. fo, SO a Te eG a os oe we
- 1 oo em, Silt ir i - ot a . . ' a . = in elle oe 1
moe ate . : yey Few Pe a we : : a "or ow tate . A
: ". 1 | i ee . oT 4 i r '
. vou 1 ee line ro yp wa gst we, ar . "4 cr P| BE ee J
ie: ti on i ee Ln ais diy ee Pr | Peek aa OE es su ; * He api 2

nVABA EESTLANE” on |
, vabade cesilaste hddlekendja | i

WASHINGTON -— Ladiaa-Amee-

_ vika stindivus:on oii suur, et aas-
. tak 2000 on Mexico City maailma
 guurim: linn ja Brasiilias on peaac-
fu sama palju inimesi kui praegu

S

ee " ee
Capeeneh

neat

hs

° eh
' te
o --

weno

‘Uhendriikides. USA valitsuse rah-- é oe ieee see

vastiku juurdekasyu uurimine nii-

tas, et Ladina-Ameerikas on aas--

taks 2000 suurim maailma rahvas-
tiku juurdekasy, mis on sajandi va-

hetuseks kahekordistunud, Kul sel- ~ nas ce a

leks ajaks ei leita. mingit iihiskond-

likku Jahendust, siis wus géneratsi-

oon ladina-ameeriklasi jAdvad t6é-

tuiks ja nélga, Praegune Ladinz- .

Ameerika rahvastik on 325 miuljo-
nit, Kanekiimne dasta parast see
oleks §37 mitjonit, 'kellest asuksid
Mexieo Citys 31,6 miljonit elanik-
ku. Praegu on Mexico Citys ile 10
miljeni elaniku, Mebhikos aga 65
. jnitjonit,. a

LONDON — Shabh Reza Pahle-
vi surmaga on kuninglike kirguste —
arv jAlle kahanenud, jdites Huroo-
passe’ ja Kesk-Edasse_ tosinavérra
kroonitud paid, kelle hulka kuulu

vad ka ,.postmargi riikide‘* pead
Monako prints Rainer, Luksembur--

gi suurviirst Jean ja!  Lichtensteini
orints Franz Josef. Dlejaanud on
6 kuningat. ja 3 kuningavnat, kes
asuvad enamvahem kindlail troon}-
del; on Inglise kuninganna Eliza-
beth, Taanikunieganna Margarethe,

Hollandi kuninganna Beatrix, Root-

si kuningas Carl Gustaf, Norra ku-
ningas Harald, Hispaania kuningas
Juan Carlos, Jordani kuningas Hus-
sein ja Saudi Araabia kuningas
Khalid.

aa ant sites re he rerin ere arf

exhtyy i bn
atch
rae ae 4

eealighk |S tei city i ok FRE RL gn] Pe

=
ae
tt

ee: ani ab
ei age a, ate

te ae nh fre tae: BR ae the ee fr Hee
eae, a es ait a = so

1 ‘ ir hats 7 sei r 1 ee rs =. ints i . at, ea ssi aes? : re : it
oT ta are a Roane See Sates i "ia. ae ae ee meee: Se ttt oe :
phareteedtyn cant: I hal Shea ay ae af shits © opie Sodan

Be Se ee me :
me eae Soc ote tn Gye te
he a5 er 1 1 \

une
Pe rey Be: Be
a be be ie;

ce Hi BaD chee as oe CR ye bacterin pata mage : ;
Paadidnnetust viltiva filmi | ,»Come Back Alive’ (Tule eluga tagasi} pedtegelane Don Johnston, kes
filmis sundmuste taustal selvitab kuidas peab paadige sdltma ja kuidas e} | tobi mitte alla.

dinnetuste

vastu voitlema

Igai suvel on Kanada sarvede] ‘a jogedel. oland arvukait onnetu-
si ja Detde ary on pidevalt suurenenud, Alarmeerivalt rohkete 6n-
netuste téftu-on Canadian Coast Guard pidanud vajalikuks neile ka-
lureile ja jahimeestele Spetlike néuannete andimist, kes peamiselt

-Spordiks' ja meelelahutuseks paate kasntavad kuld ei lea pohiliselt

palju paadiga sditmisest..

