005A PA riigi omand.. Noukogude véimud on : 7 - Kui néukogude halietitantsija va-- PAEV NELIAPABYAL, 6. SEPTEMBRIL bene Ree eee ee ge eee KAASMAALASED Laenu vajaduse korral kasutage — THURSDAY, SEPTEMBER 6 'Mete Elu ‘nr. 36 (1543) 1979 ~USKLIRE TAGAKIUSAMINE EESTIS . ~ SUVENEB — —aolllete Etu" pf Austra SU Hsmaal dra kargab, siis On see ava: | | teadlikud, et senikaua kui Viasova 4 likkuses suurem sensaisioon, kul asub ndwkogude Iennukis ja on nou | - mitmesaja tuhande Vietnami pogem-~ | kogude vGimude kasutuses, ei ole tal; | ‘ke :vabadusotsingud ja véi sellete | juigust oma tegelikke soove evaida-|j 3 jairgnev saatus. Aga faktiks jdab, et da ega usaldust, et tema soove res-| |. Bolshoi balletit#ht Aleksander Go- pekteeritakse ja ta oma mehe juur- : dunov USA-s fra kargas, USA-It asiiii- | de maale lastakse. li palus ja seda ka sai, Godunovi hii-| Laine ajakirjandust TORONTO EESTI CHISPANGA : | : _ | madalaid laenuintressimaarasid, - Nagu okupeeritud Eestist valja t audnud tealed konelevad, tekitab KGB |} meestele muret usklike ja kiriklike organisatsioonide tegevus ja vérdle- mist infensiivne wsuelu Eestis. Noukogude. Eest1. usuasiade voliniku; ase- tditja Kaljo Gja on kdesoleva aasta algul uhel kdnelusel hoobelnud, et kiill kord usk hazbub, kuitgi praegu moneti vahuiab. Et ‘yabakogudustele Kutt- Iuvas Oleviste kirikus harrastatakse intensiivselt vaimulikku muusikat, seda an K. Oja nimetanud moevirvenduseks, mis tema arvates peagt lan- _- Austraalia e Meie Kody" fast lecevust balliga. Sel pf _ Seltside Lid HUPOTEEKLAENUD uuu T1Ve% aastas arvestatakse veerandaasta viisi . laenud on lahtised | PERSONAALLAENUD sennnsenecoetioes Intressid huvitavad {4 12% aastas :pesse minek parast. Nurejevit, Ba- “roshnikovi ja Makarovat sunnib ki- sima, miks balletiiahed huppesse 1é- hevad, kuna just nemad on Noukeeu- de Liidus kirgelt austatud, imetletud | ja makstud teiste noukogude } Inbnes- teza virreldes? | Nende hiippesseminek pole tingi- tud majanduslikust olukorrast, vaid ' vabaduse vajadusest. Nad on otsus- tanud oma kodumaa maha jatta sel- leks, et vdija pdaseda partei ja nou- kogude hiirokraatia poolt dikteeri- tud dtsast funktsionaalsest ,,cene- ralinaja liiniast’ kunstis ja jouda olu- . desse, kus nende vaimsed piirgimu- Viasova ene kirjalikud sekkumised ja kojukuised pohjalikes detailides. Samuti Vilasovi ema siilidistused USA valitsuse ebahumaansuses tema. titre kinnipidamises tema enda vas-| Personaallaenud on laenuvotja surma ja jaadaya \Svéimetuse } geb tagast. Ustiasjade ‘Jarele valvaja on aga olnud vaga hatritud . jaululaus. - paieva massilisest pithitsemtisest eriti noorsod pool. 7 publ kindlustatud $10,000.00 wlatuses. | UHENDUSES O ON JOUD tuse ootel. Ometi tohiks selge olla,et)" Viasova ema viibib Néukogude Lil I dus ja tema téelised arvamused jai- vad siinpool teadmata. Tema kirjali-; * kud sekkumised saavad olla vaid oma voimude diktaadi kohased. See- ga ef oma nad faktilist tihisust. Ot- sustavaks jaab ainult Vlasova enda seisukohad vabal USA pinnal ja val jaspoo!l noukogude ametnike véimu- pire. AKTUAALSEL TEEMAL 7 ~KRAHY MOUNTBATTEN MORV Olt Usuasjades ja uldse ideoloogilistes kogu aeg kirjutab. Uks kosudusera. jj kiisimustes tlekuulajaks ja surve- nem, kes oli KGB surve abl. cl pida- avaldajaks on okupeeritud