-VABA BESTLANE Snell, 19, Sat 18 - — thud, wuly 18, 1979

STOMA AR 09

Bae sae be

. .
er ee :
4
a
1
1

1 .
. . . . _- bk
1 . . . 1 . . =! + Tae!
Seo mm me em ges soe" bs . ._ am" . reves cane hh bie Teme be a Derk De —eEeE eet
. 1 . I . AT as
ot . . . =| A
. . . : . Ae +
. . 1 . . . . ue ral re
. Wig i 1
| . hae
. |
. =F
1 1 -
a
. wa
. ; . ., rf F 1
. - 5 . L
. bie
- . Jp.
: E . ie :
sams: "1 1. a ae 1 . . igri. .
I en | W . 1 r 1 7
It 7 . hb . oh iLre
| . poy
1 .
. : Ec .
. ..= a. r
I ‘* sae a . . - . . 7
' er * Tt . L | )
1 — ar! ely rail ager ia cee eee eee mite ad LF - . ; .
. Pe 1 . .
Pet ae ae EW - - oe non L.
eye Le . . r . .
ee ee ' . . .
Le . 4! _ F . . .
wit het : :
. Le i .
y ON 2"hope y .
whaphast f5 ee !
. r I .
a i
q 4
1 i
a
1
- i]
a

