BREBRSEES 8 |

& &

uo &

SSYBRSSS B BRR

40
H
40
ys)
a

5 telefonis, et

: siia Rootsi,

korraidame. “
e, Siindis, ku-
sober. Samu-
1 Leif Janson

povitusel tod-

et ma enam
sse ega sOja-
inud muidugi

la, et olin de |

blimaia saa-
abist -omale
ris = elades
el silma peal

ased olid just

VWsed,

: Engelbrekt-
Alul té6tasin.

osakonna ju-
‘Jal vahistati
eg auasimes
miest osa oli

ieid suiidista-

Mid peitnud ni
mrzemaid relvi
itukehad olid

ad, metsad ja

+, Mitu relva-

A’ vOimealuse .
ida vanglaka-
me asjes otsiti

stdottu Rootsi
meade vahista--

tafasi saat-
ametivoimud

| (Jargnel;

. r, . . Os
ie tr UL ee tea peed eT! oe

eee ee ee

- Test dhiskonnahuvilisest

. Ta esimene romaan {imub
aestal ja kannab avutobiograait- |

- gaski kirjutamine, mis
 Vajiaduseks .
ti iseseisvuse ajal 11 teost, mende
_hulgas romaane, noorsooraama-

. tod
r

| Hel Mae elo 80-c aston

7 1 7
See
ans SS

bop ereoanatene bebe LENS _
a ee Le ay waa aah, eae
peta saree tinea oi at Narra ht papa RCO A
Pathak apse Goth te Mae!

ese Be aaa = fate a
2 ieee a ee

witind ho Ve me en, : if oF yi sar a rr _ ried
ree " ater : 7 +
a ey a creche MaRS RE ieee RE A 9
es ee P
ue ae ter a fy int scat ae fal) ae wv ri a : eat Be
vm rk a OK fe ees mw OF te
ate ee ithe we ee rr We ay
Rite 5% en a ig Oe: petra oe eh
rel ms ! "Fr oe i mt rt = rie
1h we i ae aa aa Sy, hese are
a at I | 7™, = F = '
leat - Serra: a” ree us na by

) kirjaniiou hingestigavuse ikon.
| soles, Tema kirjandusliku tegevu-
se. vdurtusiikum ja viljakam. O82
langebki papiasaastatele Root.
8is.. Esimesena ilmub ia pégene-.
misel Kaasas olnud noorsooras-

mati kasikiri Sanger“ 1845. aas-

fag Se
| topo, Sellest itmub roots. ja
rr ae ak eens | islandikeelsedt |

ttlkked.  Teine
noorsooromaan ,Kiui olf. kevad"
‘iimus 19527 a. Torontos,

Ta soome sOpradel olf teads

. | Kirjanihn kavatsus. irjutada uu.
4 #)..|Timisteos eesti nalsest ja naistii-

kumuisest. Twes olid kGik selle
eeltooa havinud. Ootamata ila.
tisena saadeti telle Scomest asl.

le t65 jatkamise voimaldamiseks.

stipendium Helsing! iilikooli raa-

a niet oe
é gl ROE

7 . ' r x ae " .

ge a cr ee ee matukogus | ‘uurimistié. uuesti
Eo PeMoRr ee ck marten caer ye Ta ee a

SUES RR Cece Si ane ae ae ae alustamisels. Raamat Festi nai-

Se gee: iy Fe '

] om eee eee we re u

eat mt, af ae peeatistee oe '

. Besli naistiikumises,’ karskus.

. tegevuses, iihiskonnaelus ja kir-

janduses on tugeva. koha leidnud

Helmi Maelo. 13, apriilit tahistab

ta samaaegselt ome 80. siimnipéie.

