-. Fuspaevad nWABA EESTLANE” on vabade eestlaste hadlekandja | Himub 2 korda nddalas— ™ teisipdeval ja neljapdeval — Fras kolmekuninga péeval ” Muiste oli kolmekuningapdev ja, uskumistega. Nagu joulude ajal a “mii toodi ka kolmekuningapievaks Pal oy ag = 7 . ve “ al - = - - = - Baal shpat : = a= ae sae nears Sp ne tagtooga Sarin NORCROSS tes ean rt i mA “ 7 ee aR RUNS ere ie RS sa Sea TES Taienduskooli eulupol esitat Hell Leivati: joulundidend JOulutaat ¢ on reel. Pildil arvurikas tegelaskond. — Foto: Vaba Eestlane KLENK' 1 ‘Sopruspaevad Indianapolis’ eS Uhendriikide pikal tanupitha néidalald pul. toimusid 28. 30, novembrini iKesk- _ Lane Eesti Noorte Koondise 27. Sopruspiievad. Tinavuste KLENK’s i Sépro - asukehaks oli Chicago’ st -kagupoole asuv Indianapolis’ elmm ‘See 1950. aastate lSpupoolel al- | gatatud firitus liigub: Uhendriikide _ ‘Kesk-Laine osariikides ringi, kus- juures sagedamaks asukohaks on —olaud suurtinn Chicago ja kohtu- _. misajaks alati tanupiiha -nidala- i6pp,: Sisuliselté on KLENK’'i S6p- valjakujunenud kultuurile oiihendatud ‘seminariks koos . juurdekuuluvate seltskondli- ke koosvilbimistega, mis vOimalda- _ vad tihti kaugelt kohale. saabunud kiilalistel uuendada sOprus-ja_ tut- vussidemeid. | Tanavune KLENK (nagu iiritust Jithendatult . tuntakse) ‘Jeidis ” aset. - iihes Indianapolis’e késklinnas asu- -vas hoteilis, kus d6bisid ka valjas- poolt kolale tulnud osavotjad. In- dianapolis’e eestlaste. rahvusgrupp - on vaga. vaike, umbes sajahingeli- he, nh et osavétjaskonnas domi. - neerisid mujalt s saabunud inimesed. Peakorraldajaks | oli nooremasse 3 polvkoriaa | ‘kuuluy ja Forontost pé- rinevy Harri: Murk kes teeb finno- _ugri keeleteaduste valdkonnas dok- toritéGd suures Indiana Ulikoolis, mis asub Indianapolis’ést umbes 75 kilomeetrit I6unapool ~— asuvas Bloomington’ linnas.. Oma teadusliku tod kérval ope- tab ta sama iilikooli: uurali ja al- * tai keel, _ Indiana tlikool on aastakiimneid - olnud selle valdkonna kéige tiht- samaks akadeemiliseks keskuseks Péhja-Ameerikas, © Uhendriikides “on praegu Indiana Ulikool: ainuke- . seks Oppeasutuseks, kus saab eesti keelt - Oppida “kérgkooli . tasemel. Harri Mirk Sppis varem. kaks aas- tat soome-ugri lingvistikat Helsing! : Ulikoolis. "Lit ark —_" tage meid. Soodsad hinnad. -., eesti | Mirk ja teised, . nurimuste fakulteedis eesti DOWNTOWN 1 WOOLS ARTS &. CRAFTS | | Aadress: ARCADE BUILDING — Tel. 3685011 Sissekaik: 74 Victoria St. (1. tan. Yonge’st idapool ja 1 tin. Queen’ ist IGunapool) Postiaadress: 137 Yonge St., » Shopping | Mall", Toronte MSC ZA8 | ) Rikkalfiers valitcus imporditud Jéngu igaks otstarbeks, Hoapsa. . Ju raGke Jng. Linaseid materjale, Kanvas ja paljed muud. — i. SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KASI- | -‘TOOKS MUSTRIGA. Tasuta Spetamine Ja nduanne. Riilas- ) _Avatud: esmasp —reeden 9. 