Eestisinud vastu ja andis J. Dahli kusikirja dsaanud kurikiulsaks: KGB maior) major Timuski hatte. See olrud rod | | Valdur Timusk: Sellel -mehel oli} mus, et niitid peab Dahl siiskt julge- | moéédunud: aasta loptul pikem , Nvesi-} olekusse iuiema. Ja J. Dahl -pidtet ALATU TEGU Inglismaal osufatakse suuri tihelepanu kuninganaa Elizabethi lahema qos" , ms on tegelikult ivekuulamine, velase dr. Haliand Uuemdisaga. -Sel- lel westlusel” pitiidis major Timusk moja avaldada, et evangeellum- ) kristlased lepiksid praeguse olukor-; Peeter Kallis, kes omal ajal organ raga ega peaks iihendust Helsingi]sceris usklike ja rahvuslaste valtelisi murfid inmene. Moisiatuslikuks isikuks minema ebaseaduslikule ickuulami- evangeeliumi-kristlaste ilmaliku te-}sele. Fa ci rfagi sellest micagi ja on on Eestis usklike ringkonda kuuluv waku kriipsutas ata omab emakeels vusliku tegeyu damisel, mis k Vabaduse taast lav toimetaja esile moodun moneks ajaks laarse innumigl eft need on on faonites millis leht meie org: ses ja selle iin pile yox saovisid rahul taleb alati kil Kuid ‘hoolimai kaib fu liheb ec Kahtlemata sed ja fillisilised voimed saavad ra-| Avalikkusele tohiks ‘olla selze, et sugulase krahy E, Mountbatteni tema tutre Patricia perekonnaliikmete kokkuleppe grupi inimestega. Ule-| kokkupuuteid, olles usklikuks InLne- ” kenduda vabalt. Godunavi hiipe -va- | USAd ei ole iihtegi huvi Viasovat siin mérvamisele ja haavamisele. Samal ajal Carlingford Lochis, Pohja-firimaal | kuulamistel on dr. H. Uuemdisa eri-tseks demokraatide hulgas. Parast badusse on vairne vajadus, et vilia|kinni -pidada,- isegi siis kui tema 18ne Inglise séduri surmamisele peidetud pommiga ja Briisselis lohke- | j pikemalt kiisitletud Oleviste kiri-| Festi Demokraatliku Liikumuse Ini- pommi asetamisel Briti.sojavae orkestri koniserdi ajal nditelava alla, | ku noorte kohta — kes op kes, kes|meste kinnivétmist 1974. a. algasic saada vaimsest vanglast. Ja nagu ta- | mees sellist. soovi avaldaks. Kui Vla- -yaliselt, arahitppajatega, on suund _ Noukogude Liidust Jdinemaailma, idast kust kerkib kommunistlik pil ke ja.laiinde, kus see paike loojub, | i tarvitalla partel fraseoloogiat. _ Godunovi hupe oli vihem dnnelik gelkdijaist seeparast,.et ta el saanud seda teha koos oma naise, balletiina Ludmilla Viasov'aga, kes ithel vdi teisel. pohjusel sattus Moskva lennt- Kile Kennedy: lennuvlajal, Esialgselt oli teadmata, kas Vlasova oleks soo- vind uldse huppesse minna. Siit al- _gabki selle. inimpaari draama teine -yaatus, sest néukesude véimud oi yoimaldanud USA voétme iennukile, et Vlasovalt otsevastust tema soovi- de kohia saada. Sest mis juhtunuks stis, kui USA vdimud oleks Vlasovalt saanud Inippeks jaatava vastuse ja immigratsioonivoimud USA-s * oleks ta .poliiseivoimuga lennukilt maha vatnud? | ee Meid huvitab vahem Vlasova vas- tus, kui asjaolu, et nGukogude véi- mude kaitumine tema: suhtes naitab vabale maailmale, et ‘ei Viasova ega iikski teime néukogude kodanik ei ole oma cisustes vaba, vaid on yaim- se indiviidi asemel vaid noukorude TTL MU UU UU Nddalakroonike - (Aigus esikiiljel) agstapdeva. 