wu’ nr. 25 (1842) 1996

291-5054
, us 423-5716

1S 419

nine tocdang, ja ligi
m lahedal paikneva

imi keskmisest too-

sellliipsiplatsil tddtav

mast ainult udarat,
_loomale otsa vaada-
kGnelda."

Reola ri kolrae pari-
lehmaga piimafarmi
ng tehmalt oli 1983.2,
400 lehmaga kolme

iodang aga 5020 kg. |
lima liipsti keskmi-

1,,Tasuja’’ 95 Jehma-
tarmis, $.0, 6251 kg.

valt suurfarmide too-

mine vorreldes vail-
- 4,

ERIMINE
AIGUSI -
algusdastail vdideti,
ine kergendab nak-
ej, vOimaldades ka-
lalata loomaarstide

lgane kontsentreeri-
s mitmesuguste hai-

‘aegu el ole ilmselt ©

vVilrushaigustest va-
lootmistilesanded gi
sigonishela katkes-
.KOlk Korraga sisse,
ja", kus vajaduse
bmade hoonestik ja
tseerida totaalselt,
ul suured loomade

oomakasvatuse ja
él on tekkinud vas-

1 on Jaialdase reos-

askdtt silo- ja sénni-,
skaevud jm. Suurte
mp leksidega piirneva-.

Bostamine iiletanud —

vOetavad normid,
b triitide-ja nitraa-

p> oht. Haigestumine |

a ka'inimesi, ©

dust suurfarmides
skasvatamise prob-
Frandada olukorda,
nud siigisel Tartus
stituud: kaastege-
ne koeos) Moskva
adeemikutega. Ins-
iidmann nentis, ef
ite siindimise ja esi-

del haigesturmiise ~

on tiinetele lehma-
ait, millest tekkivad
1 ja- maksakahjus-.
mel kui vasikatel.
ate kaod surnult
fa hadatapmise tat-
Brmides Jubamatult
modangut véidakse
lelt, Kes ei ole vasi-
edasised pidamis-
a looma hea tervi-

AL

a

aldab- meelsasti
eavaldusi —- ka
njalehe seisukoh-
Bm iriutada kukku-
2 Oma nimt ja

s jatab endale Gi- .
nu redigeerida ja -

mittesobivuse
Lamata.

jarootes ei
nadalane

al numbris, lehe-

: , Kunas Saame
Mevelles artiklis on
mer madras $enaa-
sé Efstathios Ba-
rud Kanadasse 10

mate sellised vaie-

istathias Barao-.
Maskatooni linnas,
mvinisis, fa on ela-
ma Kanadas, valja-

fitateenis Kanada. -

“ Barootes'i, kes:
“6 aastat tagasi.
ui Saskatchewa-
isisse seada ,,me-
mene senaator Ba-
yivsemaid ,,medi-
ldse on. senaator
ud mees Saskat-

A. RITSON

Fe a eT . = =. "sam Tl

in ad

SET TE ST ST

a ee eee

SS A ae eS a a=
”

if oe ta =

re =

/Meie Elu" np, 25 (1862) ines.

' .
ak- t= ee ee .

_

oor 4 =
nr : “
oon a oe . wae
- ns eet ee wget ay ee a _ 1
7, Se as wees ogee oe
= po Reet Se tae eae tone ye rir:
Fe 5 ee ee Me pee . .
ee ge ee ;

Balti: naiste 2 demostratsioon vangistatud balti vabadusvéitlejate piltidoga Si St t Paul katedraalie ees, Paremal

ee ee ee ee ee oe ce
sqett bois ane at oe Toe.

selgitay plaket »Prisonets of Conscience in USSR‘,

Kaini vaim..
—— {Algus esikiifjel} -

| korrad enam ei korduks. Peame ole-

ma voitlejad hea ja kurja rinnetel.

. . Tée Ja diguse nimel seda tuleb kuulu-

tada kirikutes -ja kirikutele. Kain
vaim elab edasi kommunismis. Selle
vastu tuleb vdidelda.

