilisem kui | feine. Nende lanluline tants ,Fre- |. dom‘, Eesti jaaniéo. niitude udu i meenutay ,Dream‘, kollane ,Inter-* | metso' ja me rahvusvarvides linti- | dega esSinemme — peed olid toes- | fi maaiima parimad, : | - Mis on mocdne riitmiline giim- j nastika? Kavaraamat yastab ja sel- | gitab, et see on. eriline,. : yoimlemine, ins rilttmiline, diimaa-. haiselik kele, Esitati tema vaimukas ia olu- roCmus suit ,,Eesti tantsud“. Kogu slimfooniaorkestri - kaastegevusel tutvustas NeemeSiarvi enam kuil2- 000-te kuulajale tirgseid eesti tant- suviise ning heolitses selle eest, et Tubina meistertik orkestratsiooni- kude ilmekalt . ja virvikalt esile tue 7 leks. Kontserdi: esimese osa oli Nee-- me Jari sisustanud labini eesti Koniserdi teine os pithendus yennasraliva, sodmlaste helilooja Jean Sibeliusele: d-minoor viiuli- kontsert ja-Finlandia. - Vitulikontserdi solistike oli ,,To- ronio Symphony" kutsunud Ment- realis elava, tippviiuldajate hulka kuuluva ‘ Ida. Haendeli, Haendel teatavasti on neid vaheseid mitie- soome helikunstnikke, keda Soome Sibelinse Ohing Sibeliuse 25-nda surma-aastapaeya pubul austas eri- lise medatiga, Medali andmise mo- tiiviks oli Haendeli korduv ja sil- mapaistey Sibeliuse d-minoor viiu- likoniserdi esifamine kontserdilavadeil, Medalist Ida Haendel téestas ka seekord, et selline eriline au. oli tema poolt koigifi teenitud, S¢e- kordse edu tagatiseks oli tingima- ta ka painduy ja toetay kas? diri- gendipuldil: Neeme Jaryi, Siidamliky ja sama! aja) sisuka kontserdi lOpetas Jarvi Sibeliuse majesteetliku vabaduseapellide pana miline ja esteetiline liikumine ref- iekteerivad vGéimleja isiksust. Sel- list ydimlemist vOib teha igas eas inimene, kuna harfutused on Jiht- sad ja hovitavad. Moodsa riitmilise YOimlemise jargmiseks loomulikuks asimeks on‘ juba sportlik ritmiline gumnastika, mis on kiirem, inten- slivsem _ ja.. sisaldab,. aste-astmelt keerulisemaid ja raskemaid harju- tusi. Sportlik gummastika on alat seotud yoistlusega, millised peetak- se nli ndividuaal-- kui ka grupiest- nemiste alal. Olu rutmilise gtim- nastika tase ntilline tahes — kas moodne voi sportlik, tal on alat: tugey esteetiline moju inimestele.. ning varvide.. ilu. silmale. -— nil moGdavad markamatult tunnid na- ‘gu mingis Immmuses. Laval pais-. fai koik nii imelihtne olevat, et kutsub keasa tegema, Tod, millega Ernst Idka algas kord 1929, aastal Fallinnas, on edasi.. arendatud.. ja laiendatud kegu maailmale ta ti- tarde ja ihe) vot feise] midral jirgijate poolt nii siin kui eal pool Atlandi ockeani. Eestkased on viinud gimnastika maailma_ cette oma rohkete avalike esinemistega Kuli oliimpiamadngude avaimistel, miaailmanditusi, maailmavoisthusil, esinemisicga felevisioonis ja mlt- jal. Tuseeme, mida kiilyavad prac- pused vOimlemtisjuhid, idaneb jou salt, dult saadwd Finlandiaga“. See. heliline siimbol. 