—yaja tihiskondliku tegevuse 60.

aastapieva. Ta oli juba giimnas-

Noorsoo Rahvusliidu organiseeri- | -
mise] ja selleé Korraldusel ka esi-
mese Gppiva Noorsoo kongressi
kokkukutsumisel, mis.
-‘Tartus 1918. aastal. Sellal koos-

- olekul pidas ta oma esimese k6-

ne karskusktisimuse ile. Hiljem
on ta oma elus pidanud file 3000
kone nii karskus-, nais- kui kas-
Vatusklsimuste iile. Ta on eesti
emadepaeva: algataja 12 oli ise-
seisvuse kestel selle organiseeri-

jAtkunud.

Aga ome elu. viimastel aasta-

~ ‘ciimneil on ta saanud tuntuimaks |

just. Kir janikune, kelle fsiklikud

— tikkad elumiijé6d on andnud al

ne, mida ta, Kasutab intensivselt

| ‘ kaasaelatud aja prisma abi. Need
- milj6dd on ta slinm- ja kasva-

miseastad Léuna-Festi talus, ta
Oppeacge Tartu. Tutarlaste Giim-

neaspimis, ta Wikoola aastad ning

noorusiixu vaimustusera kaasa-
t6dtamine vaba kodumaa tleseii-

_ tamise 100s.

Ta kooli lopetamine ja Eesti
Vabariizi loomine langevad h-

_ te. Kéikjal vajatakse noori narit-

lasi ja Sel pohjusel kujuneb #oo-
JW6pi-
fasest ealkdice koolinoorte orga-
niseerija rahvuslixuks ja tihis-

- kondlikuks . tegevuseks. R6ébit1
 seleea ka rahvakoosolekuil kone. | -

leja ja nais- ning karskusorgani-
satsioanide .asutaja. Rahvas yvoo-
las kokku noort naiskdonelejat
kuulama, kuna see oli sellal enne-
négemata juhus. Koige selle kor-

Val ta kirjutas ajakirjanduses
. Seleviavaid artikleid ja . iileskut-

seid. Rahvaelu tundmirie naitab,
et cesti name oli diigselt tahaplaa-

_ ne torfutud ja kdige raskemate!| —
té6dega koormatud. 1924. a. asus

fas . ta | kodukultuurilise Sisuga
naiste alakiria.,vestr Naine‘, ymil-

‘Ye peatoimetajaks ta jfab kunt

1940, a, N. Liidu esimese okupat-

_. siooni aastel Kohalt tagandatakse

Lommus.

1975. a. 3d.

ne iabi sepade™. jlmus 1957. See
tes on miitid aj alooliselt hinda-
‘That vadrtuseks, ~~
Kodumaa milestused olid 14-
hedased ja -elukogemusi palju,
mis ‘sundisid. teda kirjuiama oma
esimese memuaarieose _.,Talutii.
tar‘ (1959). Selles yaatleb ta ees. |
ti talueln kesoleva sajand) kahel
esimese] aastakiimnel, Jdrenevalt
iimub teine _, Elutegevuses“
(1861), miles ta kirjeldab eesti
tthiskondlikku ja kultuurilist te-
gevust, kus oli ise kaastegelane.

Kirjanik oli AuUba 67-eastand
kui kirjutas romaani ,Oma veri"
(1965), Aine kbitis teda aga nii,
et sellele jargnesid veel neli kGi-
det , ,VoGras.. Veri* (1966),
»Aeerdshlmed (1968), ,,Teised
tuuled" (1970). ja ,.Homne paev“
(1972). See vilekditeline sar] lej.
dis suurt tahelepanu ja auhinnati

siumi pdevil agaralt kaasas. Eesti |

‘Festi Kultuuri Koondise poolt

Stokholmis 1973. a. Motivatsioo-
nis deldakse: »pROMmaani sarje

ja, milline traditsioon aleataja | Maalahedased — kujud omavad

-: emureks réGmuks on ka paguinses i;manlakust ja ehtsust,
| | aauutumas haruiduseks meie kir..

