a _ Ou ae ah 1 | NELJAPAEVAL, 2. AUGtg an Ds oe : A] hhh . "Et the : ig wa ana Te tan ool Ug te ae 7 a ‘a . 7 ee L I ee re | {iL ~ THURSDAY, AUGUST 2 ~ Haapsalu koolide endiste dpilaste jdllenagemisrddm Sina oled jadnud endiseks ré6m- - gals ja vallatuks Lindaks, nende hul- kade aastate mBddudes, mil sind pole ndinud, aga Leidat ma kill] dra ai tundnud,"! Mis niitid mina, aga vaata Aino, just selline, nagu ta-mu ees pingilistus, Kill saatus on talle olnud armuline.” Tead, Lydia maeti hiljuti Haapsalu kalmistule, Erika kdis ma- tusel... , Sellised olid jutud, mis ESTQ.'B4 nidalal, reedel, Kolmainu kiriku seltskondlikus rnumis kéneldj. Neis peegeldus jdilenigemisroém, siiras stidamlikkus, kuid ka kurbus ja niis- Leid simi, 7 AvasGna sellel pidulikul stindmy- sel titles peakorraldaja Roman Mar- ley. Ta toonitas hoogsat, véimsat ja iillast ESTO '84 avamist, kuna vabas maailmas ei ole varem nii suurel hulgal eestiasi olnud koos. Samuti tervitas kéneleja endisi Haapsalu koolipoisse: ja tiidrukuid Lainemaa Whisgiimnaasiumi 65. juubeli pwhul, mois kull on hilfem 19, XII s.a. Koosolijaid, iihes abikaasadega, ali 8l. tillatavalt palju L.U.G-st -59; Toédstuskeskkoolist-5 ja Opetajate qs Seminarist-3. Rootsist saabunuid oli 13: USA-st 6 ja Austraaliast 1. | Faielikit tlevaate Haapsaluat 13. sajandist tinapadevani andis Ervin Aleve. Luuletuse: ,,Taas métteis ’ Haapsalus, kunagises koolilinnas”, kandis ette Hella Leivat. Ta meenu- tas idiillilist suvituslinna, mis oli pal- _jutele ldandastele kootilinn, oma koo- Esto 84 keskuseks kujunes Toronto Eesti Majakus liikus rahvast varahommikust hilisahtuni. Suures sae- lis einetati, karastati end jookidega ja kuulati muusikeat. Pildii ~ Rahvapillide Orkester esinemas. Ajl - vaade saalile reedel, 13, juulil] kell 11 hommikul. | EUS, Pohjala 100 aastat Ce | Juubeli tahistamine Torontos Eesti tlidpilasorganisatsioonide- hulgas on vanuse poolest Eesti Uli- fipilaste Seltsi jarel teisel kohal EUS Pohjala. Selts asutati Peter- —buris 13, novembrini 1984, a. ja voib sellega tinsvu siigisel tahista- da oma 100, aastapdeva, Kuigi juu- belipdevani on veel aega neli kuud, leidsid vabas maailmas asuvad selisi koondised, et Esto '84 Toron- ‘os annab hea voimaluse ptihitseda geda padeva globaalses ulatuses, kuna Torontosse koonduvate tu- nandete eestlaste hulgas oli oodata ka kiillaldasel me pohjaiasi. No- vembris nj. digel djal puihitsevad - Kanadas, USA-s ja Rootsis asuvad koondised igaiks eraldi veel amet- likku 100, aastapéeva. Suure juubelipfeva tdhistamine toimus esmaspdeval¥9, juulil Toron- io ,,Old Mill'i' restarani saalis, Lo- kaali ,,antiikne" ime aitas lnua 100- le aastate vastavat OhKkonda ja mee- leolu.. Kokkutuleku ‘registreerimis- leht nditas ,,Pohjala’ perre kuulv- vaid isikuid — tegevliikmeid, vilist- lasi ja nende perdékonnaliikmeid USA-st 27, Kanadast 21, Rootsist 11. ja Saksamaalt 3. . Koosviibimine algas tunniajatise aktusega, mille avas USA koondise jitge vil! Harald Tombach, tervitades - pohjalasi ja kiilalisi hing tanades To- ronto koondise ‘korraldavat komi- teed. Kéneleja rdhutas-ka, et kokku- tuleku eesmirk ei ole ainult junbelit pidada, vaid uuendada ka sOprussi- demeid