»AWMIEIE ELU’ — | ,OUR LIFE” — Estonian Waekly ~ Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian Tel, 466-0951 oo | i Toimetajad: OH, Retane ja S, Veidenbaum. Toimetaja New | Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.]. USA, | Tel. (201) 262-0778. Meie Flu’ valjaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas., House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, Max 2R6 | | I , Asut. A, Weileri algatusel 1950. | Meie Blu toimetus j ja talitus Eesti Majas, 058 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951 - 5 p.l., esmasp. janeljap. kl, 9 hm,—8 6., laup. ki. 9 hm.--4 pul. . ,.METE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00, bk. $22,00, 3k. $15.50, USA-sse (US$} 1. a. $44.00: 6 k.$25.00, 3 k. $17.00. Ulemeremaadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00. 3 Kiripostilisa Kanadas: i a. $26.50, 6 k, $14.25. Kiri- ja Ghupostilisa USA-sse: 1-a. $30.80, 6 k. $15.40. Ohupostilisa 1 . ‘'Tellimiste 18 kuulutuste vastuvotmine igal toép. kl. § hm.— | tilemeremaadesse: 1a. $58.00, 6 k. $29. 00. bo ‘Tksiknumber — 75t- uulutushinnad: 1 toll hel veerul — ssikiljel $5.50, tekstis $5.00, kuulutusie kiiljel $4.75. ' - | 1 1 ! 1 - —_ = + =e 0 ee Los 1 agkherigll pia aby! = ot i * oo T a -= . ' . a ee mo HM ‘Mis tuleb Oleks meeldivam Néukogude . Lit unustada, sest sealt ei tule mt- dagi head. Kuid ometi tstuvad ta esindajad koos USA délegatsiooni- ‘ga, et arutada tuumrelvade kisi- must. Pealegi sai Kreml omaile. uve - kompartel Kesknou kee peasekre- - tari. S4-aastase Karjaarpoliitiku | Mikhail Gorbtshevi surma Labi lahi- kunud Tshernenko asemele. On loomulik, et éanedemekraa- tiad analiidsivad ja pingutavad aju- sid, mida.toob Kremli wus juht . Mmuudatuste niol? Unustatakse, et © ndukogude siisteem on aastakiim- netega niivord kivistunud, et seda on peagu volmata muuta, Oleks -asjata oodata ka, et Kremli. uus jsand oleks vdimeline UUs Muuda- lusi rakendama uleodé. Ometi oa - Gorbatchev tiks kdige noorem selle maa valitseja, on saanud oma hart- duse. ja pohitilise praktika, omab isegi teatud seltskondliku kasvatu- se ja huumorimeele. | Kulgi Gorbatchevil oleks kerge patandada Noukogude Liidu vahe- - kordi ]4ane maadega, eriti USA-ga, stis tuleks tal ometi letda tee Krem- li relvastuse vahendamise juurde, kui ta seda ka tahaks. Peale selle on N. Liit Jalta konverentsi, Helsingi | juigeolekukonverentsi, © viimase maalima-séja vallutuste, dha kest- va subversiconi paljudes kchtades maailmas, ‘Afganistan vallutamise ine. end nii sigavale tampinud - gseenda pollitilisse porisse, et tal an eeloleva saja aasta kestel véi- mata tagasikaikudega sellest porist valja kiskuda. © Mis siis jédb ka ube) peasekre- ‘aril muud tle, kui'ainult vanas vaimus edasi. Genfis vdidakse vai kas aastaid koos istuda ja nende aastatega saab N, Lilt oma relvas- tust ainult suurendada ja moderni- _ seerida,. Nonkogude Liidu hvar- dus j4ab muule maailmale alles. Vallutatud rahvaid ja satelliite eks- - pluateeritakse majanduslikult. Si- semine ferrer jaab pusima, sest ilma selleta ei seisa néukogude voim piisti. Noukogude elanikkond peab kannatama fihiskondliku eba- digluse all. Tarbékaupadest on en- diselt puudu, sest sdjavde ja uute - velvastisteemide toodang maksab . genisest rohkem. Riiklik birokraa- tia nditab kasvamise teéendentsi, Tédiev {ébliskond pinidleb linnade ning aparatuuri koosseisudesse jouda, MMM TM OM nn eT ‘guleeruvad. Kremlist? | Analiiiitikud atvavad. et Ni. Lilt suudaks oma toodanguga peagu oma