reg ABA E EESTLASE" TALITUSES - |

SIO $0 pre ts chs 7 -_

f ¢ |
Terento Eesti Ptissi- ja Piistolikelubi laskevbistiustest, mais ke | ; | | oo at
raldati isja.Tallinna Festivali raamides, votsid osa 41 isikut. Voist- Hanno Kompus —~ Kustutamata nalg kunsti | : po i
lejate hulgas oli laskureid paljudelt elukutse aladelt. Havi voistluste— eirele H— & 3 fs
vastu kinniias, et laskesport om endiselt eesti tihiskonnas populaar- ‘L. Wahtras — Lilvaklags | | 450 Bf ie
ne "Me ning veteranideie hsandub laskureit nooremiatest generaisivent i ae Le PARED og Nou — Vastavett | 4 id | i
dest. | | Wee. } eat | | Anna Ahmatova — Marie Under — Reekview 3.50 a | &
| Pee : H. Michelson — Skantlikul tee} . B-BOY u
, | Need yoistiused glid heaks rek- miingijat. Esikohale tulid P. Lip-|{ Gia H. Michelson — Noorsootéé radadel =i; 6.30 3 | i
ie ' laamiks ja laskespordi titvustajaks | pand ja A. Repnav (L.. Angeles), 3 H. Michelson. — Eesti radadelt — : oe | A
iE a | ka Stokholmis eeloleval suvel tol- ‘teiseks E. Kuuskne ja A. Anton (4. saseaan | Tring iiksikaumhreid - _ 1.50 Soy | 7"
imuvatele ESTO-80 laskevdistluste-| Angeles). ja kolmandaks Donald} jaggy or | Estonian Official Guide — 5.— nd a
de | {Ein (L. Angeles) ja Ulda Kuusik | aaa ‘a. ‘| /Paul Laan — Méttelend — Pilte ja peegeldasl = 5.— a a
: (Austraalia). | | | Karin Saarsen — Lohengrini lal kamine 450 15. | f
Kiubi on alustanud eesti laskuri- ) oo 2 ia | Herbert Salu — Utoopia ja fnturoloogia | 450 on i
fe registreerimist ja koondamist g di diseic | : | Eduard Krants — Lomellitlased Guuletuskogu) 3.—. 18 | ‘
. kegn. Kanada ulatuses, et teha| SPOOF Te Sei - 3 . : Nona Leaman — Mis need sipelgad | f
GOhussid ttevalmistusi Stokbol-| kodumeacstt ae ae = } duuletuskoge) |
at skerSistasteks, “Nite uatsegs inherent] PE, | A Khia Radannd todd — mbeniood gs ‘
Vastavalt saadud juhtnddridele om|tet Kiievis piistitas Eesti suur-| ee oe oe fA Kubja — Mélestusi kednsaarett ~ aoe a a
alustatud ka laskurite treeninguga| meister Liivi Erm vaikepiissist | _— | rn | A Kubja ~ Palakesed etd | an ig
ting treeningy tulemuste kontrol-| pitstiasendist. laskmisel 189 silma-) Péikread: 4. Kale, ibitungi _-. Karenina — Tolstoi.teos, 18.) ©. Unstalu ja R. Moora — Soomepelsid -_ :
limiseks toimub 15. septembrillos yue Eesti rekordi. Kolme asen-|(tuule-kohta), 7. MSnikord, 9. Koht Uksikettekanne, 20. Ese yoodis, Keskten | 426 Ik. + 64 'k. fotosid _ Ls.— oo 7 i
Balti rahvusgruppide vaheline las-|di kogusumma aga andis tale 577|kirikus, 11, Vaestemaja, 12. Nimi’Endine eesti ajakiri, 26. Keskae g-|| Leho Lumiste — Alamuse Andros — biogratt :
 kevéistlus, mille korraidavad lee-|siimaga kolmanda koha. Samadel|Vanast Testamendist, 13. Tuntud ne sdjamees, 29. Laager, 30. Juh: | — dine jutustus kirjantk Oskar Lutsust . 6.60 oO 4
