th erhiivi suviseks ivi taien- ; Odest ja. raamatu- registrec- su kohta sika-raa- Tusikapa- - gemiseks — elt mee- lata selle luuleko: ti. noodjd | nuskript), i Imuusi- ms, 3) dia- : oodest — ema e5in- Boa , | K Kuns. Boor. 203, EKK .su-, plor Kaja ord poh- : vorrelda F se tussaa, (FPL) -laarseies riikides. ele Eu" nr. 29 x. yt 4908 PATE phe ee ee ~ HORE WHIMASE ROMAAN wR) | JAI KADUNUKS © | Hindrey vitmase rothaant kohta — mille suhtes pikemat aega valitses teadmatus — on kerkinud tiles uusi iksikasjalisemaid andmeld, Ajakirja yy lulimuld’ dsjailmunud k.a, esime-. ses numbris on Valev Ulbopuu aval- ..danud artikil ,.Hindrey romaanikasi- kiri :sojajalus", milles tuleb esile ter- ve rida fakte, millest mele avalikkus sliant ei olnud teadltk, Aritkkel poh. jeneb suures ulatuses futuajamisele prof. Hans Kauriga, kes 1941~-(944 | oli Fartu Eesti Kirjastuse peadirek- toriks ja sellisena Hindrey viimaseks | kirjasaat{aks. Mainitud kirjastus. asutati stigise 1941 Tartu vabastamise jarele ainsa '. Kirjastusena Tartus, millele uute vdi-_ mude. poolt tuba anti. Kirjastus te- gitses endise K. U. Looduse ruumi- des ning Hans Kauri, kes varem oli ° olnud Eesti Teaduste Akadeemia 6p- peraamatute toimkonna juhataja, sai Selle peadirektoriks asjaolul, et mir- kida kirjastuse seost Tartu Ulikcoli- ea. Sellest loodeti saksa ametivéirnu- . de ees -soodustusi nijhasti tegutse- misloa saamisel Kul Kirjastuskava teostamisel. | Abidirektoreiks olid dlukirjandvse _ osakonnas KK. U. Looduse. end. pea- _korrektor Helmut Parkop ja majan- - . dusosakonna juhatajana endine Ees- ti Kirjastusc Kooperatiivi, omanik ja juhataja August Pill. 8 Oks esiznesi teoseid, mille uus kir- jastus avaldas, oli Hindrey menukas romaan,,aaniel Tiimmi tahelend”, ‘Raamat ilmus 1942 ja prof. Kauri. poolt antud jutuajamisest selgub, et ka selle avaldamine ei siindinud pa- a eee - GN, VE SP: -: | sane | ee | oF Robeson) Sey og OOS LOUITE, : Tw aty Creer aA Ted Sa hud Fe —_— - "Net gapaRVAL, 23, JUULIL — THURSDAY, sULY 29 ris ilma komplikatsioonideta.. Roe. ‘Maant jaoks lubasid saksa voimuc paberit ainult 7000 eksemplari wlatu: : ‘ses, mis oli erakordselt vahe, arves- se vottes et raamatuturg oli testi -tithi ja eriti kui oli tegemist kérge | vaartusliku wudisteosega. al Kuna ‘Mathieseni triikikoja ‘Jas leidus arvele vétmatult teatud hulk Loodusele. kuulunud paberit, otsus- tatl ka see Hindrey romaani jaoks kasutada, Nii triikiti romaani tegeli- — kult 20000 eks. Seegi arv mitiidi li. — hikese ajaga labi. Hindrey honora- riks oli 20%. kaanehinnast, ning Hindrey oli kogu summat kviteeri-. des tahendanud, et ta polevat varem kunagi niipalju raha: korraga kdes- noidnud, Hindrey kasutas raha ms. selleks, et, Piihajarvelt Kangru ta- ust endale pikemaks. ajaks suvilat ette titirida. UUS ROMAAN Uue romaani kirjutamise idee oli tud, kuigi mitte mingisuguse telli- “‘Must66na esitatud. Leiti, et ajaloolt- ‘ne silmapilk tingiks eesti