lu‘ or, 54 1 (2815) 1886

nal :

suudab
Dskva nouab
Slgasid

inde mirgid on viea ndr-
As, kus punane.diktaator
ile Mariam kasulas tle
Addis Abeba kaunista-

Hiduvdravate plstitami-:

isiada 10 aasta moéddu-

classi kukutamisest, Ka

abi -temale vaenulikes

nalgijaile.

ajal vaga -iahelepanu
i Mengistu pddrdus abi
ma poliitiliste liitlassdp-
da-Euroapas slis fiikati
eselt ja kiilmalt tagasi.
all poolt saatis abi ase-
et sojavae ,varustust’
htada -abistamistilesan-
.ende hind ei ole terve-
. Juttu nib olevat siin
ietud.iile 490 veoautost,
Bi ja 24 helikopterist.
remli ametliku téataja-
t néljahdda pohjuseks e}

id .Etiocoias valitsey —

ise koloniaalstisteem"
Ssaadetav abi ei cle mi-

nus.
HENDUS |
tigopia kui tildse suure
id Aafrika jaoks ainult
ndoliselt ajutine lahen-
adil pdevakorrale t6us-
1 ahmub varsti méne
giab akuutsuse ja huvwi,
nikelaagrites, kubu té-.
nti lennukile on suude-
iga pdev toitu, puudub
. Télsai on vett, puudub.
a yalitsus ei ole hao-
en majanduse kiviaep-
ehitamise ega tee-
sf, On paliudes ndlgi.
riades, erit! magede va-
gi, oninidele juurdepads
udest seesugustest pai-
Inimesed leiavad tihti
le kaevatud rebaseur-
dhima liiklusteeni kda-

ndeva aega. Ainult 20%

Iginuist on vbimelised
da sooritama, BO% on
kuma. Uldisel hinnan-

Boarencvarahyvusvahe-

fant iile 48. kuu liiga
uudetaks toimetada ka.
-Olkidele vajajatele, ei
‘sta tile 15— 20%, ku-
n jarel ainult nahk
P lugemata arv neijst
ks Gdsiti, milal tempe-
atel alade! ja kdrveks
irkondades langeb 40

ssé uuristatud aukudes |

e ligi suruvad kondi-.

ea seal vastu. Et aidata-

a nende peagu sama
olevaid naabreid, sel-
Tea lahemate aastate
Manaatilist rahyusvahe-
uski silmaplir{] ei ole.
abiga. rodbiti tuleb vét-
timberkorraldamisele
viihiskondlik siisteem.
kogu ulatuses, rahva-

asvu_ iimberhindamine -

ed kOigeks selleks on
imaalsed. Etioopiat on
ima ,surma maaks",

JsUu.

ae

ism

Bnost happy

‘les gather
provides an
four many
HO are jess:

mo the many
B)onour me-
mid support”
quality in

€, joy and

eee

ui imperialistide siiii-

Tp . rT nae = ee Tes 5 =, a = .
te! i,m ae Ar ert ,
ag ae et nate, 5 -y a . oie Ee last .
SRT, wt ee a erie ™ . ela. 7 . — . * —

= ee
Sor eR
5 ee ee

ae ee

beth “s,

o_o te

fet A fan aed ee Leh

== 7

= ah

Poe ETS

lubada yavepntem

a Oo: Some ep meee 8 "we en - _ -
—_ = ss oo mye! . aes ye - “ ss, mn oe
. -

Sportlased huvitatud -

- »Meie Blu" ae. $1 (2916) 1984

»Ksto Valley* suusaradadest

Resti Kunstide Keskuse presidendi Stella Kersoni

_jutuajamine Orangeville’ | ajalehes

Umbruskenna murdmaasuusa-

tajad on-huvitatud ,-Esto Valley’st“

ja jalgivad sealseid lumeolusid,
seleub Orangeville’i ajalehest
,Hurontanian". Kaks treenerit koh-
tusid Eesti Kunstide Keskuse pre-
sidendi Stella Kerson’iga ja ‘aru
tasid koostédvéimalusi,
Esikiiijeartiklis “kirjutab Judith

| Phillips, et ODSS treenerid Don Ellis

ja Ross Martin on juba ménda aega
vaadanud ringi sobiva maaala jeid-
miseks Orangeville’ i suusaklubile j ja
noorte , Jackrabbits" programmile,
mis selgus kontaktist 150-ne pere-
konnaga. Klubi hoolitseks suusara-
dade sisseajamise ja korrashciu eest.

