ike - “Fl lik su suur eos “Imus eesti filateelia yateloog-kisiraamat Filatelistide mulluse (egevushooaja viimaste kunde ; -suursiindmuseks olf pikisilmi oodatud uue eesti kataloog- | | kasiraamate triikist ilmumine Rootsis. Toimetajateks on tuntud. filatelistid Elmar Ojaste ja Vambola Huri ning _projekti organiseerijaks Meemo Trepp. Kasiraamatu koostamine vottis kolm aastat kauem kui oll algul plaa- “nitsetud; Viivituse. pohjustas ithe esialgse tolmetaja, Hei- ur Alveri, ootamatu surm. Teost on trikitud 2000 ‘ek- semplart. Paiguti-on. mangu pan- dud isiktikku raha, sellele vaata- Inata ct kaasa on aidanud: toe- tustega ile 100 isiku ja asutuse, “sest sellise hiiglasliku teose. vil- jaandmine. luksuslikus © kuues’ maksab tinapdeval kaunis:zusa summa. Hélmates ligemale 800 —lehekiilge — (kahtlemata - _koige paksem eestikeelne raamat, mis 7 paguluses ilimunud) on. tiiesti mal kohal Stokholmi_,,Eesti gumisel, . Paevalehes" ilmunud retsensico- - oT SHUT pealkiri F iatelistlik. pii- . bel/suurteos eesti posti ajaloost™. Kuuldavasti on m6ned eksem- kirjanduse kiassis kétgeima tun- nustuse — kuldauraha osaliscks. See on esmakordne juhtum, kus eesti eksponaat on monel suurci naitusel auhinnatud kullaga. Olgugi, et raamatu hind 60 $US) tundub monele vahest k6r- gena, peaks leidma véimalust ka sellest tile saada ning ta‘ei tohiks puududa iihegi tdsise eesti fila- telisti raamatukogust. Teos on otse vajalik pohjaliku Eesti ko- Kiitus ja suur. tainu tepijatele ja Ssuure vaeva nagyatele koigi eesti margikogujate nimel! plarid juba leidnud ka tee Oku- .. — oot * Base 4 peeritud ‘Kodumaale. On voimatu siinkohal loetie- ma hakata, mida sisaldavad raa- matu 768 Iehekiilge kahekeelse ¢ tekstiga (inglise ja saksa). Peale © . margikataloogi osa.onselles * veel ,tuhat asja eesti postiaja- gies d eae seiae ail: loost. Paneb imetiema ja kUsi- 4 .e-°oie peepee om tn ma, kust on autorid- koostajad - eo ae sic aute ninad Torontest loode suUmas, »iannu™ poole. hiiglaslik téd, millega Ojaste ja Qo (3 casas fe | Kénnu‘ on koht mile on tugev kiilget6mbejoud; ei seat ole merd.ega jirve; scevestu apa ulilahke pererahvas, Paul ja Juu- i Kristal. ,,.Ké@nnu“ on Juuli ja ys ¢ Pauli rohke (66. viljana tiles ker-— ee? kinud Kauniks. eesti koduks. Ko- mes du on see kiill peamiselt, kuid ka ee mesila. / saunala / sédkla /. pdl- Seige fe. lumaa / ojala /--metsala./ kan- eee Zo. Mula. Juuli ja Paul on kehastu- ~- nud kulalislahkus. Marsti oh 6u tis igasuguseid automobiile ning tuba tulvil rah- vast. Niipea kui vihm lakkas, faeoeeeeee mindi pikas reas iimbrust vaata- mn ne eee oe en ne em Td, pe amiselt muidugi mesilat. -.vO1 seal ei taha hasti noustuda.- ““'aggrreo a "ae Kiisiti kiisimusi ja anti asjatund- eee Kke seletusi mesilaste kumma- Gieaiees listest harjumustest ja elukom- .. ere metest, nende SOOgist, }OOgISt ja Semen (00st. gem = Secjarel «said juurvilja-pollud moveamer ys. ja Marjapddsad tile vaadatud ja ore |. Tevideeritud. Teadsime juba rei- OOP ec eg Simisajal Euroopas, et ,,Kannu Ka margistatud kirjadele. Need Seen (| Mammen Pettersson Prantsusmaalt koguga ca peas ,.ccsti-Liivimaa® auhinnati. kuld- -seevastu tunduvad kohati liga korgelt_ fikseerituna, paljuc aga >. liga madalalit. : Kokkuvottes —— see on teos, _ mite tile vime olla uhked. Kui »aljudel teistel maadel on olemas sellised ,,piblid“? Vist vaga: va- hestel. Teos on leidnud suurt tahelepanu ja saanud — kiituse osaliseks ka Rootsi ajakirjandu- — ses. Rootsi margikogujate hadle- - kandja ,,Svensk. Filatelistik Tid- skrift*. puhendab sellele ja El- jar Ojastcle, hele raamatu toi- metajale, crilist tahelepanu: ,,Me- oleme uhked ja ro6msad, et meie maad on rikastatud sellise suu- reparase kisiraamatuga“, 1Gpetab arvustaja oma tilevaate, oles , tahanud' teost ka liksikasjali- semalt. — Teos sai muide Rootsis sja- sel suurel rahvusvahelise! filatee-_ hia naitusel | »Stockholmia 8h" ee cdaliga. peewee Ecsti ‘Vambola Hurt ° Kuldmedalid filateelia macilmandituselt Ecstlastest esinejad disja Stok- holmis l6ppenud filateelia maa- ‘ilmanditusel ,,Stockholmia 86", mis tahistas tihtlasi Kuningtiku Rootsi Posti 350 aasta ja Roots: Filatelistide Liidu 100-aasta juu- belit, osutusid eriti edukaiks ja saavutasid kérgeimaid . auhindu. Resti postiajalugu kéasitlevaid kogusid esitati neti. Vambola Hurt Stokholmist koguga ,,Eesti eclfilateelia ja templid“, Ants Linnard @allinnast koguga ,,Ees- th post 16001800" ja Ingvar cs “gal pererahvas vaikse murega oma cl dj tO ja vaeva maha olf jdtnud: ag” eee SUSKi polnud nad meile, kaasrei- (eames Sijaile, seda ndidanud. Ja vaata, meie siimad tunnistasid niiid, et -Taevaisa oli heldelt. ja lahkett pererahva eemalviibimise ajal poldusid kastnud ja parajat patk- sepaistet. andnud. Tekkis vist mingi arusaama- tus Taevataadi saadetud kaskyal- gade vahel — arvati et ,,Kan- Thu pererahvas ikka veel ringi relsib — ja nil avanesid. taas taevavolvid ja vihma aina yoo- las. Pugesime. kéik ilusasse . elu- tuppa tagasi, kus meid: kostitati hapukapsasupi, pirukate ja iga- sugu hea toiduga —- Juuli poolt valmistatud. Killakosti oli kaasa toadud Kahe oekese poolt suure tordi ja ilusa kringli niol ning moéned teised did veel kodus Aiipsetatud kooke ya ‘muid joo- Ke, -videofilmi Reakisime Naidat! - huvitavat Esto ‘84 iiritustest. monusasti omavahel, ja vaatlesime foto-pilte, meenvu- iasime l6busaid vahejuhtumeid niikui ikka iiks suur pere seda teeb. Keegi oli kaasa toonud oma. reisikirjelduse (millest_kaks osa lehes juba ilmunud) ja luges ~ seda ette, prillid ninal (andes tal- Eimar Ojaste kogu tsensuurpost™ auhinanti hobemedaliga. co KGige k6rgema - tunnustuse osaliseks filatelistiiku kirjanduse klassis sai aga Vambola Hurda ja Elmar Ojaste koostatud kapi- * taalne Eesti filateelia ja postiaja- loo kasiraamat-kataloog. Vdistel- des. esitatud 205. filatelistliku raamatu, ajakirja ja kataloogiga, otsustas rahvusvaheline - zhiirii autasustada Eesti kataloogi-kasi- raamatut korgeima auhinnaga -— kuldmedaliga ja eriauhinnaga, milleks on ,,Association Interna- ttonale des Journalistes Philateli- ques“ hébemedal. Ainsa Filate- listhku tédna sai ka Eesti kata- loog-kdsiraamat ,,zhiirit Onnitlu- sed" eest ja innustuseks tulevikus.- tunnustuseks tehtud 36. le petlikult vérdlemisi intelligent se valimuse),. Parast kohvijoomist ja kring- li-koogt soomist.oli aeg lahkuda. Paljud olid ;,Kdnnu’ jludusest ning Juuli ja Pauli té6-innust nakatatud ja tundus, et nad -on nuiid seda oma suvilatesse kaasa viisid. M6ned vaesemad, kellel suvilaid pole, sditsid muidugi ta- gas oma suurlinna kodudesse, kaasa vOttes loodusest ammuta- tud varskust ja indu. Kogu selts- kond aga lootis kindlasti;,, et sar- nast reisi jalle kunagi korrata saakst. Kuhjaga tinu teile, Foul ja Paul! - Tamara Nothelm-Lehela elamaasunud ‘ eestlast, jas" vahetasime . ‘Selma Autor, Linda Ostrat, Felix Rett, Ain Veske (praegune San Francisco: Eesti Oo : | - Foto: Aldo Bender | San rrenclece. »mderahva’ kokkutulekust ~Ummarguselt’ —_nelikiimmend aastat