_-- Uhendritkide vehelisi’ subteid.

Peet ee et
'

VALJAANBIA: 0/6 Vaba Restlane, 135 Tecumseth St Torontoa,
- . - PEATOIMETAJA: Kay) Arr |
| | RQIMETAJA: Hannes Cin

Am

VaBA ‘EESTLANE neljepéeval, 2, novembril 1978 — Thursday, November 2, 1978.

A

t

1 a £
of
4

|

|

POSTIAADRESS: P.O, Box 70, Sta. C, Toronto 3, Ont. Ms] Si?

| ~ TELEFONDD: toimetus.364-7521, telitus (tellimised, buulutused,
! . ekspeditsioan) SO 7675

| TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,—, poolaastas § ? *
veerandaastas 9.50, kiripostiga aastas $53—,. Roolaaslas (22
, ‘fa veerandaastas $15.—... Se TAS
| TELLIMISHINNAD viljaspool Kanadat: aastas 5 pools.
! tas $19. | ja: veerandaastas-$16.50.. Kiripostiga USA-s: aastas
i: $59,—; poolaastas $30.— ja veerandaastas. $16.50. :
on LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas
| _ $34.50 R -veerandaastas $18.

Aas tauudatus A @, = - Ussiinumbr! hin 40 c.

aastas* $69—, ponte

|. > FREE ESTONIAN.

Publistied by Free Estonian Publisher, Ltd,, 135 STs St, tt Se

Toronto 3% Ont. M6) 282

i. ROR
OOUIRE
| : . ; Ey

1.
= nk "suai Li

ew

a 1 Majanduselu

kommentaarid—

. | valt laenuintressi. enne kui Cana...

da Savings bondide mititk oli Jép-
| penud, mis sundis valitsust oma

a dkerda (éstma. riisilaenupal crite
. Mm | intressi 9,25 protsendile,

‘Yoronte Vana Andrese kirike ‘seinale e jumatakoja | 100: aastase fe junbelt puhwl paigutatay ‘milestus |

“7 | tahvel, miliel on toodud. jiihidalt -kiriku ajalugu kuid mirgitud lopuks, et kirik kuulub nitiid eesti
ja lati luteriastele, kes saghusid Kanadasse. pogenikena kui nende kodumaad Balti mere dares
olcupeeritt Tetse. maaitmasdja ajal. | |

. : Suur ohukolle lraanis

| ‘Samal - ‘ajal kui thendriikide |
| president | Carier J a diplomaadid
teevad suuremaid pinguhusi, tt
saavutada Kesk- Idas rahu Tisrae-
ti ja Araabia maailma vahel, on
Araabia. alade kulje ail Iraanis
-tekkinud ohilik obukoile, kus
plahvatusohtlikud joud véivad kii-
resti suuri muudatus| tuua seal-
ses politiilises olukerras, mida
Moskva voib enda” huvides . ara
kasiutada. ,

Traanis on jubs mitme kuu vil-

— tel toimunud suured rahiutusec,,

mis on noudnad mitusada SUNT
ohvrit. Rahutused on suuhatud
diktaatorlikult vahitseva shahhi

 “yastu, kellcle tihest . ‘Kcljest on

tekkinud vastased konservatiivse-
‘te islami vainulikkude.— mulla-

. “de -— ja teisest. kiiljest radikaaise-

te iiliSpilaste ja noorte marksisti-

de niol. Mullasid hiirivad shahhi

reformid, mis. taotlevad rraani
‘iret moderniseerimist ja sellega

mublade inGju vehendamist,. kuna |-

marksistid samal ajial piiitavad.
lianesdhralikku shahhi ie
tems valitsust ning esendada see
Moskvale stbraliku - marksistlik-
kommunistlikn valitsusega. Lithi-
dalt: organiseerida Iraanis siyar
sugune ja samade. tagajargeiesa
rigipiiire nagu see toimus naa-
herriigis Afganistanis, kus ending
moédukas vakitsus kérvaldati ja
miorvati ning kommuuisiliku va-
litsusega asendati. .