Sel talvel eksperdid jalgivad lume-
olusid ,,Hockley Valley's" (nii nagu

see kohapeal tuntud) — varajast. lu-
-mekatet, tuulie mdju ja hilist lund,

mis oluline suusaradade ajamisel.
Stella Kerson titles, et selline koos-
t66 on ideaalne ja sobib Eesti Kuns-
tide. Keskuse plaani, Ta iitles lehe
kaastddlisele, et kinnisvara osteti
eesti kultuurile kodu loomiseks.
Ajane siht oli arendada valja vaikne
ala, kus nocrem generatsicon eesti-
kanadalasi saaks oppida tundma
oma pdritoly, Endisest suusakuurer-
dist on sdilunud vaid hadasti paran-
damist vajav shalee. Kuid ettepane-
kud maaala vialjaehitamiseks leidsid
tugeva vastuseisu ‘iiimbruskonna
maaomanikelt. Olenevalt — sellest
Mono Council ei rahuldanud ette-
panekut {soonida timber maaala
meelelahutus ikuks (recreational)
kasutamiseks| ja soovitas Niagara
Escarpment |Commission'il .mitie
1. augustil
vajjakuulutatl
Escarpment plaanis Sane poclele
maaalast talgasi elelahutus!ik
tsoon, 50 aakrit faab keskkonnakait-

se alla, mis lubab selle kasutamist

vaid murdmaasuusatamiseks jne.
ANTI HALBA NOU

Ajalehe jargi pr. Kerson usub, et
paiju neist probleemidest oleks saa-

‘nud valtida ja iitleb, et neile anti

halba néu enne avalduse esitamist
NEC-le. ,,Meile soovitati titelda valja

dik, mis meil.sidamel..Tuua valja

koik, mis meil kavas,.arusaamusest,
et kui meie ei tee seda kohe, teist
vGimalust enam éi avane. Esitatud

- kavas oli Eesti Kunstide Keskus mii

tele.

d léplikus Niagara

nagu seda lootsime niha eelseisvatel
aastatel. Tegime suured plaanid, mis
kokku ulatusid miljon maksvale pro-
jektile, See oli, mis unistasime, kuid
reaalsus on teistsugune. Kdigepealt
alustame maastiku korrastamisega,
istutame valgeid mande Ontario

,bicentennial’i" puhul. Stardime ta-
gasthoidlikult kultuuriparandi par-

giga alustades looduse kaunistaml- ©
sega. Kevade ja suve jooksul viljele- —

me rahvakunsti — kudumist, keraa-
‘mikat jne. See on koht, kus mete
kunstnikud, helilooijad ja kirjanikud
saavad teha loomingulist todd, fote-
eraafid arendada oma oskusi, pro-

dutseerida videolinte; selleks et saili- —

tada meie rahva traditsioone ja Ope-
tada meie keelt,

sAILITAMINE

_,Sailitamine on meie tilesanne. Ees-
‘ti-kanada iihiskond on ainult 16 000-
ne ja see arv vaheneod. N. Liidu vailit-

suse all olevast Eestist ei ole immig-.
. ratsiooni.

Uks-kaks inimest tuleb
valia — kuulus dirigent ja helilooja.
Raudrimp on téesti rauast,"' titles
Stalla Kerson. ,,Meid on juba kaks
generatsiooni siin siindinud ja oleme
tegelikult kadumas, olles assimilee-
tliud. Oleme kanadalased, kuid meil

.on omad juured. Peameoma parandi-

le kuidagi saama aluspinna, nii et
seda on naha, maitsta ja Oppida. See

sobib Kanada mitmekultuurilisuse -

sihtidesse. Muu tegevus, millele mé-
teldud, on spordirajad, jalutusteed
looduse vaatluseks, ida-sinilindude
kasvatamine ja voimalikult ka puri-
liuglemine. “

_ Edasi Stella Kerson itles, et eesti.
rahvuserupp loodab jagada -selle
kinnisvara kasutamise voimalusi
kogu stinse iihiskonnaga. ,,Meie ei
soovi end eraldada laiemast tihis-

_konnast, kelle osa me oleme. See ei

tfhenda, et rendiksime oma kinnis-
vara koosviibimisteks ja larmaka-

teks dritusteks, Ka ei kasutata ndl-
vakuid maesuusatamiseks,"' Stella.

