cd re I iy = - ae he . ost 4 esti | voitmisega. __.reetiliselt voimaiu iiletada. kGrvalt tolliiilem vahetas mone soma vere keeles tolliametnikuga ja -kiisis EE ETD, altace zh Sake ats ae Mg eae a = ais re es a aS “ 10 aasta ee Re Esimesed ujumisvoistlused peel Pirite Angustikuul tdiftus tanavu 76 aastat upimisspordi algusest Restis. i. august] 1916 tcimus Firital. ,,Kaleyi* guuy spordipidu, miile kav- va kuolus ka 50m ja 306 m ujumine. Seda tahtpaeva tahistati ta- | Resti njumismeistrivGisttustel. Juubeliaasta meistrivoistlused Kalevi‘ siseujulas ei toonud kok- ku ainult praeguseid tippujujaid, vaid seal vois arvukalt kohata ujunuspordi omaaegsend meistreid, treenereid, kohtunikke ja ujumisjuhte, nagu Herbert Rahmann, Erich Motlk ja Ral mond Isok, kelleta Eesti veespordi ajalugu et osata etle kujutadagi. Herbert, Rahmanni ebk pjuja- iimega Karbest damise} on ngumist Oppinud ule esl | inimese, nende hulgas ka - esti es simesed oliimpiayjujad vennad Egon ja ‘Boris Roolaid, kes votsid .osa 1936. a. Berliinis peetud mingudest. SOjajiirgsell aastal hakkas: H. Rahmann uvesti treeneriametisse. — Temalt on saanud ujumisoskust hi- lisemad moeistersportiased Endel Edasi, Gunnar Paron, -Endel Press, Pay] Apuranja ja Mihhan ' Getb. Samuti teisedki silmapaist- _ yad ujujad Laine Raap-Raéni, Sai- ma Lehis, vi Kaseoja-Eller, Rai- mond Yahtmets, Bruno Yalla jt. Tema suurimaks treeneritarkuseks | peetakse, ef ta ise armastab ju mist ja oskas seda sisencada ka ‘ oma Gpilastesse. Ka Erich Métlik oli ia- “48a esti ujumise suurkujuks lébi ae- gade, kelle suuremaks saavutuseks Oh: Ria kartka jaadav omandamt- ne kolmael aastal Jarjesti 1500 ™ Erich Matlin DMRALELSel Saa-- vutusi koduvees on aga iscgi teo- Olles rekordiomanik ja meister vabaujumise kdigil distantsidel, viis ta 400 m rekordi 6.47,1-lt 5.39,6- ni. Oma lemmikdistantsii, 1500 m vabaujumises, parandas ta aga Eesti rekordt ile kane ja. poole imi- nuti. Erich Mathilk jatkas voistlemist ka patast sda. Niitid oli ta huvi- _alaks veepail, Kus ta oli Eesti meistermeeskomna, Tartu iilikooli, Tollimehe ja Lindstenj vestlust ‘alginud _ tsiviilriietuses kuwdud numbrit téeliselt uskuma- tua: oe — Tefl on 48 kilo toidukraam!? Ainult neli kilo saab N. Lildust vyal- ja Via! — Teil on valed andmed reisijate ' poolt maalt viimise digustest. In- turisti reisireklaamis teatatakse, et N. Liidust saab vale vila 46 kilo elatustarbeid. Mul on see norm. . Kui eeskirjad on vahepeal Intu-- '- gist] poolt muudetud, on infurist .* gtseselt korvamise kohustuses .. - — Olete -valesti lugenud. Neli kalo om norm. — Ei ole iugenud valesti. Mu sSbrad. voivad ka kinnilada min _Inhmetatakse _ Eesti ujumise isaks, kuna tema oli esimene Eestis, kelle jnhen-- val oli neist enamik kohal, selleks mOnel juhul kivlaltki kau- Pu hast valet sisalday vorukaelald ugu | 80. | gasihoidlikalt praeguses ,,Kalevi‘' spordiselts siseujnlas peetud | ‘kesktormaja, kapten ja treener iihes isikus. Tema ke all satd opetust ka Eestt parimad .vette- hiippajad, .mitmekordsed esti meistrid Siina ja Heino Elken ning mitmed teised. Ta oli ka tks Eesti sporditeaduse rajajaid,. kes tootab edasi teaduspollul. . Raimond Isok pole isiklike sa4- yutustega paistnud silma ujumis- radadel, kuid kohtunikuna-peda- goagina ja ‘organisaatorina on ta oluud sitdamega Eesti veespordi tures Kok: sOjajargsed aastail, Pikk aepe ta on Eesti ujumistege- vust juhtinud, Tipsele ja kehuse- tundlikule mehele on -usaldatud vastutusrikkaid -kohtuntkutilesan- deid Eesti, N. Liidu aga.ka rahvus-~ vahelistel voisilustel. Eriti suured teened on tal treeneriie etteval- mistamisel, Pedagoogilise Instituudi lopetanud ujumistreenerid on oma erialal saanud tarvilikku Spetust just F.. ‘Tsokilt, -Enamikul meistrivdistluste kav- va kuuluvaist distantsidest on voitjaile endiste’ tippujujate poolt valja pandud igavesti randavad eriauhinnad, mida vanameistrid. tulevad isiklikult iile andma. Kui. alati pole k6ik kohai, sis seekord.