—

MRL AEM OLD eae aay |

CL

VABA BRSTLANE. saci 12, rmartsil 8 —

Tanda, March 3 12, 1981

elas

ela

heed ESTO-84- a ' 7 rs et
mae naa vei acts 7 ; Er oe ahha ae =! i ee eat oie ae waa 7 ) . . . ; = .
vs Petia oe ; a ee Repeats Ft aPet crit Sore oan i - ; , : ,OIKIDERS |
Aaa tiie Sey ene coor orwren tertiary ie “eames sages eaaa whe seep . es i
pbparcataicanececrsic ste mer inanemcrn sera teritae imma aie ca oper ae eR aR gaa comme! taare. | Te
Fe ” 1 oe ee are ie! fax : atte = a pe ns retin as or re ee ce ro ray, bain . - -. ' oo real nae
a ray a i er teetder mt pot ; - Pane a ie ee teem tie a . 1 o eo * — aes a oo 2 oF. ree mint le
rea paar ee Necat eat peaks ey at pr eee

on 4. LATER & co.
Ltd.”

LM Se a ee ee a : ty ae ae oe i a: 4 -Pikk Kanada eesti organisatsion- :
i pe bees a 7 es oo : c= mide tidkeosolek Torontos . oditas
ep kahe vanusegrupi seisukohti sur: |
siindmuse erganiseerimisel. Noore- | “{NSURANCE” )
maile oli biisimuses: gus ‘meelitay - 4482 Bathutst St., 4 kord
(Bathurst—St. Clair) .
Telefon Kontorts 653-7815.
a SSE

y WALVEANST.
-NADALALOPUL.

| a ja 22.-méarts]

de, R, Rakapil, tet, TIT :

| 28. ja 29, martsil BS | eps S
aT. Sanks, fel, 461-0912.

et ata
Se

tet, he
Ser amar
aft a aa x nh at ee
| wo
a ns

cache

i iste iglik ‘Salvadonis 1 nig _
nailma iildine feagectimine. 7
olakorra arengule -hditab,
iel-pole kaugeltki: veelselge, as
Hite marksistide relyastg- —
dus. tihendab ja kebo see.
‘ija_viib. Salvadori massu:
Stas tendoliselt | kéige tas
lt oma Asjasel_pressikonve: °
Vhendriikide president Ro- ~
agan kui ta. tihendag, . ‘eb.
. Tmoodustab kommunisrai
se ja. vallutamise operat- —
~ainule “ithe astme- ning —
alvadori oma kontroll al: -
hakafakse ette valmista. |
plaani sealt edasi pohia ||
Hipimiseks ‘fa ‘Ubendriikide -
Whenemiseks, . a
president: Reaganile on asi a

maile aga ithe suursiindmuse act: |
ea siminek. ‘Todtegijaile aga kolm aas-. |
be. - tat-pabkust, mida. tulauks teha kui-
2 ESTO-4 jaiinuks Toronto eestlaste
' korraldada;: hoopis kergem on vaa-
data. kuidas teised teevad ja oma. Norrképingus

tdditlesandeis eksivad, kuna . ‘oiged 500 eesflast | | _ -

ie - tootundjad on kaugel. - STOKHOLM — Norrk spingis lab : . a

Vancouverisse minek on annud
‘nimeste fantaasia tole, A koos-. BE Regu. umbes 500 eestlaat, enamus:
‘Neist © vanemaat -generatsioonist.

ae oa me filmade ees oot Nooremad labkuvad linnast parast.—
-paev i keskhariduse saamist. See aga po-

. lippudega kaunistatud. raudteerong
‘alustab séitu Atlandi Kaldalt’ ja le takistanud seltskondlikky’ tege-

-) A raRiK
a i Insurance ~
Agency 7

~KINDLUSTUSED -

h WESTMORE Dr., Suite 20
Rexdale, Ont. MOV 2Y7
Mek 745-4622. -

s ef ole see seda kaugelt-. |
Jele. teistele poliitikatele-- 72. one
_Kujundzajatele. _-

kides fa Kanadas.- Uhend.
gmainis alles hifjnti senaa.

