_

VABA EESTLANE. zee 14, junit 1863 — ~ Tuesday, June 14, 1983

eed
at 1h 1 at
pT HS Sea ae 2 ee ie eee ssa
SS ACN A i eee
a Spahr Pian 1)

. 1 .
wr Pa ee ee ee Te ee Cr eee ee ee Pk CR Pl ee . ee a SS ae ir - |tiged,
. I .
J . . . 1
i: =, . ah . va ha ht hs want meee iF . | .
ina ae mr pel Se, ‘7s a, nT i oe mee mee ! rete . Lae . “a . 1 .
EERE Separate eR ee Pte meee a. — | a a :
(h 1, ~ascth n * maha Sie BE = ee ae ¥ eee mo) —_" 7 .
paket cto sie eh Hon SOE Rrra at p ites rete : .
ote, sti La . oe . mee = .
ast a en Sse 5 =H TROP oe hte a “ oe nae ae ares Ren Eg eos i. .
aan: sean etch a eh ah Oe os ce atte oe =. 1 .
1, ah 4 1 rm 7s ee ee a a. . . . . ' .
REE R aes Se aS Ne CE ER A ee see ees i aeeebs ie I
7 Beat aytk ah aioe er es “7 er 7 ‘aeataruts ——- In
abies RR ya ny gC A ee ie i
h if ‘ oeee i at a oe .
Tee Siiahbs haat ater nas nit TS ae Re
pa : : NE a Ptah cee ane et et a
* se A = Aret "oe sae ae, . .
ota pean ia eM na ce co ah) “sae :
he iat ro hy fa er es Tes =e t, .
| = htt I 1 ahh L Ay 1h -
pa So ER eS oH cena qa |
ah Bh js a ol Bala sotrn por
a ot .
; - ; ] al amise Ee
anh a " em ; .
i)
At oh! .

, ay Eesti Sdjaveteranide kid koosolek
= Austraalias

VALVEARST
NADALALOPUL

18, se 19, jumnil  &§¥
| Gr. M. Leesment, tell, 481-6334 ie
28 ja 26, iumil - | : aS
oo dr, T Maimets, tel. 493-7231

me on iiks inim-.
melusi, Mida Too-
volluviljelusest
eda rohkem ol-
st ilmastikust.
tarkuste vara-
Sphkesti huvita-_
Tinapieval on.
mi saanud yiga
jus, vyaatamata -
laseb miargisé
nagu vanarah-

. Mitmesugustest asjaoludest . tingitult toimus Eesti Séjaveteranide
Liida 1983, aasfa. peakoosolek 10, aprillil sa, Sydney Eesti Majas.
Koosolekust, mis laabus sujuvalt, y6tsid osa ka RSI, peakorteri esin=
_ dajad P, G, W. Whitelaw — Metropolitan Vice President ja J, ©.
oo a Smith — State Councillor, kes olid abiks RSL pohikirja. j ja asjas aus:
Fest] ane Stokholmi. korra selgitamisel ja tolgendamisel.
politsetjuhatuse
abiesimeheks |

Noor eesti poliitik Peeter Luk-
(sep on midratud stokholmi mode- fe
 Taatide (moGditkate). poolt kohali- ee
ku politseijaoskonna abiesimeheks. &
. Kuigi’ polttseijaoskonnad kuuluyad &
riigi ametkonda; valitakse Jandstin- - #

Esitatud tegevusaruandest seleus, Esmakordselt toimusid jubatuse
et olenedes teatud arusaamatustest valimised kirjalikult ja postiteel, et
ja labkhelidest, mis kahjuks viidi kaugemal elunevatele _litkmetele
paari isiku poolt RSL peakorteri wWimaldada juhatuse moodustami-
ette, pOhjustades sealtpoolse uuri- sel-kaasa réakida,
miskomisjoni méaramist, kannatas  Valimistulemused kontrolliti ja -
Liidu sisemine tegevus tunduvalt. kuulutati viilja 3. mail s.a. Vali-
Suski suudeti valistegevus — pea- mistest vOttis asa 91% valimis-
miselt sekretarj initsiatiivi] — Suu” Sigustikest, kelledest 81% hadle- «