elanikkonda ise toita ja varus- tada. Probleem olevat aga jaotuses ning transpordis, sest need méle- Mad aparatuurid tadétavad Jaostu- nud olukorras. Meie nagime seda ise nodukopgude esimese okupat- ‘glooni ajal Eestis. Naiteks iiks Tal- linna tédstus oli N. Liidust tellinud valumalmi thelé valutédéstusele. Kuid terve rongitdis seda valumal- mi kokku 300.000 kg oli transper- dis teadmatult kadunud ja ei jéud- nudki kohate. (ks suurem saadetis jalatseid jiudis kiil! kohale, kuid see sisaldas alnult, iihejala-saa- paid, Transpordi ja jaotuse sarnase clukorra juures liheb taodangus suur osa kaduma ja riknevad kau- bad raisku. Kuid biirokraatia t66- tab ,edukalt", Uks miljon biirok- raati toodab aastas 600 :ailjardit paberit, Viza on vaid selles, et ka need paberid sageli lahevad segi ja kaduma ning tellimised ei jéuagi kohale. Kuid see on ainult riigi biirokraatia. Sellel lasub kompar- tei ise kdige vaiksematest lokaatse- test funktsionddridest kuni korge- . mate tippudent Kremlis. Koik need tahavad hasti suua, riietuda, nende lapsed koolis kiia, nende ‘Majapidamised vajavad moodsaid tarbekaupu, Selle apara- tuuri varustamiseks on eri kaup- used, kus on saadaval kaubad, mil- liseid tavaline kodanik vaevalt saab, Tsentraliseeritud siisteemi juures harutatakse ka kéige kirge- mas tipus naeruvaarselt tihiseid asju ja maaratakse hindu, mis va- bamajanduse juures iseendast re- Kontrall-mehanism lasub toodangulisel sektoril kaelas lakkamatult, sest N, Liidus tks sek- tor ei usalda teist. Sellised olukor- rad peegelduvad sageli ka nduko- sude triikistes ja see informatsioon. jouab lépuks ka |aande. Kremili uus tsaar Garbatchev gei- sab siis jarjekordselt tohutute orobleemide ees. Kuid ometi ta lausus: ',,.Mele peame sasvutama koige liihema ajaga avansseerunud teadustikud ja tehnilised positsioo- nid, maailma korgema taseme ndu- kogude toodangulises tasemes.‘ Kiisimuseks jéab ainull: kuidas? ¥. USA sideohvitser _lasti maha Ida-Saksamaal Washington ootab seletust, aks NL Liidu valvur laskis maha USA sideohvitser! Jda-Saksamaal. 37- aastahe major Arthur Nicholson tulistati surmaks, kut ta oli ameti- Wlesannete taitmisel. Moskva se- letab, et ohvitser tabati sploneeri- - miselt ja piilidis pégeneda. - Sideohvitserid tegelevad kokku- leppe kohaselt molemal pool piirt. KUULUTUSED palume talitusele anda KUNI KL, 8 ESMASPAEVA OHTUL, et: kindlustada nende iimumine fargmises lehes. fi ae eas I E.V. 67. aastapdev - Buffalos Buffalo festlaste Koondises tahis- lati Eesti Vabariigi aastapaeva iaup., 16, veebruaril Unitarian Universalist _ kiriku seliskondlikes ruumidas. Koondise esimees Voldemar Kirss -rohutas aktuse avasonas vajadust, et edukama koost0d huvides vanema ja noorema polvkonna vahel tuleks eel- kdige leida ja fikseerida meile iihised iahtekohad, enne kui hakata disku- _ teerima erinevusi. Suurenev ajava- hemik Eesti iseseisvuse Kaotuse' ja tanapdeva vahel nduab meilt pidevat omapoolsel panust vabadusvGitlu- Ses. | | Xontsertosas esitas muusika- lili- 6pilane Fanny Traen mitu klaveri- pala prantsuse komponistidelt ja sopran Onne. Laikve ITorontost) ar- mastatud eesti laule, mis kdik leidsid hea vastuvotu kuulajaskonna pooll. AktusekGne pidas Eestlaste Kesk- noukogu Kanadas abiesimees skm. NELIAPAEVAL 29. MARTSIL _ THURSDAY, MARCH 23 Pe ee Oe Lo ee re Majanduskonverents | ptiiidis leida lahendust Ottawas leidis aset 21. ia 02. martsii majanduskonverents , The National Economic Conference", kuhu oli kutsutud 136 delegaati, esindama Kanada