PALVE KODUMAA EEST |

U, Petersoo jutlusele jargnes etie-
kanne Jeedu koorilt — }. Dombraus-
kase ,,Palve kodumaa eest" ja kolme
rahva vaimulike — praost A. Tauli,
dp. A, Celmsi ja preester P. Gaida —
malestussénad langenuile eesti, lati
ja leedu keeltes. Nende miilestuste

leedu noorte pool altari ette pdlevad
leinakiiiiniad. Palvused pidasid veel

. Opetajad A. Zilinskas ja T, Némmik

ja lOpudnnistuse iitles lati peapliskop
A, Lusis, | |

Sisukas milestus- ja protestiaktus
lappes vGimsait kolme balti rahva ja
Kanada hiimni Jaulmisega.

Mélestusteenistust ja demonstrat-
siooni filmis niitas neljapaeva ch-
tustes paevauudistes City TY.

Josef Mengele
toendolikult surnud

Kaik andmed, mis kogutud SUE
maingli* Josef Mengele isiku kota
viltavad seliele, et laip, mis kaevati
hauast valja Brasiilias, SAa Paulo
linna laheduses, kuulub surmain-
gel Josef Mengelele. Nendeks tian-

‘diteks on Josef Mengele poja tua-

nistused ja foted, kus Surmainge!
on voetud tiles koos nende isikuta-

ga, kale Juures ta elas 13 viimast

eluaastat ja tunnistatud Josef Men-

gele omadeks.

Valjakaevatu kondid ja pealuw
on veel uurimisel vastavas labora-
tooriumis. Selle tulemuste selgu-
misel Brasiilia valitaus teeb lépliku
ptsuse ja tcendoselt loeb Josef
Mengele lahkunuks elevate seast 6

aastat tagasi.

iiiiditatute
mélestusjumale-
teenistus Peetri
-kirikus

Pithapdeval 9. juunil Peetri kirikus

toimunud jumalateenistuse! olid te- .

gevad Usuteaduse Instituudi dpeta-

jad ja 6pilased. Protsessioonist vattis

osa ka teisi vaimulikke nil, et kogu
osayotiaskond paisus paarikiimnele.
Jutlustas piiskop Karl Raudsepp ning
tegev oli ka Peetri koguduse’ hinge-
kariane Andres Taul; Orelisoclosid

esitas koguduse organist dr. Roman

Toi.

Algussaimi titles Tiit Tralla, mille-
le jargnes sGnavott prof..dr. Arthur
Vodbuselt. Algliturgias asalesid veel
Herbert Vosang (Inglismaall, Kersti
Kimmel (Ottawast] ja Olvi Pint
(Thunder Bay’ ist).

‘Oma Jutluses piiskop K. Raudsepp

-manas esile neid raskusi, millega ees-
- Hrahval on tulnud véidelda julma N,

Vene okupatsiooni all, Ta puudutas
lahemalt ‘juuniééd aastal 1941, mil

~ julm kiitiditamislaine tabas kiimneid

tuhandeid eestlasi ja neid koledusi,
mis tuli labi teha Siberi surmalaagri-

‘jes. Aga julgetel ja optimistlikult el-

lusuhtuvatel isikutel szab osaks rid-
muhetki ka kOige raskemas olukor-

tag. Naitena mainis jutlustaja jéulu-
déd Vorkuta kiliiditatute laagris, kus
_ koguneti raagus kuuseoksa timber ja

lauldi joululaule. Osa oma jutlusest
piihendas pilskop Raudsepp iilesehi-
‘avale tédle, milleks nagu seda on

-ajal toodi rahvariides eesti, lati ja .ciammelemae wemeeeent

la

SQ" GARDENIA

FLOWERS ¢ a

NELJAPAEVAL, 2 20. 0, JUNI « o THURSDAY, JUNE 3 20

. . F "FS
oa . - & Ss
_— . “te
. 7%
- Bes 7: nyt
. = aouyede .
"0 aoe So ee
oma -
. ="s mu. a ie
. oo sow vs
. . . wa 7 ps,
. . 7 . .
. . .