National Film Board, koostéds

Canadian Coast Guard’iga on val-

SIMI VALLEY — Fime mees,
‘kes Bakkas uurima sisisevat haalt
oma keduaias kasvayas | rohus,.
paadsteti. rastiku hammustusest. te-
ma saksa karjakoera poolt,. kes
vottis vastu tema isandale mdeldud
surmava léégi. Koer. on paratie-
mas hammustusest ja 5é-aastane
pime mees kavatseb bammustada
tagasi, siifies sugulaste poolt, maha
| lastud. SSL.

— | a a -
Eesti noermees Oppis

kodumajandust

Toronto. paevaleht Toronto
Star‘ avaldas oma moddunud lau-
pievases. ($, auigusti) numbris pe-
vekonnasektsioonis veerandlehekiil-
jelise foto Jaan Homitsast, kes.
hoiab oma Kies Ryerson Polytech-
nical Instituudi l6pudiplomit. Ta
on iiks kahest meesdpilasest, kes
on lopetanud kodumajanduse nro-
grammi.

o4-aastane J. Homits on saanld
suure tihelepanu osaliseks  selle-
téttu, et tema on ainus meessooli-
ne 700 naissoost liikmega Toronto

Home Economics Association orga- |
stigisel
tihes Ottawa haiglas dieediala Op-.

nisatsioonis. Ta alustab

_ pimist.

Ta on.saanud just west jad riie-
tumiseks, mis on ettendhtud diece-

 diala internidele. Need on Kleit,

‘seelik, kampsun voi pliksid fa
ptuus, mida tuleb tal kanda ,,kogu
neg, kusjutires riietuse varvid
peavad clema tlirkods voi sinine.

mistanud dpetliku filmi vajaliku
informatsiooni andmiseks meelela-
hutuslikele paadisditjaile pdhitistes
julgeoleku vajadustes, mille tund-
mine yoib pdiista paljusid elusid
igal aastal. %3-minutilise 16 mm
varvifilm: pealkirjaks on ,,Coming
Back Alive’ (Tulles eluga tagasi).

Transport Canada Public Af-
fairs Branch demonstreeris mié-
-cunud nadalal filmi Toronto et-
. ailisele ajakirjandusele sooviga,

et ajalehtede kandn iga rahva

Kalandus- ja jahindusorganisat-

si0onid saaksid selle slemasolust
. feadlikuks. ja kasutaksid filmi
oma litkmeskonnag,

aga ka laiemal pinnal nditlikuks |

Oppetunniks. Filmi vdib laenutada,

‘aga Don Van Dusen, Coast Guard =

Boating Safety Officer, om meeleldi
valmis tulema seda ise demonst-
rerima ja annab lisaks veel suust-
naisi noOuandeid,

Film baseerub Don Johnstoni,

Lakehead Search and Rescue.

Unit’ agustajalikme kogemusile

. ROUXEDERS _
 INDLUSTUSTEES

H. LATER & CO,
Lid,

_.. INSURAN
1482 Bathurst St., 4 korg
Hathurst—St.. Clair}
‘Telefon konterig 653-7815 tn

!  - $53-T8t6

hataja Ottawa Civie " Hospitalist
kirjutas talle, at ignoreerigu Tiietu-

se eeskirju ja kandku plikse, sarki °

ja sinist lipsu.

Jaan Homits on omamoodi saa-
nud soolise vordsuse ecest vditle-
Jaks, tungides tGGalale mida aas-
taktimned on peetud primaarselt
naiste tGGalaks, nagu flisioteraapia,
haigladed jm., kus imeessoost
ihtskonnaliikmed natukehaaval on
hakanud sisse tungima seniseisse
naiste kufsealade program#midesse
iilikeolides.