ilukirjan- duses teost, mis kujutaks meie rab- yuse kujunemist ja kipsemist omaks |. eesti tihiskonnaks selle noudlikumas Moties, kasitledes eesti tihiskonna arengut arkusajast peale ja iseolemi- se motte tekkimisest kuni. riikhika iseseisvuse : saavutamiseni. Mone aja jarele parast sellelaad- seid eraviisilisi konelusi - hakkas Hindrey romaaniks materjali kogue ma, hankides iilikcoli raamatukogust vastavat ajaloolist kinjandust. Vars- . hetkeliseli, - ses ,/Kirjanduslik Otepaié Hindrey ‘viibimist Piihajarvel suv eks. Ptthajarve je Otepaa timbrus — “Kangru” isla vasanul mirgitud mista rongaga umber. kaudselt kirjastuse poolt inspireeri- Tha tet , cal ee «! 1 a Se Az = re a at a ad yee M4 . a Kar! Auguat Hindrey maalimas aastal 1088, | a #4] otsis ta endale ka sekretari, kes pidi valdama niihdsti stenograafiat kui masinkirja, Intervjueeritava ma- lu jarele laenati Hindreyle ka iiti- ‘kooli kantseleist sobiv kirjutusma- sin. Romaani tegelik kirjutamine siindis juba Puhajarvel, Kangru talu suvilas, mis ial oli. nuud aastalks et- te durttud. Ajakirjanduses esinenud varase- mate andmete kohaselt oli teada ka_ romaani pealkiri, milleks nimelt oli sitinboolikale viitav ,Aovalged. ak- nad’. Hans Kauri mdlu kohaselt ¢i olnud seda nime algusest peale ole- mas, vaid see on tekkirud ilmselt tGendoliseHt Plihajarve jeodusmiuljeie taustal. Ajena vols ko- _ ne alla tulla iiks varahommikune ka- lastusretk suvel 1942 vdi- 1943, - Hindreyt oli _romaan kavandatud iriloogiana, $.0.. Kolmeosalisena. Su- ve) 1943 oli kasil romaani esimese — ‘osa viimistlemine. Seda kinnitab ka _artikli autor, Valev Uibopuu kes su- vel 1943 ajakirjanikuna kijlastas -Hindreyd Pihajarvel koos cma kol- leegi Vello Pekomaega, Tema mélu kehaselt oli teose see-osa suurtes joontes valmis. Ka kodumaine kir- jandusteadilane, Otepaa puritoluga Oskar Kruus on kinnitanud oma teo- Vartu Eesti Kirjastuse peadirekto- ri m§lu kohaselt andis Hindrey oma romaan! triloogia esimese osa kasi- kirja kirjastusele tile kas siigisel 1943 vGi sama aasta lSpul. Teos olf umbes 300.Jk. ulattisega. Ta sai ho~ -~forari arvel sel puhul 10000 marka ettemaksu, kusjuures kirjastuse ma- jandusdirektor August Pill siilitas nuhasti kasikirju kui vastavaid avan~ | sikviitungeid endises Looduse -kirjas- luse seifis. Ettemakse oli olnud-nii- ‘vord -rohkesti, et majandusdirektor | selleparast rahutust tundis. _ HAARAV SISSEJUHATUS Sehhorov ir} utas Jiri Kukest _ HELSING! (ME): ue Suomen Kur - yalehti" avaldas vene fiiiislku ja tel - sitimétleja: Andrel -Sahharovi kirja, mis saadetud salaja Gorki linnast New Yorgis korraldatud rahvusvahe- -lisele. Kongressile. Tahelepanu vaa- . rib see, et kirl avaldati tervikiikuna ning ilma tsensuurita ja et selles. mainitakse ka moned cestl vabadus- ‘volilejad, | a j -Pikas artiklis Sahharov. riigib al oul teadiaste olukorrast maailmas, kuid maailmalaiuse kollektiivi. Edasi autor hoiatab siis progrésst ohtudest, . _eriti