3 Eduard Tebin ise kuulajate Kes astis 1 meie snurpidustuste eesmiirkd- ANDRES OLVET, LL.B. — Muusika ily kGrvale ja litkumise. sti Austraaliasse 6200 eestlast. de keskele erksa ja vahest isegi yapustava interpretatsiooniga. Teo- se palvelises episoodis ja apoteoses laulis kaasa ligi 120-ne - pealine eestlastest koosnev laulukoor, Koo- ‘ri_kvaliteedi kohta mainib Toronto Daily Stari arvustaja, et see ulatus tasemele, kus asub Symphony®. Selle keori aluspth- jaks oli Estonia Koor ja Toronto Eesti Meeskoor, kellega oli litu- nud veel Jauljaid ka teistest eesti kooridest,. Kooriga ettevalmistaya . t00 sooritas Roman Toi, kes veei tund ene kontserdi algust thenda- iné koorile otse ,,.Forumis*. andis viimase lihvi, Harjutuse l6pptaasis joudis kohale ka Neeme Jarvi ning selle asemel,.et juhatamisele asu- da, héiskas roomuga kaasa tenori-. te rithmas, Koor laulis Soome Lauljate Lii- ava eestikeelsete Roman Toilt, sOnadega, Tolge Kui sits orkeStri taustal kolasid sonad: Su lasfena, me paivekded ei vdsi, ei lootus kao, su tousuks Festimaa! . . . oli paris arusaaday, ef publik sellele k0igele reageeris kontseriidel harva kehataya enite slasmiga. »Forumt kontscrdiga oli — tanu Neeme Jarvile — asetatud Esto-84: trituste sekka yairikas ja Ulev munsikaline prt. | — Eestlasist . Austraalia entsiiklopeedias Austraalia Entsuklopeedia™ (Yhe Australian Encyclopedia) kol- mandas valjaandes, mis ilmus $983. aastal, leidub kirjutis. ka eestlaste kohia, pealkirja all ,,Esto- nians in Awustralia®. Lehekulyelise llevaate on kirjutanud Valdemar Vilder, andes eestipoolseile kokku- puuteile Austraaliaga uue dimensi- ooni, mis-Kindlasti annab eestlas- tele parema maine. .Ta viib eestlas- -te kekkupuuted Austraahiaga tagasi 19, sajandisse kui maatlmakuulsad maadeavastajad ja meresditjad mengisid tihtsat osa -Austraalia wurlinisel. Vahemalt 5 eestlast vat- S1Q O5it Bellingshauseni antarktilisest ekspeditsioonist, milline ktilastas Sydney'd 1820. aastal. Tegemist on enescstmdistetavalt. baltisakslastega, kuid nad olid parit Eestist. Eesti “emmisrante Austraaliasse on re- gistreeritud alates 1850-test aasta- test, kuid kuni sajandi vahetusent. on alnult m6ned meremehed sinna elema’ asunud. Esimene immigran- tide ‘Vool jargnes 1905. a, tilesiéu- suiz, mil umbes 200 pagulast asu- sid Austraaliasse, asutades - seal Eesti seltsi Sydneys 1912 ja Mel- pourne'is 1944, 192333, aastail, mil saabus 1100 cestlast, Need olid. majanduslikud immig-andid, Viimane ~ pagulaste. laine saabus 1947—1955, mil asu- »loronto segakoori versiooni, Jargney estlasie sissevool oli valjendus nii kodumaa-armastust, vabadusiha ja wooruslikku vaimu. »ikalurineiu’ favastamine oli kauaaegse (00 tulemus, lugematute harutusohtute ja t0tundide ‘Vili, mida visadusega ja vasimuse kins~ fe edasi vildj, Layastaja Lydia Vo- hu-Viksien suutis kOiki raskusi yoOita ja lavale jOudis tillatuslikult ktips kimstiteos, kus meie this komnas olevad, enamuses asjaar~ mastajad niiflejad otid peagu elu- kutseliste nditlejaina saanud Java- Kogemused fa elasid sisse opereti- stizhee stidameldhedasele tegevuse- le. ,Kalurineiu“ oli L, Vohu-Viks- teni suurfe kogemuste ja oskuste tulemus, kus lavategevuse iihtlases pinges rullus esile kalurineiu isiku Kujunemine kahés : keskkonnas. Yoib. veel imefleda, kust avastas ta vajalikke ndiflejaid, keda