1. sept. puhul ja leidis, et Laaneritigid olid pohiliselt suucdi Teise Maailmasdja algamises. Prav- ‘da sijlidistas- et Telse MaailmasGja _ algamises oli kOige suurem siudlane USA, selleparast USA ja teised kapi- talistlikud riigid vajaks Gpetust ja karistamist selle eesl. USA, Prant- susmaa ja Inglismaa nagid heamee- lega, et. Hitler ranmanuks N. Cilte. Sec asiaolu, et Hitler riindas teis! kapitalistiikke rike oli J. Stalint osay poliitika. Liiineriigid keeldusid liitumast Moskvaga Hitleri vastaseks |. Ihiduks, mille tulemuseks oh mitte kalialetunal pakt Moskva ja Berliini vabel 1939 aastal. Sellest, er-J. Stalin ja Hitler Jagasid emavahel huveplir- kKondi ja etl. Lilt, sai omale- Balti riigid, osa Poolast. Rumeeniast 1a Soomest Ribbentrop-Molotoy. lepin- musa, ej rag] .Pravda" sonagt. © Kariibimere saarie!l motlas mao- dunud nadalal eriti dugey hurrikaan Navid: ms ulatas Miamisse, Torm ten saariel tohutu suuri kahjusid. Isinedse OH eriti tugey, Paliud saa- red eyvokteeriti ia iimesed kogu koolimaisesse ja feistesse korg. mal asetsevatlesse ja tugevamulesse matadesse. CS ® Khomeini revofutsiconiline mos- lemité valitsus surus veriselt maha kurdide tlestausu. Sadu kurde hu- sova teatab, et ta scovib Noukogude Liliu tagasi minna, siis lastakse se-]- da ka vabalt siindida ja kogu néuko- eude lennukiti#is inimiesi voib oma teekonda Moskvasse alustada- Vahejuhtum .ja ainult selliseks saab seda pidada, on ulatanud miéle- mi maa korgemaie esheloonideni ja| on tekitanud palju arritusi ja vastas- tikkust pahameelt. Pretsedendi ainsaks positiivseks tu- lemuseks saab olla ainuli asjaolu; et tz iseloomustab inimiike diguste puudumist Noukogude Liidus tiheli- poolé ja inimlike diguste kaitsmise ptilidlusi USA-s ja mujal vabas Mmaa- ilmas, Yahe ei ole suurerm kui on va- he 66 {a pdeva vahel: Kuigi paike tduseb idast, valitseb Noéukogude Liidus intmdiguste osas pukane pi- medus ja dine lootusetus. Ja kuigi pdike loojub Hines ,siis on ka line 66 valzem kul nOukogude igapaev ja seda piise pieva ajal. Vlasova on nud tagasi Moskvas. Kuid endiselt jaab Jahtiseks kitsimus: kas Jaks ta sinna, tagasi téeliselt dmal* soovil; voi puudus tal lihisalt marv, et oma mehega USA-sse jaida?. | ¥, LUGEJA KIRJUTAB feie Elu® - avaldab meelsasti a | | oma lugejate motteavaldusi — ko ja Teise Maailmasoja alguse 40-da: oes neid mis ei tthtu aialehe setsukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- ndtlikult ja sada oma nimi ja wmdress, Toimetus iitab endale di- ruse lugejate kérju redigeerida ja tihendada ning mittesobiwise borral jatta avaldamate. . . . | . ‘ | | Esto peakomitee a Bi | | . 6iendab Lep. , MELE ELU" toimetaja! Teic Jugupeetud Jehes number 30 tIimus. H. Kivi. altkirjaga Kirjutus. See sisaldab chatapseid andmeld ja -Ofl vastualus Vart nN) bere Jehes CS1T1e- nud kirpiutlsega sisnatuur — elna poalt 5. juulil nr. 27, ESTO-80 peakomitee rohutab, ct signatuur — elna. poolt antud and- Jmed hotellide subhtes on talesti kor- rekised ja tosiolddele vastavad. Ai- nus. viga, mis esineb, puudub hotell JDomuse” kaugust tsentrumist — seal scisah, cf soiduacgy hotellrst pea- jaama kesklinnas on [7 minutit, te si] eelikult vatab see ainult 7 minutit. i. Kivi kirjutises,.on ,nced oobi miile [abi 7 orkestri’ liiget said haavata. - Inglismaal. leinatakse koikidest Ju.) supectud.