aga sGjalistes asjades, Kirjutaja _tmeelest desarmeerimine olevat valti /matu ja voimalrk Yaid -ainult stratee- gilise pariteedi pahjal lig ongi vaja lisa lepinguid, mis holmaksid kGik massihavitusrelvad alates tuumarel- ‘yadest. Kéige huvitavamas osas ka sitleb ta inimdigusi. | Inimdiguste kaitsmine peaks . ole- ma rahyusvaheline. Vabadus vaheta- da informatsiooni ning likuda-va- _. balt. Sahharov usub, et selline olu kord: ei yGimaldaks selliseid traagi- isi vigu teha, nag, on | N, Litdu inva- sioon Afganistani jne, |Ta nduab Ka -valismaa sialehtede, ajakirjade. ning raamatute piiramatut miiiiki toiali- | K6ige tahtsam vleks siiski tsensuuri likvideertmine. . Vene teisitimétleja on veendunud, et _ valismaa raadiosaadete hairimined tu- _y leks kohe l6petada.- Tahtsale kohale Sahharoy saicutab _,Amnesty Internationali” tegevuse ja — Joetleb nimesid, kes ‘on arvamusvan- gid. Toilas orites teisitimdtlejaid pilne- takse julmalt. Pundsele Ristile éga_ rahvusvahelisele adyokaatide iiidule pole lubatud Néukogude tddlaagreid | ‘kulastada. Linnuteadlane. Mart Nik- lus, luuletaja Vasyl Stus; fiitisika opetaja. Oieksei Tikhy, advokaat Lev- | ko Lukjanenko, keeleteadlane Vikto- ras Petkus ja Balys Gajauska$ on koik mdistetud siltidi ~kiimneks 'maade teadlaste poole, yaamatu kordustritki Kuuljsime, et tekstiilkunsti kdsiraa- aasiaks rBlaagrisse ning Wileks aas- taks seesmisse maapakku. Andrei Sahharovy poddrdub kéigi neid, keda surutakse. Ta palub ka- sutada koiki avalikkuse ning diplo- maatia vdimalusi. Ta rdhutab, ‘et suhtlemne laane ja noukogude kol- leegide vahel on taittsal kohal ja’ et : Taane teadlased peaks Kasutama oma — modju, et sellised vahendustiritused saaks teoks. Hoolikalt orgattiseeritud ja jarele moeldud tegevus surutud isikute ° kaitsmiseks kergendab nende olv- karda. Kirjale jargneb veel jarelsona, mis puudutab eestr vabadusvoitlejat Jiir’ Kukke, See kélab sdnasonalt: WPS. Kirjutanbd juba selle kirja, sain teada, et Jit Kukk oli surnud | iddlaagris. Peale'selle Tatjana Osipo- ya maisteti 2. aprillik vileks aastaks. {dlaagrisse ja viieks aastaks sees- - misse Tnaapakku." ] ] kesti Rahvaréivad” ‘kordustrikkkt veel saadaval Rootsist viibis siin kontinendil ki. . las pedagoog Elmire Kagi, kes oli - iiks kolmest ,,Eesti Rahvardivad" toimetajaist. matut on veel 150 eksemplari miiti-. mata, millede’ kauane laos seismine ej ole soovitay Need, kes seda vaartuslikku raa- matut ei oma, peaksid selle. kultuu-— riparandi oma perekonnale’, tellima. Lahemat informatsooni saab Eha Tarmet Toomberg’ilt, tel. 239-9587, et kaltsta . Ettepiakse olid saanud ka mitmed lorjanikud, kellel kasikiri veel Dol. nudki sisse antud, ms. Oskar Luts - oma uusirikkkide arvel, Hans Kauri iitleb miletavat Hindrey romaanist haaravat sissejuhatust sugestiivse. ‘kirjandus" . pe “ 7 a ok - ie a a Behe t . looduskirjeiduse naocl. Romaani val- jaandmine ei saanud aga teostuda, seést rindeolukerd muutus varsti 