mis 01)

|janduses.“ Mitmes arvustuses |;
Geldi, et ..Helmi Mielost on saa-
‘nud silmapaistvaim naiste, ema-
ne-titarde labi nelja reneratsioo.
ni Iujundaja eesti. kirjanduses. F

Hiljem on jargnenud veel kolm
memuaarieost: ,,VGGrsil (1974),
,poammnud edasi (1975) ja 4sja

rootst keeles iminud ag aiskar
Alates

elu).
juunist Kuni 1977. a
juumi lopuni, seega kahe aasta

live’ (Armastan

jooksu!l on ta kirjutenud paeviku |.

eestlaste eluarengust nu iihis-
kondiikul kui ka kultuurilisel
alal Rootsis. See teos ,,Pkevast
pieva ilmub kirjaniku 80-aasta
juubeli puhul. Selle teosega aval-
dub mi kirjankku iooy vitaalsus
kui ka eestluse elujou jatkuy tu-

evs pirast kolmkimmmend aas-

tat. kestaud pagulaspolve. .

Helmi Maelo’ on loojana laheda-
ne oma inimlikkuse t6ttu, kes
suudab lAheneda koigile oma. loo-

dud kujudele Suure Looja armas-}

tuse ja moistmisega. Olgu kies-

Oley juubelipiiey kekkuvitte te | en
gomisoks ja uute kavade koosta-{f-
i miseks, et registreerida jatkuvalt ||

eesti inimese clu ja ta tegevust.
oe HO.

ja igasugune avalik tédtamine —

 keelatakse. Oma Eesti iseseisvu»

se aegse téSperioodi Kohta on ta

ise kirjutanud: , Seda sugupoive,

kes Hesti iseseisvuse eel- ja stin-
alee kaasa slas — seda sugu-

7 sige Gnneliicumalks odedts

Kahekiimnendate aastate Lépul
paaseb esile kirjanikukutsumus.
1928.

list iseloomu, kuid on mideldud

slimboolsena kogu rahvale moel- | — _.
| des. Ta ‘tles sé] puhul: ; ee oli SLE SESSA ah eh nines hammeen =i

nagu sundus, mis ei andnud enne

Tabu kunj olin sellekski ti6ks aja|
. leidnud,
pdtrdusin  tagasi

Vabadel hilisohtutel
toimetustoa
vaikusse ja tiksindusse ja nii al-
Kujunes
. * Nii valmisid Ees--

iuid ja tks populaanteaduslik
rs
iI maailhmeséja aastatel mit-

mad oicupatsiooniaastad ja “16-

_.puks pigenemine néisid k6igile

_ | tépu tepevat. Kuid ometi kiipse- _ :
‘vad needid kannetused ja valu seal

ENN ALFRED.

| ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Reya!l Trust. Tower.
Toronto Dominion Centre se
Pontiaatress;: P.O, 326, Teronte
_ Oat. (Bay & King) M5K 187

Telefon: 869-1777
u-tundl telefon) valveteenistus

JOHN &. SOOSAAR,
| C.Ae |
| Chartered Accountant
56 University Ave., Sie. 680
Toronto, Ont. M55 207.
‘Vel. 862-7115

tigas saalis.

~yhy | Parma et

Tean yeelkordselt kaase tuuri. ws, wasukaid eriti, mis Kuulujire-
Lincoln Centres, mis on healks | le Varasteohtlikkusele viitab. Ei
vimaluseks néha kdikj saale, sa- | ol¢ks mul méttessegi tulnud teat-
madepselt aga ‘ka pilk heita. har-\ 115 Seda karta ja filma mia omast
jutusile, mis parajasti kaigus on) igatahes ka ej jddnud..
| Nokker-igatsuslikuks - furnala.