- Briti suurt sdjameest krahy Mountbattenit, kes oli Teise Maailmasoja ajal Kauge-Idas vagede Ulemjuhatajaks. Hiljem vitmaseéks India asekuningaks ja ta kandis Bur. ma krahvi tiitlit. Peetakse jahti suu- rele. terrorijGugule ja. Inglise kunin- gakoja liikmed peavad alluma ran-. getele fulgeoleku recglitele. _ Krahy Earl Mountbattenil oli paar miili- Pohja-lirtmaa piirist Victoria! loss, kus ta koos oma tutre Patricia nerekonnaga wubis puhbkusel.. Terma] kaitseks olid. miaZratud kaks polit-|m seimikku, kuid need ef otsinud Jab enne merele muinekut krahvi mootor- paati, ja kui perekond’ oli asunnd paati, siis toimus plahvatus, mis pu- ruslas paadi tatelikult. 7aastane krany. & tane tiitrepoeg Nicholas ja paadi yuht said silmapilkselt surma. Krahv tutre damm, 82 aasianc dowager lee- di suri hiljem haavadesse, kuna te- ma tiitar Patricia ja selic mees Jord Brabourne, nende poeg Timothy said raskesti laavata. Kohalikud. elani- Aud nagid kahte ‘tuukri rtietuses Jimeest sama paeva hommikul “paadi laghedal toimétamas. . Anontiumne isik teatas, et tegemist on Pohja- liri- maa salajase armee, IRA terroriak: tiga, l8 Inglise soduri surmamist pelde- tud pommiga ja 3 soduri haavamist péelakse suuremaks sellesarnascks terroriaktiks Péhja-dirimaal Cariing- ford Loughis. .Eriti tugevajéuline maamiin oll asetatud dlgedega taide- tud antokeresse. Viimase kiimne aas- ta jooksul ei ole tihekorraga niipal- ju inglise sddureid saanud surma. Kui'kehale ruttasid sanitaarautod ja hhelikopterid haavatuid sodureic. dra vilma, siis lGhkes teine pomm, mis oli peidetud mahajaetud talumajas- se. Selle pommi lAbi sai surma kol. ttm: David Blair, kes olf kéige kor. semas aukraadis inglise ohvitser, kes sai surma IRA terroristide legevuse labi, : Kul eéevakueerimise -t6id alid kati gus avati iile iri piri tuli sédurite- ‘le ja evakueerijatele, Rtas fuer es tule- vahetusel sai surma wks eraisitk. kes ji poolte fulevahetusel kahe tulista- va grupt vahele | 7 Kolnas vahciuhium’ nuda peetak- se ka IRA terroristide terroriaktis. htus Britsselis. Kus Edinburchi ris [} gemendi. sOjavde orkesicr anctis kontserdt, Orkestri naltelava alla avalikul platsil oli asctatud lutea sinna iwlevad KOK alimaaraydt ce jouline pomm, mis lakes just emne , kontserdi aigust, kusjuures 7 orkest- ri liiget said haavata. See pomm. oleks. nGudnud veel palju rohkem ohvreid, kuid liikluse ummiku téttu ei olnud kdik -orkestri liikmed vee! joudiud kohale, Inglismaal osutatakse suurt tihe. lepanu neile terroriaktidele. Eriti va- pusiay on, et IRA terroristid on va- linud’oma terrori aktide toimetami- sel ohvreiks Inglise Suningakoja liik- med. _ Rahvusvaheline ierrorism’ on VL- asel ajal ju tha sutirenenud ja se- da toetavad. isegi kirikuringkonnad, ‘kes saadavad abi Aafrika léunapoo!- ses oSas opereerivatele Moskvast ju- hitud mustadele:-terroristidele: Kuid kommumnisthikkude “terroristide kér- . Montbatten,-lema i4 aas-! val obereerivad niitid rahvuslikud terroristide grupid, nagu Palestina terroristide organisatsioon, kes taot- leb iseseisvat Palestiina riiki. Iraanis on véimul uus moslemite ‘revolutsi- oaniline terrorisisteem, mis’ Kasutab ka avalikku terrorit oma vastaste ja kurdide vahemusrahva vastu,- Pohja-lirimaal vditlevad omavahel kaks ‘usulistel -alustel rivaliseerivat STUPDL. Protestants: on seal palju rohkem Ja katoliiklased Tirimaalt sooritavad ‘Pdhja-lirimaal terroriak- |te, millest aastate jooksul tuba tile 2U0i)-de