Kui di Homits on saanud katte

oma kufse registreeritud dieediala .
spetsialistina, kavatseb ta minna
sOjavikke ja tdGtada seal toiilus-
_ ohvitserina, Ka selleks, et reisida
ja maailma naha. Ta ei pogene
mitte Gra oma naissoost dppe- ja

kiitsekaaslaste eest, lisab ta pikas

artiktis,

sie tas ake ee

; Tartu

! Rand’i
|. kast ja meist endist“,

i Laupieval, 2%. augustil J5ekii-

kus ta viga kati maastiley tauisial

kirjeldab vdimalikke Snnetuste
voumnalust ja annab nou kuidas
neid valtida. Film néitab, et mé-
ned inimesed tulevad kalastuselt

tagasi selletdttu, et nad on terav-

meelsed, teised. aga, et neil of
Onne. | 7 |
sComing Back Alive’’ tahab vi-
_ hendada Gmnetusjuhtumeid ja
paneb paadisportiase métlema
emne kui ta jirvele vilja sdidab.
Film on filmifud Thunder Bays,
sees on. ‘kauneid - lootusvaateid,
jarvi ja palju loodusiikku ilu, mida
filmimees suure armastusega on

moistnud naha.

Siindmuste kalender

Ol

® Kuni 29. sugustint teimub Ed.

wards Garden Civic Centre‘is Lana
Kasaku sulemaalide nitus, igal

-paeval kell 9, so p. 1. pithandeval
kel] 1—4,

© Neliapieval, 14. augustil kell

t 7.34 %. Tartu Instituudis dr. Inno

Salasco loeng ,,Ravitaimed"*.

© Reedel, 15. augustil kell 7.30 3,
Instituudis prof. Walter

‘Ioeng ,,Eestiusest,

rm lastesuvekodu. maa-ajal sasr-

‘} laste suvepaevad. Kogunemine kell
-]] 12 paeval. .

@ Laupdeval,. 23. augustil Seedri-

| orus Pohja-Ameerika Eesti Sdja-
| meeste I] Suvepaevad koos koi.
| Rebase ja kol. lin Riipala’ mond

mendi avamisera.

VAJATAKSE a

hea inglise keele oskusega MONTORISTI
{a kergetééstuse valjaveo AUTOJUHT] ©

Lahemaks inf. hr, Hermann, tel. 889-5492

onispan

G58 Broadview Ave. Toronto, Ont. Make 2R6
Tel. 465-4650 vi 465-2635

Pank avatud: pile eval 10 50 — 3.00 (eamagp.
thenduses on joud reedeni), ‘Ghtul 5,30 — 8.00 (esmasp. ja neljap.)
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE
- Informatsiconi saab pangast lahitolekn aegadel.
 Koik ‘timed laenud on laennvitja sarma puhel kindlustatud kon}

$30.000-— ulatuses, jaadava tédvdimetuse pubul on kisdlustatad
Kuni $19.000.— ulatuses vastayatt kindlustuste tingimnustele, |

race ea Ena TT a pues Calera ae te Perl wi Jt rire ."
"1 ce an 4! : l

politti-

2 a if r ao a]
' ' 1 ue matey i ie Segeek BESS. ee an aoe al he =a oe ae I c 7 TI, 7 sal
er miata TNO oo Sg 2 le He aoa bal ee -
= ie PRN igerae a t eget: ve r oh : q sa z . ee i sag

. ait La reat Ba ee ee tee a ao 1 a
Soe Ter Oe ea ete ae
Bt Serkan T Rea ore AE RTE pare hea: eae
or L; pa ay oe :
Mgt ete beh oe 2 L
eo rae ei ee bea ia Hi oh ney Hs
. ris . oe a _ ro =