tagasi, kui DP-d hakkasid Pohja-Kaliforniasse __ saabuma, leidsid nad San Francisco kesk- linna laheduses Potrero nimelise. miekiinka koige ilemiselt ast- — melt kiimmekond sinna varemalt “kes . olid juba - majaomanikud-ettevotjad -— kokkuvéttes ,,jalgadega poh- kaasmaalased. Mont aasta hiljem ‘elas Potrero kiinkal juba ‘tile viiekiimne eestlase. Neid ha- kati nimetama. ,.imdéerahvaks™. Nende hulgas Jeidus kenake arv juhikalduvustega tmimesi. Kutsu- tiellu vahepeal valjasurnud Ees- tt Selts ja ,,Potrero Hill Neig- bourhood -House“ kujunes nn. San Francisco Eesti Majaks, tai- tes neid tilesandeid . ligemale -kaks dekaadi Seal asus esimeste | dineranniku Eesti .Padevade peakorter, seal peeti palju taht- said koosolekuid ning tehti kest- va tahtsusega otsusi rahvusliku organiscerimist6d raames. Sealt juhiti ka esimesi kommunismi- vastaseid demecnstratsioone Laa- - nerannixul. . Koos acgadega muutuvad aga — Inimeste vajadused vor nad kao- vad. Majanduslike kasvamine pohjustas perekonda- de eeslinnadesse kolimise, noc- | remaid kutsusid teised linnad ja teised rannikud, vanematele saa- bus aeg igavesele puhkusele mi- | nekuks, Praegu elab ,,maerah- vast" ikka veel samas kohas -ai- nuit kaks Lindat. Kuna tiks nen- dest —' Linda JOgis — sai au- gust: !6pul 75 aastat. nooreks, saavutas grupp éndiscid naabreid | kokkuleppe teise Lindaga (John Ostrati lesk}, et avada omalaja! tuntud ¢esti kodu uksed vanade-_ le sOpradele. — Ja neid tuli koos abikaasade, laste ja sopra- dega mitmest ilmakaarest. Juur- delisatud fotole lubati neid, kes tegelikult. on kunagi Potrero: Hilli! elanud. Foto on tehtud = Lindade _ ,,skyroomis™ 360° kraadilise vaatega tile San: Francisco linna, seal kus eestla- Sest tédstur ja seltskonnategela- nc kadunud John, Ostrat on voo- rustanud —palju tuntud eestlas! _ mdlemait rannikult... a fa ay. | " wl r siinnipdevaks ,,VABA EESTLANE” uw vad d 4 volmaluste ainult Mi MASIN Tel Kisii —AINUKE : a, 1065 STEBLES AVE. NORTH YORK, ONT. _ M2R 289 7 ~ Omani LINDA SEPP Avatud 7 pileva nadalas | R. 7 Thhelepj 6150 Yonge Stree North Yc Te Saksamaa Festlagam - Saksamaa_ eestlas ““Whiskond Saksa Liiduf ‘kogu korraline aastako teris hotell ,,Zum Schi - kordselt saadetud kuts , mete kandidaatidele. Bf ~-Koosolekult kaks Esine _ litused, Nagu alati, - gsa eestlaste esindaja | F (i ey le - [* I" F ES " LE he a i - Senberg, '-Koosoleku avas ja Koos -tervitas esimees Joh.- ” andes tervituseks sdna E _. Senbergile, kes kutsus koik kuhoidma. ,,Sce_ tihtehoi <.dus védrsil enda keele jal > ng rahvuse sdilitamiseks '-Olema selge ka neile, kes selt palju mételda et taha kodumaa vabastamise cs / datakse meilt koigilt uhisiam ‘Ja. meelt ning thtehoid Gi “peaks oleme pihaks kam “Igale, kes tahab olla jal _ Sestlaseks™, litles E. Reise ‘Koosoleku Juhatajaks | - Hksmeelselt R: Leitaru ja * kollijaks V. Laidsaar. K =m 6ddunud | ‘aasta Esind “ protokoll ja Keskkomitee 8. Kassa- ja tegevusaruan “ Miase kohta tahendas est SmMeic t66 ja tegevus on k * favalist rada. See on » olka tunnustust. Saks: “susasutustega on pilsin « Keskkomitee kui viimase -Jate kaudu vaga hea. va ‘Kogu meie tédle ja teg andis nittid veel erilisel eunnustuse dasjane Euroor : Haste IV Laulupidu Heide “ais viidi bi vaga vaiks f “askonaa poolt ja leidis - Mditust Edasi vaeti vastu 14 Cine ja tegevuskava. ge ive ‘iiritusteks on k ‘pievad, milledest _ tiks p2. mail Geislingenis com untud Jahnhalles ja (el 8 “august Miinsteris Linc pe toimub siis ka jar | Bsinduskogu kokkutulek}