inimese on saanud surma. Pohja-lirimaal viibib Inglise sGjava- gi, ct kaitsta protestante ‘terroriakti- de vastu. IRA-I arvatakse olevat -tile 2000-de salajase treenilud (errorisli, ‘Kelle kdsutuses on suured rahasum- mad, mille panevad kokku peamiselt USsA-s joukaks ldinud urlased. Kiisi- mus on raskesti lahcendatav, sest Ing- lise demokraatia juures keeldutakse terrorislide vasitu vétmast kasutuse- le rangeid abinousid. Pealegi operee- rivad nad Lirimaalt fa List valitsus ej mida teeb, kes volab valismaalasi vastu. H.. Guemdis on tunnistanud, et tema vétab avalikult valismaalasi vastu, kuid jalgib hoolega, ct keegi midagi rligivastast el. tee. Wlekuulamisele - juurde kutsuti ka Oleviste noorte muusika- joht Tarmo Vardja. Major Timusk on teda ahvardanud seile parast, et Vardja elab thes kohas ja on sisse Kirjulatud teises kohas, Peapohyi- seks aga olnud T. Vardya huvi Ole yiste lorni lipu vastu, mis or KGB pealtkuulamiskeskuse ja sdjavaeap- iennide kasutuses. Ka uurili, mis si- demed:on Qleviste kirikus loonud vangistuses wHbiy §, Soldatov ‘ja milline ‘on tema moju koguduses. On wvéimalik, et voimud tunnevad juba muret 5. Soldatovi vanglast va- banemise puhuks ja on asunud juba tegema preventiivettevalmistusi. Tei- sel tilekuulamisel yéeti Vardjalt ‘ira magnetofon. | Major Timusk on ka- avaldanud limtestust, et Oleviste kirikus jutlus- tab Joel Dahl. J. Dahl on sdja aja! Moskvas Rootsi saatkonna kulasta- mise parast mdistétud 6 aastaks van- {si Médédunud aastal jaikus jaht J. Dahli. “iikekuulamisele toomiseks, Dahl pidas vastu tile “kolme aasta, keeldudes ilma kirjaliku kutseta iile- kuulamisele mmemast. Siis said vdr- mud teada, ct J. Dahl, kes on juba pensionar, levitab vaimulikku kirjah- dust — ajaloolist ulevaadet,.mida ta. fier naa tkestatud rahvaste vota nende -vastu ette vajalikke ADL |. nousid, Inglise valiists pidas peaminister Thatcheri juhatusel crakorralise koosoleku ja peaminister tealas, et voctakse kasutusele kik abindud, ec: lerroristid'saaks avastatud ja vitdud kohiv ette. Samal ajal vGeti kasutu- sele kélge rangemad: abindud, e: kindlustada kuningania ja. kuningl:- ku perekonnahikmete julgcolekut. Krahy Earl Mountbatten oli ijks jugupeetumaid kuningakoia Wik meid, kes oli inelaste seas WigA pO- nulaarne. Ta alt Teise Maa iMmasdja ajal Kauge-Ida sOjavaigede tilemjuha- laja, viimane India asekunin: Tas “| kandis oma. teenele east Burma |krahvi auvaarset uillit, Tema mérya- mist voib votrelda omal ajai Roots} mise vGimalused siiskt ainult sobi-| rongid, Hr. Kivi poolt valitud hotel krahvt Wolke “Bernatotte, mérvaga vad nooremale generatsioanile, kuna .Malmen” asub kill vanemas We juutide orgahisatsigant poolt, Pales- 3—i0 minutihne jalutusxaik roolsi asas, kuid peajaama on SiUIULE Kas | tlinas. mdistes meie kesk- ja vanemapdlve autclegsa harjuntd Thimescic vatab vahepeatust nagu hotell Hotell ,.Malmen“ on korralik Lurisi-| salt metsikul viisil luhistades auto: /vilhemait 4 korda enam aega, hagu hotell, pohjuseks miks seda kinni de‘jarel labi tanavate. Kuid kurdide juhid- margivad, et nende vaslupant: hestab, ® Hitna uue rezhiimi ajal; parast 36-t -aastast vaheaega, tritkiti Hiinamaal esimene Piibli-raamat. Hiina keeles truikiti nii vana, kui ka uus testa- ‘ment ja protestandiusulised on saa nud suuremaid