dulased. ‘| vGistlustel oli kolmas ka Mati Ni-|saksa kirjanik, 14. Onmetus. liiklus. ‘timisseadeldis, 31. Rooma keiser 1.\ © Lumiste — Atlandi aknat ee. a, |
Kubi pustolimeeskond oa olftud) oul 583. silmaga Shupiissiharjutu-| vahendiga, 16. Linn . Restis, “17. lsaiandil, 32. Endine eesti minis-|{ 4. Lumiste — Kilad Klas So # : :
kogu talve kestel meie parima tops, oe, | | ter, 33. Rongassaar, 44, Talenti. |§ A. Yom — RistsGnead I ee 2.50 ' 20. |
olistolilaskuri A. Tinifsa juhtimi- |} $$ $ | A. Vomm — Ristsonad | 2.25 oO :
sel nidevalt treeningus ning vdis-} Ce a _ Pistread::: 1. -irist kala, 2. Thue | j n eee Ristséned a Co a. :
‘teinud mitme Kanada meeskonua- vctt Tewuliéecles* as | 1975. a, — 19. 59, i976, 2. — Sat, |talm, 3. Spordirust, 4 Uinlas- | OM) — sistsons ASS re :
ga, i a , Best suuitinkaate irelkasrs 197. a, — 20.00, 1978. — a, 209, jrooma jumalanna, 5. Saar Vahe-)} Ants Vomm — Minn hing (uuletuskogu) ae oY :
| oa, ER ae pba pe Se . 7 _ Tanayune rekorditéuge 90.54 or ' meres, 6. Kurtmine, kaebamine, ft. . Ants Vomm - — Varjud Cluuletuskogu) : j— bral :
DOM USD PRESTR Se Bena cea | yoites teiste indgas ka Toronte kes Péltsamaal peetud voistlusel | _ 7 }
weg len oD I SS epee ed 3 : a, | tinavu siiani paremuselt teine N. Tegelase nim! tihes A. Kitzbergt i K. Eerme — Surnud laevad Ja Clavad | : ;
| Shag ell fle | poliseinike laskarmeeskonna. a ome vente, rekordiks Lifdus.. . teases, 10: Noa osa, 13. Metsloom malestused = eo: ee Ce
3 | | - | 18.87 vs " |
Kui kellegil on kiisimusi klubi; hooaia varie tle ee ote —— Coe Sama, mis laminoor, 15. Sise-}— . &. Herme — Paevata pievad ja odta dd BH 4— 40° if
tegevuse Kchta, siis palutakse kir-/Ramon Lindal tagafiriega 5.10. | -.  lnine — inglise keeles, 19. Muma-|]_ S. Ekbaur — Ajatar (luuletuskogu) 6 0 | :
jutada aadressil: V. Kana, 50) Samasugune tippsaavutus on Avo Noor Parna koolitiidruk Silva |T008, 21. Jahimehed, 22, Kehakeu | sacl Ral ieee Karaja Erzurum 4— = 30 | |
North Edgeley Ave., Scarhorough, | Susi tulemus 400 m-jooksus 482. | Oia voitis Tshernigovis peetud N.imoonutis, 24. Omadegne Jennu-)} «© tae — me , «be o | |
Ont. MK iT?. Telefon 261-3274. Ho , "11 iidy . Ida-Saksa juumioride maa- | Uhing Eestis, 20. Kohanimi Tartu- || bin — Vaim ja muld - a. a a : :
-_ FO vOistasel 100 my tOkkejooksx aje maal, 27.’ Pehme, 28. Teistest eri-}/ Urve Karuks — Kodakondur (‘uuletuskogu) = 6— =|
OM BANAY Tall e eacnicer, | Ba 13B7O ney. ) H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu) 1.50 Bt
pe allinnas peetud kaheksayGistin- |* | oe | | 1 H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu). 2.75 vin ! pe
“See Tint uBidic sel saavutas lf-aastane Sven Rein-| ae : | RISTSONA WR. agg LL, AGENDUS : : A. Kling — Mis tolmabh Soomes? w— en | oo,
 maleturnizel.- tak 5740 punkti, mis on 1972. aas-j | _ {il Aarand Roos — Jautide kuningas Tailings = 6— i