* aryamise

ard Kennedy, et ameerik-

aksid: kiiresti foctuse and- _
alvadorile 6petama hing»

“ knbisevad-” . kirjutistest,

Hlevad Salvadori Vietnami- - :

-hoiatavad— Whendritkide.
i'ja valitsust sinna abi fa

alidmisest. Sam: suguseid -

ib kuulda ka Kariadas, sa

epi. Tisna - tigedas ‘foonis, -
- praeguse valitsuse abis-° .

ste: kOige suuremateks.

tides on, et asi voib kiest ..
a ja Uhendriigid satuyad .

ile. ‘paratamatalt, suure s6-
Sse... :

ent Reagan. ja vilismtnis- _
on piitidnad neid Enitsee _

nigistada — vaidetega, _

gid ei saada- Satvador!:
i liksusi: yaid ainult sOfa-.
stust “ja. nowandjaid, huid

‘tused ei suuda rahvidada
d,° kritiseerijaid ja Salva-°..~
wksistidele stimpatiseertjaid. a

saab Slis kui. Kutha: toob

oma regulaariiksused

sah seniste salajaste . ope-

3 de asemel avalikult- Salva-. .

imunistlikke partisane toe-
cisivad - Reagani _ politika

» Ja - mis juhtob ‘sel pubul . a
slased gaadarvad kanba. ye.

csuste ‘Salvadori saatmnisel |
vaitseks oma Inevad ja Fae

9

iisimused on kahtlemata .
erivad ja. nendel voib olla.

nota inirsestele kes olutcore.

Balitiisi ja sellest oma firel-_ |

mies, -Ameériklastele ja sa-

inadalastele peaks .lOpuks:.

selgeks, et kusagil tuleb

istide © edasitungile . ‘panna

Bri seda ci tehta praegu, sits

Bee -tulevikus. ‘veelgi raske-

ee -piiri panemine sisaldab
ult teataval mare] rishi,

poude-lOpuks on.iga vasti- .--.
Meéed, kes -

otnd- riskiga.
vad praeeu president Rea-
‘Alisminister Haipi noliifi-
adori abistamiisel, on. ilm-

elt omaks’ vOtnud Lester |
omaaegse kontroversiaal- .

ofia,. mis oli valjendaiud

sOnades better red. than - “

a
dus véih.praegu: polluma-
‘kriisi- taestal fGesti rae

ramarssalitest® 12 lehmae | : -
est. Leiva, Hiha ja piima-

Rappus sunnib = ~Kremli

pijaid pollamajandnse pros OB

ni- tostmiseks isegi) mark-

pohimOStteid hiilgama ning —

hed naised, kes tegutsevad’

tes ta sovhoosideg pollu. a
se prodvkisiooni iostmise-.

Bad ndukogude. ajakirjanda-

seks,

Hliteks nieme | parteiajalehe | |

-- Haiille’* veérgudel. pitt

uusia kolhoosnikust, kellel
dis aurahasi¢ — kogu- -

neliteist, Need on ta saa-
esrindliku {66 ja normide °
test pOllul ja arjalaudas.
iid on. toodnd ‘teda - seri
se partei:
narrade ‘hulgas Brezhnevile

sOpradele katte téstma ja

bod pollumajanduse allavii-
ndama ja heaks kiitma.”

ka Eestis leidnb selliseid ,

imaa- sangareid. 21.
Pil imuinud ,,Rahva. Hak-

toodud Rosalie Kirjaneiit :
_tiiseda ‘daami pit ja -sel- >.
é luge inimesest,~ kes ssf |

Fepsiakutset*, Loss kirju- | .

(Sarg Ik, ay

_ landis
_ omapoolse seletusega, Demjanjuk
-.* kinnitas, -et ta pole kunagi olnud.

; sakslaste teenistuses' Poolas -raja-

. tid juutide havituslaagrites vaid on-

: riikidesse saabumisel

praegu Kunal asaya ve
, vast tédtanud isikuid.

ralikicuses erilise tahelepa- | -

konverentsile - oe i

Demjanjuk cltab
/ vlibiaist
a vitbimis? .