Vaatama liheme sedapuhin galdtuks tegin kaasa Radio City
New York City Opera etendust,|MUSic Halli suurejoonelise liha-
Johann Straussi paljunsiitud ope-| votteetenduse, Majanduslikkude
retti ,Die Fledermaus (,,Nahk-|12Skuste ¢6ttu kuulub see oma-
hiir). Vaatamata vige headele|la@dne teatrikomplekt Peatselt
istekohatadele, mis muusifat ja|sUgerisele.
lavaltoimuvat tilel miaral nau-
tida lubavad, ef julgeks vaita, et
see Oli sama operetj parim lavas-
ils, sest Idimneid kordi paljudes
kohtades on seda erilavastusina
VOlinalus naha olnud varemaltki-
Toronto O’Keefe’s nahtud etendu-
sil on olnud samasugust. suursu-

Teatavasti On soe maaihna sui=
Tim -teatrisaal 000 istekohaga,
mis chitatud 1920-ndai! aastail
ja kus sama ajastu ceskijul se-
hinigi pakutakse iihe-sama pile-
tikinnaga mélemat:  lavaeten-
dust fa filmi. — _ |

.| gusust, kuigi lavapiltide erinmevas|See on alati. olnud selline pere

kujus, satnuti siirme Gabriel von|konna-,show, sobivalt onthas

Hisenstein Cornelius. Opthofi Voll yaatamiseks nii noortele kui ka}

Adele Gwenlynn Little sesituseS}vanadele, eriti kuulus ama distsi-
Rindlasti New Yorgi esinejeist|plineorituit esinevate revilittantsi-
(Charles Roe, Gianna Rolandi) |taride reaga, nm, ,,Rockettes".
halvemad ei olnud. | | Seekordsél esinemisel oli neid 30,
kes SBretu tipsusega ja ithtlaselt
Meelde on ‘jiinud kujukalt ise se ~~ |
gi mele Avo Kittask, siis alles = ie ony ‘Korval . ogra. tantsu-
“moore naiflejana, vanglaiilema rele esilasic, So
 OSas (X Yorgis ‘Richard Kinoekraanil _ JOOKSIS Mark
McKee). 3 a Twaind’ Prints ja kerjuse* jarele
filmitud ,,Crossed Swords“; lugu,
- Muuhulgas neab oma paritolu-| mis vist Ran igaiihele Japsepilves
teatriks New York City Operat/ioetust meelde on jaanud ja fil-
kuuius Beverly Sills, kuigi ta kal mina veolkordselt miilestusis ju-
mujal esineb ja.,,.Nahkhiire™ la-|ba . rohtumatikkuvaile  radadele
yastuses teda ei olnud, Maikuul! vis. Huvitay ja sobiv linastus.

algab samas balletihooaeg, mis|igas vanuses yerekonnaliikmeile
\toimub kaks korda aastas vahel-| vaatamiseks ia tookordne stide-

‘dumisi ooperthoosjaa, - paeva-ctendus tdissaalile ei suut-
| Oopereist olid samal ajal kavas|nud kil] kuidagi veenda.
New. York City Operas Koik p0-|peaks selline ainulaadne  teatri-
pulaarsed lavateosed: Carmen.|maje raskusis olema. Etendused ;
Rigoletto, Madama SButterfly,| aleavad juba hommikul ja jook-
Tosca, Sevilla tabemeajaja. j.t.,| sevad kogu paeva Kestel, publikut
kuna Metropolitan Operas lavas-'ndis olevat kivluses ka celmisel
tusid. Thais, L’Elisir d’Amore, La | paeval, kui sealt miéda juhtusin.
Favorita. yt” minoma. Kaaluvaimaks ‘kulupos-
Kuiet New York State Theateri 1 tiks olevat suur stimfooniaorkes-
saal on lai ja vaga mugav, jatab ‘ter, Rockettes ja luksuslikud
ta jalutusseal nelinurkese auretult | lavastused, piletihinnad $4.— tim
suure ja kOrge kojana kiitima ja; ber ja alla seda, olenedes stendu-
KoleUa MuUl}e. . | $e Aajast, on katsutud hoida ma-
Kaks hifglaslikicu j2 kohmakat , vormaldada

