- KAOTUS-

‘Meie pere “elu kulgeb yana rada:
Mina tahan ikka olla suurte inimes-

~té moodi, nii et ei jonni sugugi. Teen
hommikuli ise oma aseme korda, Pu-

hastan tube ja vahest suvatsen isegi
kosu perele toilu valmistada. Ode
Aaaril aga lesiks hommikuti voodts,
koohraamatud sean mina talle xor-

. aoa ikka teen midagt uucsti valesti

~kut ema loGlas, Nid 1a 16tab ik-

- VYanaema. clas

| MANSISIN, Alas oll

da, vanaema teeb meile uwlevaatust,
et riided ja juaksed korralikud alck-

sid ning ema poputab magamistoas

vaikevend Ennu, siftades ta nead ia

—osostsiab:
tut
ATi sébra Mallele

Jaa veel

veidikeseks tut?

luil aga iohutu

anu kaotus. Sec mis mujle naib olv-
val thicsti falumatu, juhtus tematie.

Ya ema sur...Oh, kuidas pelzan’ s0-

na —-surm! Ema olf Mallele igas

lolukorras tugev- iugi,
nouandjaks, ~ Johutajaks,

oll Kaltseks;
sobraks.

Sluud ce ale Leda cnam, valksel; Nor:

a] Mallel.

Alatix kui, ieda nuudsin tracstida,
pubkes la:uuesti nutma. Ma ei leid-
nud aimustkr sona,-mis cleks yalhegi|a

vaigistanud vo6t.

rot. leevendanud sébra
Hutiu ja Kurbust. Selieaseme! nak-

kas mul omal kureus mingi enneolc-

kui see juhtunuks minu emaga.

_-maiu lambumistunne. Kujutlesin, el

Siis voolasid taul pisarad samuti kui

Mathie .,
ieda «! ole enam kunagi,

“Hirmus oleks teadmiine, et

Labi pisarate kuulsin Malle sosi-
iat: ,.Ega ma alati ema sona ct kuu-
lanud ja pracgu, mil. teda enam et!

ole, on mul setlest kahju ja Wabi."

See pihtimus nagu Ileevendas voi ker-

_ dendas mu rasket sudant. Nuud ma
 Suutsin ing oskasin Jalle midagt:

yell Li?

eneses, Kui head Jauakoinbed. sul}.

on. Malle vajus mGttesse ja minugi

peas hakkas tekkima tiks wus idec.

wJallekene",. titlesin talle,-.,male-
tad, kui sa kord meil olles mere noo-

rematele korda Gpetasid ja ikka neid|_
kaskisid eesti keelt KGnclda? Male-|

tad, kuidas- mu ema sils rod6mustas,

et just sinu’sonad neile erilist MOjU 7

avaldasid. Maletad seda laulu:

mingu valja Vabariigist need,

kes kiil sddvad cesti leiba —

kuid el raadet cesti Kealt!
sia opetasid selle meile. Laulsime
seda ja vanacma plaksulas roomu
parast kasi, Nutid laulab ka vana-
ema seda Jaufu.ja tuletab sind mecl-
do

Maile ‘vaatas mulle suurte imesla-
nud silmadega. Ma ci Ieidnud sdnu
kuidas just oma moltéeluuma kivec]
targemalt valiendada, sceparast jal:
kasin otsekoheselt:, ,Sa tead, et Sa
mu-cmale ja vanaemale meelard,
sccparast tule Igapaev.:meile, tule

alati kui isa lubab, ja ole méil. Olen
kindel, el mu ema ja memm hoiavad
sind samuli kui mind. Pracguses ulu-
korras oleksid nad sulle parimateks
sOpradeks. Aryan, et nad hellitaksid
sind veelgi rohkem kui mind, sest
nad-mGistavad, et justi praesu sa va-

jad sede", Vaikisime. tukk aega ind-

lemad Mallega. Sis tull. i-mulle meel-
de wuks eesti vanasona,: mille clin
kttulnud vanaemalt. Ma nagu ci jul-
genud seda vaijusti Gelda ja lausu-
sin siin poolsosinal: ,Acg koik haa-
vadl .parandab.” Malle vaatas uuest
(asiseld. mulle, otsa, Arvan, ba motles
scl momendil, et ma.kéigele vaata-
mata, suiski @1 lunne oga Layee icma

Ara selleparast mureisc, Malleke kaoluse 5 SULTS

ef Sina olid-mu sdprade scast SUSK! | oN
: kKiiae parem tidruk. oma cmaic.. Ma

ki ptitian ka olja nii nagu sina olid,

mida ise alles palju hiljem mirkan.

