re ers oe

Pole Po ieee oF ead it Magtity cr yeaear oe ge 0!

NELJAPAEVAL, 31. OKTOOBRIL — THURSDAY, OCTOBER $i

| Mannekeenid Eesti Invaliide Tostava Naisringi moenditusel. Vasakult: M. Andre- -Lupp (teadustaja), Elva Pato, Mamure Kopan, / Ann Pajuaar,

Heive Massakas, julia Massakas, Silvia Preem, Silvi Matsoo, Linda Kukk, Sandra Werner, Silvia Frei, Oona Mélio, Linda Kaukiila, Astra
Rein, Marta Tiido, Linda Liigand, Linda Saarniit, Lia Monika Mundinger. Foto — 8. Preem

_Moes on elegantsus ja lohakust meenutav mugavus

Siigio on uute moodide saucim laheb aasta-aastalt raskemaks. Selli- “paarits—kasukad on taljeststuvad | ja Tamara Norheim, Georg Iltal’i kta-

ie, varve, tegumoode ja materjale.
T.1LT. Naisringi meeldivad dhtu--
poolikud on publiku poolt viga-oo-
datud. Eesti Maja suure saali seinu
peaks laiendama, Ruumist ja Ghust
oli ka seekord puudus, |
sissejunatuge, tervituse ja infor-

- matsiooni Saksamaa invaliididest &t-

les esinaine Helju Salumets. Meel-
div lavadekoratsioon — Toronto
tdhtsate ehitusie situetid — oli Artur
Mihkelsoolt. Teacustas Maiki And-
ye-Lupp ja meelikditev saatemuusika
oli Georg [ital'ilt: |

Varematel aegadel oli uue moe
jilgimine lihtne, sest tsentrum asus
Pariisis. Tanapdey on moeloojaid
»must miljon’ ja samuti i!muvad tu-
tule uued materjalid uute nimedega,
aga praegu vOimutseb villane koos
poliiestri lisamisega, Sellises varvy-
ide virr-varris, koos materijalide roh-
kusega, on viga aegaviitev omale

_ Gige leidmine.Idividuaalne moevalik

FCT as Ebr

Linda Kaukiila, Mahmure Kopan,
Linda Kukk, Linda Liigand, Lia
" Mandinger, Oiva Maillo, Elva Palu,
Ann Pajuaar, Astra Rein, Silvia

Preem, Linda Saarniit, Marta Tiido, |

Silvia Trei, Sandra Verner ja Silvi
Matsoa. Publikult tanu!

Lihidalt véib delda, et kleitide vik
kus lisab riietusesse meeldivat ele-

gantsust poolest sdarest allapoole,

v00 on vahem teonitatud, puusajoon

rohutatud ja Glad laiendatud,
Mantlite, kostitimide ja kasukate

élajoon on mitmeti laiendatud kas

iimarealt, nurgeliselt vai voldikeste
ning kroogetega. Siluetis an tinavu
suur muudatus, Mantel cn kas taljes,

alt lai ehk figureerib sirgjooneline

johakalt avar mantel, millel puusa-
joonel seljalasuy pdéér. Kolmvee-
rand-mantli alt paisiab kleit valja.
Kasvaval jeismelisel on niitid viga
hea osta paar numbrit suurem jakk
vGi mantel, sest see on moes! Kailid

6,5% aegumiseni.

Lisaks eelnevale teatame, et riigivdla hoiupaberid seeriast 37 (valja antud 1982. a) jz
ES ' seeriast 38 (valja antud 1983. a.} ning seeriast 39 (valja antud 1984. a.) teenivad samute
fF 8.5% alates 1. novembrist 1985. a. Seeriad 32, 34, 35 ja 36 teenivad 10,5% intressi.
8 Riigivola hotupaberid garanteeritakse Kanada keskvalitsuse poolt. lgai kodanikul on
ie tubatud osta alates $100-st kuni.$75.000-ni. ,
Nagu edasi teatatakse, on riigilaenu paberite lisakuludeta lunastamine lubatud alates