- - sel Kesti ujumisspordi juubelipde- tulles gelt. Nii elab G. Paron ‘Tiirit, E- ‘Edasi Hilumaal. Fuubeli puhul meenutati ka neid, _keda enam ei ole, kuid Kelle mii- ‘lestust austati. | Spordiuudiseid kedumecdli N. Liidu wlatusega. maakodlide. jooksuvéistluset olid Eesti esinda- jaiks Puka ja Viimsi koolid. Ti- tarlaste 100 m jooksus sai esikoha Kaja Saar 12,6-ga, poistest oli Ee: re Tonuri kolmas 1000-m jeoksus. ir Tsheljabinskis toimusid N. ‘Liidu 19631964. aastail slindinud noorte peagu kok Tallinna — teranide 26.. la res " Pensiondride omachi Inimese elus on Eaks siimanaist- * vat ajajirku, millised mundayad teda nii. fatsilises kui Vaimses tiiskasvanud ebk kiipse inimese ikka ja-teiseks, elujoulise east ta- gastlaskumine nh. raugaikka, Ena- mik meist ‘ei laha moelda sellele ¥ viimasele mundatusele ja konele- des hoidutakse tibti sellistest [ar- tidest sonadest agu ,,tauk* ybi »pensionar ja selle ae riagi- takse ,,kuldsést- east ja, senio- ridest“.. -Muidugi on arusaatey et sarnast tundelikku kiisimust. puu- ” dutades ollakse delikaatne, kuid samalajai tuleh seda siiski kasita- da. kui uhte foomulikku arengy jir- ku. inimese elus. Yanal ajal- olid inimesed kérges eas vaga lugupee: iud, peamiselt selleparast, et neid cli: vahe, Tanapaeval, kus vanuse toltu téGprotsessist valjalangenud inimeste arv aasta aastal suureneh, ei piisa ainult nende lugupidami- sest, vaid tuleb lahemalt legeleda sotsiaalalaliste . kiisimustega mis vanadusega kaasuvad. | Pensioniikka joudnud jagunevad kahte miirdatavasse rihma. Uhed on need, kes naudivad taiel miral . Oma unt vabadust, leides mitmeid Usi harrastusi- millega iiidayad oma vabaaja. On isegi ned, kes ighevad selleks tagasi kooli, Tiiesti- oigustamata - on arvamine, et ya- nema inimese milu pole véimeline midagi wut vastuvotma, Normaal- meistrivdistlused. Tallinna ~ noor Sven. Reintak sai esikoha Ja tegl liimnevdistluses une N. Liidu neorterekord: 7576 punktiga. Pronkmedalid said Teet Onni kor-. gushiippes, tulemus 2.03 ja Ega Riinne lruulitoukes, tagajarg 14.45. o - Parnus toimusid Eesti tennisve- meistrivdistlused, Voistlejate keskmine vanus oli meestel 57 ja naistel 56 aastat. Naiste 40-—50-aastaste klassis tuli iksikmangus meistriks Heidi Tal- yiste, vanemas klassis Veera Haa- yakivi, 45—55-aastaste meeste klassis Heldur Hiop, 55—65-aastas- te klassis Guide Taft, Ule 65- ARS - tastest tuli esikohale Alfred Keerd. geteisest aru saada ja lita omava- | séprussidemeid., ©Viimastel | : aastatel on igas suuremas eestlaste § qin ja ettevaatlikult. Ma katsun kinni- Malastajad ~ tada enne kui Jaheme siigavamale. Mees vedas ritva edasi ja jasi gevus rataneb pohimottele, et pel siongre kedust valjatuua ja nad } - vila kokkupagtamisesse teiste kaas- | maalastega ning sisendada neis | tunnet, et eclustizis on ka vadrt ela- 4 da, | »MONTREALY SONUMID" _ Eemalt Kailt yaatasid kaks noort politseinikku aeglaselt bikuvat paati. Paat hakkas kalduma Val- keasaarenkari pooit Katajanoka ti pu poole. — Need on kui selliste nagudega -meéhed, et sd6vad seda kala