oo _. |tal Kaley Sddeme nimel olevast| EHestis on Uheks sporatalaks 20 Péikread: 1. Talpak, 5. Talvik,|] E. Sanden — Mitme nao ja nimeges 12.50 a0 :
: : : _Jkm maanteéjcoks: Tanavu toimus ge arr 7 - , :
LOS ANGELES — Los Angelesis rekordist tle ath punkti vorra pa a ee tg eeas lacTirvel 12: Avitama, 10. Star, 11. Aime; 13.)¢ EF. Sanden — Loojangul fahkumine Tallinmast 1620 39 |
Liimeranniku Eesti Pdevade aja] jet. Noore poisi tulemused olid: jooks meistritutliie Kobtla-Jarvel, Raas, 15. Erim, 17. Uba, 18; Petts, | HO a - . | | 4
itoimunvd maleturniiri vditis Jiri {100 m 11,8, kangushiipe 6.55, ketta-| kus ajaga 1.04.54,0 tull_meistriss 21. Ina, 22. Kinni, 23. Asend, a4, |) | | ot | = |
‘Tint (Los Angeles) 5 punktiga. | heide 40.10, korgushtipe 1.97, 110m | saarlane Vladimir Geerks. Pahad, 25. Ulama, 27. Araks, 30: || RAAMATUED LABEL: ) ee a :
Jargnesid Heino Kurruk (L. Ange-|'0kkeid 14.9, teivashtipe 4.10, oda- 7 s Nun, 31. Rabat, 34. Aaa, 36, Esna, |]. | | | }
das) 4 D., Alda’ Bender (o. Francis- vise 48.58 qa 15) im 4 Bd. Teisele Oisa, ou. Anum, Af). Auto, 43 | Time Ivandi - — Pargi ail pu 3
co) 4 p. ja 82-aastane Karl Tanner kohale jai Heimar Lipp o243 ‘pune  y Walged ood” nimelise! Talln- a oa 43. Slinse, 44. Asetus. | Kalevipoe $06 laste : | v
(L. Angeles) 3,5 punkti. liga. nast Leningradi loppeval rahvus-| f poeg — Oppe- ja raumat lastela 2.50 a)
13—i6 aastaste neorte Klassis tulj ok | vahelise} jalgratturite velotuuril. | Piistread: 1. Tiidruk,. 2. Pats, 3.1] (peta mind lugema-I — (Oppe. ja fOSraamat 3 |
_esikohale Aldo Bender, alla 12 aas-| a oo kus tuli katta 1200 km; oli indivi-; Ava, 4. Kirre, 5. Taam, 6. Ami, |f eelkooliealistele lastele varvitritkia): t— a ,
| faste noorte klassis Indrek Lusik! Wue Eesti kuulitoukerekordi|duaalselt. tetsel kohal  elyalane|7. Lame, §.-Kiimad, 10, Saan, 12. : Opeta mind lngema It — Oppe- ja tobraamet : | !
(iL: Angeles), Samas klassis tuli|omaja Heino Sild on teinud labi pi- Mihkel Joosep, viiendal kohai Ka-! Erie, 14. Abielus, 16. Tanukas, 18. || eelkooliealistele lastele varviteikis) - ek | ee | |
Pee Bo ee aE teiseks Andres Lapping (8. Fran- jkaajalise arengutee. Viisteist:aas-|ley Raudsepp. Eesti meeskonda}Pipar, 19. Tobib, 20. Sadat, 25. _ Eesti keele Harjatasttt 1 | 8 eet og |
Co et 8 siasehg fs . ¢isco} ja kolmandaks Miki Meri- tat tagasi ta isiklik rekord oli 12.47.| kuulusid peale kahe nimetatute | Unetus, 26. Anna, 28. Ahto, 29. i | _ |
regs Debye Bold loo (Portland). /1971. a. — 17.00; 1972. a. — 18.11, } veel Jaan Veeranna, Oleg Lijadov, : ‘Saatus, 92) Armee; 33. Avada, 36. ia |
| CARLES, Bridzhity rnirist votsid “osa 20 1973. a. — 19.04, 1974. a. — 19.48, Rein Mitt ja Raul oR. | -Anua, 37. Otse, 39. Uus, at. Uus. _ vine \
ue teet gedal vitjal — seda jeba timeral, mad. Keubareisid ja sBjasdidud Reisija Olearius riagib, et a. lust. Liti Hindrek kaebab mitmel |