rahvast igalt elu- alajt, alates valitsuse liikmetest ‘kuni téésturite, téadlisfe, péllu- meeste, koolide ja kirikute esin- dajateni. Konverentsi eesmargiks oli leida teid ja. mooduseid,kuidas parandada Kanada majanduslikku olukorda, leida toékohti ja. toéd tédtuile, leida turgu Kanada tiis- tuse toodangule, vahendada riigi- vilga ning parandada sotstaalse! olukorda. Konverenisi 4avas peaminister Brian Mulroney, soovides koostiéd Kanada thiskonnaga kdigilt eluaval- duse aladelt. Suuremaks problee- miks konverentsil oli kisimus kuidas tasakaalustada Kanada tédstuslikku toodangut, ilma et selle all ei kanna-— ‘taks iihiskondlik elu. Viimaste aas- takiimnete jooksui on stimuleeritud Kanadas t6éstuslikku ja majandus- _likku téusu laenatud rahaga. Niitid on riigivdlg kujunenud nilvord suu- reks, et valjaminek selle véla prot- sentide maksmiseks suureneb 2 kor- da nii kiiresti kui t6éstuslik arene ja lild-rahvuslik produktsioon. ERINEVAD SEISUKOHAD Lahenduse !eidmisel.ristusid t6é- liste ja eriti tédsturite seisukohad. Kanada tédliste ametitihingute liidu esimehe Dennis McDermont'i noud- miseks oli, et valitsus €1 peaks péé- . rama niivérd paliu tahelepanu riigi- vola vahendamise probleemile kui -463kohtade loomisele. Oluline on muretseda tdékchti suurenevale Ka- nada rahvale. Riikliku vale vihen- damiseks vGivad kujuneda paremad véimaiused kunagi tulevikus. Seda seisukohta pnooldas peale tidliste ametitihingute ka uusdemokraatide partei. Tddsturid ja majandusteadlased olid skeptilised ametitihingute seisu- kohtade suhtes. Todkohtade suure- nemisega suurenebd rahvuslik too- dang. See vajab suuremat turgu ning vaartuslikku toodangut, et vdistelda teiste toGstuslike maade toodanguga maailmaturul, Probleem on aktuaal- ‘ne, sest mitmed maad, kaasaarvatud Kanada, rdagivad ‘kvootase matra- mist valismaa toodangule, et kaitsta oma maa tééstuslikku toodangut. Majandusteadiased olid pohimot- . = teliselt kvootade. maaramise vastu, kuna see ej aita kaasa t6dstuse aren- eule sellisel maaral, et toodang cleks suuteline vdistlema valisturgudel oma kvaliteedilt ja hinnalt teisle maade vastava toodanguga. Vaba . voistlus maailma turgudel ndwab t66- listelt tapsat, professionaalset ning produktiivset tddd ning tdddistsiplii- (Thislend Tallinna hadirib Austraalias Austraalia eestlased on vilmasel ajal saanud ettepanekuid osalemi: seks charterreisil okuneeritud Ees- tisse, et seal osa vOtta Eesti N. Liidu . kilge liitmise tahistamise 45-nda aastapdeva: puhu! laulupecst. Austraalia eestlaste leht | Meie Kodu” margib, et middunud aasta! koyraldatavast ‘on kahel korral teotletud vastava resikuulutuse avaldamist, mille aga ajaleht tagasi liikkas. Nitid on reisi korraldaja hankinud ulatusliku Austraalia-eestlaste nimekirja ja na- eu ,,.Meie Kodu' margib, on ilmselt kasutada olnud mdni aasta tagasi mumiskatseid teinud eesti-inglis- ~ keelse ajakirja ,.KUU-ii" tellijate ni- mestik, kuigi kéigile nendest kutseid pole saadetud. Olevat voimalik et - kasutada on olnud ka méned teised eestlaste nimekir ad, Meie Kadu" avaldab tihe laulu peo-kutse saanud eestlase vihasekir- | ja, kes korraldajatele tuletab meelde. et meie maa vallutati ja vallutajad on seal: kas nad on unustanud, miks nad pogenesid? Kirjas tcimetusele lisab ta: ,, Pahate minna, siis minge, kuid dirge tehke propagandat ega reklaami selieks. Tegelikult ongikindlast; pa- rem kui lahete ja veel parerm kui $inna jédte.,. EPLIK | OE gE Enn Kiilaspea. avaldades kindlat lootust Eesti vabanemiseks Sovieti okupatsiooni