gide kaudu kohalikud- politseijaos- a Pes bs res Jones labi vita. k Bolt tasid uue johatuse oosseisn

kondade juhatused, mis peamiselt ; = oranda parjapane _ Ball ver poolt. a

koosnevad poliitikuist, ka politsei- ESTO. 84 Programmi sektsioon peab- igakuiseid Koosolekuid rahvuttike: suurpidustuse programmi etteval- val C . poe ‘le. citamisaastapae- ae osutusid: howe — S
-. Glemast- ‘ja personali esindajaist. mistamiseks. Pildil on programmi sektsieoni liikmeid irituste kalendri ees Eesti Majas, Istuvad vasakult; °° ~*OO!#P ameé, vanenl ablesiumees ~~

Fuhatus esitab eelarve ettepane- Naima Aer (fotonaiins), Ene Runge (etnograafiline niitus), Mali Puhm (rakenduskunsti niitus), Lydia Sarnuti asetati parg Anzac pae- Puvendi, noorem abiesimees —L

Kuid, mis lBhevad edasi laanivalit- Vohi-Viksten (teatrid), Kadi Kaljuste (noorte: osakond), Elsa. Wellner (teatrid), Evelyn Koop (véimle-. *# hommikul eesti kalmiste mi- Laanemaa, sekretir — .V. Sakk,
 gusse’ ja hiljem riigile. Kuna rik: mise uldjuht). Seisavad: Lia Holmberg (kujutavkunsti niitus), Hell Oder: (voimlemistoimkend), Wile Tamre /estusmargile. lackur — E, Toomsalu, abisekre-

-otsustab politsei iildiste ‘juhtnddri- (séjamehed), Epp Aruja (omakultuuri néitus), Edgar Marten. (koolilolmkond), Maret. Rasins (kujutav- MGddunud. aasta Anzac marsist ‘Sr — E., Matas ja abilaekur —
de suhtes, tegutseb ‘politseijuhatus Kunsti nditus), Feliks Koop (programmi sektsiooni jubataja), Jobanves Vinma (maakondlikud org.), Sal- veti hulgaliselt osa_nii Sydneys A. Palumets.

peamiselt nOuandmisega’ fildsuse mie Vesi (maakondlikud org.) Arni Kidrid (maakondlikud org.),. Piret Komi (noorte osakond), Herbert kui ka Thirlmeres. | Revidentideks valitl peakoosole
Heategevuslikku ja rahvustiktoy kul G. Muska ja K, Kiviaru ning

‘elakse pdey- |
tunnilt tapseid
in jalgida loo~
rasust: meteo-
pia, -. environ-
1 teaduslikud
Fel: nimegi ¢i
ada Keskkori-
tid on teinud
me talve kobta.
S mereprovint-
urid detsemb- |
i. keskmisest
adas vaihem.
me Vancouveris, —
ge oli 63° C—
arts? talvisest
L ajal oli Win-
. keskmine —

Be aadi keskmi- :
Hadas olid ji-
mormaalsused .
meskmine sa-
—2,2° C, mis

Brinaalse, Ha-

i, Montreali

alne,

1982/83 era-

.  Vérrelday
uveris pte
pielikult; Al-

-oli und ai-
nis on Alber- —

10s o2,1 cm.
kus. tavali-

201 cm lund, |

m — onneks

. pidustiste —

1 siusamage-
ib‘ ari-aasta,
uhade ajai..

sid Kanadat ©

mui, Hoovil-

ja miuda-la- -
ouveri, pok- |
| surmajuhtu- ,

ajanduslikke
Fal olid ras-.
nmaris, New

paeva jook- .

emuseks ol
e ja uputus,
lionid - dolla-
Ww Brunswick

va head hal-
evaene taly

kompaniisid,
ja jumeke-

erupud tee- _
we alr : sy
roomustasid —

te kiittekulu-
sest pobjus-
esinenud.

ikuteadiased
ks? Kanada _

ptoloogid pa-

Vaikse Qo-
irkonna yete
ra, mida ni-

ikemad iile.
gta keskmi--
iiski stabiil-
ine koikumi-
cordne, Nii

jaheda sa-

.-- kui tarvi-

t

iis tanavune:
oja talyega
nd‘, Ei ta- -

i. Troostiks |

ne ja lume-

corda: , alte |
masta kulma

linda sis —

iulame hoo-

mustest huvi-

saada pike-
inateloog’ A.
nvironment

Canada,
Downsview,
lefon. (416)

