National tAbrary $6253
Gen, Acquisitions Section

Ottawa,Ont,
Kla ox4

Second ‘oliss mail regis.
tration number 1088.

Nr. 57 (2500) XXVII aastakaik

igen

le 3000 osavotial

wo A

+ Lee

“Teisipiieval,_ 1. “august | 1998 —_ rust, August 1, 1978

ee
vals falls ee ld Be eed 2 ee —: = adder ls

t Killamangudel

- Killaméngud kujunesid téelisteks rahvepidustusteks

- Méédunud laupiey oli parast kahekwulist pouda vihmane.

| korraldajad kartsid hommikal oma, valjapanekwid viimistledes, et nende kaua organiseerimisel ol-
wud iitttus véib ehadnnestuda. Ometi hakkasid autod saabuma ja vilungi lakkas emne keskpaeva
 yaid hooti udutsevaks niiskuseks, Avamiseks oli rahvabulk juba mZrgajavalt rohke, kuid saabusid
wed autod ja selleks ajaks, kui ringkiik maakondades toimus, oli Munamiée nolvakul juba te
handeid. injmesi, kes vajmustusega kaasa elasid seliele ainulaadsele suvepievale. Osavotiaid oti
ka kaugemalt, iile 300 USA-st, sadakond Rootsist. iiksikuid Saksamaalt, Venetsueelast, Austraa-
HASt ja mujalt, Ohtiuseks peapidustuseks hakkas peoliste ja nende laste ning tegelaste iildary qa

henema 3000-te

| Killamiineud Onnestusid pare-

mini Kul seda julgenuks enmusta-
da. Kiill yGinuks parem ilma. ul-
hul- rahva ary ménevérra vyeelpt
/SsuuTem olla. Omalt poolt oli pil-
Vitus kasulik, sest kuuma piikse

al} migedes -liikumine osuiunuks

- Pali vasitavamaks.

Etnograafiline aditus’

iilGa esimestena oli iiles sea-
‘tud etnograafiline niitus Ene
Runee korraldusel, ios maitse-
Kalt anti valik eesti etnograafili:
sesi Kulvuurist puutoGde ja. teks-
$iti alal. Fisimeses poletusmustri-
lisad piuueseméd, teises sukapae-
iu, vé6sid, seinavaipu, haapsalu.
_. ¥atte ja Kootud esemeid..

.. Wheks vanemaks. esemeks oli

«. tikitud laudlina, mis  tikitud
1920—-21 Tart Naisihingn ké-

 sitookoclis J. Suitsu komposit-

_ Siooni ja tikkimise. klassis. kus
muster pohineh eesti tanu-
mustreile. :

Korvalolevail. seintel off Elmar
Silma,..suur maal  ,Killamangud
muistses Sakalas“ ja.moéned Kai

kgridi maalid. Etnograafiline on
oma iseloomult ka Resti Abista-
miskomitee miltigilaud: mis fra-
tas lajaldast huvi.

Samas ruumis oli veel Tallinna
peapostkontor. kus Henn Maeste’
postililemana oi tegev Killaman-
side puhuks vaélja antud kauni
suvennriimbriku = = miliimisega.
Ring oli piisivalt imber laua, kus
oli saadaval Matelistlikke mater-
jale ja Kus voeti vastu postt, mis:
tembeldatakse Toronto postkon-
toris erilise Killamingude .tenvp-
liga ,Killanjéingud/Moonstone,
Ontario ‘July 29 Juii i978":

a iirituse puhul olnud ajakir-

janduses - nl palju poleemikat,
| us iihe soéna juures on kaua
vaieldud ja kogurni. vandehid, et

kas. need’ méngud- pole hoopis

eestlasi killustavad, kuid © nib
sliski vastupidiselt, et need on
eestlasi sidunud.

Vaimuliku k6ne ja palvuse pi-
das piiskop K. Raudsepp. deldes
et kui eestlased on kokkait tulnud,

sis on seal alati olnud eesti meel

Ja eesti keel. Eestlased tahaved
amavahel kokku saada. Aga on
yeel kaks sopra, kes ka siin vao-

ramaa pinnal tahavad kokku saa-

da, need on eesti muld ja eesti
siida. ttht taliab vGSras tald, tei-
ne on tksinda. kaugel: Kuid siingi
olles ta teab, et on parit kodu-
mullast, olles teadmata kas sinna
tagesi saab. Vo6ras vOim aga va-
litses ‘ka Jeésuse ajal ja inime-
sed otsisid vabadust ja teed Gn-
nistegija juurde. Kui meie nsume
Loojasse, siis on ta see kes meid
Kodumujlaga ithendak.