digusi usulise legevur se elustamiseks. _®. Maailmaruumi’sdiduk Pioneer 1 'Tahencs. méédunud laupdeval Satur- Title 1,768,422 miili kaugusele ning. Saatis sellest kaugest - taevakehast ‘viea seleeid ja huyliavaid pilte. -~ ® Valisminisier Flora MacPonald saatis Jugoslaavia valitsusele noodi, milles nduti, et-J. Tito valitsus kit Sendaks jugoslaavlasest Edmonton koolimaja koristaja Jakov Bakice _vabastamist, keda siliidistati oma ko- ‘duimaa ktilastamisele sGjakuritegu- des, kuid kelle kohus Jugoslaavias mdistis édigeks, Prokurér kaebas aga edast ja J, Bakic viibib vangisiuses FJugoslaavias. ’ @. Parast admiral Ear! Mountbatteni ja tema mitme perckonnaliikme / alakirjutanu me veendus”. Teschikult .Bomuse’ hotell asub 1100 meetrit allmaaraudtee juamast, hotell ,Oden® asub ainult teiselpoal tanavat jaamast ja hotell .Frescati“ asub 5-10 minutit jahituskiieu kau- susel altmaaraudiee jaamast. | H. Kivi letab, et ,peatuskoht: peaks asuma-tsentrumis, kust igale poole padseb voimalikult holpsalt ja kiirelt’, PGhjakotkaleninu: toimkonna Hoolt kinnipandud hotellid asuvad moodsas linnaosas, samuit on kesk- inn hoopis sirgete fanavatega’ ja morvamist, mille parast vangistati kaks FRA liget, on olukord Péhja- lirimaal-ja Tiri piiril muutunud Dh nevaks. iri sdjavage asetati pirne, Jaht veel kahele mérvarile kestab. ©. USA president J, Carteri peetakse. niiiid loomapiinajaks, Puhkusel olles ta 16i mitu korda molaga paadi lahe- dal tii iigis ujuvat janest, pidades {i- nest maoks. Noutakse presidendi kohtu alla andmist loomapiinamise parast. pandud oli ainult see, et sedg hotell kasutab vene Intourist. Noukooud: Liidust tulevatele: reisigruppid cle, —otokholmi Kaugused pole sunred nagu naiteks seda on vahemaad Ty. rontos vol Baltimores. Kui Clatakse valjaspool kesklinna on seega’ tahtis just allmaaraudiee |dhedus: Ja sedg néuet taidavad nif Pohjakotka rejsi. toimkonna kui ka hr. HY, vi hotel hd. miselt kesklinnas ja ka paremate restoramde juures. Ainult. et sijiia tuleb kindlal lantshi ajal, mil resice ranidel on odavamad einehinnad | OLR. paevatoitudele (seega mitie a la cay. ie). Lantsh on rikkalik, hea kvalitee- diga ja on valida mitme roa yahel. ning ka hind on Korrekine — elna ar tiklhis, ‘Muuseas tahaksime veel toonitada. et inflatsiooni téttu pole praeguse! ajal enam Rootsi Furoopa kallei- maks maaks, vaid vastupidi, See on tanapaeval Pohja- ja Keskeuroopa odavaimaks maaks. Esto) Peakomites woder’ 1)". ATK Henry Kissinger — kriitike Atssuiger-scletas siimpoosionil tana: |. r - a | | |. . ae 2 el i a . . = | fu,oKS : | oluline rahvasie vahet, : ikud ‘ja apaloolised piirjooned: on koostoé © »sddalane™ ftoob oma august incstatud rahvasie koosiddst", -mille viimases osas on kirjutatud ,Tkesta- tud rahvaste iseseisvuse taastamist | ci tule vaadelda kui nende trah- vaste Ulimal eesmarki. See on tue ajastu aleus, kus tuleb kiiretsi Abi leha katk. see, milleks Lane. Eurou- aastakiimned, Kui se@a ei-telila, siis | “Oib N, Lida. varemelel texkida kaos ja omavahelised sdjad commer nism ikkest vabancnud rahyasie + hel. selle irabvidmiseks. tuleb ‘kee tatu rahvaste y abacusvdiLligiatel - ! vabadusvoitluslike Organisatsiooni degza ning selgitada alused. milfele rajada tkestatud rahvaste Koust0o: parast yabanemist. kommu- Wisk u cdikiatuuri