10- _siseks, Hans Kauri mijetab lisaks, et Hindrey sai oma romaani arvel veel uue 10000 marga suuruse vilja- maksu, mis tegelikult oli méeldud, - et scodustada tema voimalikku . Mdali pogenemist, Sest iildiselt otsi-, sid juba tol ajal vaga paljud maalt Jahkumise voimalust. -Rinde kokkuvarisemise jarele Tar- tu juures 25: aug. evakueerus iilikool ‘ja Eesti Kirjastus Tallinna. Sinna joudsid kirjastuse peadirektor Hans Kauri, samuti abidirektorid Helmut Purkop ja August Pill. Viimané ei . asunud otseselt’ Tallinnas, vaid ku- sagil iimbruses, nii et Hans Kauril ei olnud temaga isiklikku kokkupuu-. det, vaid- kontakti peeti wal telefon téel, “Tallinna joudis ka Hindrey oma abikaasaga, Saanud teada, et saksa sojavdevoimud on otsustanud loovu- tada Eesti ruumi, informeeris Hans Kauri sellest telefoniteel ka K, A. Hindreyd, scovitades tal otsida: voi- . malust Saksamale pddsemiseks. Hindrevle oli see olnud vastumeelne, ning artiklist selgus, et ta on teinud Kalset selle asermel Rootsi paaseda, nis aga ebadnnestus, Tema romaani kasikiri jai Tartu Eesti Kirjastuse. majandusdirektori vaidusse. Kuna isiklik kontakt Tal linnas j4i Hans Kauri ja August Pil- li vahel saavutamata, ei saanud Hans Kauri kunagi tipselt teada, kas Au- gust Pill vétiis kaAsikirja Tallinna -kKaasa voi mitte. Hans ‘Kauri ja Hel- mut Piirkop tahkusid Eestist, Au- gust Pill aga jai kodumaale. Helmut Purkep oli Lundt iilikooli raamatu- - koguametnik ja. suri 1974. KADUNUD KASIKIRI August Pilli. kohta kodumaal ilmu .. nud teatmeteoses ,Eesti kirjandus- lik biograafiline Icksikon“ (1975) on mainitud, et ta oli ajavahemikul 1944 —49 kirjastuse ,Teaduslik kirjastus" direktoriks ning ei ta selle jarele on elanud pensionarina Tartus, surres seal 1973. Nonda sai August Pill 1944 —Tartus kirjastuse. direktoriks, mille - abidirektor ta oli olnud juba 1941, Ta on avaldanud ajakirjas ,,Keel Ja mitmesuguseid huvita- ie -vaid malestuskilde kirjantkest ja kir- ILMAR JAKS: _ Raimond Kolk . — 7 USKMATU TO OMAS Hind: 13.50 MOGHL @MEIE ELU" falituses, 936 Broadview Ave. Toronto, Ont, M4K 2Ré janduselust. Ei ole aga andmeid, et {a oleks midagi maininud Hindrey . | KASIKITJast. 3 Hindrey sur iru vanadekodus 9.1. 1947 védra nime all. Hiljem on see avalikult teatavaks saanud ja vasta- vad aridmed on avaldatud ka nouko- sude teatmeteoseis. Hans Kauri oma jutuajamises margib, et ta on kodu- _ nagu oleks. maalt saanud: teateid, , Hindrey Iru vanadekedus kirjuta- nud veel ithe novellikogu, mille kasi- . kirt leiduvat tihes kodumaises kir- 'jandusmuuseumis. Ta ei pea vorma-_ tuks, et ka romaanikdsikiri voiks lei- duda mones arhiivis vol muuseumis. ‘Ka juhtumil, kui August Pill selle Tallinna tdi, on téendoline, et ta selle . tilesti Tartusse tagas! viis voi esialgu | Smunud heliplaai =91O 80, Pohja-Ameerika — noored taidurid’’ — (2 heliplaati pakendis) 7 Hind $18.00 pluss Ont, miiilgimaks 7%. Postiga tellides saatekulu $1.28. titi | wM ELE. ELU" talituses . 