CLEVELAND» Ukrainlane’

a Demjanjuk, keda siitidistatak-

se. sdjakurjategudes Poolas Teise -
maailmasoja/ ajal ja valeandmete-

andmises hendritkide immigratsi.

ooniministeariumile, esines Cleve-.
toimunud _ kohtuprotsessil

suurema osa sOjaajast: olnud saks-
laste kies sojavangis. soja lévufaa-

sis oli ta kommuni tide Vastu. vOi-
 .delnud iihes ‘sakslaste poolt rajatud
. uKTainlaste

iiksuses. . Demjaniuk
vottis omaks, et.ta valetas Uhend--
sinseiele
volmudele, kuna ta kartis, et teda

_. antakse -yilja' venelastele' ja saade-.
takse tagasi Venemaale, mis oleks

.. tahendanud tema surma vi saat:
mist sunnitédlaagritesse.

' Demjanuki kaitse poolt: Kohtusse
toodtid funnistaja — prof, . Michael

- Pap, kellie ¢ jalaks of ajalugu ja.
adused, mainis, et
Baljud endised vene kodanikud var
-Jastd Uhendriikidesse tuleku] oma

poliitilised

slinnikohta, luna nad -kartsid. SsUn-

. niviisilist repatrieermist, Prof. Pap
-. kinnitas. samuti, et N. Liidus vilt-
- ‘sitakse ° dokumente;

ét - ‘karistada

sellega\ kommuhistliku rezhiimi

- Laupieval,. 7. saiirtsil nts terve. naev seisukoha votmiseks kus. toimuks fargmine ESTO-84, Pildil v vaa-
- de.arvukale osavétjaskonnale, kes. SUUTE tasidusega knalavad EKN esimehe ms Leivati ettepanekut

“ned kerrakdnda Torontos,

Sihtasutus Fes Paevade varandus $19, 000

rags alas
Pies i rh
ey cate

Tonu Tésine valiti tagasi esimeheks..

Parast Torontos’ méddunud - -Inupiieval tolmunnd eesti onganlsatsioonide | fildkoosolekut ( fiegnatst ES-

‘ feuab parast kigt uinuaed eesilas:
_- te. dratamist ja kaasa votmist Van-
~ eouvert pidustusele, Rongiga on

— Foto: Vaba. Hestlane |

alati sew hea omadus, et seda. voib
. wate vagunitega pikemaks teha, nii
ef kellegil ‘ei tarvitse maha faida.

_Endisel laevakaptenil - on teine

plaan: tuleks iitirida suurem. reisi-
taey, milleza-alustaks soitu Toron-

 tost.. Laev ki ibiks Montreali, voibol-
la votaks jnimesi peale Ka USA Ida-
- rannikult, labiks Panama kanali ia

fonaks Siis teist rannikut kaudu
‘Vaneouverisse, ‘See. -oleks mioeldid -
peamiseit: pensioniealistele, kel on

rohkem aega: sellise laevasbidu te-

TO-84 piievade koha miiramise asjus,fargnes Sihtasntus. Eesti Pievad Kanadas peakoosolek. Kehal. oli gemiseks.
40 Kikme timber, Koosolekr | Juhatajaks valet Vv. Raiend, Protokolls Ontario sittasutuste korra kohaselt

‘Sekrefar x. Soomet,

-_

- Eelmise koasoleku- ‘protokoll

labikdik ‘oli. $322. 21, 37. andes

kinnitati ja sits andis esimees Ténu tilejaagiks 53. 643. Al. - :

‘TOsine. 1980,- a. tegevusaruande,
kus oli esimeséks olulisemaks Ules-.
andeks ESTO-80 informatsiooni
levitamine ja info-biillet@ani, ,,Ka-
nada Reporter“

valjaandmine, mida jagati 900 eks.

Teiseks- korraldas sihtasutus info-
 koosolekuid,

kolmandaks
varakevadest ESTO-pievadeni pi- -
das Festi. Majas avatud Kanada
bUroo.