mis ‘siin elab, kui nad midagi tildse saavad. Vatku kuradeid, iitles ii hem politseinik. . es ¢ @ Lindsteni uksekell helises, . Ta liks avama. Tulija oli Suntinen. Vuctilainen .istus juba . eluruumis. Perekond. olf lahkunud nadalals- puks maale ja Lindsten oit Kutsu- nud Suntise oma. juurde. Ta oli. sditnud siia Tamperest, Ohtul oli piaan minna keos istuma ja Kalle jaaks Goseks Lindsteni puurde. — Kus see sinu karu niitid.on? kiisis Vuotilainen: — Suntinen laks akna juurde sdidu- kit nditama. Ukse ees tanaya tei- se] poolel seisis uhitus Lada. —- Mu meeles mélkus iiili méni laanemailma auto, tunnistas Kalle. — Aga a ei joudnud seda osta. Ja iitid sain midagi ka vama Jogu eest vahetamisel. Léane autoga. vahetades ex olexs saanud paar sadagi. Ja slis jai teine pool veel Kaks meest soOudsid aeglaselt parema ke libiseda ridva iimber jirele. viikse plastikpaadiga Katajanokan kuni tipami., Kasi tundis peos tohu- Yoon operatsioon oli. Snnesti- sadamasillast Kolera poole. Nad kabi ja haaras selle pihku, Vasaku. nud. tile ootuste. Lindsten oli saa- miutsid Vira basseinis suunda ja kéega tostis mees ridva paadi poh- nud ‘kooni -tuttavate abil toimeta- litkusid paris ‘reisijate sadamasiila jale. Nagu mirkamatult rullis pa- da tthendriikidesse. Wlakstud oli laheduses Kaivopuiestiku kohal. rem kési tohurulli kilge kinnita- selgeis doliareis: paari Lada hind MGlemad olid midrdinud riietes, tud nddri paadi serva wiljes oleva iga mehe kohta. Paadis oli paar bambuspilliroost’ Ongeritva, -tagaistmel noogutav kruvi timber. -— Asi on selge. Jatka kinda}. — See ei olnud Inili eriti raske operatsioon, iitles Vuotilainen. Meri oli vaikne ja pdev kaunis. vaga aeglaselt, et nddr ei Katkeks teeritud palju iga mehe kohta, aga Kailt just. eomaldunud Tallinn-lac- kl see kuhug kin. Yb I ATOPESERE Tags CUE grag ge TEPER SAN LARPS PE so MR iE EVE Ae gente ey Pe ate ee ope ath ep be woot TRBR ete a ° ie : Boat OR Ea ow ag pe ey pas ert bh sagt eat: pe MT et ie ee ie a | 4 : ' = 1. see oli vaga hea raha paigutus. ~ heme jargmine kord? mees pidas kdes spmmninguritva. Sdua aeglaselt stigavamale, aga Sellesse eksportartiklisse ei inves- | ae 5 - pajandil poety estoni’ — Blaise Pascal — ellreewibdosnk moll . ELEKTRIK Sisseseaded, nuendused Ja paran- dused elamajades VOL ettevotetes. Halling 762-9190 - Litsents 1 nr. .E 1044 | — Niiid hakkab aga véistlus sealpi muutuma tugevaks, motisk-. les Lindsten: — Naabrid on isegi hakanud. huvi nditama. aritsemse vastu. .. — See on selles motes sna hu- ‘vitav jutt, et siiani pole salakaupa ametlikult olemaski olnud... Niitid on mivitsakindral Daruze siiski ise Komsomolskaja Pravdas“ raaki- nud avalikult peagu koigest. Tun- nistab oise valja, makstakse 200 rubla . — ,Selline asjaolu on nv viinud sel. leni, et paljudele haritlaskonda kuuluvaile inimestele on - palju tahtsam hakata hankima tutvus- ringkonnas. kaubamiiiijaid kui’ Kurtis teadlasi v6j kirjanikke‘, millitsaohvitser paar pdeva tagasi ajalehevestluses. Tema meelest ei ole ime, et sellises Shkkonnas las- _ lestkl kagvavad kdige .puhtamat. sorti tagauste kasutajad, luges Lindsten. — See on piris yarske leht, 10. septembri Hesari. — Kill on kummaline, et. nad hakkavad seda isegi juba jaata- ma, titles Vuotilainen. ' — Nii, aga nil see just on, Einni- tas Kalle. — Muide, kunas me f- _ Suurt 75.000 tonnilist LOPP FRED LIMBERG ee ee 2 - Besti Vabariigi ssjajoudude ne organisatsioon ja juhtkend. = | & Lagejs leiah sellest raamatust 1028 nime, keda Ingedes tekkih } _ kiisinans: knhu ned on #anod?Knigi moni neist on oma malse teekonna ldpetanad léines, on enamus haivinenud koos Fest) | riidiken iseseisvasega, Selles raamatus on tuhat mele sjamees- | test leidnad sel viisil tagasihoidlikiu meenutust. Hind $18. 