Be. asutus ja

et

r on amietis 3
staf. ja siive-
$0. nigab

t
Tha.

ik .
PSM Sa Se Sa es He ae ey ee
t

el ete a ee ar ee ee pe ee ee es, ae ee ae: 7 7

on olukerd muutunud selliseks, et
ainult viiendik kuritegijaist avasta-

takse, millega ei saadavat rahule |
j8ada, kuna politsei ei suuda enam
| kaitsta harilikku kodanikku,

_.. Rohkem teliijaid —- parem ajaleht.

_- Seovitage
VABA EESTLAST
oma sbpradele e!

ESTO. 4 programitoinkoma wciseid

esindajana. Teatud piiratud otsus- Kasenurm. Caulapidu), Ave Kittask. (rabvuskulfaur) ja Endel Arif \informatsiooni sektsiconi juhataja).
| famisdigus on ka juhatusel, Rootsis , | |

Fto: J aak Jarve

tegevust toetati kokku 1665 dollari esindajaicks kohtadel: Wollongon-

- suuruse summaga, miflest heakste- gis — K. Kiviaru, Thirlmeres —

—Pédsmete eelmiiligiga alustatakse eeloleval Sligisel
ESTO-84 programmitoimkenna. maikon koosolekul esitas Kaius Meipoom Uksikasjalise analiiisi eel- le organisatsioonidele ja ajalehte- Eesti Komitee Naissektsiooni vii-

tise kolme suurpidustuse majandustikust aruandest ja ESTO-84 eelarvest. Ta olf teinud Umberarvutusi, dele toetuseks 380 dollarit.

et ¥iia aruanded camale sisulisele pinnale wottes arvessa inflatsioom! mou.

Redutseeritud - arvad niitavad |
_ iillatavat konstantsust. Nii on viie

=a Suurema iirituse, pluss teatrite ja

 BELK wueks praostiks
y UM Takkel a

Norrképingis sect EELK Rootsi
praostkonna sinod, millest vottis
osa neli 6petajat praostkonda kuu-

~ luvast 11 kogudusest ja liheksa ko-
guduse sinodi saadikut, Praostkon-
‘ia aruande esitas abipraost Y.

Takkel, millest selgus, et kogudus-

' te aruannete jirgi. kuuims 10614-st
 géstlasest 5123 inimest koguduste -
- Jitkmete nimekirjadesse. Aruandja
 markis, et suur osa inimesist ei
— “kudha kul koguduste liikmeskonda,
_~ knid votavad osa koguduste igasu-
-. gusest tegevusest ja ta. avaldas loo-

tust, et need ka liituksid kogudus-

tega, Aruandest torkas’ silma, et —

ristimiste ja laulatuste arv on va-
ga vaike, esimesi seitse ja teisi
kolm, Praostkond koosneb 11 kogu-

- dusest ja neid teenivad 7 épetajat,

organiste on 4.. Jumalateenistusi

_  peeti méédunud aastal' 141 ja need
-toimusid 31 erikchas, sest tihelgi~
.. - kopudusel pole.oma kirikut.

EELK Rootsi praostkonnast sei-
sab valjaspool peapliskoplik kogu-

... dus Stokholmis, kus liikmete ary

on 1215: seal on peetud 46 ‘jumala-

-  teénistust 3 mutd sus koosole-

kuid.

Valimistel oli tantsamaks | paeva-
korrapunktiks praostkonna praostl
ja abipraosti valimine, E, Kagi et. ——~———
tepanekul valitl mies haalteena-
musega Rootsi pra stkonna praos-
tiks Voldemar Takkel ‘ja ahipraos:

tike J aak Reesalu.

A. Espenberg _
80-aastane

Juubilar siindis 27. apr, 1903 Kor-
gessaares, Hiiumaal. Parast opit-

guid, Wpetades mh. Eesti Politsei-
 kooli kérgema klassi, oli ta aktliv-
'selt tegev, seltskondlikus ja noorte-
kasvatuse tds.