. z oe
7: a ee .
wpe . . . .
a ae" eee bee
aie pes ie ores ’ a, a".
: oo Ce as -1-. . 27 hy u
ee moe

- Foto. — 0. Haamer

lier et | ee el ld lel ol Bette iaeps. age
t
T

‘Akeet Noorte Konverentsil.

Kuigi keeleoskus vaheneb,

crs
a]
hile

eesti

noorem generatsioon
uhiskonda tahtsaks

he -Neliktimmend sastat parast Eesti kaotamist peab noorem generatsioon ikka veel eesti ihiskonda taht-
US sak ja tunneb uhkust, et viime end nimetadea eastlasteks, kuigi keeleoskus pidevalt halveneb ja sageda-
We mini esineb aestt paritoluga noori, kes iildse eesti keelt ei valda, seleub ankeadist mis aasta tagasi tehti

Este '84 poolt Noorte Konverentetl. Kiisimusiehe tiitsid: 45, pooled osavatjaist. |

Konverentsi korraldaja Peeter Ei-
nole on teinud ankeedist kokkuvatte
ja Utleb ajakirjandusele saadetud in-
formatsioonia:.

On selge, et see labildige e] pee-
gelda ulatuslikuit meie nooremat
POlvkonda. (On oluline meeles pida-
da, et siinses mdistes tahendab
»000r" isikut kes on kas tilidpilaseas
voi joudmas kolmekiimnendatesse
eluaastatesse.) Ankeedis leidub
Kindlasti sisulisi puudujdéke ja ka
stalistilisi ebatapsusi.

MILLEKS OLLA EESTLANE JA
TEGUTSEDA EESTLASENA?
Valday enamus vastajatest (90%)
leidsid sisemist vajadust tegutseda
eesti tihiskonnas, Seda vajadust poh-

- jendas suurem osa sellega, et ta tun-

feb kultuurilist v6i rahvuslikku ko-

 hustust eestirahva vastu. Selline vas-
* tus on kooskélas meie tildiselt méis-
_ tetud arusaamistega. Sama tahtsa

pOhjusene aga leiti, et tegevus eesti
ihiskonnas pakub thtekuuluvust

a erineva ja intiimse seltskondlku gru-

= .
. r
mae
.
oy, .

pigs. Sellest jireldame,et olla eestia-
ne annab isikule tunnuse, mis teda
eraldab positiivses méistes iilejiii-
nud kohalikust tihiskonnast. Eesti
ithiskond vOimaldab mitmelaadset
tegevust ja sidemeid mide eestlastele
yOOras intinene saavutab alnult suv-

Tima vaevags.-

Eesti Ghiskonnas tegutsevail ihi-
kute! on kindlasti oma t6sised ko-
hustused Eesti maa ja rahva vastu.
-Kuid meie tihiskonnal on ka oma
seltskondlik osa, kus tegutseme sel-
lepdrast, et tunneme easilaste vahel

—endid kodustena.

_- MIS TAHTSUS ON EESTI KEELEL

MEIZ UHISKONNAS?

' Keeleline rikkus elustab ja tiien-
dab rahvast kultuuriliselt, Ulekaaluv
enamus vaStajatest arvasid,et eesti
keel on kdige iseloomustavam tegur;
mis eraldah eestlasi teistest rahvus-:

B-: test. Arvatiet eesti keel on ka suurim

Balti rahvuslippude ja vaimulike protsesaioon kirtkus Toronto balit
voitlejate ihingute esimehe Ulo Tamre juhtimisel.

Foto = 0. Haamer

362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4kK 18
Tel. (416) 466-1951

(416) 466-1502

LILLEDE SAATMINE GLEMAAILMSES ULATUSES.

Eriti pulmadeks — varsked ja kunstlilled.
. Matuseks — parjad ja tilekorvid.
- Puuviljakorvid, :
‘Masitéd.kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraa-
mika-, naha ja puunikerduse alal.