LL:
ae
pate
ater re

tiga,

nana ati 3
4 ‘me rh FA bets ee Meee
7" = A Bee oe 1 Fe + ae a ee Hee '
oko yoke Sipe mT ages ie peg ae ear a!
toe! ly ro se a “a aber m See ea, at aa oa Oe et
peel nh eae ree ear ee Ea a iv ey
A ace vr “tit 1 a Ll Paty 5 rey a or
Lie or i 2. hee Tragh: p, rot apy ttl: i
] - "1 a1 ie!
Pa ats ge
tit A hcp, fs
r th

rot Se iF 74: Pie, eM a asta
resis eee Ae eye ae =

a veel sh “a if Fr re
a ey eo are
aV-= am

| Neljapaeval, fi augustil peetud
Wintario loterii leosimisel langesid

160,000-dollarilised peavdidud pile- |
telle ur. 607638, $25.096 yditsid pi- |

fetid mr. 130795, mr. 242924, ny.
1$8778 Ja mr. 559692. $1000 voitsid
piletid numbritega 92969, $16) pile-

tid npumbritega 0994 ja $10 nambrid

860. Tasuta’ piletiraamatu vottsid
pnnibrid od.

lraan sai uue
peaministri

TEHERAN — fraani parliament
kinnitas uueks peaministriks endi-
se keskkooli opetaja Mohammed
Alt Rajaie, kellel on viihe koge-
musi administratstooni alal ja rii-

-gielu juhtimisel, kuid kes on tun- [
tud ageda muhameedlasena. Kuigi
‘uue peaministri kandidaadi esitas §

president BaniSadr, oli ta sunni
tud seda tegema islami racikaali-

de survel, kes tahavad riigivdimu .
-kehastajana naéha oma aatekaas- |

last. Mainitakse, et president Bani-

Sadri ja uue peaministri-suhted ei |

ole koige paremad ning nende va-

| _ heline yaen volb peatselt kanduda
avalikkuse ette, mis omakerda on-

takistavaks .
pantvangide peatsele vabanemi- |

teguriks ameerika

sela,

Protesti- |
demonstratsieon
venelaste sisse-
rural yastu

Kesoleval kvul mbddub 12 aas- :

tat Vene imvasioonist Tshehhoslo-

vakkiasse ja seal rezhiimi pehmen- [|
damist taofleva Duhbecki valitsuse. |
kukutamisest. Sel puhul korraldab-

Tshehhoslovakkia thing. Torontos
rahyusvahelise protestidemonstrat-
siooni Toronto: Raekoia ees Nathan
Phillips Square’il kesknidalal, 20.
augustil kell 7.36 6. Peale tshehhi-

de ja slovakkide votavad protesti-
demonstratsioonist osa ka teiste ]
ikestatud rahvaste esindajad. Nou-

kogude Yene agressiooni hukka-
moistvast demonstratsioonist palu-

vad korraldajad ka eestlasi arvu- -

kalt osa votta.

Voitlus Mao Tsectungl |
kultuse vastu

‘PEKING — Hiina praegused voi-

'mumehed on viimasel ajal astunud

drastilisi samme, et hivitada -seda
aupaistet, mis on loodud  endise

diktaatori Mao Tse-tungi nime ja

isiku timber. Kommunistliku partei
poliitbtiroo on .teinud korralduse
paljude Mao Tse -tungi piltide mata

-yOtmiseks valjakutelt ja avalikku-

delt hooneteit ning toonitab, et
Hiinas. tuleb robkem . tahelepanu.

1 omistada t0dlistele, talupoegadele
‘ja séduritele kui ithele isikule.

ry

- fimub 2 korda nddalas _
_telsipdeval ja neljapdevai

Ri in Rivanool .

Ronghéik

Kui te nittid ESTO/s0 ajal

Stokholmis juhtusite olema vdi

koguni selleks sina s6itsite,

Siis te muidugi teate, ef rong-

kaik:. vabaduse noudmiseks oli
sitir ja vigev. |
_ See oleks veelgi vagevam ol-
oud, kui needhi kallid kaasmaa-
lased marssima oleksid tulund,
kes teededdri palistasid, mined
selline pilge silmis, et mars? jah,
aga vaat kus mina, seljaga Vas-
tu telefoniposti ja vaatan aina
pealt ja omal sedasi hea ning
kerge olemine pealekauba.