,Oleme tulnud

mélestuste maale”

Killamingude avamine toinmus
peakomiitee esimehe R. Kreemi
simavotuga, TA iitles ilmselt rdGm-
salt koigile tere tulemast meie
fihisesse: soprusringi. Killamsn-
etd On ‘dvataktiks kahe aasta pa-
rast toimuvale ESTO'@-le, kuna
selle esirnees on tinane kiilaline,
Raakides koiskutuleku pohjusest.
ta iities, et se on nag haal aega-
de siigavusesi mele esivanemate
elu ja vditluse radadelt, meie méa-
lestuste radadelt. sealsest aia.
afiresest tanavast.

Ta jA&tkas: .Oleme tuinud Kil

jlamineude Eestisse kui orna mé-

Avatseremoonia |

Kell -1- toimus  Killamangude
ametlk avamine Tallinnas, Vaba-
dusviliakul. ,Estonia“ -orkester

mingis avamiseks ja siis iitles
avasinad Killaménmuide peakomi-|1

tee abjesimees A. Kelder. Ta tut-
vustas iclilalisi ja titles, et-see on:
-esimene ord, Rui Kolk maakon-
«nad on Kokky, kogunenud sélleks,
et eestl ‘ajaluzu ja maad oma
noortele piltlikult naidata. -

lestuste maale. See on austusaval-
dus meie Kestile ja sOpruskas}
meie rahvale aegadest degadeni.
Voidakse kusida: miks minna
minéevikku, kuid minevik on tu-
leviku isa. Ilma minevikuta: po-t’
leks eectlas] eva Kestit.. Festlaste
vain on kasvanud . ajaloolises
protsessis. See poleks saanud
areneda usuta ea sad tulevikuski.
Tihendab usku oma eludigusse ja
oma eluj6usse, usku clevikku . ja.

Ta ! tulevikiku, usiu Dighusse ja vaba-

mains Ka et esimest Korda on i Chase mottesse,”

Kitlamangud alia vaga sunres osas noorte kogunemis kohaks. Noored olid peamised kava tiitjad ja koosta-

‘saatel

Killamingude maakondlikud

Edasi- ta. iitles, at citlaming
de]. oleme tahinud rohutada ees-

ti vaimu juurte originaalsust, sii-

gavust ja laiust. Killamangud on
noorte ja vanade kokkutulek ees-
ti valu ja usu pérandi rahvapa-

rases miljé6s. Eestlus on kuju-j

|nenud meil ilalt juhitavaks  for-

maaisuseks, kuid! meie rahvas on
suureks kasvanud just lihtsuses
ja rahvaparasuses, mida rahvas
cma stidames kannad.

Lopuks ta tervitas vaba raadia
kaucu kaaseestlasi meie ‘ isade
maal ja mujal, deldes ,,meie ja-
game teie eesti vaimu. ja eesti
usku vabaduse voldusse Laane-
mere mail. Me tervitame. teid ¢a-
nasel rahvapidustusel. Me: tervi-
tame oma kodukehti ja sdépru
igast Hest] maakonnast. héulle on
Kodu-Eestist. saabunud siisi, mis
on vdetud Lembitule

dasi 41 ole meile tana sin tihen-
dusrikkam ja siimboolsem kul
aastasadu vana siisi voitlustes pd-
lema fainud vabade eestlaste
kantsist. See sisi koneleb 1seene-
sest ja me méistarme seda sdna-
deta: Selles vaimus avan ma ti-
na ka Killamangud Moonstone’is,

Kanadas, Eesti Vahariigi 60-ndai

siinniaastal: 1876."

Massdeklamatsioon
roorrelt

Jéekiaru suvekodu. noored esi- |
iasid massdeklamatsiooni, kus

osa noori hoidsid térvikuid, téi-
sed Eesti maakondade vapne ja
litlesid iga maakonna kohta oma
motte ning lapetasid siis sénade-
ga: .Loidtku uhenday ja soojen-
dav tuli! Eesti, héim, hoia leeki!
Hoia hojega eesti. auks, tuleviku
pandiks!"

Selle jarel ihistauly Eesti line
tousis Toompeca ‘toms
masti tippu eesti uipp.

Jaremiseks esti Vabariigi au
peakonsul _Heinsoo - tousis
‘Toompea town Seldes, et eestla-
sedi on kogunenud looduskaunis-
se Ontario maakohta tneenuta-
maks seda maad ja kodupaika,
kus kKord kiikus nende hall. Aga

(Jarg lk, 4

jad. Uheks snureks elamuseks oli Joekaaru suvekodu kasvandike esinemine pdeva avamisel, kus noored
maakondade vappidega ja torvikntega tervitasid Bes ti. maakendi. Pildii osa noori oma ¢sinemise ootel.