chaardest. Uhise aamse - kutundamine on eriti kus ralwvus- vaieldavad ning cbakindlad. Sce tas- }iab esile kusimuste kompleksi rah- 7 Oo , ; I -cuslikulf. Endine R. Nixoni vilisministey 1. kultuuriliselt majandusli-| 5 Kudlt ja ‘Sotsiaalselt alalt, mulleks ,vOltlejate Dhingutel vaevalt leidub va- ; pieva NATO kaitsepoliitikast; et Jaa. | jalisi eksperte. Neid tuleb leida noo- neriigide kaitsepolitika on taielikultt rema generatsicn pankrotls. Ta kritiseeris eriti prae- jaust sOfalist kalisevoimet. Ta mdr- Odavamad stdgikohad asuvad pea: kis mt seas, et USA valmistas aa- jompon “1 Ja havitavad relvad, kuid on kaotanud taiclikult voistluse N, Liidule, mis on nuud sOjaliselt tuge- vam NAIO-st, Tasakaalu. taastami- seks re vastuse alal-on vajalik, et NATO a relyastust suurendaks. On vajalik suurendada iaktilisi aa- -lromrelvi, ja konventsionaalseid jéu- ‘de. 3 IN. Liit ehilab sojajOude selleks, et havitada USA aatomrelvi ja teisi sé- jajoude- NATO ja USA ehitab ainult sulliseid relvi, et havitada teiste rah- vaste Inimjdude. Ta soovitas ka Eu- roopa rikidel suurendada oma S0)a- | isi e@iary eid. USA el ole enan Varsti ni teadlaste seast ja lasta teaduslikult tédtada [abi kaik probleemid, mille ees yéivad seista tkestatud, rahvad parast N. Liidu alt vabanemist, Neid {teadlasi} tuleks iommata kaasa tegevusele vabadus- voltiuslikul alal*ja-oluliste kiisimus- le selgitamiseks madrata eriline ta- su, mis tuleks koguda vditlejate. Uhingutel, See oleks eesti rahva of- sene panus selleks, et parast N.. Lit tl kujuneks vabade rahvasie kous- pa véimeline andma Soveti dotamatule aatomrimmakule vastulddki. SALT IT loovutali N: Liidtile ilma midagi vas- til saamata neutroonpemmi valmis- tamise O1gus. major Timuski| numbris artikl: ,.Eesti tulevik oleneb- arencada koosléod: teisle rahvaste P. Kallise iilekuulamised: Neid on olnud palju kordi. Niitid on P. Kal- lis major Timuskiga heas vahekor- ras, ja kardetakse | kokkupuustumist temaga. Usu parast tavakiusamist on kan- natanid arstiteaduskonna tihopilane Mare Liiger, niitleja Ellen Ltiger ititar. Major .Timusk on-teda korau- valt hurjutanud. Méddunud suvel MM. Liiger abiellus ithe Tartu liGpilase-. gq.-Oma téékohal 1a paljundas hom- mikuti. enne 106 algust vaimulikku kirjandust. See avastal varstl, ko- hale tuli major Timusk ja noor ill. Gpilane seal valiku etic — kas too- talc koos KGB-ga voi ihele vangi- laagrisse, kaugele oma noorest me- hest, Mare L. aleul nagu noustus koostGéga, kuid on pikapeale shokist kosunud. Ta on jaanud usu juurde 1a kaib nalvemajas laulmas, kuigt major Timusk teda jalitab. Vaimuliku kirjanduse peaie pee- takse endisell jahti. Hilleste baptis- ti koguduse vanem Enn Tuulik Hun maalt otsiti mdddunud suvel labi Tallinna lennuvaljal ja temalt vécti ‘ira piibel. Piibel saadi-tagasi alles siigisel parast mitmekordsetd noud- misi. Noortelt on vaimulikku kirjan-.- dust ara voctud t66 juures, lennujaa- mades pagasi libivaatusel ja mujal. Niisugure on olukerd jusuvabadu se’ alal okupeerilud Eestis. i aastat fagasi Néukogude Liidu tankid lopetasid Praha kevade SPrahha kevade" ninieluse all on tuniud Aleksander Bubceki vatitsu- se aeg Tshehhoslovakkias. See -valit- {sus yormaldas kodantkele suuremat motte. ja tegevusvabadust ‘sellisel taaral, Liit luges seda vabadust ohilikuks kommunistlikule korrale ja likvidee- ris selle sdjalise. intervenisiooni tech 111 aastat iagasi. 