 Stokholmi peakomiteega,
Teostatt Uhisleanu -kerraldamine,

‘gnillise t68ga alustati 1979. a. ja

kus kahe lennukiga viidi Reotst
454 inimest, nende hulgas 80 skau-
ti-gaidi, 42 rahvatantsijat. Sihtasu-.
tus toimetas. ESTO-80 - piletite
mtitiki. K4 muus osas oli tegevus

-mitmektilgne. °,,Kungla" ballil va-

liti. Miss Esto-Kanadaks Helle Leit-

_ ham, ~ kes’ Stokholmis -valiti Miss.

Kommentaarid
- | CAlgus tk 2)

_ tatakse, et Tarta nilidissovtionsi:
| _ ktimmendast.
Jaudast on ikka toekaid piimako-

_. guseid . thinud. .Majandi téivete-
ram sotsialistliku tii = kangelane.
-  . Rosalie Kirjanen. olevat selle! 110-
ae lehmakdhaga landa. iGtajate till.
., Keses kollektiivis kui ka majandis
ja isegt ratoonis oma tidsse- Ja a].
_Ausuhtamiseit, noudlikkuselt -iseen-.

da ja teiste. e- subttes telisekis S aplori

VYorbuse -osakonna

feediks,

Ja millega Ka ik Rosalie Kine :
‘Hen ,,Raliva Haile andmetel hak.
‘kama ei saaf: Ta olevat juba lile .
‘kahekiimne aasta Vorbusel ja selfe

aja jooksul on ta paljudele noor-

‘tele Spetanad  uudseid tébvGtieid, -
armastust ilipsjakutse vaste ja kas-
yatanud neid kemmmnisti teadlik-

ae FE

- kusega, Tédkohas valitsevat puh- -
tus, vasikad olevat ferved ja ‘Oiges-

ti joodetud. MGédunud aastal ole

vat ta lehmalt. yalja liipsned 4367.
kg piima, kuid Rosalise. ei olevat.

sellega rahul ja tahab tanayu saa-

- da iga'ehma kohta 4370 kg piima. .
Ja mis keige téhisem — N, Liidu
‘Kommanistiika — partei
_ @vaplevaks olevat ta kohnstanud
'- saama Iehma kohta 660 ke ptima,
“SiO tditma kahe kun plaani,

ot Selle ebst, et Rosalise Kirjanen |
- on panned Iebmad partei agks ka-
he kan plaani tiima, on Rosatic
_ Kirjanen saannd.kaks Lenini orde-—
+. IH, koldmedali ,,Sirp ja vasar‘ -
opting | ileliiduliselt rahvamajandus-.
-naituselt on ‘ta toonud kaks hohe-..
- maedalit Ja. ithe pronksmedalt, _

a Liides juhtuvad thesti imeli-
kud lood — liipsjatel on rinnad™
_- aprahadega iaetud, nad -liipsayad

kongressi

kommunisti teadlikkusega ja pane-

vad Iehmad kaugeit iile plaani vif-
ma andma, Kuid kéige selle ilusa
joo joures on simalt vaike viga:

7 piimast ja voist on ‘alati suur pun-

$836.07, |

SOOVE- ! ,
-sooritada, Opilastele tasuta Oppet66~

Estoks, Samal ajat miitidi -ESTO-

7 7 embleemiga séarke. Ntilid.on ava-
~  tud ESTO-albumi levitamise akt-

sidoni, |
Kassaaruande esitas “‘ackur J,
Ramialg, see’ -naitas . sissetulekute

poolel $6.150.07 ja’ valjaminekuid
seega ilejaagiks
$5,314.00, ESTO. iirituste ‘Uldine:

“jattes

kolme -numbri -

1980."

Eduka ‘majandusaasta tulemu-
seks ongi, et praegu on sihtasi-
fuse varandugeks © $19,173.36,

raldamisega
‘katteks.