Tead ju, mu ode Kaari ei tahagi end |.

sundida kodusiele meele jarele ole-
ma ‘ja lillu Ean. teeb asju tihti just
vastpici. Fead, ma sageli mmetlesin

af

itil « an mit saber Matle mec pe-
res nagu omainimene: Mul oli oigus.
hima, vanaema ning mele koik hola-

'yme ieda, Me ptitiame anda talle sit

damesoojust. Vanaema wiles, et just
scda soojusi vajab ia eritl pracguses
olukorr AS.

Hella Leivat

Vanaema

‘Minu vanaema nimi on Tiina Te-
der. Tema elab minuga koos. se
tdtiseb vanaema iiles ja laheb alta
koSKi. Tema keedab kogu meie pere-|
le sd6gi iga p&ev’ Kui koolist tulen
koiu, vanaema valmistab kohe mulle] ;
‘ine, Siis kui vaiksem olin, istus va-
aema mynu korval Ghiuti, Kum ma-

gama jain. Ja kun olin alles oige Lil-
wuke, oll Vanaema isa minut muiiluga,

ka ainult mete pere heaks. Kui mul
ei oleks olnud sellist -kuldset vana-

ema, siis poleks mu eesti kee! mitic|

Jarvepind omal

Ohtu
Puike vajun'd uperkuuti ilmaaare:
taha. Kiinnimustal vagudel on sets:
ina ja¢tud saha,

Ohtu saabund salamahii, varquta-
des Hma. Metis koik tukub, dokuil

oksal pilgutamas: silma. Peer

cuulutamas iniichuatt shturahu algust.|
udufoon Kattcks
furmand ule, Shiuiiilat kanarbikku
lals Sin Mmomme sule.

Kuu eks noorusnérkuscst vec) vel-
di viliu vajuv, kastemarja ristikhel-
na tohn on ohus hajuw.

Konnakoor visi joovastusest Vil

mi hea. Vanaema ailab ja opctab sist ldinud dra, Ohlurahus unustatud
mind alati ‘ka cesti keeles, ms om} LUI, vaen Ja kara,

mutle suureks ‘kasuks. Tema itleb,

el armastab mind iile koige,.sest maf nal

musta sainet-

‘glen perekonnas, koige vaiksem ja) mantli -iputanud puute, .

Spin hasti koolis.-Mina hoian vaga

oma vanacma. .
«Eve TVeder
Toronto E. S. Talenduskoo) ,
Keele ian. ,

Ema ja ming

Alean enesega. Ma sundisin Juulls
1943. Ema ja isa olict vaga Onnelikud,

sest ma olin esimene laps. Scilel ajal
slasime New-Torontos, sciismendal
fanaval thes kolmekordses majas.
esimesel korrusel,
meie teisel, minu tadi ja onu elasid
kolmandal korruscl. Stis kolisime

Lung Branchi memmega iihte maj.

ja. Mary Curtis park ja Ontario jarv
oid meil Kone ile tee. See oli suur
maja. Seal @ j-meil suur-aed, kus ma
palju Lilli, poosad
ja puld. Kasvatasime ka palja ivasu-

| gust acdvilja, Seal oli. email ja minul

ldbus.. Kaks ja pool aastat parast
mind, slindisid mu kaksikuct vennad:

leem, sest-poisse oli raske sddta,
Neid. oli kaks, aga ema ainult tks.
Elasime seal majas kaks aastat pea-

le poiste sind). Ema tahtis kolida, |.

aga isa fahtis veel ocdata, kuni poi-

‘sid suuremaks kasvavad ja ema ning

isa vaidicisd selle ule, Ema. voitts.
‘Gieme niliid Mississaugas. _
Ema paev modddub jargmiselt: ta

tousecb igal hommikul kell 7.55. Isa|

luhob kell 7 tadle. Ema keedab hom-
mikutoitu,

kamandab meid  kuni

sel, Eclasi on tarvis valja arendada|_

|

7 Martin ia Peeter. Meile tull. sits preb-|.

=

Helle Reikiman —

~ Omakultuuri
_ viljelemisesi

Pélveneme tahvast, kel pealé rik-
kaltku omakulluuri on ergas Joomis-
vorme. Selleparast kdist ralvuspa-
raste kuttuurialade viljclemine on
uks oluline tegur ecstluse ‘sailitami-

rahvustikkude organisatsioonide

york sinna, kus sce veel puudub jal.

kOtgtl neil aladel, kus tegutsemiseks:

ecldust, erili kodu ja noorsoo kiisi-
mus! silmas pidades.