Radgitakse eesti, lati ja inglise keelt. |
| _Avatud: dripievadel 8.30-6.00 p: Il, taupdeval 8.30-5.00 p.l. U
Trt - aT : eT Lier AM HEA DH PE

(UTUDUEULGEENGQNNYAOE TTS LUEEUAGUONGNEN NM ALEREGERUETUTITAE |

_ Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-piirandused {a

mialestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja

telstele. eestl organisatsloonidele
Hesti Sthtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviltungl sas-

miseks. — Eesti Maja, 958.Broad-

view Ave. Toronto, Gnt. M4K 2R6

AWHILE LEER PRR

Usuteaduse Instituut ja ka see kur-

sus, mille algust tana tihistame.
Haarava palve kodumaa eest pidas _

praost Rudolf Kiviranna (New Yoreg-

- ist}. Palve sisse oli pémitud — Su iile .

Jumal valvaku — ettekantuna orelil
R, Toi poolt,

Praost A. Taul lausus kirikuteateid
ja jJagas koguduse nimel tdnusénu
neile, kes kdesoleva jumalateenistu-
se sisustamisele on kaase aidanud.
 Lépuliturgias olid rakendatud
Usuteaduse Instituudi dpilased, kes
kursusele tulnud kaugemate vahe-
maade tagant. Kirikupalvet jagasid
omavahel Liidig (Austraaliast) ning

Hiiesalu, Riltmik ja Taal {kdik

\hendriikidest) ‘Onnistas pliskop
 Kerl Raudsepp.

i

Soomlasoa ehitavad

Korterimaja |
»Suomi-Koti*

Soome rahvusgrupp Torontos ohi-
tab oma vanematele liikmetele kor-
terimaja ,,Suomi-Koti", mis kave
kohaselt vaimib tuleva aasta siigi-
sel. Projekt nieb ette 88. seenior-
korterit, kérvatruumid, tédkojad,
meelelahutusruumid js muidugi

‘sauna. Alumine kord on mieldud
&riruumideks,

,»900me Kodu" ehitatakee 797
Eglinton Ave, East heategeva orga-
hisataiooni poolt, kel §50 liiget,

-neist 235 tile 65 a. vanad, } ja vaimal-

dab soodsalt kortereid seenioride-
le, criti soomlaatele, Korterid tiiizi-
takse, kuid saadava! ke eriplaan!
,Koti-Oikeus" slusel,

Ehitus on kavandatud moodsar

soome atiitis ja algab sei siigisel.

Mudelit on véimalik ndha 26. juunil
kl, 7 G. Agricola agome luteri kiri-
kus, 25 Old York Mills Road, Wil-

lowdale, kus laulab koor ja kaetud -

kohvilaud. ,,Suomi-Koti ssima-

hheke on dr. Veli Ylanké.

tegur,mis seob eesti tihiskonda sise-
miselt, Valdav enamus (90%) arva-

- sidet nad on-véimelised endid enam:

vihem vabalt eesti keeles valjenda-
ma. See on erakardselt suur protsent,
mis nditab,et konverents! osavotjas-

 kond on eesti ihiskonnaga rohkem

seotud kui nende generatsioon iildi-

galt.

On iildiselt mirgatay, et noorema
generatsiooni eesti keele tase on pi-

 -devalt halvenenud, ning sagedamini

esineb eesti péritoluga noortkes tild-
se eesti keelt ei valda. Vaatamata
ilalioodud arvamustele.et eesti keel
on erakordselt tihtis, arvasid pooled, ,

et eesti tihiskonnal on siiski mingi -
arengutee voimalik ilma eesti keele-

ta. 60% vastajatest leidsid, et eesti

_ keeleoskamatus ei olnud nende sOp-
adele eriliseks takistaseks eestl
iihiskonna elust osavGtuks. 95%

pooldasid kakskeelset ajakirja nagu

_,Ksto-America’’ ning pidasid seda

huvitavaks ja vajalikuks. |
Tundub et siin on méttevoolud
konfliktis, Uhe selgitava seletuse ko-
haselt ei vaja tegevus paljudes eesti
organisatsioonides eriti karget eesti