ta mOnel puhul esmakordselt javale yiis ja need tihiseks ansamb- liks liitis, Selle suure té6 juures oli tal abiliseks Erika Veskimets-So- fom, ..Kalurinein“ ‘oudis kodumaal lavale 18, jaanuaril.1941, siis kui meie iseseisey rik oli juba vigi- valdselt N, Liidu.. poolt okupeeri- tud, Sel ajal sai operett liihikese ajaga.. ,Jiigselt*.. populaarseks, ef see sobinuks okupantide ideoloogia- ga, Kellele vabadusest laulmine ja ‘rddkiinine oli liga provokatsioont- line, Kuigi peategelane oli kalurite sofsiaalse.. olukorra... parandajana moneti sobitated juba ue aja* nouetele. Aga ,oma saarest* rai- kimine oli kurifegelik kehitiva kor- ra vastu ja opereti esitamine kee- lustati. Uuesti toodi ,,Kalurinein“ javale jargneva saksa okupatsioont ajal, kus rahva igatsts ,,oma saa- re“ jarele oli samavadrselt aktu- aalne, Paguluses on operetti layas- tatud §=1948 . Stokholmis, 1952 Monfreali Eesti Teatri pooit, mil. sellega kiilastati ka Torontot: nitid hiitus selle opereti saatusele kolm efendust ESTO-84 ajal. Unistus ,Oma saarest* ja . vabadusest oli just sél nadalal vaga lahedane. Kalurineiu tegevus siinnib ka- hes erikeskkonnas, saarel kalurite juures, kust peategelane Ingel Voog on parit ja pealinnas ,;Oh- tulehe* narvitsevas ja intriigitse- vas milfids, mis kulmineerub pres- ‘sihalliga. Priit Ardna pitiidis neid Keskkondi eraldada, kasntades s2a- re yrahyaga seotud meloodiate tlemente rahyusvahelise ballimuusi- ka korval. Muusika on meie olu- korra nOudeile vastavalt orkestree- rinud ja serdnud Roman Toi, kes oli ka paarikummeliikimelise orkest- Fi juhiks, Ingel Voogi osas andis Yalye Tze. lt igati meeldejaiiva tiltarlapseliku isiksuse. Kannis haal ja Javakuju, mined yarasemad lavakogemused, olid aluseks millele oli. echitatud spubia titarlapse“ isiksus, kes sil. titava enesekindlusega ka korgemas Seltskonnas suutis faulda ,,Ma olen kalurineiu”; sidikust leidus ka tal ‘sotsiaalsete eesmirkide eest voitle- misel, Ragnar Pohlak,- ajakirjanit Ulo Aasa osas lahendas oma hea laulu- ga koik armastuse arengu ‘hilpetes tekkinud sOlmed ja moodustas }5- puks kalurineiuga suurepdrase paa- ti,Jahendades selle kirval kacelmi- se kihiatuga vahekorra, kes Saksa- maale siirdus, millise . ajaloolise - lii- kmmise oli autor ieosesse vitnud. Ka laulis ta pressibaili ajal kass- aegseid populaarseid operetiviise. Layastuses off ligi 30 nimelist te- gelast, lisaks kalureid, nende naisi, kilatidrukuid ja poisse, ballikula- jisi, pulmalisi, Erifi jai meelde El- Jen Valter Veski Trin osas, kellele oli eesmargiks.. karikaturisti.. Juri Példma pitiidmine, koos Harri Lil- liojaga andsid toreda paari, Pole kaug nfinud Javal nii vaimustuse- ga andunud osa mingivat. noort, kui-oli-Elien. Ta lihtsalt sadeles oma osakujunduses j fr mangles | ike _. he. puudmisel. vapa erinevas kalurineiu | Alati. tasakaaluka “Obtulehe® peatoimetaja Paul Kaaselaane gsas oli Ernst Yahi, kelle osa oli vil-_ mnistletud ja fapsusteni nuansstdes {Sbimbeldud, tuues esile kalurinein vastu tuntud tumete variatsi~onid, ‘mis lépuks isaarmastnseks Kujunes. Ajakirjanike osades olid veel Jaan