7 ‘Toreida all ja mujal. thmeral eest- véeti ette peamiselt talve] ja siis.| 1635. olevat ndidanud Narvas sada- korral kristlaste hada eestlaste |

| MARL TALPAK lased ajasid ratsa taga rautritid- tarvitali selleks ka saane ja rege- maiilem talle suusatajaid, Kes kor- } poolt osavalt iennutatud noolte 1é- : :

' leid, loid neid hulgana maha jaisid. ‘Saanidega sdideti suvelgi./ gest maest alla lasksid: bi. Vibu tarvitamise osavus tingis. _
| ytsid 14 neist vangi. Madisepéeva | Vankr - tarvilamine . on . ‘kahelday | _ oo jmuldugi enamarenenud vibuval-
lahingus Lembit juhib hasti }bi- muiste. Relvade ké@sitamine .)™stamise visi Ja vastupidi, ;
.}imdeldud ratsartinnakut. REST SUUSAD. U, T. Sirelius | : Oda ja vibu korval harjutati ja

Ratsutamisel tarvitasiq eestla-{arvab,. et scomesugu vahvail on} Muistsel ajal, millal valitses j6u-{tarvitati linguga. kiviviskamist
eee sed sadulaid, kangvaljaid, rdnga-!juba algkodust valjudes olnud tar-| igus Ja iga paey vols oodata yaen-|ning sedagi osavalt, sest muidu ei
kujuiisi jalgraudu. ja. ka kannuseid. vitusel suusad, ruidu ei oleks nad last ile pilri, Kus lisatoidust tuli!oleks seda tiilikat foimetust sojas | :
Vee] hilisemalgi aial olid-: eest]a- julgenud asuda O13. praegustele muretseda metsast, kus Eaubaret- | tarvitatud. Raudriiiitleile olid eest- 5
sed osavad ratsutama. Reisija!asukehladele — jaa- ja lumevilja-}ked voisid loppeda ka lahinguga, lased kardetavaimad oma. jiuga i
=? /Olearius toob pildi. Kanda pulma- jdele. Nii oleksid siis ka eesti suu- | oli rely mehe igepaevane kaaslane. | sdjanuiade tarvitamisel, sest nuia- :
: A a% is |dest a. 1643, mis ‘ta on joonistanud !sad kaasa teinud iihise soomesugu! Muistse eestlase tavalisimad rel-|ga antud joulistele hoopidele ei. pi- :
; samal aastal Restist abi: s3jtes. Ly ahvaste suuskade arenemise: al-|¥ad olid: mGGk, oda, viskeoda, vi- | caanud raudritdedki vast.
nee tng Pildil ‘néeme jérgmist: ees ratsu-'gul tarvitati. vitstest voi punkoor-|bu, taper, ling, nui ja sOjas enda- i
tab torupillipunuja ja ta ‘jareie ; test raami vahele punutud '30x40!kaitseks kilp. oo Alatised . sojad ja vaenuretkied | 4 o
bo 7 2. kaks peiupoissi paljastatud mod. sm suuruses nn. ,lumekingi*‘. Mehe peamine rely — kahetera- | tingisid, et muistne eesti ncormees : j
7 _ So : | i SO kadega. Neile jargneb peigmees -Jirgnevalt hakati vasakus jalas line sirge mOOk oli vastavalt melie | pidi juba maast-madalast end har- a
| Muistsete eestlaste kuulsus me-|nesid, mis olid valmistatud tihest |pruudiga ithe hobuse seljas, peig- tarviiama guuska. Paremas jalas|joukusele paremini valja tédtatud, | jutama fugevaks, osavaks ja kii- : r
resdidu osavuses ei fianud sugugi| puust: viljaGdnestamisega. Paadi|mees parema kdega pruudi timber; oli algul veel lumeking, hiljem ka lolles tibtlasi mehe uhkuseks, Odad reks relvade kisitamisel. Oma vdi- a
maha kuulsate meresditjate Skan-|valmistamisel valjaG6nestatud puu | kinni-hoides. Prautpaarile Jargnel; ‘suusk, mis oli kaua aega jala pik-|olid eraldi kasitsivditluseks ja vis-|meid vois ta varsti kasulikult wai #
: -dinaavia viikingite omast. Harili- | asetati kummuli tulele, kus ta pik-|kogu pulmarong, ikka mees ja naj. kuse vOrra ltthern vasaku jala suu- keks. Kasitsivditluse oda oli pi-|data killa tagant metsast dra tunes

es Ep ES SRS : | kult aeti laevu edasi purjedega,ikamisi kuumaks ja pehmeks auru-ine iihe hobus¢ seljas..Sdit laheh | cast. Sdites tarvitati iiht kepoi,

kem, raskem, peenelt valjatddta-|monda yahemiat jshilooma, mida
Pit JMU apeee Td aga vaikse ilmaga ja tarbe korral |tati; ja siis keskelt lahti vemitatt. tdie hooga iile aedade, pddsaste jg | mille alumises otsas oli labipGimi-j| ‘ud raudotsaga, mille torus leidus|ta oli pitiidnud vanema venna yoi
ees ete ee _» lahingus aerudega. Et ta tagasi kokku ei tombuks

, |Kivide. See pidi alles osavus ole. tud roOngas. voi ketas ja kepi iile-
I Sdjalaevad olid k6ik ithesuuru- | asetati talle sisse valmispainutatud |ma! Sel ajal kardeti teid mitdg mine ots loppes teraya odaotsaga
sed, igatihes 30 meest. Toreida la-|ribid. Ribid seoti paadi seinas ole-}pulmasdite teha, et mitte kurjade voi pOdrasarvest konksuga, kuna
ningust Koiva jGel 12i1. a, votsid| vate mtihkude kiilge. - vaimudega Koklai puutuda. Ka Jap. vasakus kaes hoiti laskevalmis vi-
saarlased osa 300 sOjalaevaga, mis| RATSUTAMINE. Muistsed: eest- {se Kirikusse ristida viirnisel sdidet; bu.
nad aga kOik iimberptiratult maha | lased olid tublid ratsutajad. Hobu-|sinna samuti ratsa ile valiade, nij-: Hilisemal ajal tarvitasid meie
jitsid. Neli aastat hiljem, Uve-sa-jseid ol palju. Onnetus. muistses!tude ja iile takistuste, kusjuures esivanemad suuski, mis olid sarna-
dama merelahingus, on saarlasil | VahadussGjas langes sakslaste kil-

ilustus-sisseldikeid, ja tugevastiisa. poolt tatle meisterdatud vibu
puust varrega. Viskeodad olid lU-|v6i odaga. See ju aina dhutas
hemad ja kergemad. Neid visatitenam harjutama. Aga seda:erpgu-
vaenlasele lahingkorras léhenedes}tust anti muistses Festis noortele os
eemalt, viskekaugusélt vastu. Latijka kavakindlalt, Siigisesel pbvri- e
Hindrek kurdab, et eestlased on pieval peeti pidu sdjajumalate - | : :

visanud oma odasid kui vihma. Turisele. Gisel tulevalgusel ohver-
sapedasti ka ema véi amm, laps., sed stirfanite omadele. Need olid | kristiaste peale. . a