Foto: Vaba Hestlane 7

| kuulunud |
m6égalt Léhavere: linnuses. MI

| usutunnistuse luges Evald Lilleste,

ALEKAN DJA

¥ ax fOr st

why

Uksiknumbri hind 40 ‘centi

ra,
a er

ee ' : ¥ j 5 md ie: 2 Lit is

Dip

“res, Ao ; Stel
ee ae
cate
ol rs

E, Fr
vr r rr
ae a
re
a =

Killamingudest osavitjad sanhumas oma ringkaigny ga Mulgimaale, kus iiks osa osisid Seasaare. Kdrtsus?
maitsvaid mulgi korpe, teised jaid kuulama mulkide  rahvusvahelise meeskoor' ettekandeid.

Foto: Vaba Kestlane

fii) Opelasid Usufea TRE sft

Pliskoplik lSpujumalateenistus. Peetri kirikus

Moodunnd pihapaeval toimus Peetri kirikus Usyteadusliku Instifuudi pliskeplik lpujunialateenistes:

Opilaskonna kaastezevusel. Kaks nadalat kestnud dppetia oli toimunud edukalt ja arvukas grupp usu —
lisele tegevusele ptihendatud isikuid voivad asuda oma koguduste juurde dpetajate abideua todle.

instituudi Spilased ees ja vaimu-
likud keos piiskop K. Raudsepage
jarel sisenesid protsessiooni korras
kivikusse. Algliturgias olid. raken-

datud Vaine Kaldma pihtikone ja

Einar Jarvet palve pidajana, Pu-
hakirja lugesid Olvi Pint Cepistli)
j@ Kersti Pinna (evangeeliumi),

-V.Kaldma oma pihtikénes kasit:
les usuteadust Sppija métteid, del.

des. et ta on seadnud end Jumala

pitha palge ette; et tésiselt ja té-
silse sooviga vabaneda pihi puhul
siidamel lasuvast stiitkeormusest. ;
Ta arvas, et kirikuvalitsuse uuen-
dused on samm edasi eesti rahva
kurjast paastmiseks. Jumala ira-
arvamatu ariml. labi voime tile
saada igasugusest kriisist ja vaba-
néMiskohaks on pibt ja armulaud.

Tnimene kes otsib osadust oma
Onnistegijaga -katsuga end [abi
peatudes igapdevases riihkiznises
Jumata sona kuulatamiuseks. © -

Las riagib tema, kes on tee Isa!
wurde. Et su siida saaks tiihjaks |.
maailmast, siis saab Jumaia sona
sinha anda uue lootuse. : Selliselt
libikatsutuina. voime osa votta at

miauast. |

Jutiustas anstitundi juhataja prof.

dr. A. VO6bus. Ta nimetas tanutun-

net nende pirast, kes nende nada-
late jooksul on siivenenud usulisse
tddsse ja andunud stidamega meie
kartkuelu rikastamiseks. Ta kasit-
les kristlikku usku a vage, mis ko-
gudust elustab ja varustab vaimse
juhtkonnaga. Jumal on lubanud j
kdiki tdmmata oma sona .kaudu.
Ta titles. et-neil nadalail on Koge-
tud kuidas usulised stigavused on
meid haaranud. Kirikul on suured:
lilesanded, mida vdidakse ieha
slis, kul oma sisemuses koguduse
Issandale koha anname.

Praost O. Puhm raikis éemal ko-
dumaast usulise Spetajate istituud
organiseerimisesi Opetaja ahiliste
saamiseks, :

abirddkimised Kesk-Idas mks

Egiptus saatis maalt véilja lisraeli sBjavaelise

Gelegatsicont
KARO . Bpiptuse ja Lisraeli

vahelised rahnlahirdikimised on

- jooksnnd taielikult ummikusse. Egiptuse valitsns on deklareerinud,

et ta keeldub igasugustest labirdakimistest kui lisraeli valitsus léo-

buh vajalikkude kontsessioonide tegemisest.

Egiptuse vilisminister Kamel
teatas uhtlasi, et Kairos asuv Iis-

‘raeli sOjavieline delegatsioon, mis

om pidannd egiptuse sdjavaelaste-
ga noupidamisi rahulepingu .kavan-

damisel sdjalistes kisimustes, saa

déiakse koju tagasi.