laialipillatud fiikmete vahel. Jdrenes liihike palvus ja lahkunud wOhjalaste -mdlestamine Kanada koondise vil! Georg Soansilt. Vaikse leinaseisaku ajal mangis koondise esimees vil! Raoul Merits klaveril Topmani ,,Requiem aeterna”. Peokéne pidas ,,Pohjala keskju- hatuse esimees vil!.Aleksander Ter- ras Saksamaalt, alutades seda devii- siga ,, 106 isamaa kasuks", mille jarel piliidsid kdia 12 asutajat higet 100 aasta cest Peterburis, Ridkides Eesti avalikus elus tuntuks saanud pohja- lastest,tdstis koneleja eriti esile rigi- vanemat ja jurishi Ants Piipu, kui viljapaistvat kuju Eesti iseseisvuse saavutamisel ja Eesti valispoliitika kujundamisel. Ning kéne lopetasid president Reagani s6nad, mis tdenda- vad, et meil leidub maailmas ikka veel sGpru, 1 oo 7 7 7. ne ee ee t 7 | 7 " al Pal Prt a a . . a ‘ea pee ee ee: ith ‘oo a . . he eit a a AP . EUS. - Rootsist tai tervitusi neorema ge- neratsiooni esindaja ksy! Aino Lepik (Rootsi koondis on tagasi ldinud ,Pohjala' esialgse vormi, so. sega- seltsi juurde] mainides, et kui ei kao eesti keel, ei kao ka eesti kultuur. Kiilalistest fervitas esimesena EUS’ esindaja Udo Petersoo ja andis Kingina mitmekordset sitmboolikat sisaldava torniga eesti laualipu. Eesti Naisiihidpilaste Seltsi head soovid Koos lillekimbu ja kingiga andis iile . Leena Tiisman, Kingitus — nahk- kaantega kiilalisraamat oli eriti tere- tulnud ja omal kchal, sest kéik aja- -loolisest kokkutulekust osavdtjad ‘said sinna jdadvustada oma nimed. Oma kiilalisraamat oli kogemata ji- nud kaasa vdimata! Kiialiste tervi- tused Jépetas US Liivika esindaja Enn Jarvel. Kirjalikke tervitusi oli saabunud USA'st; Inglismaalt ja Austraaliast. Enne xoondise esimehe R. Meritsa léppsOna ja tanuavaldusi.iillatas ter- vitusega kiilaliste hulgas viibiv US Raimla liige dr. Evald Prems USA'st, kes hiljuti oli abiellunud ,,Péhjala“ surnud vilistlase lesega, : Kuna ,,Pdhjalas™ peale arstide, in seneride ja muude teadiaste leidub ka head muusikarahvast (Kdbi Laretei Rooisist!), siis saadi lounasidgile jargnenud eeskava kolme neljandiku osas taita ome jOududega. Kiillalisena pakkus meelelahutust sopran Tama- ra Norheim. Tema meeleolukaid soa- iolaule ja duette koos korraidave ko- mitee liikme, tenor Georg Soansiga, saatsid klaveril hdid pianistivGimeid omav koondise esimees R. Merits ja teine komitee liige, rahvapillide meister vi]! Oskar Haamer kandlel. Koosviibimisel oli selle mandri pobjalastel véimalus katte saada Pohjala poolt juubeli puhu! Roctsis valjaantud ainulaadset pilditeost ,Vabadusséia monumendid iseseis-. vas Eestis. Teos sisaldab 72 pilti Festi Vabadussoja malestussammas- test, mis niilid punaste poolt on lam- mutatud. Veidi tile nelia tunni kestnud tiritus jattis kindlasti osavétnutele ilusa “milestuse ning tditis ka oma teise iilesande — lahendada laialipillatud ja kaugelviibivaid pohjalasi tiksteise- ga. - al mm alt kaaea toodud lipp Esato 94 Vabadusrong- _ kéigus, Lippu kannab Jaak Treiman, vasakul Indrek Ott, paremal Andrus Kilirik, ~*~ . Foto — 0. Haamer Foto — S. Preem Chie RES AGE HEA ol a SUURTE KOGEMUSTEGA EVROOPA RATSEP | Ombileb KVALITEET“MATERJALIST naistele ja meestele KOSTUUMID @ MANTLID @ ULIKONNAD OLD MILL