 Shahh on’. teinud. kahtlemata
minevikus. palpi viga, kuna riigi

‘ire tehnoloogilise moderniseeri-

mise korval on jadnud unarusesse

sotsiaalsed reformid. ning yahed |

rikaste ja vaeste valel on suured.
_ -Viimasel afal on ‘shabh piiiidnud

mei. pahesid -sifski Jeevendada

. uute reformide rakendamisega ja

. paljude poliitilisite yangide vabas-
_ famisega, kuid see ei ole suutnud

- pabuidada rahulolematuid elemen-
ie, Sealjuures on huvitay konsta-
_ teerida, et ‘shahhi kukutamise ja
| . kérvaldamise Plaanide koostamil-
sel tittavad éihedalt koos tlikon-
‘servatiivsed mullad ja
marksistid. Moningate andmete
‘kohaselt sasvad noored islam

 gissidendid isegi viljaGppe Pales-.

tina, Vabastamise Frondi jaures,
mile juhiks on tuntud marksist

.. Ja terrorist George Habash,
LSanesObralikn shabhi ‘Tezhii-

7 Relvamiiiik -
7 kavatsetakse plirata

WASHINGTON —
Uhendriigid ja N. Liit kavatsevad
eelolevas detsembris alustada Me-
xied Citys labiraakimisi relyamiiii-
gi tehingute piiramiseks.. N, Liit
oli varem. sellise n6upidamise vas-
tu, ‘kuid Uhendriikide vdlisminis-
 teeriumi kaltulatsioonide kchaselt

- Oh venelastele niitid selgeks saa-

ingd; ef nende poolt antad relvi

_. « Rasutatakse sageli N. Liidu huvide
. vasti tOdtamiseks, naga seda yviis

. nélia Indoneesias, Egiptuses ja So-
_Inaalias. Lisaks: séllele arvatakse,
et .N..Liidu relvade miassiline saat-

Wine tp. kolmanda maailma. rii-

kidelo. yéib chustada’ N. Liidy ja

I ap

moored.

_ Ameerila f |

mi toetamine: on Arneerika Uhend:
Yiikidele ja telstele [aneriikidele
iilima tihtsusega, kuna. Iraan

omah Pirsia Iahe Ja Araabia mere] .

fires strateegiliselt tahisa’ posit-
siooni ning,Yikkad Gilallikad, icust
Jaapan saab 80 prots. ja Ameeri-
ka thendriigid 40 protsenti om2
Sliimpordist. Kuna: venelased on
oma. kontrolli alla painutanud ju-
ha Etioopia, mis kontrollib Puna-
se mere suudmepiirkenda ja sel-
lega, teed Suessi kanali  juurde, |
siis Iraani langemisega N. Liidu
kontroll alla on venelased yoime-

lised pidurdama Araghia riikide

SHeksporti Kiinemaaiima ja Jaa-

panisse ja igaiiks yoib arvata, mi-

da selline olukord kaasa toob.

Antud eelduste juures on Ioo-
mutik, et Moskva teeh oma agen-
tide kaudu kdik shahhile oposit-
siooni organiseerimiseks ja tema
rezhiimi Inukutamiseks. Ehkki is-
lami komservatiivid loodavad pi-
rast seda oma véimu kindiustada,
tundub see suure soovumelmana,
kuna kommunistid on rigipodrde
teostamiseks ja véimu hazrami-

‘seks palju paremini. organiseeri-

tud ning saavad sellele lisaks tu-
veva toetuse Moskvast. . Saadud
andmete kohaselt.on punaagendid
juba infiltrecrinnd shahhi. sdjavie
ja administratsiooni ning tousnud
vérdlemis! korgetele positsiooni-

dele. Osa neist on shahhi poliitili-
se politsel poolt paljastatud ia. hu-

katud, kuid kahilemata jatkavad
paljud neist veek om: Tonestamis-
tiod.

| Ameerika thenarliludete ja

teistele lidneriikidele oleks see
tohutuks katastroofiks kui shahhi
rezhiim yariseks ja selle asemiele | .