| kGigile.
-marmorkuju ei paranda muljet | .
gucuc] ja meie Toronte O’Kee- Wiljas, peasissekilien ces
fega virreldes jitab ta muge-; Sammus vinges talvetuules uks-
vuselt iisna palju scovida, _ainuke palja pintsakuviel pike-

| oo . teerija; protesteerides
Ba nakikasic sma moned CTI City Music Halli | sulgemise v Vas-
vad teatrikombed. Kuj meil Ghtu-; — tu,
sele ooperietendusele minnakse| — 0
Sige sageli Ghtukleidis, siis see-|Samagegselt aga marssis New
kordselt nagin New Yorgi oten-| Yorgi pornograafia-tanaval (42nd.

dusel mitmetuhande hulgas vaid| St. 3th ja 8th Ave vahel) tthe sek-

neli. daami pikas kleldis. Ka tun-|sifikme néjtava asutuse ¢es suur
dus imelikuna, et etenduse vahe-| hulk tdisjéulisi mehi “piketeeri-
ajal ei jietud iiliriideid enamasti|misplakatitega, nOudes paremaid
mitte sadli istmele, vaid kanti|palkasid mida kincomanik oma
nad ke peal jalutusruumis kaa. ieenistujaile. 24 maksvat.

. ; . . i
. . 1
ee ee be he ed le ee ee ee

Euroopamaitselised teidud

‘Tuntud kérgekvaliteedilisi je
peenemaitselis! lihe vorstis je
‘Suitsutussaadusi ning delikatesse
- LEIATE MEIE ARIBEST! =

. .
Se ————————— Oe ——— ee

oe

. a
Nn er.

Peakonie: 2-25 Medulla Ave, Toronte 49, Ont.
* Haod: Toronto, Montreal

| 8 ARI: Toronte, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burlingte,
Hamilton, St. Catharines, Mississauga, Londea,

Oshawa,  iceriag

. -
ee eee ee ee ee ee

‘saras

| teatrit, peale selle n,n.

Radio

|Kevadine ,, Tritau”

Broadway, ius iihel ainukesel
‘kGrvaltinaval yoib leida seitse
teatrit ja uhtekokku annab selies
raiconis erietendusi enam kui 30
ite
Broadway” etendused, on lavas-
tuste valik téesti rikkalik ja ah-
vatlevy. Muusikalidest . varemmndn-

Ins. Albert Soosaar
/ 10-castea re |

tud ,,4 Chorus Line”, ,, Hello, Dol-

*

:

ar. oon = bt,
| § a atartegrs ries

ent vaatamata jaib veel paljutki,; 29. martsil ‘tihistas. "Beacons.
eriti sGnalavastusbe sas, Me@git| fieldis, Kanadas, oma 70-4, slin- .
pvold Storage Martin Balsami- | inipdeva insener” Albert Soosaag.

ly Carol Channingiga ja , )ne
King And i Yul Brynneriga kus-
tutasin. otsemaid - xavatsuslenelt,

ga, Neil. Simoni ,,Chapter Two",|

Gene Saksa lJavastuses .,Same
Time Next Year (kuiei seda paa-
ris erilavastuses. ennegi naimud
olen; ent nOuda hea on Bernard
_i Slade tekst ja tilesehiius, ef otse
ahvatleb) ja veel -paljugi teisi.
Paar kidaskiiku. sGprade juur-
de, iiks kinoctendus, mida ill
Toronteski hiliem maha oleks
Saanud ja —. ajanappusest ting
| tuna rohkemaks éi caanudki.
Ja.New York ise?
Must ja Fapane, ditskirjutatud
ja miiritud allmaarongide ja
-Janmadera,  majakorguselt
kokkuveetud. ropaste ja jaatu-
nud lumehangedega peatanz-

vailgi, sest. suuremaks lumeve- |

dariseks puudub linnal raha.