31. detsembrist 1985. a.
Teil on suvalisalt voimalix igal aastal tagastada intressi andvad kupongid vol jatta teenima
liitprotsenti. | S
Riigivéla pabereid voib ka omandada osamaksu teel. Seda voivad korraidada pangad voi “

: muud rahaasutused. Samutio on tavaks et soavi korral saaks osamakse maha arvata otsese!
#) 6. étasusi. :

suureparaselt riietusesemete kokku- .

kombineerimise oskust, nagu pluu-
sid, puiloverid ptiksid (alt kitsad),see-
likud, Mitmetel oli samavarvi mii-
tse! Oli mirgata moelooja Sonja Ry-

-kiel'i kopeerimist. - — |
Kostiitim om naise riietuse klassi-

line ese ia temaga on kerge siluetti

‘(joont) muuta. Sellest oli huvitav néi-

de, Esitati kolm valget kostiitimi —
loomulikust villasest — korraga. Esi-

mese jaki-pikkus oli allapoole, teisi _
‘puusajoont sirge seelikuga. Teine va-

riatsioon liihema jaki, ja volditud
seelikuga. Kolmas laialdikelise ra-
tas-seelikuga (klo38). Maailma prae-
sune tipp moelooja, Karl Lagerfelt,
on naise kostiiiimid oma,kaitse alla
voinud'" ja muudab nende revdare je
pisiasju igal hooajal. .
Paevakieidid olid lihtsad, elegant-
sed, hdsti valitud ja Onneks i)ma Olani
rippuvate email- véi plast kOrva-
rongasteia,. _

Nee ena aera aia aa

_ KANADA RIIGIVOLA ©
HOIUPABERID MUUGIL

Riigivéle Vaairtpaberi¢ annavad esimesal sastal J ay intress| Ja iargneval kuuel sastal

TEADAANNE AEGUVATE HOIUPABERITE OMANIKELE

Sectiad 28 (1973); 31. (1976} ja 33 (1978) aeguvad Kaesoleval aastal. Sellega Joppet
.intressi maksmine neile vdlapaberitele.

Edasi teatatakse, et iga! $7.000,00 volapaber juurde mis on seeriast #28, kuulub
_ $482,70 lisapreemiat.
t Seeria 31 omanikeie makstakse $4.000,00-It volapaberilt preemiat. $356, $0.
f Kanada keskvalitsus on omale jatnud valiku vélapaberite muuki igal -ajal katkestada.
‘ — Sellepdrast tuleks kodanikel, kellel oieks huvi oma raha uuesti paigutada igilaen
paberitesse, seda viivitamatult teha. ,

| Palurne nodrduda edasi informatsiooni saarniseks lahemate pankade vol muude rahas
- asutuste poole, —_

* Canad

‘hooaeg. Meie Invaliide Toetay se suure vaeva nadgid — riédkimata iimaralt laiendatud dlajoonega, alt verisaatel, esitas kolm laulu. Esine-
Naisring demonstreeris Eesti Ma-  rahakulust — kaunid naised Helve latad. jaid tinati roosidega,
fas 27. okt. stigis-talviseid moestii- Massakas koos pisitiitre Juijaga ja Mannekeenid © demonstreerisid Vaheajal oli loterii loosimine ja siis

oldi valmis é6htu koketsemaks osaks,

5.0, kokteeliks ning balliks, Mifmed
kaunid varvide kombinatsioonid,
kuid kontrast-vatvid vaga hasti vali-

tud. Ei puudunud hobe ja kuidlamee

kaunistusosad, Margatav oli prant-
suse Givency, Lai littervé6 puusa-
joonel ja sifoonkleitidel Valentino
drapeeringuid, mis oli suurmood
mineval aastal, Praegu miiigilole-
vaid viéga huvitavaid ja kalleid vdid
oli valditud. Kunagi varem pole vdd-
de} esinenud sellist fantaasiat, aga

‘ole olnud nii kérget hinda.