Kui meie kodud on cestluse sdili-

tamise kolded, slis on eesti organi-
satsioonid neis koldeis: hoéguva rah-
vusliku vaimisuse rikastamisele. kaa-
saaltajad, suvendajad ja- rahvusiiku |
leest suurendajad.

Artur Ekbaum
(Raamatust westi Péllumeeste —
~ Politika’)

mele laheme kooli. Ema siis koris-|
tab, ombieb, laheb kauplusesse ehk

kéneleb telefoniga. Siis ootab meid

koolist, valmistab éinet, teeb muid

majatalitusi. kuni Shtunt. Kuid meid

el unusta ta minutikski. Gh, kui kai-|
lis on muile mu ema!

Qona Milio
Toronto. E. 5. Taienduskool
Keele tan,

‘ema késib meil teha. Kellele mecl--

kui sul to6d tegemaia on? Voibolla, Tomi

meid -korralikult-ja vusakalt kaiiu-

-kKipub ikka vaheie-sceama. Palju vae-;

a

REEDEL, 6. MAIL. ~ FRIDAY, MAY oe

1¥, A. KimbergKotkas:

duse naistis soe paikene. Oli chtueel-
he, Putukate Monotcone sumin mee-
Nutas ligimevat ood, Lilled liisutasid
| tasases tuules omi kauneid paid ja
nende meeldiv aroom héljus kauge-
le. Metsa all vilksatasid janesepoega-
‘de yalged sabatutid, siilipere nuhkis

Jiimber mataste ja linnud vidina va-|

3 | oe _~|dina saatel kandsid veel viirnaseid
eS _  * Tadupehmet pesaseinteks.

Le. "|. Stis. Korvaga,
-Ema hoo} | tarretanud —~ labi Ghu vuhises hal
oo, ikas-pruunikirju. suurem ‘lind. Ta

4 1 _ mo, . ,
Oh minu hella pcm vottis metsaserval kérgel kuusel is-
RS a letaeld |e. silmitscs hoolsalt vaikeste lindu
ey “ td jde sagimist Ja jai koigega rahule.
ules anny upa ‘ta id Eriti mecldis talle vaikeste lepalin-
maha panld, mangitasid, dude ‘virskelt valminud pesa, kus
suu. juures suisatasid, - .

kahel kael ‘Kiigutasid! ‘asukoha tapselt seait korgeit ‘use:

acacia ku > kukker..
Tanu emale

Tana puhiiseme emadepaeva, Sct
lel paeval motleme milleks me ema-
sid faname. Kes sce on, Kes teeb mei- |
le hommikul sddki? Kes sec-on, kes)
vaalab, ci saame oigel ayal kooli?
Kelle murcks on, et meil on puhtad|
riided ja puhas kodu? Vihma ja po-:
riga vahel ,unustame” mudased saa-
pad jalast votmata ja »Kuidagi" pul | -
tale porandale on tekkinud . suured |,
mustad jaljed. Kes seda puhastab?

See on ikka cma!
Alati meile e1 meeldigi kaik, Tits

Tida aina Jatkus. 4:
.Palju sa‘neid Ingesic ,,

‘kagu aina kukkus.
J/Sagu..,
a" hitidsid lalulapsed ja pidasid

miskaja metsasi. See oli vérratu.

lvcelkord eemadlolevat lepalindude

dib, kui ema meid Sppima sunnib ja resti lendas ta, istus mOGnusalt tile

kiisib: ,,Poiss; kas cesti kooli 100 ON) fahe muna, Natuke hiljem ta lahkus
tehtud?" Eea alati meeledi ka dnpida kibekiirelt.

ja jookscks ‘parcma. meelega Gues Vaikesed linnud. saabustd. Nad
spradega. Mis iitleks aga Opetaja,t yaaiasid latunult ja-ei uskunud

stlmi, tOesti seal ilutses ntiticd.
et ema teeks ka midagi muud pare. ! .