fileks kommunistlik voi méni tei-|.

ne. anevyaenulik valiisus. Seetat-|
tu falcitakse Whendriikides Iraa-

ni stindmusi ja rahutusi pings
tiheleparaga ja teatud kartusega, |
mida isegi ei suuda varjutada
Egiptuse ja. QTisraell ilereklaami-
iud ja dramatiseeritud labiraaki- |
mised mis. nGuavad thendriikide
presidendilt ja valisministrift wii-
mat tahelepanu ja suurt energia-
kulu, mida oleks hadasti vaja ka
seilises. maajima praeguses taht-
samas ohukeldes nagu seda on

KA

iBesti feos ei sobinud

Reotsi raadiole —

alul saabus Stokhelmi Sveriges
Radio inilalisena nimekas dirigent
Neeme Jérvi Tallimnast, kes kok-
kuleppe ckohaselt ptthap., 8. ok-
toobril juhatas raadioorkestrit Si-
beliuse ja shostakovitshi nelitbdde
esitamisel. a

esti Pievalehe‘ teatel clevat
dirigent alguses soovinud esitada
raadioorkestriga eesti helilooja Et
ho Tambergi trompetikontserti,
millele aga mingipi#rast olnud vas-
tu raadio tauusikaosakond..‘Nii-va-{~
hetati Tamberg- Sibeliuse vastu.
Kas tegemist oli valismjutustega
voi lihtsalt peeti varemmingitud

_ Sibeliust ergomaks, ei. ole teada.

STOKHOLM (EPL) — Oktoebri |

Foto: J. Kreilis

‘Voi tleb okupeerit tud alade east

ne araablaste endistel maaaladel tekitavad probleme )

JERUUSALEMM — Ariel Sharont,, lisraeli poleemikat. tekitanud potiundusminister on kaota- -

‘mud »oME teise poliitilise yoilluse tinavu, aga ta loodab, et ta voidab. soja“. Jassakas $0-aastane
Arik” Sharon véitieb: paljude tuhaudete juutide eesi, et need piiiseksid asustama - lisraeli' poolt
okupeeritud maa-alasid, peamiselt just’ Jordani joe lsanerannikut, mida ta peab Hisraels OrgZaiil-
liseks ogaks ja asendamatuks riigi julgecieku seisukohalt, | |

Sharonil, kes Onl. valitsuse julge-
olekukomibee lige ja asustuste-
gevust oxganiseeriva komisjoni
esimess, on rohkesti wimu, kuid
septembri alul asustuspoliitikat
kasitlenud sboliitiline pall“ i6h-
kes vastu ta nagu. -

sharon @ii-feinud ettevalmistu-
si viie nahali — poolséjalise ville-
lusasustuse — Tajamiseks Jorda-
ni orgu, nagu julgeolekukomites
liikkmed oma’ tilisalajasel konve-
rentsik ol id otsustanud.

 Kuigi see pidi olema tiiesti $2
lajane, Paases wudis sellest ava
likkuse ette.

See ponjusias tugevaid ‘vastul au-

seid opositsiconis oleva tédlispar- |

tel ja vasakdpoolse ,,Rahu. niitia“
lijkuumise poolt. Valitsus oli sunni-

iud oma plaanid tielisteles tinnis- |.

tama ja samas litkkema asustus-
plaanide taitmisele esumise kau-
gemale ajale. 3 oe

Gtsus umbes 15 asustustthis-
konna. rajamiseks Jordani orgu
lisaks  paorikiimnele _ eelmisele,
tehti 28. juunil, just enne kui
‘thendriikide presidendi abi Wal-
fer Mondale -pidi sagbuma hea-
tahtlikule ktilaskiisule. Lisraeli.
Sel hetkel olid rahulabirdakimised
Egiptuse presidendi Anwar Sada-
tiga ummikusse jooksnud.
OTSUS UNUNES

Kui nved pineutused, eahulihi-
radikimiste kalmapanekuks - olid
jille alanud, mis johtus presidesit
Carteri kuisest Tisraeli peaminist-
rile. ja Hgiphuse presidendife
Camp Davidisse tulekuks: sep.
tembri alul peetavale tippkonve-
Tentsile, siis ununes
2SUst amisithiskondade kohta teh-
tud -ofsius.