alt, Kéneleja puudutas mitmeid eestlaskonna pakilisi kiasi- musi, soovitades eriti kdigi meie or- ganisatsioonide tugevdamist ja iihis- te aktsioonide juhtimist ja teastamist tihe keskorganisatsiooni poolt’ suu- rendades sel teel efektiivsust. Aktusele jargnes koosvijbimine, kus esinesid Buffalo eesti ‘rahvatant sijad. NK, ni, tddliste ametitihingute juhid seda enestele ettekirjutada ei soovinud. Nende eesmargiks oli tdkoha kind- lustus, parem palk, liihem tédpdev, paremad tddtingimused ja parem pension. Lahkarvamisi tekitas (aSsturite ja tddliste vahel tédstuste modernisee- rimise ja automatiseerimise kisi- mus, mis tihelt-poolt vdimaldab pro- duktsiooni suurendamist ja’ teiselt poolt tééliste arvu vahendamisi, Sel- lest on kasu tihele ja kahju teisele poolele, Elu! enesel tuleb leida kesk- tee, kui kiiresti ja millises suunad toostuse areng peab minema. Todkohtade muretsemise juvres oli tiheks probleemiks, et valitsus peaks kandma tidliste iimberdpeta- -imise kulud, kuid teiselt poolt ef taht- nud ametiiihingute esindajad, et va- liisus sunnib t6dlisi minema t6dkoh- tadele, mis neile ei meeldi; kaasa tuues, vdibolla elukcha muutmise. VABATURG samuti jai vaieldavaks problee- miks: Vabaturu kiisimus. Tdéésturid olid vabakaubanduse poolt USA-ga. Selgus, et ametitihingute: esindajad. olid selle vastu, valjaarvatud mGned erialad. Avaldatikartust, et USA pa- remini tehnoloogiliselt arenenud tédstus ujutao tile Ka. ada turu, kuid teisest kilijest kritiseeriti USA-d sel- les mdttes, et see ei lase sisse pii- tamata arvul Kanada puutiéstuse saadusi, et omamaa metsatddstust toetada. Uhiskondliku elu seisukohali Emmett kardinal Carter ja ,,Status of Women" esindaja Chaviva Hosek ré- hutasid kdigi majandus- ja tédstuslike - probleemide !ahendamist, valjudes Inimese sejsukohalt. Arvud ei oje nii- vord tahisad, kui harmooniline elu, mida kanadalased: tahaks nautida. ' Just viimast arvestades, markisid peaminister Mulroney ja rahaminis- ter Wilson oma konverentsi kokku- votetes, et oluline on riigi ebanor- maalse vélakoarma vahendamine, elukalliduse pidurdamine ja panga- protsendi alandamine,’sellega koos tjuseb rahve seas usaldus Kanada aluj6ulise majanduse vastu, tGuseb . tadkus ja stabiilsus, mis ongi oluli-. sed harmoonilise arengu alusteks. Peaminisiri arvates Kanada ma-. janduskonverents olf hasti kordalai- nud, = . , \Imumas ts | ! "dy os "ey ' id | | : | “ing, Mey te *nligie Ela nr. 13 (1830) 1985 ca 430 Ik. Hind ettatellimisal $20 ja saatekulu Kanadas $1, mujal $3. Hind parast ilmumist $29, pluss saatekulu. @ Raamat on sa- mas formaadis ja kéidatult nagu koguteos ,EESTLASED KANADAS”. Viimast on piiratud arvul vdimalik tellida koos ilmumisel olevaga, kokku hinnaga $45 ja saatekuludeks | Kanadas §3.-. « Fellimised saata: ,,EESTLASED KANADAS", c/o.-E. Kuris, Z _ #ocelyn Cres., Don Mills, Ont. M3B 1A2, voi tellida Toronto Eesti Majas EKN biroos Priit Aruvaliait. @ Tshekid kirjutada KANADA EESTLASTE AJALOOKOMISJONI nimete. _ ® Ettetallijate nimed avaidatakse raamatus @ MLC MMC ce TL PLUMBING, HEATING and REPAIRS Oti-, gaasi-ja aloktriahjud, korstna- voodrid (chimney linings). Ahjude puhastamine © Eesti ich ROLAND KULLIK Tel. (416) 275-1280 TULUM cL REL 1 Ernst Zundel 15 -kuuks vangl Kirjastaja Ernst Zundel, kes ei — usu, et sdja ajal toimus juutide © »Holocaust" laks kohtusse suure puuristiga Glal ja tult sealt tagasi kéeraudus. Kohtunik Hugh Locke _iitles, et ta on rassivaenuline uus- nats ja karistas teda 15-kuise van- gistusega, millega kiib kaasas keeld-kolme aasta jooksul ei tohi kirjutada ega avatikult kdnelda »Holocausti’st.