938 Broadview Ave. - Toronto, Ont. M4K aRé mujal sdilitas. Jutuajamises on prof. Kauri veel - markinud, et 1a on andmete. avalik- kise ette ioomisega viivitanud, ku- na Hindrey enese saatuse iimber va- lilses hulk aega ebaselgus. Ka oli ole- mas kartus, et kasikirja jalgede kat- tejuhatamine oleks varem voinud kahjulikuks osutuda neile inimeste- le, kes kasikirja olétatavasti puld- sid pasta ja selle olemasolu voibol- la saladuses pidasid, WNiitidne aja- Kaugus aga on kGiki neid asjaolusid oluliselt muutnud, eeskit on selli- seks teguriks ‘August Pilli surm, Tulimuias palsiooniaegsest kirjastustegevusest, ms. Tartu ja Tallinna. kirjastuste «Selle perioodi Hukirjanduslike valja- alitete lostelu, ' BPL/Y muses kohapeal, _kummirehvidele, | ilmunud artiklis lel- — dub veel muidki andmeid saksa oku- ‘Mineviku varamust Bidporcbr gdh: en fee eeeee etd ere Pm, ee ee yo i ee mderas TARTU VOORIMEESTEST Raamatus “Monda mineviku Tartust” (‘Tallinn 1972) on artile kel K. Paidi sulest _kadunud seisusest’ — Tartu voorimeestest, mis oli tiiipiline nahi Tartu linnapildis ja keda vanem generat. -Sloon miletab iisna héasti. ‘he Pidulike) sditudel pidi- hobune. ole- ma eriti puhas, nii et valge taskuré- tikuga tile laudja tOmmates pidi see puhtaks jaama. Ja dige looma koht- lemine ménel unustusse ei vajuks, asetati harilikult postijaamadesse: ta turule valja hobuse palve peremehe- feo VOORIMEHE TROSKA Pohiliseks Hiklusvahendiks oli {ros ka, milie tagaosas asus: iste paariie . reisijale. Nimetus on germaanl parit- ~gluga (Droschke)}. Koige tapsemat © yahet teevad aga inglased. Meif levi- nud troska nimetavad nad viktooria sOidukiks. Troskad valmistati ena- ‘kuid vedrud ja kauem vastupidavad pool- ja talspa- ‘tentteljed. toodi Saksamaalt, Riiast voi Peterburist, Raudosa vaimistati harilikult seppade poolt, millele jargnes polsterdaja t66, kes istmed rohelise vGi punase kaleviga kattis _ja nahast vihmakaitse ehk verdekt peale pani. Polstermeistri too teht sageli voorimehe kodus dra. Tuntu- maiks valmistajaiks olid Zimmer- manni dri Suurturg 4 ning hiljem Riia ja Vdidu tanava) asunud Musta © tédkoda. Sajandi l6pul loobutl.raud- rehvidega -ratastest. ja mindi ule vahem mitira tekitasid ja ratta vastu- pidavamaks muutsid. ‘Paremaks rat- tameistriks oli Teppo Saekoja tana- valt, - arvatavasti tuntud 166tspilli- meistri vend. Kodarad tehtt saare- puust ja kinnitati eriliste nn. mots- kade abil vandaazhi ehk poia kiilge, mis mitmehobusdiduki! valmistat harilikult rauast, Viimistlustédde mine. Tagakilge varviti lakeeritud pinnale voorimehe registreerimise number. Tingimata kuulus séiduki juurde latern, mis valgustas o6s6i- tudel. Vaigusallikaks oli laternas ha- rilikult kiitinal, mis survevedru abil inhtlases tasaptnnas hoiti. Kahehoou- sesdidukitel oli ees tiisel —- pikk puu; mis lahutas hobuseid. a Saan oli kasutusel talvesoitudel. - Selle valmistamisega, mis oh mitu ‘korda lihtsam