Kerson idépetas lootusega, et kuigi
naabrid on vastu, varem voi hiljem.
tijdtame kasikdes.

Jutyajamise kohta,.mis meie tihis- .
konnas voib tekitada eriarvamisi, tit-
les Stella Kerson ,,MeieElule", et see
on mdeldud lugemiseks ,,Esto Valley’
Umbriskonna rahvale,

-ODSS ireener Don .n Ellis ja E Eesti Kunstide Keskuse resident Stella
Kerson arutavad ,, Este Valley“ kasutada andmist tmurdmaasuusataja- —

aK KORRALDUSEL
CAPRICORNIUS :
JOU LU PU U

BAAR ®.SUUPISTED
/TARKUS” ORKESTER

21. datsembril s.a.
Tartu Collega'’s
kell 8 ohtul .
Sissepais $6.00

Toronto Eesti Baptisti Kegudus
Puhapdeval, 23. dats. kell 6.00 pl.

JOU LULAULUDE OHTU
kuuniavalgusel

"Koguduse koorid Ch. Kipperi juhatusel, solistid
koOneleb E. Toompuu

KOIK OM KUTSUTUD

vaks selle aasta auhinnatédde tulemused, Tema kérval istuvad teised
auhinnakomisjoniliikmed — — prof-M. Puhvel ja ap. H. Laaneots. All—
ép, H. Laaneois annab iile auhinna Ulle Leithar’ ile, aktusekénelaja

imag, Aino Miillerbeck.

Fota — M. Sultson

Alma Materi piev Montrealis

Tartu Ulikooli aastapaeva ja sel-
lest vorsunud Alma Materi paeva
on Montrealis tahistatud pidevali

1955. aastast saadik. Seega on neid

aktusi. peetud paguluses rohkem
aastaid, kui nende prototiitip Tartu
Ulikooli juures eksisteerida joudis.
Tanavune Alma Materi paeva ak-
tus toimus ptihapdevail, 2. dets.
Aktuse avasonas Eesti Korpora!-

sioonide Liidu seenior K.Koppel ise- -

loomustas Alma Materit kui teaduse
litet, millest kdik on kutsutud oga
saama ja sellega kadsa aitama kul-
tuuri ditsenguie. Jargnes tthiselt laul-
dud ,,Vivat. academia..." Aktuselo-
ne, ,mestist ja eestlasist Kanada
raamatukogudes", kandis ette’ mag.
Aino Mijllerbeck.

Sissejuhatuseks toi kéneleja mé-
ningaid statistilisi andmeid. Kuul-
sime, et Suur-Toronto Reference Lib-
rary's leiduvat 1,100 eestikeelset
teast ja Scarborough’ linnaraamatu-
kogude virgus 297, Toronto Ulikooli
raamatukogus leiduvat umbes 1,400
triikist, mis kdsitlevad Eestit voi eest-

lasi. Seda kogu tatendatavat umbes-

100 uue tihiku vGrra aastas. : |
 Linnaraamatukogudele muretse-
tavate teoste valik soltub suuvrel mid-

nditeks, voib Eestit ja eéstlasi puudu-
lavate raamatute hulgas leida selli-
seid, nagu Ivar Paulson’i ,,The Old
Estonian Folk Religion” ja koguteo-
sed ,,Russification in the Baltic Pro-

vinces and Finland, 1855-1924" ja

Lhe Baltic States in Peace and War
1917-1945" jne.