Juba peaministri abi Jigael.Ja-!

din, kes olj olnud vastu sellele oj-
susele, | unustas. ottevaatltkimse
ponds, _
. Tulemuseks oli suur lahe terms
. juhtimisel olevas demokraayj-
| kus progressiivsete parteis.
| Kritiseerijad pidasid Jadini- unus-
itust ,halvemat sorti vaaratuseks".
See koik ei pannud Sharoni veet
peadki pidrama. Ta habkikas ak-
itiivselt valmistama uute asustis-
ihiskondade rajamist. —
Slindmus meenutab tema t
vust middunnd talvel: just siis
Ini iisraellased ja egiptiased yql-
mistusid esimestele. ‘tésisematele
labiridkimistele, hakkas Sharon
suure hooga ehitama Gaza. mae-
riba JGunapoolsele Siinai alale
suurt Rafah Salienti asustuskes.|
kust. Algatus loppes siiski kaitse-
minister Ezer Welzmani yahele
| Sokkumiusega ja dhvardusega ama.
list Jahicuda,' kau asustuskesin<o
| rajamist él panda seisma,
Sharon titleb end kuutuvat nen-
de poliitikute hulka, kelle arvates
Web kéigepealt luua- stardion)-
kord" ja ,alustada sobitusishen-

| disse otsimist alles seile Jarel". Te-

tuskesicustesse alles

~ kdtkidel:

ma arvates oleks. $alnud wusi

asustuskeskusi ‘rajada -Jeeriiko |
lntadele, kuhu varem ei lubatud

juutide asulaid rajada, Nii Car-
ter ‘kui ka Sadat olid siiski erva-
misel, e#t algatuse teostamine
voinuks vuineerida Camp Davidi
labirdtikimiste Onnestumise. voi-
malused.

| SALAJASED VARBAMISED

Sharon siiski ei pannud kriiti-|-

that tahele. Salajastel kohtumistel |
éhutas ta sionistliku asustamis)ii-

kumise juhte saatma vabotanee
ke wusasustustesse. Ainult
pem-parbei Hihedal olevad vail
-tpoolsed keeldusid koastdist.
Mapami parteil on olnud ar-
yamine, et tuleb hoiduda eStis-

tustegevusest okupeeritud BE

atadiel.
Teised kolm. sionistliltcu organi-
satsioani teatasid siiski, et sad
voivad oma éelitksusi saate asus-
jaanuarist
alates. 2

Oma EKaotuste hajutamiselcs on
Sharon jalle pbérdunud fanaatili-
lise Gush ‘Emunimi, » Ustavate’

podie, Sellel organisatsiconil on j

juba enne asustusi Samaaria ]44-

neosas. Sharon: iitles hiljuti, et ta]:

esitas. Tisraeli valitsusele ‘kava,
mille kohaselt Gush-organisatsido- |
ni 16.asustuskeskust on: voimalix:
laiendada muitmesaja - perekonna,
yorra.® = - |

Sel hetkel juba ictlimned puldoo-
seria likkaved tuhandeid tonne
kive Sumaaria mieaheliku léane-
ranniknit, et seal n.G. Sharoni ka-

vade jargi loodav jim kindlustaks:

lisraelile kiteal ja madalal Tania
ribal. julgeoleku. :
KATTSELLIN SAMAARIASSE

Sharon tahab- rajacda. peamiselt
Tisraeli ja selle tihedasti asusta-

tud araabia.piirkondade vahele

Samaaria magedele juutide kaitse-
liini. Kui me ei eralda oma ‘poo-

i," olevat ta deluud, ,siis clani-

kud ja julgeolekuga  llituvad
provicemid térjuksid Kipuks juu-

\tide keskused mere rannale.“

Gush Emunimi.juhid. kes veel
moned naidalad tagasi krbedalt

Yast peakcosolekut.
‘valiti A. Kala peakoosolekul, Ju-
hatuse liikmed- jagasid ametid