TAILORS 7 Riverview Gardens (Bloor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6$ 4£4 ‘Tel, 416/769-9535 Rudi H, Schneider Trefineristide Keskus Torontosse¢ ‘Vististi esimene endiste koolivan- dade kokkutulek toimus Tartu treff- neristidel koolivend Erik Liigand! lahkes kodus, kus baari lati ees? libi- kdinult vis aega veeta mGnusas ja- heduses kaunijirve kaldal varjavate puude all jahedas, vii siis lasta pai- kesel.oma selga korvetada korgema! ndlvakul, Pereproua oma abilistega iillatas kiki eriliselt maitsva sooja ldunaeinega, plus kohv ja koogid, Kokkutulnuid oli kolmekiimne iimber, keda esitleti nimede jargi, kusjuures igatiks nimetas oma kooli lépetamise aasta. Selgus, et peagu kdik olid l6petanud kolmekiimnen- dais aastais. Eelnenud aastakiimnes- se kuulusid vaid dr. Aleksander Mas- sakas Kaliforniast,.aastaga 1923 ja Aadu Eker! samast ning {lmar Re- bane USA-st aastaga 1925. Nendest esimene ja viimane olid ainsaiks ko- halolevaiks ,,oberastideks", : Nimelt, nagu teada, iihendati Treff- neti kool ja endisest Tartu Aleksand- rikoolis okupatsioonlaegse saksa liit- seurmi kaudu iile tuinud cestlastest Opilaskond tiheks Hugo Treffnerj ni- meliseks eragiimnaasiumiks, Estal- gu oli viikesi hOGrumisi kahe poole vehel, mispuhul algupdrased treffne- tistid hakkasid teisi kutsuma ,,obe- rostideks", Selliselt kutsuti nimelt ‘ji ja endisi dpetajaid, keda ta iile aastale ja Olukordade ikkagi austab ja respekteerib, | Asta Kaups laulis Peeter Kaupsi klaveri saatel Merikanto: ,,Kas male- tad veel seda viisi'' ja Toominga -Kanarbiku ndmm." Samuti kéneles Asta kohtumisest kodumaal endiste klassikaaslastega ia Siberist naasnud klassijuhataga. | : Erika Reeder t6i tervituse, millise saatsid 10. VI s.a. endised L.U.G. doilased Tailinnast, See ali soe tervi- tussOnum neile, kes . rem samas koolis kdinud, samade! ‘nkidel istu- nud, samadel laudadel kirjutanud. Niitid mélestustes tagasi Haapsalus muutuvad k6ik samas koolis Oppi- nud ka samaealisteks. | Rootsist saabunud, wa Mihkla, _soovis sealviibivate koonddede ponit slirast jallenagemist. Pr. Mutt-Vaigus tdi tervituse Uus- -Meremaalt: ,,Malestused on kui aa- re, millest keegi loobuda e1 saa..." Aleksander Jarv, Baltimorest, meentas huumorikalt oma kootip6- ve Haapsalus ning luges luuletuse Laainemaast, milline kunagi ei joud- nud kirjandusse, ~ Heino [6e uudisjutu, Haapsalu los- sj valgest Daamist, esitas Ermi Soo- met. Haapsalu Téostuskeskkooli (poiste kaol} endine dpilane, Endel Toomingas koéneles noorusaastaist Haapsalus, milledest tal on vaid ilu- sad malestused. Seal oli hea labisaa- mine teiste koolidega. Hubane on vahetada mdtteid ja malestusi, Kodu- Eestist oli saabunud luulevormis m6- te: ,, Mu koolipidudelt tiidrukud kdi- yad niitid kandekotiga. See on agg, kus Sinilind lendas minema. Lendas otsima kadunud nocrusmaad. Hoid- - ke poisid neid tiidrukuid, kes pirit koolipidudelt." ; Ellen Jae valjendas ro6mu olla taas - koos Haapsalu opilastega, kuna Haapsalu on talle vaga lahedane. ’ Ervin Aleve ténas kokkutuleku ,peameest'’’ Roman Marley'd tublija tipse organiseerimis t00 eest, mida koosviibijad. aplausiga taiendasid. Ervin toonitas, et niitid oleme roh- kem kokku