ja odavam, said hak-: kama kohalikud sepadki.. Polsierda- ja kattis istme rohelise voi punase pliush? v6j kaleviga. Saanimeistreid: oli linnas mitmes kohas, muu hulgas Peterburi ja Pikal tanaval. Modédu- nud sajandi lopul muudeti saanide ‘pikkust, hakati valmistama pikemaid - Saane, Mis PUsisid paremint teel ning pikemad jalased takistasid kulglibi- semist, Ka saanid lakeeriii, Landoo oti mitmehobusdiduk, voo- -rimeeste keske! landoriks nimetatud (saksa keeles Landauer}, milles rel- sijad istusid vastastikku kahel ist- mel, - kusyuures mélema} pool olt oma vihmakaitse ehk verdekk. Sdi- dnk sal oma nime Loumna-Saksa vai-- kélinna Landau jargi, Selle linna pii- ramisele mus 1/02. a. taclises 4i1st- meélises sdidukis rooma-saksa_tule- vane keiser Joseph 1. Soiduki ees oli 2—4 hobust. ‘Niisugused sdidukid olid vaid rikkamatel ja neid kasuta- ti UlKGpilaste kommersisditudel ia leeris kaies, 1920-ndate aastate algu- ses olid landoode omanikeks veel ai- nult Muna Riia tinaval, Selge Karle: vas ‘ja keegi Paul Kroonuaialt, Kupee oli pealt kinnine sétduk, mi- da vedasid 6—8 hobust. Neid kasu-— tati rohkem linnadevahelistel sdite- del ning kommersi korral. RAKENDITUUBID Rakenditiliipidest, millised mele voorimeestel kasutamist leidsid, ise- loomustagu jargmisi: loogaga the: hobuserakend, mida moni kord vene Saksa munt Marsile? BONN (EPL) — Bonni suurlehes “Die Welt" kirjutab lugejakirjade rubriigis B.W, Lindow: Magu Welt hiljutt teatas, tegi 1 du. siseminister Baum ettepaneku Karl: Marxi 100. surmapaeva puhul 1983 valja anda’ malestiismundi ko- gujatele 3-margase kujul. See ette- panek FDP-poliitiku poolt on aarmi- self voorastay. 7 - Marksismi, kommunismi: ja polshe. vismi, mille vaimne isa oli Kar! Marx valitsuse all on aastakiumneid soori tatud ettekujutamatuid roimi. Welt kirjutas, et inglaste arvestuse jarg1 on alates. 1917 kommunismi nimel morvatud 143 miljontt inimest. Veel iana morvavad Karl Marx. yaimsed parijad pal judes maades lugematuid inimesi. Liidu siseminister Baum nleu mee- nutatud Simon Wiesenthali tsitaa-. -ainult praktikas kuritegu. titiibiks nimetatakse, mis mei ianini levinud. Looka sai kasutada puit- aisade korral. Look pidi. voormehe! olema: vGimalikult kerge ja vasiupl- dav. Loogapuudeks kasvatati, maal jalakat, toomingat ja paju. Voorr meestel oli ikka timara risthdikega look, sajandivahetusel Jevima haka- nud nn. vene faiu Jooki kasutasid talupojad ja linna veovoorimehed, Rangid on vene — rakendititiibi -kandvam osa. Need piisisid hobusel — liikumatult kaelas Jentsid Ceide, voo- rimeeste keelepruugis shleide} abil. Viimased kinnitati omakord rihmade ehk irippidega aisa kilge, et nad ho- buse liikudes viltu ei vajuks. Jiiga ja kompaktse kinnituse kogu rakend1- le andis sedelgas, mis alsadel ules- alla liikumist ei vGimaldanud. Voori- meeste sedelgas olf kergec tiiipi ega erinenud maal kKasulatavast. Valjad kaunistati -kahe roseti ja nn. iluketi- pa, Osa