ur, 4 (1821) 1988 ays. Ees, vasa- 2 rid Bonofiglio, ‘va Raudsepp, : Adepea, Juljus thlap. astor ~ VU: On liiga vara siin midagi titel- da.Teaduslike valjaannete ilmumis- ja retsenseerimistakt on feissugune kui nait. ilukirjanduslike teoste oma. Vaib vatta kuid ja isegi aastaid.enne kui arvustused ilmyvad. Isiklikult., olen aga saanud soome ja ungari fennougristidelt kirju tunnustusaval- dustega. Ka tolkimise suhtes on vara midagi delda. Esialgu on kdige tie- naolisem tolkevdimalus roots! keel- de. Péhjuseks muidugi suured soo- me-ugri vahemused (saamid, soomla- sed, eestlased, ungarlased, ingerla- sed) Rootsis. ME: Lipuks — - kuidas suhtuti uurimusse (uurimuseks on ju ka teiste poolt tehtud wurimuste kok- kuvdte ja hinnang) Eestis ja kuna seal reklameeritakse kévasti ,,hot- mude uurimist’, kas oli sealsest materjalist ja millises ulatuses ka- su? VU: Kodumaailt ei ole kuuldunud siianitmingit.reaktsiooni, kas aja li- ~ | hiduse v6im6nel muul pohjusel, seda on raske é6elda.Kodumaine fenno-. ugristika aga on k6rgel laseme! ja usaldusvidrne, niipalju kul see ei nuuduta hilisemat ajalugu tihes hdi- mude kiitiditamistega ja selle tlgen- dusi.Sealseid uurimistulemusi on teoses refereeritud kéttesaadavas ulatuses. ‘Lads uinub surmaootel JOONAS UULU La Kiimine aastat parast Turgenevi — (1872) kirjutas Dostojevski romaani .Sortsid". Sellest midi tulema pamf- lett vene nibilismi vastu. Nihilistide, s.0. , poegade" peamine ideoloog on Sigalev, kes kuulutab hdvitusevan- seeliumi, Kdéigepadlt pandagu uues thiskonnas kehtima ,,samavadarsus’. Varanduslikult clgu kéik samavdar- sed — eraomandit pole, varandused kuuluvad ,,ihiskonnale’. Uue this- konna loomine algab haritlaskonna havitamisega: ,,Pole vaja! haridust, killalt juba teadusest! Teadusetagi . jdtkub materjali aastatuhandeteks, kuid tuleb luua s6nakuulmist. Maail- : mas on puudus vaid tihest asjast — sOnakuulmisest.,. Vaevalt on olemas perekond vi armastus, kui juba te- kib. soov omandi jérele. Meie sure- - iame Selle soovi... Vajame vaid hada- tarvilikku — see on maakera deviis - niitidsest peale. Kuid ka kramp on yajalik: selle eest hoolitseme meie, -¥valitsejad, Orjade! peavad clema va- litsejad. Tdielik sOnakuulmine, tiie- lik isiksusetus, kuid kord kolmekiim- ne aasta tagant Sigalev laseb kdiku krambi ja kik hakkavad akki tiks- leist Ogima.”’ (Sortsic Tartu 1940, k.95) ai Empress Ave, joka | Dosiajevski visidon saja aasta eest nib tana pdeval olevat tegelikkuseks muutunud: isiksuse niveljeerimine ja - kodanike samavadrsustamine juba haridusiiku ettevalmistusega alates on diktatuuririikides endastmdisie- tav. Edasipéas kooliteel vGimalda- takse partei soosikuile, kuid neid on vaikearvuline vahemik rahvastikust. igalevi stisteemis on nahtud ette: iiks kiimnendik elanikest saab pitra- matud digused ja asub valitsema, Giheksa kiimnendikku jaab orjadeks. Uks varaseid meie sajandi suurtest métlejatest, kes Euroopat ootavat kriisi ette nagi ja selle pohjusi inter- preteeris, oli hispaania filosoof-es- seist José Ortega y Gasset (1883- 1954], Kriisi esimeseks pohjuseks pi- Gas ta ,,masside tilesidusu‘’, mete sajandit nimetas ta ,.masside sdjan- dixs'. Rahva iilekiillus ja tunglus valitseb kdikjal. Igal pool on raske vaba kohia leida... Suur rahvahulk, mis toimib anontiiimse massina, mil- les indiviid ning isiklik vastutus | kaob, ei ageeri mdistuse ega etteka-. -yatsusliku kaalutluse, vaid tundmus- te ja emotsioonide ajel. Selline hulk on eriti vastuvétlik agitatsiognile. Tehnika saavutused tedbevahendite, _KUNSTINAITUS PIKENDATUD