fliitunud kui varem! Jérgnes maitsev soe Guna. Sddgi- palvuse Utles LUG, endine dpilane Arnold Kahu. - | tookordse saksa okupatsiooni-aeg- FRE ae set, kohal kdibivat saksa raha. Ulatusnumbriks oli kakkusaami- sete tulnud ile 90-aasta vanune dr Karl Taagepera, kes oti Treffperi _koali lépetanud aastal 1914! Liihike- ses sGnavotus iseloomustas ta pisut tollest ajast parinevaid treffneriste. oma aega, meenutades ka moningaid # nagu loomaarst Avasalu, kohtumi-- a US nister J, Miiller jt. Dr. Massakas apa Keser seletas nmooremaile, mis tahendas = ,obergst", Niidelda ametlikust kiiljest sai tea. Pe) & Lal tavaks, et senine kauane treffnerist}- de asjaajamist korraldanud vilistlas- kogu esimees USA-s, Villi Kangro, on halva tervisliku olukorra tétty ? ome tegevusest loobunud ja kdik il- dise asjaajamise tile andnud Erik Li: gandile Torontos, kelle poole sijs neis asjus tuleb tulevikus podrduda. Oli-tiks viga armas ja mugav olemi- ne, kus klépsutati ka tihedalt foto- kaameraid, peamiselt kohalolnud daamide poolt, kuna ,,harrad treff. -neristid™ triigisid kdik fotodele po- seerima, Muide — A. Niitme tutvys- tas oma miélestusraamatut, mis ilmys méédunud aasta! Treffoonia 106 aas- ta juubeli puhul. Ted es Eo erat i uo " he whe a! er a wb it Se ee ee wn ey , aa oa Js ne ee cL oa . ‘J rh i er Pe ee 17" et 4 71 “ 1 »Miss Foto '84" kandidaadid ballil. Vasakult — Karin Annus (USA), Tiiu Kajando (Inglismag), Laine Lake (Rootsi), Kristi Lidig (Kanada), Katrin Nyman (Rootsi), Silja Otas (Australia, valiti ,,Mise'ike"), Tiina LR, Taagepera (USA), Maarit Vaga (Kanada), Ees -- Urmas Karnor. Male Elu" nr, 91 (1796) 1964 Ds ee ed ee at um Eesti Lit 100p' aastat A My DAE See filateeliahuviline, kes tahtis nantides péhjalikult tutvuda Esta "84 raamides 9.—14. juulini toimu- nud. Terente Eesti Filatelistide Seltsi korraldatud Eesti filateelia niitusega, pidi omama kind!at ise- loomu ja tahtejdudu. Seda selleks, et ,,Cotlege Park’i“ suures naituste saali tagumises osas asuvale margi- nditusele mitte jOuda yasinud sil- made ja vastuvétuvdimega. Seat tee] sinna véis kauemaks peatama jaida ruumi eespoalses osas koha leidnud mitmesuguste teiste nai- -tuste véljapanekute juures. Filateelianditus iiletas ulatuselt ja kvaliteedilt koik selle, mida Toronto Eesti Filatelistide Selts sel alal senini on suutnud prkkuda; Korralday ko- mitee eesotsas seltsi esimehe Henn Miaestega, kes oli .jtules" kdik ndi- fusepievad hommikust Ohtuni, vda- rib suurt tanu ja tunnustust. Ndituse 100 raami 600 jehega mocdustasid 19 eritiitliga eksponaati, mis tutvusta- sid vaatajale Eesti margiasiandust ja nostiajalugu peasegu sajaprotsendi-- liselt. Valjapanekute hulgas tambas “endale: tihelepanu rida haruldusi, mida pole siin-enne néhtud ja vaevalt teist karda enam niha saab. Neid iei- dus eeskatt V. Kitti kahes eksponaa- dis Inglismaalt [Eesti eelfilatelistlix perioad ja-Kuressaare. postiajalugu), - Seal vdis néha Eestis liikunud kiriu, 18. sajandist ja varajasi 19. sajandi yostitempleid mitmesugustest vdail- kestest kohtadest nagu Sotkula, Jadi- vere, Pikaristi jt. Kdige vanema ob- jektina hiilgas newyorklase R. Ha- mara Tartu postiajalugu hdlmavas kogus 1641. aastal Tartust