Kingad olid hoolikalt valitud. Té-
navsaapad on madalad ja esitati isegi

._ kérgekontsalisi nédridega vanaeme-

saapaid ning mustritege sukki.
Invaliide Toetava Naisringi esi-
naine nimetas koiki,kes kaasa tiGta-
sid, tanas, ja Helgi Sooaru téi roose
ning seadis daamid pildistamiseks
rita. |
EHA TARMET-TOOMBERG

a el

LES OBLIGATIONS

D'EPARGNE

Association’) ,,Junior Newsletter'i

em ee ey

~ Musteli

Valitsuse stipendium

 Meie Ela ne. 44 (1861) 1995

Laura Randmaa treenib—
koos voimalike
oliimpiamangude
kandidaatidega

Ei ole mitte voOimatu, ot Laura
Randmaa tulevikus viib ama cesti-
nérase hime samuti maailma, nagu
seda tegi Kristjan Palusalu oma ka-
hekordse vOiduga maadluses 1936.
a. Berliini cliimpiamangudel,

Vaatamata sellele, et ta on alles i3-
ne aastane, on tema saavutustest il-
munud kirjeldusi Toronto suurlehte-
de lehektilgedel. Tennise ajakirjades
Ontario Tennis” ja Ontario Tennis
valiaannetes jarjest ilmub kirjutusi
terna vOitudest. Ka kohalik ajaleht
» Economist & Sun", mis ilmub Mark-
ham'is, on valinud ta ome spordilem-
mikuks ja avaldab suurte pealkirjade
all iiksikasjalikult tema tulemusi.

STIPENDIUM |

Ta on ka korduvalt autasustatud
Ontario provintsivalitsuse poolt.
Kuid tiheks suurimaks tillatuseks oli
ta vanemaitele, kui hiljuti provintsi-
valitsuselt saabus kiri,kus ieatati, et

nende poolt on Laurale mddratud

stipendium tema treeningu ja vdist-
luskuiude katteks. Tema treening e]

toimu enam Seneca College spordi-

koolis, ega ka mitte Ontario treening-
keskuses, vaid teda treenitakse niliid.
Kanada tennise treeningkeskuses,
mis asub Torontos York University

juures ja tcimub Kanada Tenniselii-

du jirele valve all. Kanada Tenni-
seliidu poolt valiti kogu Kanadast kuus
parimat noormeest ja kuus neidu,
keda selles keskuses treenitakse voi-
malikeks oliimpiamangude kandidaati-
deks. Laura Randmaa on ainukene
43-ne aastane nende hulgas, teised on

_kéik temast vanemad. Tema treene-

riks on praegu Tenniseliidu peatree-
ner Mark Porter. Kaks spordisuur-
firmat; ,,Dunlop Sports Kanadast ja
,okisport International Ameerika
(Shendriikidest on asunud tema tree-

ningu ja vGistluste kulude majandus-
likuks toetejeks (sponsors}.

SAAVUTUSED. —

Laura Randmaa voistleb ka juba
16-ne ja 18-ne aastate vanusegruppl-
des, samuti ka Kanada rahvuslikul
tasemel {Canada Womens Open),
Tema selle aasta suurimaks saayull-
seks oli kolmandat korda jirjest Ka-
nada meistriks tulek oma yanusegru-

pis nij aiksik- kui ka pasrismaéngus
sisehalli meistrivdistlustel.
jirgnes tema voit ,OTA Winter Cir-

Seilele

cunit'i (U14)" vaistlustel. Ontario fa
Quebec’i proviniside vahelistel

. yoistlustel 16.4. grupis jai ta voOrtma-

tuks Quebec’ itiitarlaste poolt, Samu-
tituli vOitjaks iiksik-ja paarismangus
, Magna International Canadian Na-

tional Junior'i*' vistlustel 14.a.grupis
ja Rolex Grand Prix Masters‘ vilst-
lustel 16.8. grupi iiksikmangus. Te-
ma parim tagajarg voisteldes 18. a.
erupis oli esikohale tulek tksik- ja
paarisméngus  ,,WHIG-Standard"
voistlustel, ,, Womens Open" ktassis
voisteldes oli tema parimaks saavu-
tuseks esikohale tulek paarismangus
.Mc Donalds Open”
Kingstonis,