ma meelega esmaspdeva. Ohtul, ‘kui _ ——
meid eestt kooli ‘sdidutada. Aga kui 16 : ké
das ma eesi? sOpradega kokku saaks, OpU one
kui ema mind. eesti koolt vGi skault 1 ae ——
in at utike? Wt ‘on _, Lugupeetavad koolijuhataja, Ope-
desse eit viiks? Kull see cova meist.... twa ae
- . - iuijad, armsad vanemad ja kiilalised.
ikka Hoohb, et ia nn palju oma. .aega re - ee
_ . | Jate’on itks Koohaasta Joppenud
mele peale kululab, Missugused lap-|.. a en |
sed me oleks, kui ema ci dpetaks ja paijud’ meist lopetayad Eesti
’ pela Tienduskooli, Miks kaime eesti Kkoo-

isis ia mida meie seal Opime? Seal
ma? Emal e- ‘ole alati ka vaga, ker- qa P

spine east] keelt [ugema ja kirjitia-
ec. Ma arvan, see tiltitab paris dra, . ae ee
ma ehkki selle kadnamise ja poora-

KUL peab kos acs meelde tuletama: | nisega ‘tuli tcha mehe todd, aga sol.
,Lapsed radkige césii -keelt, lapsed | vote 4 ta cal.

raakige eestt keelt!" sest ingliskee! | § Ajaloos Sppisime, kuidas meic esi-

a ja kannathkust on emadel yaja ) vanemad elasid, Kuicas nad emma Wer
Te a -. 7 | baduse eést yGitlesid ja kuidas Eesti
et meist ecsttasi kasvatada. Kui th | vabaks, Sce kasvatas ka mets
iimeic lapsed utleme aitah emalc vilustahet ja ammab indu jdada
selle suure vaeva eest? Kas me kok
hue vestlaseks ka stin paguluses. Ja ma
ildse mGileme, et. sce-td0 ja vaev
on? Mle métleme, el emadel meeldib
meid lihtsalt taga ajada! Peame veel
palju -kasyama, ei ema hoolest ja
armastusest Oicti aru saada. Kuidas:
me yvoune oma tanuw ndidata? Monc-
des kodudes lapsed teevad emade-
pacval OO 1a toovad|
emale. Me valmistame ise, vol osta-
me kingitust ja toome varvirikkaid!
kevadlilli.. Ecstlasiel on ilusaks kon
beks emasid ausiada ~madopieva
aktusel, kus ecmadele kinnilatakse
lilled rinda ja lapsed rosmustavad |,
wid oma cttekanneteza. nee on tan
hoole. ja armastuse ecst, Usun, et
jargmine | luuletus utleb koik meic
(anud ja mdétted.
Kus ma nopiks lillekimbu,
Teiaks sénu ilusaid,
avaldada oma tamu,
oma hella emale? - |
Kes mind 66d. kui paevad hoiab,
roomuga mul abiks on,
kes mu kaliim mangusdber,
kes mind. jubib, Gpetab?2

ma Ka eesti rahvate. |
Maateaduses OGppisime tundma
Eestimaad pohjalikult. Moik saared;
joed, jarved ja linnad on selged ja
kaartilt k6ik j jirei uuritud.
Eestl on il l yvaike maa, aga loo-
duslikult MS ja rekas maa... Moni-
nne, nagu oleksin seal ise
a gained Olen hakanud oma viikest
yanemaie sitnnimaad Ecstil armasta-

‘Sis oppisime veel ilusaid cesti lau-
c, Alatt; kui on aktus v6i pidu laula-
nie eesti laule. Gieme ju lauluarmas-
tay rahvas.
On raske uskuda, et kuus aastat
fai xuresh moéddus, Matetan hasti
‘oma esimest- koolipieva, Tundstn,
—v vaevalt dahed, lugeda ei osanud ja
| puurdus Ka arusaamine, milleks on
| minul cesti kooli vaja ja, et seal pea-
le Jugemise ja kirjutamtse vecl pat:
ju.muud 6pib.
Aca meic ef tohi unustada, et need
Kust ma votan Unu sdpu onl mele vanemad, Kes mele selic on
volmaldanud: Koik need aastad on

kaneclase tesusid, ! .
e Sneimad meld kooll toonud ja Kannat-
tiinada su lahkeid silmi, |

pikka vaeva tasuda? -

Aga oota! Las ma sirgun,

~ Jas ma joudu kasvatan,

siis on emal ustay sdber,
memme]l abiline ka.