Narva saa- detud kiri. Esmakordselt olid esita- tud Eesti tempelmargid, mis kuulu- vad pastor P, Tammarule USA's. Niitusel esines oma‘ kogudega iiksteist filatelisti kolmelt maalt — seitse Torontost, kolm USA’st ja tiks Inglismaalt. Laheks pikale kirjelda- da neid detailselt, piirdugem siis ai- nult esinejate nimedega ja nende eks- ponaatidepga. Sulgudes on toodud naitucezhiirii poolt antud auhinnad: Inglismaalt + V. Kitt —-Eesti eelfi- latelistlik periood kuni 1958. aastani (kuld plus) ja Kuressaare postiajalu- gu {kuld). Nende kahe kogi eest sai V. Kitt veel naituse etiauhinna (Grand award) kui parimad: valjapa- nekud. | | USA'st: A. Lell — Valipost Eesti Vabaduss6jas 1918-20 (hobe); R. Ha- ‘Chev Olds Limited --- -FILATEELIANAITUS mar — Tartu postiajalugu; ja Eesti martkide ldigatud proovitriikid [ver- mei! mblema eest / vermeil on kuila- tud hdbe/}; P. Tammaru — Eesti tem- oelmargid (pronks). Kanadast: H. Mieste — Eesti esi- meste margivaliannete spetsiaalko- ou (hébe), spetsialiseeritud Saksa okupatsiooniaegsed Otepaa ja Parnu viljaanded (hébe], Eesti postidoku- mendid (vermeil) ja Eestis liikunud ametkirjad. Pr. L. Avandi — Eesti margivaljaanded neliplokkides [hé- be] ja paguiasfilateelia Torontos foronks}, ¥V. Mandvere — Eesti éhu- oost ja valimik 1920-1941 aastail Ees- tis liikunud kirju(mitmed viga harul- - dase frankatuuriga) (kuld). H. Blum — tsaariaegne eesti post kirjadel kuni 1918. aastant {vermeil plus}. N. Virra - Eesti vabariigi algaastate provisaor- sed postitemplid (hébe) ja Eesti aju- tiste. postiasutuste templid [pronks). E. Raid — Easti tervikasiad, esma- kordselt esitatud, [pronks). K. Laas ja E. Raid — valimik eesti piltpastkaar- te aastaist 1900-1940. Neid jilgis suu- rema huviga margiasjandusest vi- ‘hem teadmisi omav osa vaatajaskon- nast. Niituse auhinnazhiitriisse kuulus kaks kanada tuntumat filate- list-spetsi, rahvusvahelise kohtuniko- Gigustega A. Cronin ja M. Kamienski Eesti rahasid demonstreeris oma laual Koit Vanema Vancouverist, Meie metallrahad olid esitatud téieli- kult; kuid paberrahad ainult osali- selt, Oleks meelsasti tahtnud niéha selle huvitavamat osa ~ pangaltahti Eesti vabariigi algaastaist, markade ja pennide ajastust. Haruldustena sai aga niha I] Saksa okupatsiooniaeg- “seid mitmesuguste véartusiega ja raha vilimusega pdllusaaduste ku- ponge, mis on atsitud kopumisobjek- tideks praegu Saksamaal. Paratieelselt naifusega tegutses miiiigilaud ja postkontor. Niituse jaoks oli rakenduskunstnik Vello Hubel kujundanud meeldiva vélimu- sepa kolmevarvitriikis mélestusiimb- riku(pildiks Toronto siluett purjejah- tidega esiplaanil} ja eestimustrilise ametliku postitempli, mis oli kasuty- sel Kanada postivalitsuse eriloaga. KGik niituselt saadetud kirjad ja kaardid said-selle nigusa mélestys- - templi, mille vastu kilastajad osuta- sid suurt huvi. : E.R. PAUL JUTTUS -Miuiik ja rentimine Aris . 