Tema sdjaline kage kates
akki aastal 1973, kui ta oli Tisraeli
ljunarinde juhataia. Ta nimi olj
cmandanud halva Kuulsuse oma
jultumuse téttu Gaza maakitsuselt

minema peksetud terroristide lii-

Rumise ja bedutinide vastu. Selle
jarel siirdus ta poliitikasse, k:ust
teda, sliski ti sOjaviiske 1973. a.
séda, kus ta juhatas Suessi kana-
li iiletamist ja Bepituse maaralade
vallutamist,
- Parast s0da paises Sharon
-ajalehtede pealkirjadesse, kui ta

rajas Gaza maakitsusele lige-'
_ Male 500 hektari suuruse farmi- !

Siirdudes valitsuse lilkmeks pidi see on olnud tingitud Kanada ja
ta ministrine. loobuma . oma ea tHhendriikide

ettevittest, et viltida oma ja riigi

\huvide konflikti: Sharon aga. an-

- Loogiliselt oleks sigem olnud | |
‘oodata. Riigipangs [aen intressi |
iaenupaberite :

téstmisega - wni -
mitiiei l6petamiseni, millega’ riik
oleks' saanud kodanikelt . raha

1 kekku. témmeata. otlav2 hinnaga, 3

| See seekord siiski €i, énnestunud,

kunz maaklerid ja pangad SOOVE
| tasid. ainult nailiselt riigiiaenupa- -

| bereid : ig pakkusid: meclsamini
OI. ‘‘gdartpabereid,' Mis sundis

riild kiiresti tostma oma taerupa. | _

‘ berite intressimadresid: —
Tundub, et ka see intressimis-

rade téstmine ei ole olukorda Ka.

| nada riigilaenupaberite miiiinise!

eriti parandanud, kuna. New Yor-—
«gi pauged pekuvad paremaid tin.

eimusi j ja paljud nendest isikutest,
kellede riigilaenupaberid on: taht-

pievunud, ostavad TDR (Time _
mis peruvad

Deposit Receipt),
ithe aastai jooksul: ja millede eest
| maksetakse 95 prots. intressi Sa-
‘| mal ajal kui Kanada riigilaenupa-

berite tahipaevumine toimub al. .

[ies ‘viie aaste parast ning nende
iniressimaar on 9,25 prots. aas
tas, Kuna Uhendriikide panga.

protsent on suhteliselt ilkagi veel

kérge, slis véib oletada, et Kana-

ida Riigipank peab oma faenuint- ,
fressj veelgi tostma, vallides sel. .

lega suuremat kapitali pagentist

Canada. Savings bondidest. Panku-

rid kalkuleerivad. ef pracguse
9;25 -protsendilise intressi puhul

jaab kuni 4% rifgiv6last iimber. ©

Jasnustamata, See sununa wlatuks

miljarditesse - doliaritesse. Selle

pundujaigt katmiseks peaks. riik
minema valismaale, surudes z-

nada dollari veelgi alla, mis on |
aga poliitiliselt vastuvotmatu. Sel.

le tulemusena voib oodata Kanz-
das jntressimaarade wut tousu
ning Kanada riigilaenupaberite
ost praeguste . intressinitirade
juures muutuks kiisitavaks.
Oleme juba vyarem 'kommentee.

peamiselt olnud dollarites, kuna
dollaxi- langusest,

Samal ajal aga kulla hind ei ole
eriti tsusnud stabiilsemates ‘vahit-

dis. vaikselt. poole oma aktsiaist | tages, niiteks shveitsi frankides.
abikaasale Lily'le, kuigi valitsus¢ Méned asjatundjad oletavad aga

maarusie kchaselt oli keelatud kulizhinna. edasist tOusu ja iiks

yeranduse iilekandmine teisele
abielupoolele.