Oma ettekande eesmiargiks seadis

_ koneleja vaadelda, mida voib labi-

ldike kanadalarie leida tihest tiiipi-
lisest linnaraamatukogust, kui ta in-
formatsiooni Eesti ja eestlaste kunta.

otsib. Entsiiklopeediatest voib ta
. leida:

ENTSUKLOPEEDIAD

 »Lncyciopedia Britannica‘. Selle

_,,Micropadia" osa II] kGite marksona

Estonia" juurest viidatakse ,,Esto-
nian Soviet Socialist Republic juur-
de, kus lithiartikkel kéneleb, et Esto-
nia olevat tiks liiduvabariigest, vastu
vdetud (admitted) Lijtu 1940. a. Sa-
mas kdites leidub ka lithikirjeldus
eesti keele ja kirjanduse kohta, samu-

ti artixkel Jiri66 massust. Markséna .
esti Ajalugu’ juurest viidatakse
«Marcropedia" I] kite artikli juur-_

de ,,Balti Riigid". Seal vaadeldakse
Kaheksal lehektiljel Balti riikide aja-
lugu enam-vahem obiektiivselt ja
isegi Micropeedias leiduv vdairnorm,

,admitted” on asendatud sénaga

incorporated".

Encyclopedia § Americana’st’

vOib leida markséna Estonia“: all

kokkuvdtliku.
andmetega,

Encyclopedia of Music in Canada".
velles leidub artikkel Estronia" dr.
Roman Toi sulest (redigeeritult}. Ar-
ikkel kéneleb eesti ajalocst kuni
1940 ja eestlaste imigratsioonist Ka-
nadasse, On Geldud, et eesti muusika
tugevaim traditsioon Kanadas on

artikli korrektsete

ee koorilaul ja on loeteldud tuntumad

nada's Peoples”.
_melehekiiljeline artikkel, milles juttu
‘idmiral f.Pitka rihma asumisest Bri-

eesti koorijuhid Kanadas, samuti he-
liloajaid ja tdlgitsevaid helikunst-
ikke.

Peale R.Toi ‘artikli on selles
enlsiiklopeedias veel Kanada auto-
rite kirjutised Udo Kasemetsast, Ro-

man Toist ja Ingemar Korjusest. Ar-

tiklis Toronto kohta on muide kuul-

sate kooride hulgas mainitud Eesti

oegakoor, |

Muude infirmeisiooniailikatena
vaaties kdneleja veel jargmisi tec-
seld:

The Canadian Family Tree: Ce-
Selles leidub -kol-

tiK olumbiasse ja‘selle toponoomilis-
test jdlgedest (Pitka Mountain, Pitka
Point jne.j; sdéjajargsest immigrat-
stoonist (12,500 eestlast]: eestlaste
arvust Kanadas (1971.a. 18,870, kel-
lest 77.2% valdab eesti keelt: eestlas-

te korgest hariduslikust tasemes? Ja

heast kvalifikatsioonist jne. Maini-
takse eestlaste organisatsioone, koo-
le: Tartu Kollediit jne.

Andmeid Eesti ja eestlaste kohta

vOib leida mitmesuguseis erialalisis
teoseis, kas voi nditeks ,, Words: The |
.EVolution of Western Languages’ ja
tal iga tiksiku rdamatukogu juhataja |. Et
suvast. Scarborough’ raamatukogus, -

hnic Folk Costumes in Canada".

Viimases on kolm lehekiilge piihen-
datud eesti rahvardivaile.

Eesti nime viivad kanadalaste ette
ka selliséd paljuloetavad muinasju-
luraamatud, nagu Selve Maasi,, The
Moon Painters" ja The. Sea Wed-
ding and Other Stories from Estonia".