-keele taset. Kuigi nende nimetamine

sugugi el alahinda nende tegevust,

_ sellisesse -gruppi. kuuluvad néiteks

rahvatants, vdimlemine ja vorkpall.
Kuigi ametlik keel seltskondlikel ii-

tustel on eesti keel,ei pruugi see olla -

sama ebaametlikul pinnal, Eesti kee-
le mitte valdaja vdib vabalt osa votta
néiteks Lakewood'i spordipaevadest,
maiballidest ja teisiest pidustustest,
ima et tunneks ennast eestlaste hul-
gas keeleoskamatuse pirast vddre-
na,

See veel kaugeltki ei litle, et eesti
keel ei ole vajalik. Et hoida meie
ihiskonda kultuuriliselt elavana, et
pidada ihendust eestlastega eriti
Kodu-Eestis kutka teistel mandritel,
Vajame iseteadvaid eestlasi, kes val-
davad hasti eesti keelt. On vaga vGi-
malik, et selliste isikute kaudu saab
tolmuma vahendus nende eestlaste-

ga, ke"le] eesti keel on puudullk, kuid ©
silski peavad endid eestlasteks. Ka

nemad tahavad eesti ithiskonnaga
sidemeid pidada véi sellele ome pa-
nust dnde. Nagu Ténu Parming oma
loengus nentis, seisab ktisimus sel-

les, at kui arvuliselt oleme suutelised.

Keele ogkajaid koondama. Mida roh-
Kearvulisem on see grupp, seda ela-
vam, tahvuslikult saavutusrikkam ja
pong valium on Vili-Kesti ithis-
ond. - |

Kokku vdttes neid keahte erinevat

mOttesuunda, tuleb rdhutada eesti

Keele oskuse vajadust. Samal ajal

peame aga arvesse votma ka neid eest-
lasi, kes et valida eesti keelt. Vahest
or: Valalik otsida seda vahemaad, kus
nemad saavad aru,et neid ei alahin-
nata inimestena eesti keele oskama-
tuse parast, kuid samaaegselt on tere-
tulnud eestikeelsesse eesti. ohiskon-
da.

Uks algatus sellises suunas on aja-
leht . ,,Esto-America". Ulekaaluv
enamus ankeedile vastajatest pocl-
dasid seda valjaannet, isegi kui sisu-
liselt ja seisukohtadelt jaitis see pal-

judele soovida, Vaatamata parimale

iahtele ja ptitidlustele, loeb praegust
eesti atakirjandust noorem pélvkond

_viiga napilt, ,.Esto-America" viljen-

duslaad, mis seob kakku ajakohast,
kultuurilist ja poliitilist arutust ja
viga kerges zhanzis iihiskondlikke
iilevaateid Pdéhja-Ameerikast, on
leidnud hea vastuvdtu. Ingliskeelne
ajakiri, mis koostatud iseteadvate
eesti keele oskajate poolt, ei liilita
lihikonnast eemale eesti keelt mitte
raakivaid eestlasi,

MILLEKS TEGUTSEDA EESTI
UHISKONNAS? |
Uldise kriitika selsukohalt noored
ef soovi voi ef ole voimelised vanema
generatsiooni tehtud tddd edasi vii-
ma. Uurides, kas selles viites on
mingisugust silmapaistvat alust, nai-
tasid tulemused, et:
— 90% vastajatest on leidnud eesti

-thiskonnas tegevust,mis neid-on va-

hemalt osaliselt huvitanud ning nad
on seda harrastanud;

—- tegevus ja ajapanus eesti fihis-

konnas ei takista elukutselist edasi-
joudmist;

— leiti et eestlaste aildised téekspi-
damised on kohaliku thiskonna
toekspidamistega § enam-vaéhem
kcoskGlas. Kuigi ei arvatud,et eest-

lased on iileliigselt Hberaalsed, et ole
eesti tihiskond ka mingi fanaatilise

narempoolse aairmuse rithmitus:

— jeiti et organisatsioonid iildiselt
toovad esile ja rohutavad Eesti ise-
selsvuse taastamist ja Kommunismi-