Peale vlis- ja. siserevidentide ‘pro-

“tekkivate

tokoltide Tugemist kinnitati aruatt- ~
. ded.
Terve aasta jooksul oli tite side»

T. Tsine esitas 1981. a. tepe-
vuskava.: ‘Ta ‘ities, et selle koosta-
mine oli raske, kuna ei olnud fea-
da, milliseks celmine koosolek ku-

juneb. Uksikuist punktidest nime-
tas ta ESTO-80 -albumi valiaand-
astuda  vajalikke -

mise aktsiooni,
samme ESTO-84 alustamiseks, pt

dada kontakti teistes maades. ole-

vate UEP komiteedega.
Sellele lisaks esitas J). Ramijalp

‘due eclarve, mis: oll tasakaalusta-

tud: $2.100-le: J. Pahapill tesi ette-

‘paneku, ‘et. juhatusele jiicu vGi-
malus- vajaduse . korral
suurendada.. Liikmemaksuks Kine

_ eelarvet

nitati tiksikisikuile $1.00, _ organi:
saisioonidele $2.00. -

Valimistel tuli valida. Te liikmieli-
ne juhatus, kellest esimees eraldi.
ne. ehatusnamens frend igaiks

Austraalias Opitakse: eesti ti keelt

ilhe. organisatsiconid gaidid- skau- Be
did, Eesti Lauljate Ltit, voimlejad, ESTO-84. korraldamist |

satsioonide esindajaist,

mis on oluline jirgmiste Ule-—
‘ maailmsete Eesti Paevade kor-—
kulude

Merike

‘Uks huvitavamaist | seisukohta:

- dest sel: pikal.: ‘koosolekal oli reisi-
biiroe pidaja. oma,

kes . ‘soovitas
Torentos

rahvatantsijad: ja. EKN. Lisaks tu- ehkki ta viéiks juba niiiid terve rea
jeb iiks - valimisele: litkmesorgani- fennukeid varuda. neile ¥Yancouve-

—Esimehe — valimiset seadis. 7
sise ja P,. Einola | Tmtete | “ tuntud
rahvatantsujuhi_ T,. Metsala.
Kinnisel ha@letamisel antt.esi-
mnesele-65, teisele 22 haat.
Juhatusliikmeiks esitasid gaidid-
skaudid E. Kiilaspea, E. Lauljate
Litt’ A. Kelderi, VOimlejate - Lit
Toomese, rahvatantsijad
H. Toomsalu ja EKN .A. Kittaski.

tthele jareljaénud vabale. kohale
seat, kandidaatideks ‘AH. .-Kivi ja E.
Lepnurm, Mélemale kandidaadile .
peeti siititavaid toetuskOnesid, kuid
valimistel sat BH. Kivi-21 ja BE, Lep-.
nurm 27 h&élt, andes enesele ka
Vancouveri  organisatsioonide |» 8
hag, sk
_Revisjonikomisjoni vahii. J.
Terts, V. Kana ja O. Haamer. Va-:
lisrevidendiks edasi senine revir.
dent G. Mitt.

Algatatud ktisirnuste. all. otsusta-

i R. Kreemi ettepanekul afida ioe-

tust Vancouveris oleva juhatusliik-

me Torontosse sGiduks kuni $500, _

misjarel,

koosolek iGppes - Eesti
humniga, | : OO

Eestlaskond jargnes Ulemaailmse Eesti Kesknéukogu iileskutsele

- SYDNEY — Jargides Clemeailmse Eesti Kesknéukogu iileskatsele, millegs eeloley aasta kunt fire:

mise Eesti, Vabariigi aastapdeva tihistamiseni kuulotati eesti keele ja kool. aastaks, esitati Austraalia Ees-
ti Selfside Liidu rahvyusliku kasvatese ja kaltunriala pisep File Salasoo poolt clemasolevad eesti keele |

SppimisyGimalused Australias,

‘Sydney. Eesti Seitsi tHiendiiskoo-
lis algas SppetGs laupdeva,”: 28. -

veebruari- hommikul Sydney’ Eesti.

Majas eelkooliealistest kun algkoo-
li l6puklassi Gpilastele,- vaatarmnata
nende. eesti keele oskusele. Kooli-
juhatajaks on Hse Tults.°
Laupdevases. : keeltekoolis ' Syd-
neys algas eesti keele Opetus glim-
naasiumiGpilastele 7.