Ta asutas Haapsalus Skaudisop-
rade Seltsi, Eesti. Seltside Liidu,

: Spordiselts Liinela ja Laanemaa

Riigi- Ja. Omavalitsusteenijate.

Uhingu, olles neis pidevalt juhtivalt

tegeyv mitmeid aastaid. |

OUes ise sportlane ja spordist hu-
vitatud, tegi ta sel alal t6husat or
‘ganiseerimis- ja iilesehitustéid. Ta:

 omah iile 400: m#lestuseseme Ja au-

hinna, mis on saavutatud mitme-
susustel spordi- ja taskealadel. 1938
sai ‘A. Espenberg riigivanem Pat-.

' si-kaest Kaitselzidu Kotkaristi kuld-
. Fisti seltskondliku té6 ja pikaajali-
" Se riigiteenistuse eest. .

Pégenes 1944 Rootsi ja siirdus

| . 1952 edasi USA-sse. 1973 laks juubi-
lar pensionile, asudes elama Lake-

woodi. Artur Espenberg ‘oli alates
1935 abielus Selma Lemberiga. Neil

on a kaks poega ja vils AO ay

CEPL/ TE).

kontsertide sissetulekud Kanada
dollarites 468.200, 470,300,
527,200 ja 492.700  vastavalt
1972,, 1976, ja 1980, aruandeis j ja

1984, a. eelarves. Ka érinevate iiri- —
tuste osatahtsus on vOrdlemisi pii- —

siv —— valguspidu 20%, jaulupidu
8—13%, rahvapidu 15, 2%, 15,1%,
30,5% ja 20,3% (1980, .a. suure-.

 parane OhtusO0k), ball 19—21% ja

sOduridhtu 9---14%,

Piletihindadest oleks i972. a.
4.00 dollarit tuleval aastal $11.00
ja Baltimore (1976) $6,00 pilet 12
dollant.

Ainal( rahvapeo. hind on téns-

ied rohkem kui inflatsicon, ko-

ma viimasel . ajal on pakutud

naol,

Ka on ette. naha, et tdnasest kuni
1984, a. juulini on inflatsioon 8—
9% (valitsuse 6% ary on ainult

alamméarana -antud). Selle t6ttu - -

$20.00 pilet on tuleva aasta: juutis
vaért vaid $18.40, tanase ostujou
Kohaselt.

° Eeldades, et enamus . tiiskasva-
nud: eestlasi lahevad kéigile suur-
ritustele (laulupidu, | Usto- Vision,
ball, rahvapidu ja sOduriéhtu) ning
Jahevad tthele teatrictendusele ja
hele kontserdile, tema ]6bustus-
arve. oleks 158 dollarit. isikult, -
Kaius / Metpoomi analuus! tulemus

Satelli fpildid Roots lure

feenistuses

oli ‘suureks julgustuseks eelarvele -

_letite eebmiitik, Lepiti Kokku, et
toiduga’ seotud iirituste pi&smed baalne eestlus") asjus on teadaole-

_ Fohkemat nii kava ini ka sédgi

Terve Ontario Place’i ala ja varus Ja
‘tus on antud ESTO kasutada. Pea modda

»ESTORAMA"  segaeeskava
noorte esinemise. ,,Plahvatus” 02 filoteelia ja numismaatika, ilukir-

Sissepils on Ontario Place’. re-

Skantliku nooTuse maailmalaagri

gevaks otstarbeks liks 340 dollarit, ©- Foakit ja Brisbane’is —- H. Tae-
noorte tegevuseks — 270 dollarit, mets

 -yalisvOitluseks plihendati 675 dol-

larit (sellest 500 dollarit poliitvan- Taki stat Fel. Ole

gide heaks ja 100 dollarit prof. |
 VéSbuse ajaloole) ning rahvuslike- ‘85, sinnipdeva

-korralise tegevuse,

mane suve-eelne kokkutulek sai eri- |
Tulevikukava nieb ette peale ti pidulika iime, kuna see oli pii-
- ° hendatud vanameistri Eduard Ole
et erilist rohku tuleb panna ve- 85, stinnipieva tahistamiseks. Saal
teranide omavaheliste sidemete oli likkmeist ja kiilalisist tulvil ja
jx. iiksmecle tihendamisele, kohale oli iimunud ka stinnipaeva-

kava on pisut timber: korvalda- \iubiruumi valjaarendamisele ja ka laps, kuigi ta alul oli kavatsenud

fud ja noored tuuakse eribussi- sidemete ‘tihendamisele lati
del ESTO avamise ajaks Toron- leedu veteranidega.,

tosse,

on Rooisist kitlaliste tulekust,

koostajatele, et oletustega Bae
reaalsusest kaugele moindud.