291-50): Kodusg .423-5716 i 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9.. Foto — S. Preem »Mole Elu‘ nr, 31 (1786) 1984 -KIRJAN Meie tahtsall on emakeelam Neljas Ulemaailmne Ee: Esto ‘64 nadalal, kui Torontes oli tihedalt eestlasi igast masilmakas- rest, peeti mitu konverentsi, Toi- mus ka IV U.E.P. Konverents os- maspaeval, 0. juulil Easti Baptistt | kirikus. Kilalistaga koos oli osa- vitiaid tile 90-ne, Gpetajaid 63:- Austraaiiast 1, Inglismaalt 1, Ract- sist 7, USA-st 2, Kanadast 30. Pirasi registrecrimisi soovis pas- tor Kaljo Reid konverentsile edu ja Gnne, Lauldi ,Qh vdtkem Juma- lat.,.. Pastori palvuse aluseks olid Jeesuses sénad: ,,Oppige minull, sest mina clen 1asane ja sidamelt helde." Koolitcimkonna juhataja Edgar’ Marten titles tere tulemast. Eestluse | vaim ei ole murdunud, Uued gencrat- gioonid asuvad endiste asemele ja .neile tuleb edasi anda meie sthid, ct eesti) rahvas voiks edasi elada. Sev piev olgu nende pélevate kilsimusloe — lahendamiseks. Toronto kvolide pa- rimad soovid sclieks. Koosoleku juhataiaks valiti Hang Lupp Torontost; Herman Rajamaa Stokholmist ja Gurson Randvev USA-st. Sekrelirideks Juta Pulim Torontost; Lihan Esop USA-st, H. : Lupp andis séna avakonelejale mag. Vaike Lugusele USA-st. Nagu léinud sajandil laulis Lydia ‘Koidula’, files kdneleja, ,Teid ma : tatvitan Eestimaa pojad ja liltred! Astuge ette eesti koolide Opelajad! Ara lit oma silmi maha, vanta casti rahva, poole, astu etle ja tunnisla, cb: olen oma kohustuse lditnud suure armastusega. Opetaia, su t66 ecst on materinalne tasu olnud minimaalne, oled end sils- ki igaveseks pilhendunud cesti noo- rusele, Opetaju, sa void uhkusega jelda: Vaata eestl noorust legulse- mag. Tina Estol nied teéa — meie | noorust. Maie pddslsime suure yi- randuse, meie kasvatuse ja horiduse. Meie haridus on see, mis an aidauud eesti inimest seista tugevana, [gas maalimakaares jelume eestlosi, kes end tiles chilavad.:. 'Béait Opetala Ssaavutus’ vabus mubailmas on suure tihisusega, Kui vahest nukruse hetkel kipub silda raskeks, aiis vota ragmat til- leat loed, missugustest raskustest luls libi kiijia meje riigi loojatel. Minevi- kust voolab déretull optimismi, apli- mismi meile jou ammutamisoks, Kas cleks eest! keol piisinud viiljaspoal Fastit, kui meil poleks olnud kohuse- fundlikke opetnjaid. Eesti nocred an eesti rahva avks, mis hoiab evstif Uhiskonna aktlivse. Nii kauo, ku pligib eesti dpetaja, piisib meic rah-| vas, [Opmala armastus oma rahvuse ning kasvatustdd vastu, Suur ja Was (ilesanne on Gpetajal, Opetaja tira visi oma feel! Olgu sul julgust ju moraatset tugel Oigu sul kaljukindial . tahet Opetada ja kasvatada mele noo- rust! Maa scol ci tohi tuimaks jitidu. Olgu ja saagu sulle toeks IV Tie- maailmne Eesti Opetajate Konve- rents! Pea vaslu rahvas ja maafTu-} gey aplaus kousviilbijailt. YVAjA UUSI ABINOUSID | Rootsi Opetajate Keskiihingu esi- mees Herman Rajamaa ulles tervitu- se keskiihingu nimel ja lausus, ,,Mil- te llutsemiseks ej ole me siin, Oleme tulnud maailmasi. kus olf rohkemil noor, kelle emakeel oli kooli tulles narem. Nijtid seisame me (Osise olu- korra ees Spetamise ja kusva‘use| ala). Nitid peame olsima abindusid, at selles olukorras edagi jOuaksime. Meie ei {ohi alistuda vaitele, et enarm poleks vaja cesti keelt dpetadal Ole- me jGudnud scllesse ajapunkti, clj kodumaa kord vabaneb. Kiisimus on ainult — milial la vabaneb, Vabane- Vancouver! Eesti Tiianduskooll — Tilna Lepik, Matteue Vaga, / Toomas Vaga. a