Etobicoke Civic Centre on kor ‘raldajate Lia Holmbergi ja Maret Rasinsi teatel.palunud pikendada eesti kunstinditust 8 veebruarini, kuna nii gestlased kui kohalikud elanikud on selle vastu ullatavalt suurt huvi ndidanud., Nditus on ava- tud argipdeviti kl; 9—5 6, ja naéda- lalippudel kl. 2—5 6. Lisaks endis- _ tele valjapanekutele on saabunud . Austraaliast kolm Guanar Neeme idod. Kes kasutavad TTC-d néitusele minekuks, peaks séitma kuni Is- lingtoni jaamani allmaaraudteega ja sealt vdtma Burnhamthorpe (nr. _ 50) bussi, mis viib Etobicoke Civic Center'i juurde. Kabi Laretei kontsert Torontos edasilikatud Nagu Eesti Kunstide Keskus tea- . fab.on Kabhi Laretei klaverikontsert Toronhtes, mis oli valjakuulutatud 17. veebruariks, kunsiniku haiguse f6ttu edasi likatud. EKK muusikavoistlused toimuvad martsi lépus Peetri kiri- ‘kus, Torontos. Kdik lauljad ja inst- rumentide mangijad on teretulnud.. Klassid jagunevad:.1. Talentide. -klass (jagunevad.omakorda vanuse _ jargij). Palad on vabavalikul nil laulus kui ka instrumentidel, 2. Eesti kom- ponistid, Laulude nimestik ilraub hil- jem, Klaveri ja akordioni nimestik on: 1. klass Aavik — ,,Laulge pak : sid‘ ja ,,Muru Hansvu ainus ingel", ki. Aavik'— ,,Ules", 3. kl. Raid — ,Avamang" ja ,,Ohtulaul", 4, kl, Aa- vik — ,, Lébusal hetkel':, 5. kl. Miido | -— ,,Haanja miis", 6 kl. Oja — ,, Bests tants", 7. ki. Miido.— ,,Kui ma olin vaiksekene",-8. kl. — Saar — ,,Laul mannile’, 9, kl. Eller — ,,Liblikas” voi Part — ,,Liblikas’, Noote ja lisainformatsiaoni saab Margit Viia lt tel. (416) 222-6359, 398 Willowdale, Oni, M2N 3V7. : lodern Trend Interion — TALVE-VALJAMUUK | Ostke heakvaliteedilist skandinaavia teak-, rosewood- ja tammepuu _ mooblit soodsate hinnaalandustage. ‘Asta Kaups slustab- muusikalist Juubeliseeriat . Seoses Eesti Baptismi mdéddunud- Toronto baptist; kogudus eelseivatel kuudel tea yaimulikke kontserte- muusikadhtuid, mis oma kvaliteedi ning M™itmekiilgsusega. peaksid laialdast tahelepanu dratama. Muu- sikadhtuld esitatakse , juubeli -muu- sikaseerla" nime all, kusjuures see- riat alustab alt Asta Kaups piiha- paeval, 27. jaan. kl. 18.00, koguduse kirikus, 689 Broadview Ave, Avadh- tuga Plihitseb lauljatar tihtlasi oma 60 a: stitnipdeva. Asta Kaups, kes on me ikS armastatumaid kirikulaul-_ jaid, OPpis Helmi Betlema laulustuu-- dios 14 On esinemiste kérval kadu- koguduses korduvalt laulnud muyjal eesti keskusis ja kanada kirikuis, 27. faan. Kannab taette maaitma klassi- kuid, est! autoreid ning lihtsaid vai- mulikke laule, Teine kontsert ,,juubeli muusika- seerid Taames toimub pitihap.. 3 veeb. Ghtul. Kava tdidab kauge ki lalisena Austraaliast noor eesti vio- lakunstnik Juhan Peipman. J. Peip- man lOpetas Sydney konsevatooriu- mi ja talendas ennast Kanadas, Banf- fi muusikapidustustel, kuulsa Prim- rosé juures. Praegu tédtab J. Peip-. man Sydney konservatooriumi juu- res ODPejOuna. Ta dsiane avalik esi- nemine austraalastele sai suure me- nu -osaliseks, Kolmas kontsért on planeeritud 3. martsile, mil kahe klaveri Shtu esita-_ vad planistide duo Leena Pumber ning Marney Adams-Curran. Neljas tiritus tootab kujuneda k@i- ge esinejaterikkamaks. See toimub ‘14. aprillil ja selle kava tdidab Roo- _ ma kooridevdisthustel auhinnastatud alhe Nightingale-Bamford School Chorus”, mida juhatab meie andekas New Yorgi dirigent Maaja Roos, Ar- vatavasti tuleb siis ettekandele M. Roost ema, helilooja Helen Duesber- gi ,, Reekviem'. Hiljuti esitas Maaja Roosi koor New Yorsis esiettekandes KX. Raidi , Three Songs of Praise". Ka On seeria korraldajad médelnud mai kuu peale. Arvatavasti kavanda- takse. ks plihapaeva Ghtu selles kuus silmas pidades helilooja ning muusikateadlase dr. Johannes Talli 60 a. siinnipdeva kdesoleva aasta 2. veebruaril, Loodetakse juubilari ko- naolekut, dirigeerimist ja oma kom- | pasitsioonide esitamist. Eelpoolloetletud muusika Shtud on vaba-sissepaddsuga, k6ik on kutsutud: . | laa uus ,,MEIE ELY" teil]. aitab kaa- ga sisukamale alalehele. \ ~ aastase 100. 