Augusti lopul dgiks Sharon koos
oma perekonnaga oma maafarmi
ehitatud mdisa puhicusele.. ,Ri
ole Kahtlustki, et . ta kavaridab
seal jargmist samo asustuskes-
kuste sdjas." titles iiks ;Rahu
nid" liikumise juhtidest.

Tahistatakse |
Vabadussdia alguse
60. aastapdeva =

T. E. Véitlejate Uhingw jdhatus
pidas oma esimese koosoleku pit-

jargmiselt: abiesimeheks jij R.
Moks, sekretiriks M, Nii linves, abi-
sekretiriks A. Alaver, laékurils
A. Tooming, abilaekuriks saj uns
juhatusliige H. Kivi. Peale nende

Ennthavad Juhatuese yeel.A. Oiling

ja A. Lukk,

Uhingul. on kiiimas ettevalmis-
tustdtd Vabadussdja alpuse 60-da
sastaniiarva, tahistamiseks, millelos
tommub 25, nov. 1978. a, algusega

kell 7 Shtul Toronto Hesti Maja:

keskimises saalis kdigile asjalnyi-

kritiseerisid valitsuse tahelepane listele ‘koosviibimine . peolauaga.

matust nende suhtes, _ nitid
mirgatavalt | réémsamad. yD anit
Sharonile, hakikavad asjad. Viticu-

ma, kuigi mitte veel kiillalt kii-

restt,* titles Gushi poliitiline sek-
rear Gershon Shefat. .

| Nii valitsuses kui ka opositsi-

oonis olevad karsitud politikud

 peavad Sharonit peamiseks rar »Vabaduss6 ja. Tahistel",

thm takistajaks. 7
Paljud ei -saavat am, miks peami-
nister Begin on valinud . sellise |
Beeda ja vastutustundetu seikleja
oma kaastdliseks, |

Sharon on olnud tuisupes kogu
oma eluea. 25. aastat kestnud sé-
jalise kenjaari ajal ta oli hull il.
ge vaeiliem, krelic juhivdimed Ja.
julmus bullutasid talie spimesi
jargnema. | :

Seal soovilakse
badussdjast osavotnuid. Peokéne-
lajaks oli juba varem leutsutud
R. Piirves Ottawast. elregistree-

rimine toimub M. Niinvee tel;

284.4970 ja tel. 487-2955,
Uhingu. kirjestusel on imumas
25-Ja aastapieve puhul. tihisteos

triikkimise Oma Press hilfuti id-
petas ja triikis jouab lugeja katte,
kui koditekods on selle RbItmise
' }Opetanud.

_|. dérgmise tiritusena on kavas

Uhingu = aastapgeva, tihistamine
7. Jaan. 1979. a, Hesti Maja suu-
res saalis, T. FE. y, Uhingu Tus
adress on: 38 Glencaim Ave.
' Apt. C Toronto M4R. IMS. c/o A. J,

i} Kala, tel. 487-2955.

Esimehelks:

aga eriti niha Ve.

mille

see teooria. suuremaid poolda-
jaid on tuntud borsitegelano

James Tines. Tema arvates on
tiusu tendents kindlel. kuid ta ei
santa miirata suuremate tou-

suydnkumiste tAhtaegu, mis ole-
nevad valitsuse inflatsioonipolii-
tikast. Nii arvab J. Dines, ef kul-
la hind saavutas ‘konstantsetes
dollarites nue korgpunkti kies-
oleva.aasta 28. juutil, kid see

‘ vGib téusta wuele korgnivoole n2-

gu see juhtus sel ajal kui presi

{dent Roosevelt. devalveeris! USA.
| dollari vai. kui president Nixon

Kinnitas,, et kulla hind kunagi ei
touse,

Neid ennustusi -arvesse véttes
on Louna-Aafrika kuilekaevar-

duste aktsiad praegu bérsil kasu-
likud osta. Ainsaks tagasildégiks

dleks stin: mustade suurem miss,

mes voiks toimuda se] juhui kui -

Rodcesta laheb mustade iitemv2-

litsuse alla. Vastukaaluna tulevad —
siin aga arvesse Louna-Aafrika |

tuumarelvad, mis hidaolukorras

tienicliselt kasutamisele ‘véetak- -
Se, See voib olukorda kaasa tuus
i Olukorra, et strrriigid katsuvad
Louna-Aafrikes -
Suuremat soda, kuna see voiks :

koiziti viltida -

pubkeda tiumasijaks.