After the War" “on raamat, mis
kOneleb immigrantidest. Kogumaks
materjali selle teose jaoks reisis selle
autor Jéan Bruce labi kogu Kanada,
usutelles 250 isikut ja kogudes hulga
fotosid. Kolmkiimmendneli lehekiil-

ge sellest raamatust on ptihendatud —

DP-dele, Seal on fotosid eestlaste

‘saabumisest St. John'i; New Bruns-

wick'i, Walnut'i saabumisest Hali-
fax’lja Sarabande’l paadsnuist Halifa-
xi garanteenis. Teksti osas on juttu

Tartu Ulikooli professorist dr, [.Rii-

vesest, keda ef lubatud ‘arstikutse
eksamile. Teose paiksepaistelise-
mail lehekiilgedel on tsiteeritud mé-
né Kanada ametikandja korget tun-
nustust Balti p6genike omadusile ja

tuuakse ka ara paarile eesti neiule

osaks saanud ,happy ending'ud".

minis jargnesid vaevarikkalt alanud —

esimesile téGaastaile.

Between Two Worlds. The Cana-
dian Immigrant Experience” hélmab
kirjutisi 26-st etnilisest grupist. Nen-

de hulgas on ka kadunud kunstnik.
|. Saarniidu jutustus tema isikiikest

elamustest,
_ See-kirjeldus loetleb ainult kuivi

lakte ettekandest, millede vara! luge-

ja Soovikorral saaks omal algatuselgi
asuda ekskursioonile oma lahimas
avalikus raamatukogus. Kodigest ké-

neleja poolt pakutud informatsiooni -

ktllusest, tema teravapilgulisist ta-

helepanekuist ja vaimukaist kom-

méntaaridest sai tiie naudingu aga
ainult kGnet kuulama tulnud publik

Ettekannet, mis reetis, et konelejale

On tegutsemine on bibliotekaarina
midagi palju enamat, kul ainult iga-

| eg _ ‘a = Uae see 4 _
Alma Materi pdeva aktuselt Montrealis, Dr. A, Kurlents teeb teata-

NELJAPAEVAL, 20, DETSEMBRID ~ THURSDAY, DECEMBER 20

Oppige
inglise keelt
vabal ajal
oma kodus

om voib olla vaga raske neile, kes inglise
keelest aru ei saa. Isegi lihtne tanava silt margu-
_andega voib kujuneda suuremaks komistuskiviks.

Kuid abi on saadaval,

Ontario Haridusministeerium on oma {6é6-
‘kavasse vatnud uue kursuse — ,,English as a

Second Language’.

See kursus vdimaldab Gppida inglise keelt
teile sobiva kiirusega oma kodus.

Ainus, keda vajate, on vabatahtlik eradpetaja
— keegi, kes radgib inglise keelt. Teie eradpetaja
korraldab registreerimise ja veedab tihe vai kaks
tundi nadalas teid aidates kursuse toddes,

Kursuse ,,English as a Second Language” lisa-
informatsiooniks votke tthendust vai laske seda
teha-oma eradpetajal Independent Learning

Centre’iga tel. 965-2657 voi maksuvaba kone

teel 1-800-268-7065.

Ministry of Education

@Ontario

Bette Stephenson, M.D., Minister
William Davis, Premier

paevane t6é, jalgitielava huviga.
KGnele jargnes dektamatsioon Epp
Luik’ilt, kes loomutruult ja tekstiga
hdsti harmoniseerivas stiilis esitas
kaks Anna Haava luuletust. Jusi
Anna Haava valimine oli oivaline
idee — sai ju alles md6dunud oktoob-

‘ris sada kakskiimmend aastat tiis

selle eesti kirfanduse hilisromantiku
siinnist.

AUHINNATOO

Auhinnakomisioni nimel. kéneles
dr. A.Kurlents, ainuke liige komis-

joni asutamisaegsest koosseisust. Ta

markis, et 1959. aastast saadik, mi!
esmakordselt taode voistlus vilia
kuulutati, on esitatavate t6Gde ise-

loom suuresti muutunud ja seda ilm--

selt vastavalt Gpitavate distsipliinide
eelistamise jarfekorra muutumisele
aastate jooksul. Kui Kanadasse asu-
mise algaastail tungivait vajalik oll
kindjustada endale nii varakult, kui
voimalik, sissetuleku allikas, siis
locdeti seda saavutada parimini m6-
ne praktilise iseloomuga eriala Op-

- pimise teel ja see peegeldus ka vaist-

lustidde teemade valikus, kus tehni-
lise iseloomuga uurimused dominee-
risid. Aastatega on teemade valik
vaheldusrikkamaks muutunud, Au-
hinnakomisjon on senini alati the
teemana ette pannud mingisuguse
pdevakorral-oleva eestiainelise as-
pekti, kuidréhuv enamus autcoreid on
senini ikka eelistanud kirjutada va-
balt valitud teemale, Sel aastal otsus-
tas aga komisjon eestiainelise teema
juures piirduda ainult néudega, et see
kill eestiaineline oleks,-kuid muud
asjaolud jadksid autori valida.