© Kaitsja advokaat utles, et ta kaebab edasi korgemas- se kohtusse. Zundel, kelle paar kuud kestnud protsess aratas suurt tahelepanu | mitmel pool maailmas, oli ka see- kord tveekraanidel ja ajaleheveer- gudel seitsmejalase ristiga, millele kirjutatud ,Freedom od Speech" {sGnavabadus). Ernst Zunde! on Saksa kodanik ja juudid néuavad tema maalt vadljasaatmist, avalda- des survet valitsusele. Kuna prot: - ' sess jatkub kérgemas kohtus, lik- kub deporteerimine téenfiolikult edasl. O49000900000000. Kéikideks kindlustusteks OH. LATER & CO. LTD Insurance” 1482 Bathurst Si., Toronto M5P 3H Tel.: 653-7815 Ja 653-7816 0406000000000004 Eesti arst valvekorras 30. ja 31, martsil dr. J. Marley ......... 921-7977 MOOUGID Muua kaks kérvuti asuvat MATUSEKOHTA Westminster kalmistul. | Hind: $750.00 Helistada: 423-4130 r MUUA | kahe magamistoaga KORTER _teisel korral eestiaste korterimajas, 8 Corinth Gardens. Helistada 489-7040 paiku voi keolide vaheaijal. —_ oktoobrikuu ajavahemikul. : kestvusega. Teie volte reserveerida piletid oma. reisiburoo Kaudu vO helistage otse Finnairi kontorisse. Toronto (416) 927-7400 — Montreal (514) 282-1173 | Vancouver (604) nis Kui reig algab Torontost, Air Canada pakub mugava Uhenduse Montreai! -Mirabeli fennujaamaga, «ust reis | jatkub Finnair DC-10 liinilennukiga otse Helsingisse ja tagasisdit taas Montreal. Kul algatée tetstest Kanada linnadest, noudke’ | saadaval ojevaid Uhendusi ja eri reisihindu Montrealiga oma reisibitroolt. | 50 edasi-tagasi jendu toimuvad maikuu ja Valige omale sobtv aeg. — mitte ile — 90 paeva ega vahema ku! 7 ; peeve . SS OOD . 3 ; Be op Z “i Maikuus, sept. ja okt. Taiskasvanud $799. Lapsed-alla 12 a, $599. Lapsed alla 12 a. $674. Silelapsed alla 2 a. $80. Silelapsed alla 2 a, $90. Hinnad Torontost Maikuus, sept, ja okt. Taiskasvanud $898. Lapsed alla 12 a. $671. Lapsed alla 12 a. $746. HINNAD MONTREALIST alates $799. | Varuge niiiid piletid, = kui kavatsete Soomet™)\>., (7 kulastada maikuu lopus, Jaanipaeva Hingad Montrealist Juunikuust-augustikuuni + Taiskasvanud $899. Juunikuust - augustik, | Taiskasvanud $994. Sulelapsed alla 2 a. $90. Stlelapsed alla 2 a. $100. Vallamakse., Ulaltoodud hinnad ei hdlma Kanada lennu- Reserveeritud piletid tuleb tasuda 21 pieva enne valjalendu. Gruoilennud tunistatakse, kul on alla 20 reisija. Com . Ce, ee ee SINNAIR Hinnad voivad muutuda etteteatamata. | SOODSE » Mele Blu" | Vhenduses § | TUu 191 Eglin pana JLEKUULA SRE Ta apvasin, ef nul da, Ava pidin linnasse jiiiim min jaoks res lima hotell, makstna, Kisimused, esilath, kiisitles San roots? keh Ballikunu nil sesh obust Sk: landrast stivdil recdimises, jul “Tidning’, Nan jad jalivad nil eedlis) infernua dada. Kuid Vi misest polnuad Mul pole fi veid kok kup Vo, Ta arvils, rolikete: Lutyvars Hiariay, AOS o) Pubev Aruoja-Hellste KGY majort Ve Noh iselt aidiagl aktiivech Leyak ~ Uilesin, al cmustalfue mul p korraliditsd. Seat otha vitlin N. 1 lun ma ku No J Mutle se oleyval sien lasc prakirjas. | de, et kiri alias lase asiali war DGPELTKOI.: “Jesh Pibeywa mintstecrtuml niku vbt Jars sadda leada ta fost N. Vudu. — pal reaots ~saada abl Reals radis. Kul ava R euon N. Lida keeldtida Vol soda an valivuss selt vOimalik ky — Kul on try on lopellkodak alali keeralisemn on seepilvasl v1 gude kodakond soitmisl, Kas le esitaks li kui Virve An — Ma pean sé kem enne kutin anda meie reak! Kas olete sar varem kuulnudl ga!