Lents, limar Lepik, Olaf Kopvil- lem fotegraafina, ajalehe juures olid veel neli korrektorit, keda mingisid Erika Yeskimets-Selom, Virve Mathias, Liina Purje ja Kol- du Konze, kes andsid lauljaina ja tantsijaina elutule toimetusruumule sisulist saravust ning kuulduste Je- — Vitamise keomikat. Nende. Umber Hitkusid jooksusammul jooksupoisid - Ekke Loo ja Eric Sdmberg, aga Ka faluperemees Pulliste, kelle koomi- list osa kujundas Erik Kasteis ilti- se lopsakusega. | ‘Peenemat seltskonda esitas Quda Kalm-Lillioja adyokaadi titre Kaa- rinana, Lydia Yohu-Viksten - tema emana, viimase sCbrannad Ssamast iihiskonnaklassist lid Aili V2hi,. Linda Koff ja Vaike Tolpt. Sinne seliskonda ilmus, Whikese, aga to- redalt viljendatud paruni osas Har- ri Mirk, *Bressiballil esines sharmika mustlastantsuga Kai Kaarid, kes oli samal ajaf ka opereti tantsude seadja,. keda pillimehena saatis Ar- ni Kiirid. Sinna vatele sobis fo- foreporieri Olaf . Kopvillemi tore vahepala talle omases kupleelikus stiilis. Kalurite osades miingisid Alek- sander Liipere, Paul Kristal ja Ar- pold Arumaa, kalurit Jaani, kes aul: nis omavat kalurineiu kaitsja iilesande rannanoorte huigas,- meel- diva hadlega Enno Ounapou, Opereti mootoriks" oli orkesters selle oli R, Tot moodustanud hiaist mingijaist -ja sustis selle parajas tugevuses hoida, lastes Iaulja haa- . lel esile tuila... Orkestris méngisid - peamiselt.. eesti. muusikud.. mone viljaspoolse abilisega. Operetikoo- — ris faulsid paljud siinsed paremad lauljad, sce oli hialteritthmadelt tz- sakaalustatud ja taitis operetile vajalikku hoogsuse andmise ulesan- net, Tegelasile oli kaasaegsed kos- tiiiimid valmistanud Endla Komi, valgustuse . eest hoolitses, Taavo ,Soddor, kuna tehniliseks abiks off Eda Loo. | Eesriide avanemisel oli esimese mulje andjaks Arthur Mihkelsoc silmisiduy rannamotiiviline lavapilt, — paikesepaistelisel taustal siindmused lhakkasid hargnema. See mulje jai pisima ka parast ya- hepealset interjédri toimetuse- fa ballisaalis, kui stindmused uuestt jOudsid rannamiljoodsse, Sellest Is- yakujundusest Ohkus armastust ja - ilutseyat mecteolutsemist kodu- maiste vaadete . kujundamisel. See andis ka vaatajaile kodurandu mec- - nutaya pildi Esimese etenduse lopuk jaguti kéigile palju lili, . tanu tormilise aplausige. Oe _ | Hannes Oja Praost M. Juhkami raadiojutiuste kogu iimunua. Martsi Opul ilmus trukis prapst M. Juhkami valitud raadiojutluste koeu eesti keeles. Raamat on ilu- sas pritunis kdites ja kaetud koos- kOlastatult vastava varvilise timbri- seca, Raamat sisaldab .68 valitut lithi-jutlust, mille 16pul on Sra too- dud ettetellijate, 60-a. juubilari ter- vitanud tellijate nimekirl. Kahjuks on kGidetud cksermplaride hulk pil- ratud. Tellimised rahuldatakse_ sis- setulnud tellimiste jarjekorras. Koidetud raamatute loppemise! saadetakse kohale kSitmata jutlus- tekopu. Tellida saab aadressil: Martin Juhkam, Tegv. 20, 1 tr., 8-175 45 Jirfilla, Sweden. Valjaspool Root- sit rahatshekiga. Hind Rkr. 60.00 pluss saatekulu Rkr. 13. Mofreteri tkski teine lobu pole nii- suur lé- bu kul armastusepiin. Pascal.