FE el

m a

er
ST TS
—r

dati. sdjajumalale oinas. ertlise pi- ; i

koos 200 sGjalaeva,. te hobuseid tuhandete viisi. — késivarrel, kaasa sditis. Jaanjsd) .poolpikad ja laiemad veidi kui ja- | | dulikkusega. Sellest pidust. votsid aa
| Muistsete eestlaste isescisvuse ia Sétia Laks iga mees oma ratsuga. | sagedasti sditis peremees oma ko. ;landu.: Jala hoidmiseks olid suus- -Vibuvalmistamise tehnikas on ol- 05a ainult mehed ja noortele oli _

liikumisvabaduse.. kaotamisega|Hobune oli ikka ainult kiireks. Ifi-|ha piiride timber kuni piikese t6y. ‘kade jalaalusele kahele poole dare |Nud muistsed eestlased koos teiste osavStt kohustuseks. Pid kestis ‘

iid dra nende meresSidud, Ranna- | kumisvahendiks, et cotamatult ja|suni, et pdlde kaitsta kurja eest. -kinnitatud liistukesed. MGlemad /Soomesugu' rahvastega korgemal koiduni ja seal jutustati ning Iauldi Le

; rahvas tarvitas kuai méSdunud sa-|tiheaegselt’ vaenlase maale tungi-} VEOVAHENDITE TARVITAMI. suusaotsad olid.teravad ja dles{iarjel kui telsed Euroopa rahved. nooremaile kangelaste ja vanema- .

jandi 50—60. aastateni ainult s6u-|da. Vditlusse mindi aga enamesti|NE. Suvel, millal pohjatud sood jg paimutatud.. Suusa ninds oli auk,|Soomesugu rahvad valmistasid vi- te Vapratest tegudest. Vaennkiiku- is

cue A ORES eS depaate, illdiselt 4 lauda korged, | jalgsi. Seda tingis selleaegsete s5-|tihedad metsad siinnitasid. litkle. kust sagedasti pael 1dbi kis, mil-|bude kaared kahest poolest: vali dele minnes ja tulles ohverdati -

Dem acer 8 8€8=©6©6——I7 jalga pikad ja kahe paari aerw-|dade iseloom. Kui vaenlane aga ta-|misele -suuri takistusi, ei vSetug Jest siis sdidul kinni hoiti. Soont mine. kumer pool oli kasest ja sise- Jallegi pidulikkusega sdjajumalale. o

Ree ee ee : dega. Alles sealt peale hakkas|ganes, siis. asuti teda ratsa iagajette pikki matku, v6i kuigi, siig suusa talla all tarvitati vahem. Ja- mine — pajust véj kadakast. Poo- ks neilgi chverdamistel dpetati BS
= | yannarehvas jilte tarvitama purje- ajama, Muistsest vabadusvdéitlu- | liiguti ratsa. Uksk6ik missuguse hil kdies tarvitati suusa talla all led liimiti -kokku kalaliimiga ja nooremaid vanemate kogemnustega, an

paate. = sest néeme aga, et eestlased ko-|veoabinduga liiklemine oleks olnuq podra sadrenahka, kervadega ta- timber m&hiti kasetoht. Sellega olf | a

Sisemaal tarvitati jogedel j ig jar- | haldayad oma véitlusviisi vaenlase ES

tiilikas, sest ega sel ajal olnudaj gapoolé, et hoida suuska sdidul ta- saadud vaga tugev ja elastne vibu-; (Jkreneb) 7
Tit palju seda, mide vedada, Pike gasi libisemast. - OS ‘gar, Vibu .otsad olid sagedasti | re

vedel liikumisel paate yOin-n. ve-|taktikale, yOttes teda vastu ka la-

= 44 4as- oe