Oleme varem soovitanud lo ob |

dz praegn birsi{ miingimisest,
valjaarvatud juhud kui dividendid

on niivord ahvatievad, et aktsiat
|voiks hoida — tikskoik kni mada-
lale selle hind lange, Praegu on
Rarta, et hiljutine langus on av2- -

taktiks veelgi suuremule languse-
le, mille sissejuhatuseks — ‘oleks
wus intressimidrade tous. Inves-

teerijatel on soovitay lira oodat2

eelclevat 60—90 pievalist ajadir-

ku, paiguiades: oma kapitali mu-

jale, _

Teatayasti on birs wmbes ni

dalapievad enne jéulupithi madal
‘mung enne. joule seoritatud ostud
on jargneva veebruarikuu mitiiki-
de puhul andnud tunduvat kasu.

iK. M.

“rintd killabinna téusu, mis on

VALVEA
NADALALS

: 4, ja 5. Hoy. On ¥:

«J, Marley, tel. 921-7 |

ree ja 12, hoy. on ya
iH. Tari, tel. 922-3824, |

Vanapagan |
Kaval-Antsu 1

Kui. laup, 1: no
St. Lawrenpe teatris
rambrralgus, et pub

_tuua Kesti Rahvusteda -

esituses eesti Kirja

teost Porgupshja
gan, stis toesti | wig!
Janik nyotterikkust ji
vaimumnotkust : 3 loo
tohutult. erineh

_ realismist. Siin on
‘kauvepiirdelist eluhe

Satur — kuid armas

| xOnnaKriitiises aspe

| Teame juba lapse
napagana ja Kaval-é

_- nevad igat meist, ke

ne veal atrofeerunudg®
ma ja peatselt tajui
korra Gigluse ebuki
gin, Ieas tuleb maa
saks saada ja Kes pe

tult- Kaval-Antsu 0 _

sobraks, jouab lop
misele deldes: 3K
pojeri mu sober

vaenlane!

Taosel on ebareaall

- siin on tési tuumaigy

mor ja mang vor

_. > Waljavétteid eeimilil
supthja” lavastustegy

.Vaba, Eestlane" 1

soda teui tiisedat,

dud Javastust voim
tega, kes tegid Tw
vaks ja mida pes
Meio El" 1975
ja ‘onnestunud lava

—valif enam realist”

hoomiulise almusege,

_.  Maatilise tousuge it
nL — — Ly Krahi-Pa

‘Besti Testaja*
Baltimore UEP Pst

gupohja wus Vanay
. @f saa, kui ma ke §
Kiitusega kitsi. Oigg

mise eest,. Koietis,
ingisite — tirieni
.Valis Hesti" St
—- Teatrietenduste
res voisin kaasa 4
featri ajaloo hte
elamust. See: oli.
rahvusvahelises kl:
 »lesti Teataja" §
— Milline etendus!
ja Olid kuldmedal

"Anu Mark, Uppselil

-_ yVaba Eesti S6ne

 ‘Tésisé draama ja

austajana oli kiilel
kahtlematult meelc
iips tema esitamis

Kuna ERE on se

‘deariv teater Muli

ris, suis korraldab
renee: teatri fuajee
sitiivide esilamise |

helices, et niidata

peatri ja ERK total
sel. Esitamised' tal
{undi enne etendusii
hel etenduse vaheali

KOIKID:

KINDLUSTUS

HK, LATER

Lid

| "INSURE

1482 Bathurst 3

‘ (Bathurst--Sig
Telefon. kontoris

HINDLUS
¢3 WESTMORE I
| ‘Rexdale, Ont. |

‘Tel, 745-