‘Slgisel laheb kaiku iirituste pi pit .Globaalae eestus™

 Besti omakultuuri naituse Glo |

ning pieva rahuliku metsajalutuskalgu- |
‘ga veeta, Fi. lic. Mai Raud andis .
-TSnavusest Anzac-marsist yOtsid laiahaardelise ja rikkalikult diapo-

Ontario Place reserveerib maabu- ggq 30 sGdalast. Seekord saime sitiividega ilustreeritud ilevaate
-missillad meie jahtklubidele. Juttu pealtvaatajaskonnalt eriti sooja ap- Eduard Ole vaheldusrikkast ja ula-

Yausi osaliseks. Meie ech marssiv -tuslikust loomingust kahekumnen-
hea orkester ja haruldane ilm an- date aastate algusest kuni meie

_ dis meeste sammule erilise kindlu- paevini. K. Ole on loonud iildtuntud

se. Peale rongkiiku kogunesime joulised portreed Junan Simmist,
Eesti. Maijja tihisele jOunale, © August Gailitist, Visnapuust jt.

on saadavai atnult eelmiitigt kor- vatele organisatsioonidele saadetud ===

ras. oo ileskutsed sobiva. n@ituse materjali

Stokholmi aruandest ndhtub, e¢ ja nende tegevuse lilevaate saami- —

eelmiteil saabus 4000 tellimis- SKS,

lehte, telliti 80% kéigist pads- Omakultuur holmab kéike, mida
meist ja selieks kulus 291 ka- jlusat, head ja kasulikku eestlane
heksa-tuanilist toOpdeva, ieeb valismaal, kaasa arvatud cest-

‘Kas Jiiri Ramjala ja teiste t0Jaeg laste panus asukohamaa heakdigule

nii Torontos kui muja! ka sinna on ja osavOtt rahvusvahelistest orgami-
arvatud et seleu aruandest. ‘ satsioonidest.: Piirid seab vaid ole-

Urituste Kalendris olulisi muda masoley ruum, saadacley materjal
tusi €i olnud, vilja arvatud teade, ‘ja maitsekas esitamise. voimalus.
et avatseremoonia Ontario Places Valjapanekutes on ka tutvustay ja
on laienenud terveks pidupéevaks. Opetlik element, Seletused on eesti-
ingliskeelsed ning vOimalust
tehakse informatitvseid
le varem kavatsetud avamise p lendlehti ktilalistele jagamiseks.
ning Niituse eriosakondades on esitatud

kavatsusel mitmed originaalsed. jandus ja teatmeteosed (cesti- j2
liritused, nende seas Armas Maiste vOdrkeelsed), eksliibrised ja arhii-

esinemised, _-vindus. |

-Véeidukes ratsutaja

tatsakooli voistlustel, tuli dressuurt
alal oma klassis vGitjaks Prantsuse
Kool ésimese gilmnaastumiklassi
Spilane Tiina-Ly Laantee. Ka tema

‘Kasutades ara nn, ‘maaressurse-salellitide fotosid, wi - Roslsl vend Erik vdistles iihel raskestiju-

riigikaitsel véimalik tapselt jalgida

naaberriikide sijalist tegevust. Mis hitaval hobusel, aga ei p&asenud

jehtub Norras ja Taanis, pole arusaadavalt eriti tihtis, kufd -seda rob- auhinnale. Varemalt on ta. tulnud
Kem on hea teada, mida plaanitsevad . Roots robkem agressive! kolmandaks. Ka tema kaib Prant-

naabrid naga NN, Liit, Poola ja ida-Saksamaa.