_ vastaseld seisukahti méddukalt ja as-

jalikult;

— kriitika noorte tegevuse ja te-
gutsemisvilside kohta ndis olevat
osaliselt takistav ja hdiriv, kuid mitte
eriti suureks noorte eemaletérjumise
teguriks,

Tekib kiisimus,et kui tilaltoodud
asjaolu ei hoia noori eemale, miks on
tekkinud selline iildtuntud arusaam?
Uks seletus siin oleks jargmine: Esi-
teks on viga voimalik, et selline aru-
saamine on pdrit inimestelt,kellel on
vaga’ kitsas- tihiskondlik silmaring,
Kui seda laiendada, vGime Jeida, et
noorem pdlvkond feeb palju rohkem
ning on. palju ettevotlikum kui seda
arvatakse. |

‘Teiseks, tegevus ja t60 eesti ithis-
konnas on valitavy ja vabatahtlik.
Noorem generatsioon on arenenud

tasemele, kus nende fihiskondlikud —

saavutused on enam seotud oma iga-
pievase tOGga ning elukutsega. Kui
varemait haridus ja keele oskamatus
piiras siinses iihiskonnas edasijiud-
mist, sai seda asendade tdhusa panu-
sega vabatahtlikes eesti organisat-
sioonides, Sellistelt kohtadelt on tihti
vanemial inimesel raske loobuda, eri-
ti kui tema silmapaistvamad elusaa-

vutused ja tunnustused on sellega

seotud. Tiinases olukorras see annab
osaliselt mdista,miks méndagi tihis-
kondlikku tegelast ei ole nooremage
asendatud.,

Vaba peg on saanud meile kdigite

vaga kalliks isiklikuks varanduseks.
Kui seda piihendada eesti tihiskon-
nale,on seda kergem teha kui seda
sazb teha inimestega, Kellega on
midagitihist, olgu see iihine métte-
viis, s6prus, huvid, vanus jne. Koige
tihtsam on aga,et see tegeviis viib ka
saavutustele ning voimaldatakse 105d
nendcks saavutusteks asjalikult labi
viia. Kellegil ei ole vabat aega, mida
raisata!

RAHVUSLIAU LOOJALSUSE
KUSIMUS |

On esitatud arvamusi,et rahvuslix
patriotism tihel ja samal ajal nii Eesti
kui ka kohaliku asukohamaa vastu
on itksteisega konfliktis. Kas on voi-
malik olla samaaegselt hea eestlane
kui ka hea kanadalane? [vii teise
asukohamaa kodanik?)

(Tle 70% vastajatest peavad endid
vérdsalt eestiasteks kui ka kohaliku
maa rahvaks ning arvavad, et on voi-
malik ennast siduda mélemaga. 92%
arvasid, et on vGimalik olla lojagine
nii Eestile kui ka kohaliku meale

ime mingi konfltktita,

Need vastused on iseenesest mdis-

—tetavad, kuna lddnemaailm iildiseli

usub samadesse pohimdtetesse ja
lootustesse mida meie taotleme eesti
rahvale, Ehk jkui leidubki vajadust
lojaalsuse konflikti. selgitada, siis
voib-olla oleks abiks eraldads kodu-
maad ja isamaad,

Maa kus oleme kasvanud, elu raje-
nud ja soprussidemeid loonud,on pe-
ratamatult inimesele kodumaa. Noo-
remaje pélvkonnale see maa ei ole
Eesti. Isamaa mdiste on ajatooliselt.
ja filosoofiliselt seotud vaimse ja rah-
vusliku tunnetusega. Kuigi enamus
vastajaid ej ole atindinud Eestis, oma-
vad nad silgava sisemise tunnetuse
esti vastu. Sellega vGime Eestit ala-
ti pidada kui kdikidé eestlaste hinge-
liseks ja vaimseks isamaaks.