Kui tihele .kenale tuitavale
eesti Cidrukule teeveeres hiiiid-
sin: ,,Miks sa seisad, fule ka
marssima‘, vastas see:

»Ei teie selle marssimisegs
Eestit ikkagi vabaks ei saal®

»Kullap saame, kord ikkagi
saame ja nitid vyahemalt naita-
me, ci teda vabaks saada taha-
me“, aga selle selgitamiseks ei
jainud aega — neinke. jai tee-
veerde ja meie rida tétias eda-
5}. |

"=

re rutuga edasi, ef pisematsorti
inimesed Jausa vaikest sbrki
| laskma pidid. Viskasime siis ik-
ka sediasi iilejala, et taganttule-

me orkestrist, mis mone yahva

miirisuga marssijad kenasti Jal-
gakaima oleks saanud, Aga or-

—kestreid oli vihe, marssijaid

palju ja meie kolonnini muausi-

ka ei glatunud.
Prooviti siis lauluga, aga “kui.

2 _ Bi laulu kaks esimest rida ,,Jaa

vabaks Eesti meri, jaa vabaks
Festi pind imatuma. vigevasti
ja tugevasti kolasid, stis neile
jargnevate ridade sOnu teadsid _
vaid vilhesed ja suurt abj sest

' laulust ikkagi ef tulnud.

Marssisime siis edasi, igalpoo!

| iehvis .sini-must-valgeid ja sel-

lest tiks siidamealune #ratitle-
matult hellaks ja soojaks, Paris
hardaks muutus meel aga veel
siis, kui pilk pidama fai mu
oma korval kondivale rahvar6i-
vais poisikesele, kes Oignpeo-
lest tana siin. clema ei pida-
nitkski. Meie oma 10-aastane
Aadu oli osavotjate hulgas, kui-
gi kodus esmaltarvati, et mis
heist lastest sinna Kaugele maa-

le vetlada, soit kallis, eks edas- |

pidi jOua, kui kasvavad....
Ometi jubtus nii, et kui rah-
vatantsurithmas kiisiti, kes ES-
TO/80-e sOitjad on, ajas Aadu
vahvasti kde pitsti ja kinnitas,
et tema lheb, Sama jugu juhtus
lastekooris esinejatega..
oli poisil kisi piisti. Kui siis 16-
puks jutud kodunigi ulatnsid,

et Aadut loétakse minejate hal-

ka, arvas vanaisa Aadam nil:

nema minna nii kange tahtmi-

ne oOn,| siis . yeah ta seda saa-.

ma“, tegi Ishii oma rahakoti,
maksis Idumi sdidu Kkangele
maale ja seal see viike elavho-
bedane tuleside oma vatlaema
korval nitiid marssiski. Voite
arvata2 — inimene voib vahest

nii hulls moodi ubke: olla, ja.

.seda ma sellel .marsil vastuvaid-
lematult ka olin.

| Et meie rivi aga. toesti nil,
|| pikk oli, seda nagime alles 16-

nus, kui ise juba kohai olime,

ent ikka ja ikka uusi kelonne -

juurde marssis, nagu poleks
léppx olemaski. See suurus je
vagevus tegi siidamealnse s00-
Jaks ja eks siis time» rinnad
ubkelt eft,

Just siis, kui sedasi iifevas
meeleolus ja seitsmendas tae-
vas hiljusin, astus ligh Arnkes-

meeste jirele.
A. HB. Tammsaare |

‘tee serval,

Jaile jalgu ei jaaks- ja unistasi-

Jaile

Kul poisil Sigesse kohta esi: -

te Anni, omal silmad.alles U-
gutusest dhmas ja sOnas:.