00 pluss saatekulu 70 centi MUUGIL VABA EESTLASE TALITUSES ARVO MAGI - -FESTI. RAHVA TL AAT Besti Pievalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 Ik. Kaas, 20 ilastratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaart Eesti ajaloo erigegadest autori visandite jargi joonistanud Vello Kailas. | Raamat sisaidab kroonika kujul (aaste-aastalt) eesti rahva aja- | . Ingu selle algusest tinapaevanj koos tihtsamate siindmostega -maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mGjustanad eesti aje- | Ingu. Teos kirjeldab eesti rahva sjaloo pohijooni, stindmuste ;. esitamise korval. kommenteerib autor olukordi, teeb jareldusl _ fa oletusi. Eriti sobiv noortele kinketeoseks. Hind $26.-— pluss $1.06 saatekula MOUGIL VABA EESTLAS E TALITUSES | ‘MAARJAMAA kirjastusel iImunud réamatud muugil Vaba Eestlase talituses Jiri Ulnotsa .Kestlaste epingnd voorastega AU Ulu Maasing Uda Toonela joel | »Piiridele Pyydes* : eesti lunié antoloogia italia keeles 6.30. Kalin Lepik. — Death has a Child’s Eyes ___.....-. 4.39 - - Salasoo ja Salo — Vilis-Kesti perioodika . , V. Salo — Ritk ja Kirkkud 2... B96 -Anfiihrung zu der Etnischen. Sprach (Esimene katse eesti keele grammatika ja sOnaraamaty koostam!- seks H. Stahli snlest aastal 1637) Reedik Willem Wilmanni ,,Valmid - ‘HE. Salu — Eesti yanem. kirjandus wanna anee _ 230 eee ene ee eee eee - 2.16 _ Antonio Possevino — Kiri Mantova herisoginnale 2.18 Arno Vihalemme. — Kunstnik ceati kirjanduses _. -.. 246 | Aarend Ftoos - —_ Juutide © Kamungas Tallinnes ~-naeaee se Motted | __ __ tatud ja Kanada valitsuse toetuse. =~ : fteisel eestlasel. ‘Kumiste hulgast osutus korgetmuks . Ps | et - ablinidest itatult, heade soovidega tile ookea- balaevastiku; mis annab neile tu- lamise tehased. Venelastel ei ole veel praegu lennukite emalaevu, . . -_ - ee . 1 intr 1 7 ogee, Er 1 n ate Eta et I ~farl L AER pe ae iy Seen Soe eye SE pcre eres . wf fe aa} . Lin ™ ul = I a Rae tnt ees ae, =" i =I ee =k the arn =F is mr Nea pe ie enero mePlease = ares —_" ll Se ee ine a) ee TG a Bee pees Se ro able oe = * =r = a te Se ee 1 ee 1 ot _— ee ee ee eae lL —_ me mb Sipe ee moot - t 8 . weet od oe ee SU .Rehvitud purjedega” ar ~~ purjetas Aus#- OR raaliasse - Sg Hiljuti limus Torontes suure bili a nemisega, Ludvig Wahtrase toime- re 8a trikitud sisukas merejuitude 7 kogu, ,,Rehvitud purjedega“. Sisus-. 9 F: on 176 lehekiiljel rikkalikult pilte ; ning buvitavaid jutte ja stindmuste - . kirjeldusi. Aitavad lugeda - mitte — | ainult meremeestel vaid ka igal — Raamatu esimene number miiiidi Toronto Eesti Maja kohvikus kor- = = = : raldatud enampakkumisel. Suuliste. re | ja kirjalikult saabunud enampak- are Austraaliast saabunud dr, H. Sala- soo pakkumine, mis oli $99.60. Nii a saadeti raamat, allkirjadega varus- 8 Ti Austraalia poole teete. Siinpool kaldal vaib raamatut ¢el- lida, vidikese: tasu eest, toimetajalt. Venelaevastik ie koige tugevam ; ) Ce LONDON — Autoriteetses teat- meteoses Jane's Fighting. Ships | . mainitakse, et venelased- on iiles — ehifanud ilivdimsa Séja- ja kau- a levases véimalikus sGias . merel suured eelised. Teose jarele on ka Kuubale rajatud allveelaevade chi- . kuld neil on kavas ehitada neli lennukite emalaeva, mis Higuvad aatomi- enerpia abil. :