Spilastel’ vGimalik .sooritada: eestt

Keele eksam osana. tavatisest gim-

naasivnl lopueksamist, .

tal seda voimatust kasutasid, leid-
sid, et nende eesti keele. korged
tulemused tosisid.tunduvait nen-
de parima’ kiimne.aine hindesam-

padseb,

Nii on eesti. keele ‘Sppimisel tau
 pdevases keeltekoolis ka praktiline

vaartus, -Kooli 16st yivad - osa
votta ka. tdiskasvanud : eesti keelt
Sppida soovijad, kes samuti vOivad
korral eksternina eksami

tommub: Wintired. Oseri juhatusel

Jaupaeviti: Sydney Resti Maja klu- |

biruumis,
Sydneys — toimub ka Shtukursus

‘eesti keelt mitte- vOi vaheoskajaile.

. i .

; Kaks Spilast, kes mééaunud ans

mat, mille alusel venoousesse hakkama. Swurimaks raskuseks on

laupaeva: hommikune Oppeaeg, et
“kGik soovijad saaks osa vOtta, Hr.

‘Kursus on toinminud. 1977, a. ale
tes, alul ,TAFE? ja moOGdunud 7
aastal linna. haridusosakonna toetu- |

sel. Seni. On. kursus toimunud teisi-

paeva Shtuti, kuid paev ja aeg ot-
sustatakse vastavalt osayvOtjate soo-

vile: Esimene: koolitund oli 3.

martsil Sydney Eesti Maja Kdubi- |
ruumis, :
yeebruaril: . ~
Oppekava katab cesti Keele kursuse

7—~12. Sppeaastani, mille lépul on ..

gutsenud keeleOpetus ka Ade- -

pijatée. grupp téitals Valldek
~ .Kanguri johatusel..

~ Melbourne’ Festi Chingw kul
tuuriala juhatajal: hr. Ltidigit on
parajasti klsil sealsesse ziiklikku

laupiievasesse . keeltekooli-cesti kee-
le Gpetuse orpaniseerimine. Juta

Haller on; ndustunud. .Gpetajaks

Liidig loodab,. et tal..on- yoimalik
kiires kotras leida 10. Gpilast, - kel-

‘Te hulgas vOib olla ka tiiskasvar
nuid. ~

-Melbourne’is tibtab veel. Mer
bourne’i Eesti Shingu ‘Tiendus-
kool. 4

Oppetiié algkooliealistele toiniteh
_ Asta ‘Mikkori juhatusel igal tei

gel piihapieva pealelunal Lesti

Majas. ‘Esimene hoop a i.
martsil,

Kui peaks - teistes keskustes lei-
duma_neid, kes. soovivad organi-
seerida eesti keele. Opperinge, on
‘Ausitaalia Eesti: Seltside Liit mee-
feldi nous - neid . abistama nii napu-
ndidete kui’ ka. ‘Opikutega.. Samuts
on -Kavas kassettidega ‘kaugoppe._

“Mésdunud anstast peale on “te. slisteemi velja tOotamine.,

Taide’: nooriele. Eesti keele Op. .

‘poctelaste: arv 7
Soomes vaheneb |

 Viimaste statistiliste andmete oko. | :
haselt. on Soomes praegu 301.000 |
‘soome-rcotslast, . ehk 6,3 protsenti \

elanike iildarvust.’

Tendents naitab soome-réotslas-. |
te pidevat -vahenemist,. kuigi kahas -}
nemine ei ole snii suur, kui seda |
moOned aastad tagasi kardeti. Vahe- |
-nemise theks pShjuseks on soome |
Tootslaste eriti suur valjariindami- A
ne, eeskdtt Rootsi. Samuti on vanu-
sestruktuur - soome-rootslaste osas-

__risse minna soovijaile, ke! pole ae:
IF, $a ei rongi ¢ga laevaga sottu tena.
Koop tiles senise esimehe T. Ta- See naitab; et mees hindab oma er-

ganisatsicon] huvisid .. tahtsam aks’

isiklikust drist. =
Yahepeale kolme aastaga aga

muutub palju. Praegused eesti:

_keskkooli Opilased.on koik, kooli 16:

petanud,-uued Spilased:.on alusta-
nud Oppimist ja elu lainud edasi.
On. tulnud. juurde aust lawljaid ja
tantsijaid, kes tahavad. Vancouve-
ris pidutseda, Aga teiselé poolt tu-

vust. ,,Eesti Kodu‘, mille Glalpida: —
miseks on liitunud koik kohalikud

org-id, on igal dhtul- kasutusel..