Amecrika UWhendriikide yvalis-
minister Vanee ei ole: siiski yeol
_kantannd lootusi rahulabiraaki-

miste jatkamiseks ja ‘Kokkulepe-

te saavutamiscks. | :
tihendriikide valisministeeriumi
eksperdil Alfred  Athertonil .olid
neljapdeval pikemad labir iakimi-

|

Ernst. Vilval surnud
-STOKHOLM (EPL) — Dandery-
di haiglas Stokholmis suri kolma-

paeval, 12. juulil parast pikemat
haigust tuntud majandus- ja selts-

|Konnategelane Ernst Vilval. Kadu-
tnu oli siindinud Vilsandil 2. det-

sembril 1908.
Leinama - jaid sbikaasa ja kaks
poega perekondadega.

sed lisraeli juhtidega ning ta sditis
nadalavahetusel Eairosse, kus tal
OL KOKKusaamisi Egipluse voimu-
dega. 3

lisraeli valitsusegs opositsiconis
oley

téderakend esitas parlamendis
Begini valifsuse vastu umbusal-
@use ettepaneku, milie parla-

ment lukkas tagasi haaltega 70:
3h vaste |

Ee. a o_o, ee

Kuninglik perekond
kilaskdigul Kanadas

Moédunud kolrnapieval saabus
Kanadasse ktilaskieule Inglismaa
kuninganna ja kuninglik perekond.
Kuninganna Blizabethiga koos saa-

busid tema abikaasa prints Philip

}4 noored printsid 18-astane prints
Andrew ja 14-aastane prints Ed-
ward. Kuninglik perekond jaab Ka-
nadasse 12 paevaks, millise perios-
di kestel kilastatakse mitmeid 1in-

nu Ja pa thu.

3 vailseks,

Instituut on tédtanud piiskop K.
-Raudsepa ja praost. 0. Puli or-
ganiseerimisel kuna: prof. dr. A.

Yoobus on .juhatajana Jaganud |

oma SMUT teadmisi.

Kirikupalve nidasid William I-
ves, Tit Tralla, Elmar. Kuningas
ja Hans Kivi, armulaua seadis A.
Yoobus kuna .Meie Isat palve
laulsid Instituudi Spilased. Juma-
lateenistusel oli laulusolistiks Uo
Saar, orelisolistiks ja kooriiuhiks
Kalie Merilo, orelil Inga Korjus.

Nagu Instituudi juhataja prof. dr.
|A. VGObus piirast jurnalateenistust

ities, on ig iitiemata réomus sel- -

lige havi vastu Ta ali kartaud, et -

kitid sedi suurem on

niitid ré6om, ka osavOtjaid oli 26.

Moned soovijatest ei saanud koha-’
de tulla kauguste tdttu, neile an ka-
vatsus korraldada kursus posti teel.

Parast jumalateenistust jargnes

|Kohvilauad instituudi Spilastele. ju-

hatajaile ja sopradele kirk alum
sas sdalis. |

Pasti cuiojuhtide

metsik streik Toronios

- 'Foronto postiteenindus on liddud

lias segi-metsikut streiki ablista-
nud postivalitsuse autejuhtide vas-

tutustundetu aktsiooni tufemusens. —

Postivalitsuse autojuhia, kes kuuku-

{vad kirjakandjate ametiiihingusse,
Kinnitavad, et pestivalitsuse autod, -

milledega nad koguvad postikas-
tidest posti, on mitmesuguste.teh-
niliste rikete tottu soidukolbmatud
ja ohustavad lriklust ning inimeste
elusid. Mehaanikud viidavad,

ménede avtode juures on esinennd

viikscmaid rikked, kuid iildiselt on
need autod heas sdidukerras. Ame-
tithingute juhtkond tegi oma litk-

‘metele ettepanekn amciliku streigi

alustamiseks, kuid ametthingu
liikmed likkasid selle tagasi haal-
le yahekorraga 536:39]. Vaatamata

‘Sellele arvatakse, et autojuhtd jat-

kavad oma metsikute streikide akt-
sioone ja té6takistusi, mille tule-
thusena Torontos juba mity paeva
post. ei Hig.

Wintario 'voidud

26, juulil peetud Winlario loterii
loosimisel laugesid viis 100.000-dol-
larilist peavéitu pileteile nr. 32264
seeria 23, mr. 48074 Seeria 1,. Rr.

98729 seeria 27, wr. $4206 seeria 51

ja Wr. 19693 stevia td. |

, “ty

Bo NeWaratak SECTION
ROSECTION D8S JOURNAUX