valjastel,esines nn, ninarihm, teistel mitte. Ohjad valmistati ena- mikus nahast. uid eri talyekuu- del, kui nahk pakases kaledaks tom- bus, tarvitasid voorimehedki xootud vOokirjalis! oye. | Laheneva soiduki ecst hoiatami- — seks kasutati modGdunud sajandil ai- sakelli, mis algselt kasuiasid posti- poisid: Paijud neist valmistati Val- dais. Nad valati seal grafuttislites mis munakividel .yase ja isegi hdbeda lisamisel. Valu koostist hoidsid meistrid saladiuses ja see pdrandat! pdlvest polve, Kus das aga sattusid Valdai aisakellad ni | massiliselt Eestisse, ct nceid praceu- gi veel maaperedes killaldasell alles on, ja4b siinkohal lahendamata. Téc- ndoliselt olid vene kaupmehed need, kes neid Léuna- Eesti suurtele laata- _ dele toimetasid. hulka kdulusid varvimine ja Jakki-— Voorimehed kinnitasid aisakella rihmaga vasaku aisa kulge, kus see aisa iles-alla Jitkudes kaunilt helises. i20ndatel aastatel keclath voonr- — meestel aisakellade kasutamine ara, . et tuletérjevankri kella helin pare- TMnini tuntav oleks, Siis v6tsid voor!- mehed kasutusele kuljused ehk kurt- nad, milfel oli 10—14 mahedalt hel:- sevat kellukest. Paremateks peeti Saksamaalt toodud Victoria -kulju- seid, mis nahkrihmale 6mmeldi. He- tisevad kuljused tekitasid igaiiks ise- mocd? heli ja nende hehlist kokkuso- bitamist nimetati timmimiseks, Toe- ndoliselt on kuljuseid valmistatud ka Valdais. | VOORIMEESTE SEISUPAIGAD Esimese maailmaséja ecldéhtul ula- tus voorimeeste arv Sdéle. Neist um- bes 500 oltd uhehubuse voormehed, ulejdanud sditsid Kahe hobusega. | Voorimeeste seisupaigad- asusid linnavaliakutel, nagu vaksali juures, Raekoja ees, Pargi ja Tahe tanava nurgal,- puusilla juures, loomakliiui-- ku’ ees, Jaama valjakul, tilikooli ees » ja Henningi piatsil. - ~~ Soit linnas maksis 30—-75 marka. ° 1922, a. ilmus esimene taksiauto. Pea- ei loobusid paljud endised voorime- | hed oma ametisi ja muretsesid tak: ~~. -- -—Siauto, 1934. aastast langes voor! meeste arv alla saja. Mdnevorra Kauem ptisisid veoveorimeched, kelle arv tletas kahekordselt sdiduvoori- mehi. Naituse valjaktl peeti veel ara seltsi 30 aasta juubelipidu, kuid sel-- lest sundmusest tehtud fotol nieme juba vanu mehi, kes ei kanna enam lihtset ametivormi. Kauemat ac¢ega oll seltsi esimeheks 1965, aastal surnud Oskar Laurson. - Loplikult hiabus voorimeeste te- gevus parast Teist maailmasdéda. 1950. aastate alguses soltsid veel paar troskat ja punktipanijaks jai 1969, a. manalasse varisenud August Viin Puiestee tinavalt, kelle troska veel 1956, aastal vilmascid sdite tegi.' ae 5 Pe sn ne Paik . Ge eee »PAADI LIPUD" (Vimplid) ~ guurus 1044" x 18" Hind $4.50 Kleebitavad lipud. | guurus 214"x 3” Hind $-.85 Hindadele lisandub Ontario jae- -Milligimaks 7% ja postiga telli- des saatekult. ‘miligtl Mele Elu” talituses 958 Broadview Ave. Toronto, Ont, | “MAK 2R6 - dist: ,Rahvussotsialism oli idees ja praktikas kuritegu. Kon aunism on Ohvrite osas ei ole vahet."