Ontarios arvestatakse paremusjir-
jekorda ka kéikidest turniiridest osa-

-yétmiste jarele nimetusega ,OTA

Penn Computer Print-out System”,
Selle siisteemi jirele on ta esikohal

714, ja 16, a. tiitarlaste vanusegruppi-

des. 18.a. vanusegrupis on ta kahe
voistlusega 54-st vdistlejast 22-1 ko-
hal ja ,, Womens Open" klassis 4-ja
voistlusega samuti 54-st véistlejast
15-| kohal.

Sel aastal on tal veel ees voistlused
Torontos, Montreal'is, New Yorgis,
Puerto Rico's ja maailma melstri-
voistlused Floridas.

HARALD RAIGNA

Pele

Toronto Eesti Maleklubi
juubel

Toronto ja iimbruskonna maieta-
jad) kohtusid 29. septembril To-
ronto Eesti Majas maleklubi siinni-
paeva pihitsema. See ajalooling
iiritus, millest véttis osa iile nelja-
kiimne inimese, oli pidulik ja huvi-

fav, ning énnestus hiati.

Pidulik ose algas esimehe Artemi
liihikese tervituskénega.
Austati kohalviibivaid maleklubi
asutajaid liikmeid Arvi Kaldveeri,
Nikolai Kiittist, Kalju Pehtlat ja
Hans Jiirmani. Jargenes sGnavoit N.

~Kilttiselt, mis kirjeldas pilt likult ma-

leklubi kohustust eestluse ja males-
pordi edutamisel. Ta kiitis klubi
praegust juhatust, eriti L. Joselini ja
andis tunnustava hinnangu klubi te-

‘gevusele. S6navétu lépul austati fel-

naseisakupa manalasse varisenud
maleklubi liikmeid.

_Piduliku osa l6ppedes algasid ma-.

levdistlused L, Joselini- juhatusel,
Miangiti A ja B klassi maleturniire ja
soprusmalet. A klassis oli turniir nel-
jas voorus manguajaga 2 x 30 minu-
tit, Esimesest voorust votsid osa 12
maletajat, kuid siis olid N. Kiittis ja E.
Talve ajapuudusel sunnitud lahku-
ma (mOlemad saavutasid ihe vdidu-
punkti} ja osavotjate arv langes kiim-
nele, A klassis saavutas esikoha [aak

‘Triefeldt 3,5 punktiga. Teiseks tuli P.

Hirvonen 3 p,; 3, ja 4.kohta jagasid J.
Riga ja G. Orgusear, mélemad saavu-
fasid 2,5 punkti; 5.ja 6.olid O, Man-
kio ja B. Bockfeldt, milematel 2

punkti; 7, kohal oli K. Pehtala 1,5 p.:

8. koht A. Koresaar 1.; 9,ja 10,.kohta

_ jagasid O. Randoja ja A. Loorits mé-

lemad poole punktiga.
Niisama pingerikas kui olivdistlus

. A Klassis oli see ka B klassis (4 vooru,

2x 30 min}, kus alles viimases voo-

_ rus selgusid vditjad. B klessis aii

rohkesti noori ja neid, kes esmakord-
self osa vdtsid vdistlusmalest. Esi-
kohti jagasid kaks uustulnukat, Illo
Velner ja Tarvo Toomes, molemad
saavutasid 3,5 punkti kaotamata iih-
tea] maéngu. Kolm maietajat jagasid

3-5. kohta 3 punktiga ta need olid:

Max Pentre,’ Martin Teder ja Lea
Tamberg: 6-% kohal olid Ott Nae-
lapea ja Alar Petersoo 2,5 punktiga:
8-@ iohta jagasid A. Juurma ja Tonu
Petersoo kahe punktiga; kohtadel 10-
12 oli kolm maletajat A. Mustel, E.
Pajo, U. Limit, kdikide! tiks punke.
Kohtadel 13-14 olid Arnold Arumée

~ ja Barbara Charland.