‘Skautide gaidide lipkonnas. on.

praegu 42 noort, enamuses hundurd

ja_ hellakesed: tatenduskoolis épib |

7 last. _Aug,. Liivi. Spetajaks olleg.
Pensioniride tihingul ‘on. 125 ]ii-.

‘pet.. Tegelikult on ‘péensionire Nort-"

képingis iile 200. Koos kaiakse. tile

kahe naddala,. kusjuures ‘kogunenute | ™

ary on: tavaliselt 25 kuni 40. .

 Katuseorganisatsiooniks on “ses: Bal,
ti Kodu‘', mille liikmed org-id, kel
Jedeks’ on: skaudid-gaidid, ‘Pensions.
niride Whing,: Fotoklubi, Koolisdp- —

rade Selés,. SkaudisOprade. .Selts,
Norrképingi kogudus. ja. ‘Kirgkukoor

mille juhiks H.) Piirimets, ,,Eesti’ |
Rasta.

Kodu' -korraldab ka E.¥. ta.
pievade tahistamist, millest tavali-
selt kuni 130 inimest osa  votab.

‘Teater sinna-enam ei- tole, kung - me
ohtuti ei juleta. kodudest valja tal: 7

la.

Kiskuopetajaks on - pracst KE.

Téldsepp, kes kohale sdidab kord ;
_ kuus lisaks muudele kiriklikele ‘ta- |
-litustele, mis voivad esineda: Kesk-

miné -jumalateenistusest. osavatjate
ary. ‘touseb. 80-le, -piihade ajal see
kahekordistub, Tegutseb ka kogu-

duse laulukoor. Leeri kogudus ei’
péa, Spilased siirduvad Jeerideks:

skautlike noorte | ee |

leb meenntada ‘Montreali esinflaja neeti seda ary onia sisemaa iiri-

sonu, et Vancouverisse viimisega tuseks,. kuhu minek ef tekita prob.

kaotavad 10.006. eestlast voimaluse leeme ega osutn takistavalt: kalliks,

sellele kaasaelamiseks..”

‘Nii.on mélemal pool oma kaalu- Olevat hoopis digem seda. pidustust |
kad seisukohad, Hoopis illatavalt alati unes kohas. korraldada, mis —

‘jagati Uhendriikides Vaneouveris

_ Maksab Ranadan:

Aastas
: — Poolaastas
| Veerandaastas

Kanddso:
Aastas

- Poolaastas
. : YVeerendaastas —

| LENNUPOSTIGA.
Aastas $76. — poolaastas

- andressi muudatus a) centi. |

-Ranada sadressidele palame miirkida »POSTAL CODE fs a

— kaks korda nadalas

S30
$21
$i1— :

BIRIP osTIGa
: 6 -
$33.—
S17

kuna on huvi, inimesi ja lennakeid,

ve re
er . ial . . . .

aratab suuremat huvi ja annab rel- ;
ESTO. Bd korraldamise wudist. Seal simiseks pahjuse: 7

VAAL EESTLANE

_Valjipea Keunést:

'$42.—

S12

sna:
$67.—
$35.50
$18.50
filemere-masdesse: oS
$38. = veerandaastas 7.
-Uksiknumbri hind 50 cent.

_USA aadreasidele ,,Z1P CODE"

Pangatshekk y6i rahakaart kirjutada
‘Free Estonian Publishers nimele.

| Tettimine saata:
_ VABA f

19.

ebasoodus, : Naiteks. on: ‘Helsingis
nensionaride ary. 18,7 protsenti isi- |

kute hulgas,
keelt oma emakeeleks. Soomlaste

tt. | 7 as,

kes peavad. rootsi: j

hulgas on vastav ary vo—? Protsen- .

ESTLANE.

ae a

P.O. Box 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont. :

_M6J3M7)
Paluri ‘mille saat VABA EESTLANE aastaks: / pats y :
veerandaastaks — tavalise i kiripostiga alates ; es “ |

rahas / / shekig l rabokaardig. (Raha santa sinalt tiie) ob.