30—6 lau. 9, 04, 2 Hélbustamaks Vilis- eestlaste noo- rema generatsiooni esindajate osa- vottu: (kellede eesti Keele .oskus on paratamatult tihti puudulik) -- oli seekord KLENK’ Sdpruspdevade kava kakskeelne. Harri Muirk raa-_ kis inglise .keeles .soome-ugri rah- vaste. poliitilisest - siruktuurist N. Liidus. Juia Ristsoo New Yorgist ‘Kéneles -valguispiltide abil eksiilbalt- laste poltitilisest selgitustGdst laine- maailmas, keskendudes tdnavu su- vise Balti Vabadusristlemise kirjel- damiusele, mis leidis aset Laaneme- rel juuli lépus, Laupaeva hommi- kupoole! toimus eestikeele ‘mini- kursus, mida juhendasid Harri Murk ja Torontos -eluney . Tonu Naelapea.. Restikeelses | kavas eelpoo! kirjel- _datud Indiana Ulikooli slaavi ja soOOme-Lgri. folkloristika ning keele: - teaduste rahvusvahelise -mainega professor emeeritus Felix Oinas pi- das loengu teemal ,,Naise eneseoh- verdamise probleem ja Tammsaa- re’ ,,Juudii* “. Toimus paneelvest- lus eesti. kirjanduse .. tolkimisest, millest vtsid osa Valli. Naelapea Torontost, Felix - Ornas, : Heino Susi raakis suure sisseela- misega Hando Runneli luulelos- mingust, -esitades omaenda lem- mikuid Runneli lundetuste hul- Sellele jargnes kohe multimeedia vormis luuleetendus kolme Toron- tos elava noormehe poolt pealkir- jaga ,,Roostevaba Runnel“. Esine- jateks deklamatsioonidega ja lau- ludega olid Allan. Teder, Liitoja_ja- Ténu Naelapea. _ Vanemasse ‘pélvkonda kuuluv _ heist -kasvanud mind: kasutati jou: — = [ln Harri _ ‘Sdahpes Lattewie tinavune jéulupuu ‘oli 25-es. seekord cli grupp inimesi koos sel-. lest suurest arvust, keda kunagi oli kunt sada. E. ‘Ruberg ja Mark Teo- Ingvar 7 se Juges - } Peets ridkis joulujutu ja EL Ru- 1 berg ehitas -palvesilla kodumaa ja | Lattem#e vahele, - ) | lootust ja palvejoudu, et peatselt Tt -lehviksid. Toompeal ja eesti kodu- ‘g des sini-must-valged lipud. Siind- | , mus lappes Eesti Tipu: langetamise- I ga hiimni palvesalmiga. fotograal Eric Soovere esitas val- guspiltide sarja iihest ecestlaste. po- genemisretkest kohe parast. Teist maailmasoda Saksamaal, Videolintide abil ndidati ‘neljast hotelli saali iilesseatud televiisorist: kolme Eestis valminud filmi mille- deks. olid ,,Tuulte’ pesa", Gad" ja ,,Pisuhiand™, - “Umibes saja osavétjaga KLENK ‘i 27. Sdpruspievad. ldppesid balliga Jaan laupaeval; 30. novembri shtul, kus parast ShtusGdki ésitas New. Yor- gist kohalesaabunud ja Elmar: Ma- ripuu poolt juhitud kuueliikmeline - ansambel kiirelt Jiikuva ja jantliku satirt Eesti ajaloo ainetel hispaa- niakeelse . pealkirjaga ,,Dos Gran- des" ehk maakeeles ,,.Kaks.suurt", - mille oli kirjutanud: niitejuht ja ks peaosalisi Maripuu. Erinaktem- pos mahaméangitud jant t5i lavale peruulasi, inglasi ja eestlasi kellede tekst oli kirjutatud selles midttes kolmes’ kohalikus - keeles. line ajusiinnitus laks korda igati suure menuga, -Montreali eestlasie suvekodude plirkonnas Lattemdel on peetud iile 30-e. aasta joulupunud enne uusaas- tat. Neist-on iiheks organiseeri- -he Onn aga splievade ‘mad inimesed. sellest « heinad voi Gled tuppa. Selle pieva ©: laupdeval s6ddi_ ‘tiheksa . korda. Ménel pool oli ka kombeks sel pieval 6nne valada, .6nne valati igale inimesele ja loomale, esime- usseaiale (taruga piiratud aia). Juhtus.,,usseata’ oan ilus olema, -pidi- eeloleval aastal - Joomade kasvatamine hasti énnestu- ma. Peretittre nimele valatud 3n- ne kohta arvati, et kui see inimese | = - kuju valja annab, siis saab pere- oe tiitar sel aastal mehele, Kadrinis arvati, et kolmekunin- ganieval, kirikust koju. tulles tuleb | esmalt loomadele juua.’ anda, see