9. juubeliga, korraldab. ° Eesti naituse avamine > Hamilton: it raekojas. Vasakult — linnanéunik Mary Kiss, linnapea Bob Morrow, Eesti Seltsi esimees Merike Koger, master Tonis Nommik, piirkonnavalitsuse esinaine Ann Jones. Foto — A, Woode Estex Hamiltonis Hamiltoni raekojas avati Eestit tulvustav nditus ESTEX, sama mis oli avatud Esto-84 aja! Toronto rae- kojas. Vello Huubeli kavandatud niitus kirjeldab Eesti ajalugu, eesti rahva saatust ning eestlaste elu Ka- nadas. ESTEX! avamisest vétsid osa ki- lalisiena Hamiltoni linnapea A. Morrow, Hamiltoni-Wentworth wo-way ristsona lahendus . purkonnavalitsuse esinaine A. fo- nes ja linnandunik M, Kiss. Naituse avas Hamiltoni Eesti Selisi eainat- ne Merike Koger ning sdna votsid ka koik kolm kanada kiilalist. Nai- tuse kohaletoomise, ilespanemise — ja avamise eest hoolitsesid A. Aru- -yald, F. Kozer, M. Koger, T. Ném- - mik ja M. Pertens. ESTEX jaab Ha- miltoni nddalaks ja liigub siis Laan- gaan ian Tal PcG rrr Bn wooo a anen nu ubedul JOHN E, SOOSAR, C.A. Cha tered Accountant Suite 1802, 187 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M? Tel. 864- 0099 _ ELUTOA, SOOGITOA ja MAGAMISTOA KOMPLEKTE STEREO/VIDEO KABINETID, LAMBID ja LAELAMBID ja palju n FeV dl -kodu kaunistamiseks. Lehtioleku ajad: esmasp., noljap ja resede 10-5, ¢eisip., kolmap. 10-5, laup. 10-5. 7316 WOODBINE AVE. - MARKHAM - POHJAPOOL STEELES AVE. E. Dee Ee ed Ps pe ese on esijoones moodsate raadio- ja tele- visiooniseadmete alal, annavad agi- taatoreile tohutud vdimalused mas- side aktiviseerimiseks... M6Gddunud -gajandist alates astuvad nditelavale massid, ffosé Ortega y Gasset, La rebelion de la masas. Madrid 1930, Der Aufgtand der Massen. Hamburg ~ 1972). Mass armastab ,,samataoli- sust'’, ja seda ka ilma agitatsiconita. Yavaliselt on aga agitaatoreile tulus , lildist samataolisust" veel Ghutada. Mass havitab kik, mis on ,,teisiti". mis on Vdljapaistev, individuaalne. keskparasest kérgem vGi parem. Kes pole ,,nagu kéik"', kes ei matle ,,nagu kéik", on otsemaid ohustatud. . Uhiskonna. muutumine tonrexs ning ebainimlikuks oleneb suurelt osalt. mass! hingeelust, Massi ise- loomustavad peatunnused on ano- niltimsus, tunnete juhtiv roll, intelli- - gentsi kadumine ja isikliku Vastutuse xadumine. Totalitaarsete riikide ju- hid kasutavad neid massi omadusi suure osavusega... Oma terrorirezhii- mi iilalhoidmisel, margib Ortega. Et nihilistlik ellusuhtumine, s.0o. vadrtusnormide eitamine ja seniste kultuuritraditsioonide hiilgamine voib radikaalselt muuta ajaloosiind- muste kaiku, seda probleemi on ilu- Kirjanduses rohkesti sdelutud. Rida autoreid on kirjutanud nn, negatiiv- seld utoopiaid, milles nad piittavad anda pildi tulevikumaailmast, ja see on nende arvates siinge. Tehnika ja DD BE el ot shee ee ee teaduse e areng al oo rahvastele ¢ Onne, hoopis vastupidi — tulevikumaailm on painajaune taoline, rahvaste elu on kul vangide ja piinakambrielanike clu, Uks selliseist autoreist, kes vara- kult elle négi maailma tulevikku siingetes varvides, cli inglisé romaa- nikirjanik, esseist ja kultuurikriitik Aldous Huxley (1894-1963), Tema ,riea us maailm' (Brave New World, 1932) dratas suurt tahelepa- nu. Rakendades teaduste ja tehnika arengu tulemusi, on inimkonnal ,,7- dal sajandil parast Fordi“ Gnnes- tunud luua stabiilne utopistlik maailm tdielikult materialistlikul alusel. K6ik on dnnelikud, sest igale inimalevusele antakse stindimise! kaasa la elukutses vajalikud fiiiisi- ‘Jised ja vaimsed omadused. Laste siinnitamist pole, inimolevuste toot- mine SOOritatakse katseklaasides ja pudelites. Méisted isa ja ema on tundmatud, samuti armastus, julgus ja kik loov mote. Haigusi pole, kdik sailitavad nooruse ja taie elujau sur- -mani. Onn ja rahulolu on kindlusta- tud. Ta poleks jial uskunud, et tema ‘loodud Painajamaailm véiks tegelik- kuseks Muutuda juba tema enda val. isegi ta lapselaste eluea!. Aga tegelik elu oli totanud kiirsammul. (Ja) aastal 1958 haaras Huxley uuesti sule, et romaanile jarge kirjutada, korrigee- rida ja “Ommenteerida. Ta tegi seda =| =Faeee eee, esseevormis — ,Hea uus maailm [Brave. New World Revisited). Siin naitab ta otse- selt monedele peapohjustele, miks maailm tormab vastu saatuslikule uuesti kitlastatuna’ painajaunele, vabadusest orjusse. peneratsioonide 475-6337 nism, mis Eurcopas on kehtinud sa- jandite valtel ning on olnud arvukate tradilsiooniks, asendub materialismiga.. Taevase Jumala asemele on astunud partiku- laarsed inimjumalad, kes on varustla- Ulerahvastus (uve sajandi alguseks eelduste kohaselt 5,5 miljardit). Ule- - Ofganisatsioon. Inimkonna kurha tulevikku kasit- leb-analiitisib ka filosoof ja psihhi- aatrik Erich Fromm [1900-1981], kelle arvates meje tihiskonda vdib pidada tiiel madara] ebanormaalseks. Need miljonid ebanormaalselt:nor- maalsed inimesed... veel ,,individuaalsuse illusiconile", kuid tdeliselt on neilt individuaalsus rddvitud., : Dehumaniseerumise ning metsis- tumise troika, masina tilemvalitsus, inimvdartuste, vabaduse ning koige loomuliku hévitamise, loodusvarade . rodvmajandamise ja keskkonna rii- vetamise troika kihutab edasi. Seda mirkavad niitid paljud, kuid nad on voimetud, Massid tervitavad meele- tut kihutajat ikka veel r66mubiimni- dega, laiema silmaringiga inimesed jalgivad. peletist pisarsilmil. Troika ‘kihutab meeletu hooga, nagu omal ajal kolleegiuminounik TSitSikovi kolmehobusdiduk vGi nagu rahvasie — saatuse troika Dostojevski ajal. Euroopas pealetungil olev ,,aasia- lik ideaal" seisneb vdartushinnan- sute muutumises. Kristlik huma- anduvad ikka tud absoluutse vdimutdiusega, kes - voivad likvideerida tuhandeid ja mil- joneid kaasinimesi, ilma et keegineid voiks takistada... Ajaloo naitelavale on astunud massid, nende juhtimi- seks on tehnika avanud uued, seni- nésemata vGimalused. Masside va- litsemise pohiprintsiibid on aegade — kestes jaanud suurtes joontes endi- seks... Inimjumaljad on alamaile 44- retult kallid ila! pidada, nad pohjus- tavad nalea ja kibedat orjapélve... ' Kotk see peegeldub alamale argipae- vaelus: ndélginud, ndrudesse rijetatud haiged ja vasinud inimesed toGtavad vabrikuis, poldudel vdi muis t6é- paikades hommikust ohtuni range jdrelvalve all. Nende kodud on ahtad. armetud ja ebatervislikud, igale hin- selisele porandapinda méni vahene meeter. Inimelu viletsus, millest mot- lejad, usumehed ja oraatorid sajan- dite jooksul on kénelnud-kirjutanud ja mille leevendamiseks nad tegutse- sid, on suurelt osalt tahendanud sur- vel vagivallavalitsuse all: inimene on inimese hunt. Ja troikat ei suudeta ceatada, (Lahemait sellest kéigest Herbert Salu:,,Kihutay troika'' Vdlis-Eesti /EMP, Stokholm 1984,