Kaitsej6udude - staabililem “Ste-

fenson kinnitab, et..rootsi sdjaline
vastuluure- on asjast huvitatud.
Kuuldavasti kéivad vasiavad ette-

ae a

Juhu - ostaks
- Rymaboiogetilt Taalidesse salvesta-
tad t0dtlemata andmeid,

 milliseid vastuluure kasutaks dra

nii, nagu seda sOjalistehnilisest
seisuxehast peeiakse tahtsaks,

Kiisimus seisab vaid selles. kas. sel-

liseid tehinguid: on vGimalik teha,

kuna maaressurss-satelliidid “tegut--

sevad nidelda »,erasektoris™.

‘Just praeet on orbiidil - tehis-
kaaslane_ Landsat 4,- mis tulistati
liles 1982 ja mis, itirleb timber

Maa 705 km kérgusel.’ Landsaii.

kaamerate abil on vyOimalik nha
maapinnal asuvaid, 80 Fuutmeetri
- suuruseid esemeid.

Kuid abiks vOites tchiskaaslase

1

— spurima saladuskatte

tligikaitse

—“Naiteks itleb Gunnar Bjérk:

suse Koolis kaheksandas klassis.
Molemad noored Opivad eesti keelt
teist kaamerat, on voimalik: néha kodukeele Gpetuse raames heade
30 ruutmeetri suuruseid objekte. Sppetulemustega.

Niiteks teid, raudteid, sadail®: ecm =

stadmeid, suuremzic kindlustus!

ja koguni laevu.

1984 jaheb orbiidile Spot pime-
line ‘satelliit,. mille kaamerad T-
gistreerivad 10 ruutmeetri - suum
seid esemeid, Naiteks sdidukite ke
lonne, tanke ja raudteeliiklust..

Tegelikult oli Rootsi riigikaits?
‘teadlik venelaste invasioonist. mee
ganistani nadal aega enne ‘kul see ©
aset leidis,

Seda just satelliitpiltide abil.

Jalgige eesti
organisatsioonide

- tegevust
VABA EESTLASES!

erilist. varustust, kuid see eiole. te: Meie kaitse on defensiivne; mis

niliselt . eriti komplitseeritud cee
Kallis.

Poliitikutele, Cigemini. teatud po
liitikutele, aga’ ei meeldi s6javae-
laste huvi: satellitthuure vastu. Nil pool L&anemerd asuyate rahuar-

mastajate Vaatlus Rootsts otse ko-
Mapeal.

pool Lidnemerd...

—~ Ma usun, et roots! huve kab-

Stokholmis toimunud Svarlingi

™
|
o . .
"a gg
. . -

tihendab seda, et me ei pea Vaa- .
fama seda, mis toimub teisel |

aks korda nidalas

Valjaspool Kenadat
$58,—
$31.—

$16

KIRIPOSTIGA. + SAATERULU
Kanadas:

‘Macksub Kanadas:
Aastas $48.—
Poolaastas|  $26.—
Veerandaastas $14.—«

Kanadat:
$44,~-
$22.—
$11.—~

gastas $52.——

 poolaastas  $28— + $19.50 |
weerandaastas $15.— + $9.25 |
a ‘VALIASPOOL KANADAT ja USA-d:

| ae See agstas $52.—, poolaastas $28. ja veerand:
gastas $15— + SAATEKULU — aasias $66.—, poolaastae
$33.— ja yeerandaasins $16.56

| Aadressi muudatus 50 centi. Uksiknumbri hind 60 centk

Kanads aadiressidele palume markida ,,POSTAL CODE Np
USA audressidele ,,Z0P CODE“

Pangatshekk y6i rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.

Tellimine saata:
VABA EESTLANE =
1955 Leslie St., Don Mills, Ont. M38 2M3

Palun mulle saata VABA BESTLANE aastaks / poolaastaks /—
yeerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates occ

19..:.... Tellimise katteks lisan §........ _ siinjuures

justatakse. kui sOjavéielased hakka- i |
, vad dra kasutama tsiviilseid kos- 3
- Et taolisi pilte vastu vOtta, on YaJ@ Moseprojekte.

- Aadress

Kuid samal ajal toimub teisel ;

Vialjaspool