Omaette grupi moodustasid sdp-
rusmingude mangijad: V. Leius, H.
Aavik, A. Praks, E. Reinmaa ja E.
Tan.

Turniiri |6pus auhinnati vditjaid.
Auhindu olid annetanud N. Kiittis ja
E. Silm, Klubi poolt auhinnati H.
Aavikut teenete margiga. Koosviibi-
jad kirjutasid alla tinukaartidele, mis
saadeti Harri Kordile ja Eesti male-

meisiri Paul Schmidt'i abikaasala

Toronto Eesti Maleklubile paranda-

~ tud-male arhiivi materjali eest. Selle-

ga l@ppes eduxalt selle siigise esime-

. sed malevéistlused.

Aeg
AT:

Maledhtu 14. nov. kell 7 dhtul.
Piihapdeval, 17. nov. kell 2 peale ldu-
nat maleturniitid noortele alla 20 elu-
asta.

Balti ujumisvéistlused |

23. novembril

Baup., 23, nov. kl, 4-6 p.1. toimu-
vad eesti ja balti ujumisvéistlused
Pape Recreation Centre ujulas, kw-
ha palutakae kéigi eesti ujujate
osavottu, Registreerida tel, 924-
6028 kuni 10. nov. Vajatakee ke
ajavotjeid ja tetsi abilisi. Parimate
ujujale Robert Reiman’i malestus-
auhind. Lisaks muud auhinnad.

Eg UJUMISKLUBI TORONTOS

voistlustel — " tald palju ef tunta

~ alnuilkei lina, ml!

—kthllap see nénd

~ hoopiski teine. [Pl

ele Elu‘ rir. 44 {

|

soome poolt

Kest

2.5
REST! LOODUS iF;

_ Nittid, } kus me ees
tavaks ol oleme saan
nende ciuasemeid vig
maal on palju seesuy
meenutab. Seal on ki
nikuid, an ka tam
neid aga harvemini,
samai ajal ka suuresi™
aina méed {a orud jc
suuremad vai viéiks
tis ei ole tildse maha

pool, Maa on sama

maal, ainult Loune
madalamaid mages
méningaid jirvi, L
poolt asustatud als
kiidetakse Liivi Sva_ll
daks slis (Gest! miig
ka tdepoolest viiga
voolab siigayas shi

- pool jaige tousevad

laltki kérged miic
viga kaunid lehtp
vaadales palstab sf
guse migimaastik
da méne rannokiing
kone niha, et seer
jOeperv, kdrgustik
diku servaks. Nig
seegi paik hist &
tikku,

Festlaste ala on
hiati villakandev

maal, Eestimaal
kuivem ja kehve:
hes, Sea] niéeme -
nite, ja kui Lifvis
mirkame, kui toh
kasvalus, Paljud t
faved kogu toldu

Riia finnas kérget

Nii jaukal maal
arvata, peaks mu
juures seda joukiw

saksa hiirrasrahy
vaiks arvata, et:
val lsegi kuningad
talupoegade elam

SUITSUTARE

Bestlased asuve
samuti kui meil J
veelgi vihem kor
majad seisavad p
qu Venemoal, k
otsad on vasiu ti
eamalt palstab, 3
gu nieks hulka hi
de véi s6nnikuho
eesti talutarel koigg
sein, parajasti nil
saavad seal piist
kaks korda kar
katus, Kaugemal
mund naha kui :
mitiakuhja.

Kogu hoone
kiilaliki avar, se
katuse alla kdik
efutoad, afdad, 1c
laudad, Tavalise
ithest olsast ve
laiem, Kiisamas
kdike, mis meilo
on ka rehetuba,
takse laudana ja
an inimeste eluus
sedagl ose ef sae
pidada, vaid nii-
nagegseles suits
nagu noalaevas: {
lspsed mingivad
hauguved, seac
kilsed miidgivad
dai veel kanakuuk
hdglt tdslavad.
kdra seal alatesa ll
{i on teada, mi

‘Gigemini kasime
jus seltskonnas

seb,
Eestlase elam
veel suitsulare,