toovat-neile head edu. Selle jarele katsuti pollutétriistu. Leidus ka kohti, kus kirikust tulles kohe ahi kiidema pandi. Kes: sellega koige enne toime saanud, see joudnud ka suvel oma t6Gga enne teisi lopule. — Paljudes. kohtades valitses arva- mine, et vesi sel 661 viinaks muu- tuvat. Marjamaal Geldi selle kohta jargmist; ay kesk66l muutub koigi kaevude vesi itheks silmapilguks viinaks. Et aga koik kuked eksijad olid ja oma lauluga keskédaega muitte iisna die- fi ei tahendanud,. kiil] mitmel korral sai kaevul kii- dud katsumas. Ometi teadsid vane- palju raakida." 7 _ Ennustusi: .sajah kolinekuninga- paeval lund, tuleb enne jaani vih- ma. On samal pdeval taevas pilvi- ne, sureb kdesoleval aastal palju inimesi: Puneta¥ ‘agu, ja tuisk tcovad Kuningate taplusi, 5. soda. - Lumesajust kolmekuningapaeval ‘arvatakse veel, et see toovat head marjasaaki, samuti olevat siis kol- . mania kiilvinidala odrad head. On aga kolmekuninganieval ilm selge, siis olevat hundil terane silm. saaremaal vaadati, kas puud sel pieval on harmas. Siis pidi hasti pahkleid saama. Ansekiilas arvati ) Noore §_ teatrimehe Elmar Maripuu. koomi- | jaks olnud Ende] Ruberg, kellele © Ka se olid Torontost. Stindmus algas . kui M. Teose heiskas tiles sini-must-valge lipu tihislaulu -,.Kaunistagem. eesti ko- jad“ saatel, Eestist toodud seem-. lupuuks ja sel siltidati . toelised kitinlad: Kiiiinalde silitamisel laul- di Neil karjastel: valjal‘.. M. Teo-: jouluevangeeliumi. H. Mitmed tanasid korraldajaid - ‘I: et rahval‘oleks ka punasest kuningapdeva , solmekuningapaeva | sellepdrast oli. ‘raske seda silmapilku tabada, ehk - ime-viinast virmalised . ee eee head pahkliditsemise aega, kul Kol. mekuningaé6 oli - vaikne. Rahva- Junieuurija M. J. Eisen teadis, et - kui kolmekuningadol tahed taevas, siis pidi tulema hea viljaaasta. Kui, ‘aga kolmekuningapieval lund sa- das, oli oodata siigisel palju mary ju. Ka soda ja verevalamist ennus-. tati kolmekuningapdevast;. seda ‘mitmel-pool maal, eriti Voru-, Laa- — ne- ja Saaremaal kui kelmekunin- © gapiev oli tormine v6i tuisune, vdi. -sadas rohkesti, see. ei ennustanud muud kui soda ja riiiistamist ning inimeste tapmist. Sama ennustati kolmekuningapdeva. aost. Narva pool ennustati kolme- kiilmast heinaaja- kuumust.. | a Kolmekuningapaeval ei tohtinud mirada, et valitida suvel dikese sis- ‘seldémist (Rouge), Jiiris niideti sa- jaja kolmekuningapseva laupaeva — dé] naabri lambaid. Laks see kor- da, oli oodata sel aastal head lam- maste onne. Muhus tehti eelmisel dhtul koldes tuhk siledaks, Oli seal jargmise| hommikul inimese- jalgi, | | sis ali oodata eelolevai aastal ma- jas. ‘surma. AAT | _ KATUSETOOD- uned ja parandarnine, . Scome. chitajad Veli Salmmen 492.-] 351 - Metro licence 2422 ry He a ce ee eee ed : BON AIR APPLIANCE SERVICE PARANDAME | tilin utuskappe ja phite — igat lik ) te 633 aastat tidpraktikat a ‘Tel, 533-9334 PEMDHPEDHTASUDOTUNPOPEETEUPUS UO AETER ES YPNUURALGUATSLUCIU OAHU A 1 . Ennemuiste oli vahihaiguse parandamine. hoopis lihtne, kui kuuldus jéudis inimesteni, et raadiumiga vdidakse ra- 7 vida. Madli asetas ,,raadiumi“ kasti Madise. kohule ja jai a: $2 traditsiconi iatkamise ‘parast., 19e. voodi ette Pingile istudes tagajargi cotama.