‘|int sellest kdigest vaatad kui

lile, sobitad enda kiirebempolisse
riisinatunni Jitklusse véi- kinnid
l6unatunnil riende ridades, Kelle]
228 OM. TAUURSE peale igapaeva
Vatoo.

Kuuted hoiatusi rodvimisist: ia
vargusist, nied trellitatud kaitse-
aknaid ja ‘kcolmekordseid.. ukée-
lukke sopradegi kodudes, ent e}
raatsi ega, oska, karte, kuniks
omaite midegi jubtunud ei. ole.
Inimerie peab ju inimest anmas-
tama, elcs ole?! Jalutuskaik Cent-
ral Patki; kiilastus TN hoonesse,
sadamasse ja paljudesse muuseu-
midesse jAdb tecemata mitte kar-

“'tusest vaid ajamappusest, ent. sa-

maacgselt tekib ammutuntud tun-
ne: turistina tuleksin siia alatt,

[pidevalt elama aga ei iialgi Aga

[sama voib tunda Pariisis. Londoni

Juubilar siindis Parnu linnas.
On lopetanud 1934, aastal Tallin-
na. Tehnika, Tlikeoli chitusinsenc.
Ti kutsega. Tema. iilikooli l6neta-.
mise projektiks oli terasest Tipn-
sild Wle Parnu j6e,

‘Eestis téttas algul Tallinna lin-
na ghitusosakonnas ja hiliem tee
deministeeriumis ehitustitde ju. -
hatajana ja ehitusinspektoring,
Sdja ajal iédtes vaneminseneri-

1a, Eesti Joujaamade ehitusass-

konnas.

1844, a. pogenes Koos perekon-
naga Rootsi Stokholmi, kus td. —
tas moned aastad suurfirma AB
Contractor'i juures insenéfina te
rasbetooni alal. |

1948. .a. slirdus Rootsist Kansa-

/dasse, Montreali, kus lexis ta6-

Rio de Janeiro v6i ttkskdik milli-.

se suurlinna kohta. Erilist et ole
selles midagi. |

+

Kiorgesse ikka joudnud  cesti|
ema n&opilti kaanel kandevy ja
emadepieva ‘tihistay . Kevadine
Trinu tahistab oma iimumise |
100-ndat numbrit. Toimetaja V.
Poska-Griinthal teeblsi liihikese ja
vira iseloomustava kokkuvotte
‘Seniste aastakikude sisust jal
soovib, et cesti naisorganisatsioo-
nid tle terve maailma votaksid |

juba niiid oma, tédkavva ktisi- |

muste arutamise, mis on seotud |
tllemasilmsete Eesti - Pievadega
1980. aastal.

Ajakiria iildosas: on preester KE.

Lepiku jutlus, L. Ssopilt ,,Eest-4

luse sdailitamise kiisimusi", Tanni
Pill kirjutab ,,Stimpoosion: Eesti
Uhiskond Montrealis,” AEG
,AaBS", H. Parts ,Fima eesti

luules, P.. Kulasali ,gma kéed“

ja K. Kabliku ,Sinilill —
pieval".

Naisiegevusega. ‘OM | seotud A. K.
Salmre ,,24 aastat Jéekadru su-
vekodu", mis on kiill veidi ,kan-
natamatu" juutbelikirjutus enne
veerandsaiaiiseks saamist; Y¥.
Poska-Griinthal ,,1977. aasta. “ing:
vaade ,,Trinu” seisulohait",
Airik-Priuhka ,Mis kunagi oe
malestusi Lenderi koolist, A, Ma-
gi , AA. H. Taminsaare 160. a. juu-
beli puhul"; ja V. Poska-Griint-
hal Johanna Putsu malestades".
 Naijskasititda ala] kirjutab 41.
Avarlaid Eesti rehvardivas ja
jalandud“, E. Runge ,,Ptiha kihel-

errata

konna raise tilikond Saaremaalt.