SUHTLEMINE TANAPAEVA
EESTIGA
suur osa meie ithiskondjikust te-
gevusest on seotud Eesti maa ja rahva
olukorra parandamisega, informee-
rida tilejd#nud maailma, mis seal
praegu on toimumas ning hoida Eesti
saatust masilma foorumil. Selline te-
gevus holmab ka meie suhtlemist
tinapdevase Eestiga ning selles suh-
tes on vdetud seisukohti nii poolt kui
vastu. | |
~Vastajatest on 40% kilastenud
Noukogude Eestit. 91% pooldavad
Eesti kilastamist: Sellisele kiilaskdi-
gule el vaadatud siiski kui tavalisele

~ valismaareisule ning arvati,et atsus

selleks peaks saama tehtud teadmi-
ses mis tingimustel selline kijlaskdik
on ette vGetud, Seda teemat edasi
arendades, leidub palju,kus on nai-
line vajadus edusamme teha.

® Ainult 40 % vastajatest arvasid, et
nende teadmised tanaphevasest Ees-
tist on viga head. |

-@ Ainult 29% arvasid et meie siinne

vabadusvGitlus on kooskélas prae-
guse Eestis elava rahva vajadustega.
® Ainult 48% arvasid, et Eesti ise-
seisvuse taastamine on realisttikul!
teostatav lahemas tulevikus.

@ 50% vastajatest arvasid et vajame
palju tihedamat koost6éd nii teiste
balti rahvaste kui ka teiste [da-Euroo-
pa rahvastega, et iihiselt tegutseda
ikestatud rahvaste vabadustaotluste
tiivustamiseks.

Informatsioonitanapaevasest Ees- |
tist ieidub kiilluses. Seda on ka roh-
kem hakanud ilmuma inglise keeles.
Naéidetena vdib tuua Parming ja Jar:
vesoo "A Case History of a Soviet
Republic’, Taagepera ja Misiunase
»fiistory of the Baltic States 1940-

1980" ning uus,,,Baltic Forum”. Vas-

tused naitavad, et seilistes triikistes
leiduvad andmed ja arusaamad vaja-
vad paliu laialdasemat levikut. Naib
olevat kindel vajadus levitada ja aru-
tada arusaamisi Noiukogude Eestis
toimuvast poliitilisest ja kultuurili- -
sest arengust ning seaisetest elutingi-
mustest. Kui suudame seda edukalt
teha, see ehk téiengaks ja elusteke
meie valisvditluse pohimdtteid noo-
rema generatsiooni seas ning abis-
faks nende labiviimist suuremal ja
aktilvsemal pinnal,

KOKKUVOTE

Ankeet kogus iksikasjalikult it in:
formatsiooni mitmel pinnal, Posi-

tlivsel poolel véime viga rahul! olla,

et nelikiimmend aastat parast Eesti
Vabariigi kaotamist noorem generat-

soon peab ikke Veel eesti thiskonda

tihtsaks. Tunneme teatud uhkust, et
vdime endid nimetada eestlasteks.
Ankeet siiski naitab, et on nérkusi,
milliseid peame arvestama. Eesti
keele tase, tulevik ja osatihtsus meie
tihiskonnas on haaranud suure tihe-
lepanu ajakirjanduses ning see pee-
geldub meie ihiskonnas ka iildiselt..
Teadmised Eestist, meie minevikust,
olevikust ja tulevikuvGimalustest
ndivat olavat nérk lili, mis vaiab

- noorema generatsiooni séas tildtead-

miste tdstmist.

Mis puutub meie noorema pdlv-
konna iihiskondlikku panusesse, siis
tuleb aru saada, et inimene annab

‘Oma aega eesti iihiskonnale vaba-

tahtlikult ning heast tahiest. Mani on

véimeline seda andma rohkem, moni

onandekam, mén2l on suuremad tee-
ned, Meil kdigil on selles aga osa
mangida, ning me tahame olla osaks
tehtud t66 saavutustest.

Saame ka aru,et kriitika /a eriarva-
mused on vajalikud ja inimlikult loo-
mulikud, Kuid kriitika on ainult siis
kasulik kui see tilvustab meie tege-
vust tthiskondlike sihtide saavutami-

geks,