__vbind, Riin, oled sihtke, Kes
kirjutada ja imitseldada armas-

tab ja Paned. ehk siitki oma }
mOotted kirja, aga sa voiksid 4

mone sOna  seliestki . kirjutada,

mida mina sulle rijdigin ja mi- |

da ma oma sitmaga dranagin."
Omas harduses ma seda lo-

basingi ja séna-sdnalt ninda ta | |

jutusias;

»Raagin thest teisest. rong-
kaigust, mida négin nadalapic-
vad tagasi.. Tead ju, kedumaal

oh Uldlaulupidu, istusin kinni-
minust thelpeol

omamaalased, teiselpool pere- ; |

kond umbkeelsei@ sisserinda-

Haid ja vaatasin rongkdikn, mis. |

oli ni pikk, et selle mGéda-
marss kestis kolm ja pool tun-

da | |
 Kauneis ja tihtlasis rabvarai- |
vais vOi mttudes vormides koo- |

ride ees kanti loosungeid, pu-

nalippe ja véimukandjate pilte,
| ee  sunmiviisil, noadekehaselt, Olj

- See on toejutt, et meie koha. |

_ *pealt Jaks rivi vahepeal nii suu-

itksikuid neidki, kes rahvardi-

vail kandsid tarne fa aumirke . | .

Gise reaviist, kWlap olid auta-

-sustatud eestodlised. (on ju nor-

mitditjaid liipsjaid, plaaniiile-

tanud karjatalitajaid ja muid) |
ja vahepalaks sammus mibdéda - |

vene laulnukoor, naised maani-

ulaiuvais tumesiniseis sameti-

kleitides, mehed frakkides, mil-
le peal sélmes punane kaela-
rat,

Naistel nis kdigil raskus}
olevat kingadega: korged title

kontsad v6i kohmakad puukle-

hakad ka rahvardivaste juurde.

Hada neid vaadata, veel suurem
hida kondida,

Sis aga sain wut silmardomu
suurtest poistekooridest. Noo-
red poisid, meie poisid, ent
marssimas Lenini piltide, pu-

naste sirp-vasara lippude jaire-—
‘fe. Tiitarlastekoorid — taleya-.

sed eesti emad, kes, kas...
Ule 5000 lapse Janlis koorides,
need olid meie lapsed, eesti lap-

———— | a ee ee ee |
.

on tn —= - a . _- or —_
ee ee "a
.

sed. Kas meile kadunnud voi al-- :

les Kaotsiminevad lapsed? Kes
jitleks! |

Ja mu silm otsis asjatull sini
must-valget lppu, lootusetul,
vaikses ahastuses, ootuses, kui-
gi teadsin ... 7

Tanavaaari piirasid vaatajai-
na. hulganisti éesti mehed ja
natsed, pojad ja titred, ent kor-

da hoidsid tiheda rivina sisse- |
‘toodud, unbkeelsed yadra vdi-. |

mu esitajad, Kas ei voinud siis §

kordagi hoida omad?

Kas sa usud, et vilb tund2 vi- |

ha ja suurt armastust segami-
ni? Vika vallotajate vast,

‘suurt-suurt armastust. omade

vastu, Seda ma tundsin.
Arukeste Anni oli maka rag-
kined pika jntu ja ma ei. tea,
kas: ma sellest kirintama peak-
sin. Aga ma ju lubasinz.
Koige lopuks aga lisab ta veel

humoorikalt:

wead, asjad polegi nii hal-

vad. Naiteks on Taliinna med |
jutu. jargt jagatud vérdselt |

eestlaste ja venelaste vahel. a

nelastele kouluvad Mustamde

Lasnamie (nued korterimajade

rajoonid) ja eestlastele. Rahu-
mie ja Parnamie (snured sur-

nuaiad). Vordselt, eks ole! _
Arukeste Anni ra2gib veel ja

veel, aga ma ei kirjuta sellest | |

enam.

Oli kaks congkilnn. Maleta-
gem ja hoidkem meeles esimest,
mida me koik nigime, mille

kaasa tegime ja mone 2asta pa-
rast ehk Austraalias jallegi tee- . f

Ine.

mitte temale.

A. #, Tammsaare

yp) py