XIX sajandi keskelt" samalt au-

i|torit veel Vigala kabimiits voi
| laimiits", T. Rebane annab soh-

vapadia, H. Poska Haapsalu ré-
tikute, R. Laarendi suure laudlina

koha aluminiumit tootva
t66stus ‘konsern ALCAN jouma--

Suliy.

jJanduse osakonnas. Siin tédtas —
jaub War nouandva insenerina ku.
ni pensionile asumiseni. Tema
valdusse Kuulusid vee. ja soojus-
joujaamade ning jOumajandusli-
kud klisinvused. :

Praegu elab juubilar Koos abi-
kaasaga emapoolt ehitatud ms-
jas Beaconsficldis. 7

_ A. Soosaar oli Montreaii Jaani
Kogutduse liks asutafaid liikmeid
ja ok: Jaani koguduse noukosu
esiriene esimeess. Pitadtpoclé on
tema Jaani koguduse tédst osa-
votnud suure huvi ja armastusege

nii esimehens ‘kui ke teistel amet - ~

kohtadel. Oli ‘paifu aastaid Aime.
Mater’i paeva lilidpilaste kirjandi-
te voustlustédde labivaatamise : kQ-
misjoni lige,

Juubilar oli tiks. varasemaid
sia maale asujaid, milletottu .
mitmed ja mitmed hilisamad t-
lejad said temalt abi ja néuannet
uuel maal ja uues olukorras esi-.

_|meste sammude astumisel. Tema

kiilalislahkes: kodus leiti alati lah-
kust, sobralikkust jn abivalmi-
dust, mida tunnustuse ja tinu-
tundega meanitatakse, . |
Juubilar kuulub aleadeemilisel::
u. §. Raumia Wlistlasperre.
Juubeli puhul tervitavad junbi-
lari kutsekaaslased ja sGbrad ja
soovivad talle head tervist ja pale
ju tusaid rahulikke -eluaastaid |
edaspidiseks., :

Prof. dr. FP, ‘Ces
isengutereisil

Prof. dr. Felix. Oinas, kes t60-
tab Indiana tilikoolis korralise
professorina, oli 21. méntsil dciile.
lisprofessorina loengut pidamas -
Alabama’ iiltkeolis - rahvaluule
alal. Parast toengut oli tal seal
veel seminari-taoline néupidami-
ne ili0pilastega. |
Jargnevalt Kkuisus teda kiilalis.
professorina loengut pidamsa.
Wisconsini osariigi- iilikeol 20.
aprilliks, kuhu ta ke siirdiub.

Mais tahab ta osa votta Torontos.

toimuvast Balti teaduste konve.
.| Tentsist, mis: teatavasti korralda-
takse seal 14. kuni 16. maini.
. SUgisel toimub suurem rahvus-
vaheline konverents rahvaluule,
eriti Slaavi rahveluule slal Jucos.
laayias, Sellest. konverentsist yé-
tab Osa lmmarguselt 1500 Keele.
leadlast. Mttekandeid on konve-
rentsil 910, millega see kujurieb
uheks ulatuslixumaks, mis kuna-
gi tommunud. Seal on ettekanne
ka prof. dr. F. Oinaselt, Ta siir- |
dub konverentsjle Orns. THEKooli |
esindajana. = oe 2
VES.

ja kohvilaua jiniku, H, Aun riitlu)

sohvanadia téijuhised. E. Tar-
met-Toomberg -vaatleb  (Octava

naise riietust, J. Lhoste huravikii- Hukinjandusita ajal on mitmeid
simusi, A. Ambros vanaema ke- | luuletusi H. Visnapuult ja Ma.

vadisi ‘toite.

ri¢ Underili, aga ka A. Unt'ik,

Ajakiri jitkah ome 26. aasta-! Tiina Kirss’ilt ja V. A. ‘Kimberg-

“kiiguga. tavakohast pildirohicust. ’ Rotkalt, a |