20. aug. 1968. Varssavi pakei ritki- de sdjalised jéud, poolem jonilises koosseisus riindasid Tshehhostovak- pa rahvad on Kulutanud viimased | Kiat kolmest Kuljest ega andnud ve | hemaiki voimalus| damiseks. Mone tunm parast old wwabastatd” Prahas, Dubeeki valit. sus kukutatud ja range kommunis:- vastupanu ayal- lik kord aft kogu maal. [ull vabadustarmastayvaid tsehhosolyak-. Ke pogenes siliski daande. Amictitkult tealat! selle invasioun! kohia. Moskvast, cl see teostus. Tshehhoslovakkia, kommenisthke partel presidiumi ja valitsuse kue scl See teade oli vale, sesl moni lure varem teatas Praha radio. komme- nisdtku parte? presiidtumi fa Tsheb- hoslovakkia ‘valitsuse lesandet, ot N. Liidu ja Varssaui Paki ritkide so- jaltsed joud on iletanud Tshebhe: slovakkia riigi piirid ilma ieadmata la valitsuse - ndusolekuta. - Uhilasi deklarecriti sec rahvusvaheliste o- eusnormide Tangaks rikkumiseks. SQjaiine: iwiervenisioon- Tshehbhe- stovakkrasse off sisuliscli tihe Vats- | savi Pakti riugi riindamine ivgiste Varssavi pakti riikide poolt ja niii- tab, et kKommunistiikus biokis isegt omavahel liidus olevad riigid ei ole kindiad oma Iiitlaste riinnakule vas- tu. Tuletame meelde vaid Eestiga sdlmitud wvastastikuse abistamise ia sSpruslepingu _ Tmurdmist poolt: 1940.-a. Eesti okupecrili ning mkorporceriti N: Lilt. Tshebhosto- vakkias laastati range kommunist- lik kKord ja 100.000-de melieline ar- mee }Acti seda korda valvama. Sojaline interventsivon Tshehho- | slovakkiasse paljastas Varssavi -pak- tl rhkide suure. sisemise, norkuse. Seal on tésised | lankarvamised ja 1d-. hed, - | A. Nommik' et rahvas hakkas tundma. end vabana kui kevadel. Noukosude N. Liidu. 0 _ _ . ot to ae "oe . — 2 =e MMe Lan 10 Lacakiriel ¢ kupitratise lag (preemiiatilist) Oigemihi votk: Jlukorrava ku ahtida pimedall Samui, wig. ar va. Erin oli se Mise alepiuertl, lane pili andl sitodly, ning 1 mistn eid stat Vilimisecdk, Nien: ~ vakiusamise al remab julutl tes lal tnastu, (Ci Alahi ‘valmis jaastu lahtis mi Silmapaistydat fa laimelaja Lindsaar, kes D sete vest selisie —owlustamse, Sel] kohapealse leg valjaoandima, § da huokkamoist lotmMetamisell ¢ ace, with rabivusl teecvlis pid) ain ratud alemit. Ka olt- kord p RK, beuatt | Mc una -akatiht SUNS, Korra: numtbris beni ametihinaud an visakpoolsed, s seliel oli omiion fide mank Kur red kaotasid | wukerras Hui o Poliitp (Alga Teel Papsan emigrecrimisniul de ja-avalduse JslS1 loobumise -Palusime Ji menteericdi: Olen sdidras misedt nord ud vu, et meid isthe parast, kuna K —-Butdavaks. — Olen ennast | rilesehaseks, afi on muah: rahk rastuseks, piri: end mingil ful: dea vilga One! el pean nit igal Se jalma ka su mille toesti-eri asjaolu, Nitei o Hanud ama kal] sele fegevusell: om maulle loom ras. kuid olin YASH MM miscle Noukoe —metumustusepa | Purast Suri aisuse: Kut Fes fal iuhtstamat sust, mis ignor svadus, Tahvur petest raddkin ama eli voit liess laarse rezhime Lél ACH GEE VALS pantide have & ses ses) me lugu fichkult Kal agit sitski kohtune ots Caisekuhe [as Tihdusles osale Mmetle wnasee 1 fades MMUs ve les SHS fintub rahulikult pa ss simusi. KGB ul danuel vate sel puthul, er jal nende Joormi volmal USI, si det"