Sel aastal tult sisse iiksainus téé,
Komisjon seda labi vaadates leidis
selle-olevat esimese auhinna vaari-
jine,

T66 oli kirjutatud klassitsismi ja
romantika perioodi kohta saksa kit-
janduses. Umbriku avamiset osutus
voistlusté6 autoriks ja $500.00-lise

-auhinna véitjaks Ulle Leitham, kee-

leteaduse tilidpilane McGilli Ulikoo-
list Montrealis. Ulle Leitham, kes
kuulub Eesti Naistlidpilaste Seltsi,
on tks aktiivsemaid litkmeid eesti
nooruse hulgas.
_ Auhinna tileandmine komisjoni
liikme abipraost H.Laaneotsa pcolt
kutsus esile publiku kauakestva
aplausi, |
 Uleskutse jdremise aasta vdistlu-
sest osavotmiseks luges. ettekomis-
feni liize professor M.Puhvel ja selle
tekst on avaldatud ,,Meie Elus” tei-
sal.

Ingrid Mikk'u sisukas loppsona j ja
ithiselt lJauldud hiimn lépetasid hasti-
korraldatud aktuse, millele jargnes

kohvilaud. -{S-

Esto’ 84 Tallinna tv-s

Nagu kuuleme, on pithapdeval,
25. nov. ndidatud Tallinna tv-s fil-
‘mi Eesti Paevadest Kanadas. Filmin
esinejad olid raadkinud oma mulje-
test ja ndidanud pilte.

Ty-vaatajatel. oli tekkinud kiisi-
mus, kas inimesed téesti elavad nii

‘Kanadas, nagu filmis oli adidatud.
 Meie ef oska seda elu siin tadieli-

kult ette kujutada, Kanada elatus-
tase ndib olevat tunduvalt kirgem
kui meil siin.

Isegi Kanada kohvipurgid on sel-
lised, mis silma réomustavad, Siin,
kui kohvi tuleb drides miiiigile,
saab seda labipaistvates kottides,
nealt klambriga suletud, nii et diget
kohvi hoidmise kohta meil ei ols.
Puudus pisiasjadest teeb meeleolu
tihti hapuks, kirjutatakae okupeeri-

'tud Eestist,

Nadalakroonika

TORONTO — Eatoni tédliste

-ametiihing kutsub omale apoi teis:

ametiiithinguid, et sede suurari pél-
vedele sundida. Nad jahavad saada
kargemat palka, arvestamata seda,
et sudriride sissetulekud uldiselt
on vahenenud ja mbédunud aastal
Bay koos Robert Simpsoni ériga —
lodtas kahjuga ligemale 160 miljo-
nit. -
PEKING — Hiina valitsus on
teatanud, et Marxi ja Engelsi épe-
tus kommunistlikust korrast on
ajast ja arust, See tuleb visata koli-
kambrisse ja leida uued alused
tthiskondliku elukorraldamiseks,
mis vastab kdesoleva ja tujeva sa-
jandi elunduetele.

a
tal

MASSAAZH & TERAAPIA
LEILI TERTS

Registered Massage Therapist

Vastuvétt kokkuleppel.
Tel. 757-8679

,MEIE ELU* talitus
ja toimetus on suletud
detsember 24., 25. ja 26.

DPPPPPPEPEL ESSE PEPE E EELS FF FEET S

te : n

Esikilje kaunistus —
kunstnik ABEL LEE

rl a
TUL ETECTCD TLL a sep: ee eee de) FES a wed LOR ee Pe ee re | Ldn ame nn OEE AaF igs Bl

. "FR a Ap ETS te ‘Lier pene a1 vl een