A

ja alati meelde tuletanud, et ool
tod oleksid tehtud. Kui.ménest har-
| julusest aru c] saanud, on nid hea-
- | meelega Kaasa aldanud. (anu teile

| -. {kallid vanemad sclle eest.
Toomes Kiitii | Lépuks tanan kéiki neid torsdaid

: | Gpetajald, kes nende aastate jooksul
‘jpalju acga ja vaeva on nani, keg

_TLME IVAND Oo [on aTMasluses sisendanud me ISSe
rrahvustunnet ja radkinud cesilusc’
cdilitamise tahtsusest paguluses.

Hommikulaul pag

Arvan kOik meic.tanased lopetajad
Itluke, titluke viirad kaasa ilusaid malestusi kooll-
memime kullakifuke, _ | edust.

- Paev iu paistab laugele,
alles uneraugele.

‘Tluke, lilluke, -

memmetitar tilluke, |
kas veel silmad unevaeyas? | —
Paike kaib ju pooles tagvas!

Richard Laanvere
Toronto b. 5. Taicnduskool

=

-Seaitis sulas

! Olime perega. F| oriidas. Nia soove
|sin vga jaatist. Laksin valja ja ost-
sjn jadtise torbiku. Oues oli tore ob
la ja ma vaatasin ringl vis minutit.
Tahism siis hakata oma jaatist

Valias laulab lGoke,.

_ léoke, kadoke.

'.Qina pehmet terekati -
pakub roosa kiisukapp.

THir-lillu-tiliuke, _
~memme kuilakilluke.

Kirjutapi lepatriinud

une juba silmast viinud!

tus ‘oli oii kiiresti kdik sulantid..
Erik Holmberg, 2 klass

Keele tan. -

KAGU

‘le. cevadvarskusest ohnava loo- |

loodus nagu oleks:

juba kaks muna sees; Ta nasi gelle! m

ev iajw@s) woe] ap al ae EL rrh el

-_ Ema on haige
, Juba homikl toustes sul t tunne on
kolmas muna. imelik, see oli miiu- paha,
korda suurem, kui kaks eelmist kok-| Pe@ valutab otsas ja sitéia ei taha.
ku. Nad olid ainult viikesed lepalin- Falad tunduvad keedetud nuudlite
nud, nad moistsid, et nende Kraole- mood,
kul oli. siin midagi juhtunud. Nad| Sige koht sul miinna oleks plkall
alistusid lcoduse seadusele. Rohkem} — voodi.

mune pessa énam el mahtunudki. Kuld siiski

Emalind algas’ haudumisega. sa kuldagl ennast ringi

| veel vead,

Uhel paeval avanes tibatillukese! waned pesed, voodeid teed, tubastd
munakoor ja sealt valjus veelgi til- Sead,

lukesem pojuke. Linnud olid énnest| pai lépuks sa enam teislil el saa =

arevil, selline verisuline ja vaeti-} yeqq voodisse heitma. puhl 7
Ke... Isalind Jendas kibekiirelt toi- P P

tu hankima, emalind jatkas haudu-| Kohe uksel kolm ehmunud
mist, - gilmapaari — 3 OF
SS purunes:.suure muna koor. kuidas. kill tuleb, et ema tana el
Linnud hiippasid ehmunult pesaaa- vaari?
rele imestades uustuloukut. See oli] Pole l6hnamas- kodutehtud sai ega
Kogukas kohmakas ja taielikult pi-| Kook,
Kas. sellinc ongi meie pojuke" jaual puudub isegi soe -

) usun, et kord saab Oigusepaike téus- | Ta kasvas otse silmndélitavalt. Vaike-

rrkult oodanud kuni tunnid i6pevad |

Lehekiilg »Mete Noored*
iiritusena. Toimetafad: H

— “ vangutasid nad paid. Neil ei jaa-}
’ RAHVALAUL ‘ oksalt. Seejarele algas ta oma rod. nud palju aega uiudistamiseks ega ka

: | muhiiiet; /Kukku — kukku — kuk-! arutluseks, sest uusiulnuk ajas lah-
| iii oma -Koillase: noka, see
F Ohk helises kaunis! hiiiidest, mets| ta oli kohe naljane. Kurguke oli pu-
Kajas vastu ja lalupere jattis viivuks | nane, et kasuvanemad histi nieksid
Joma tO —seisatas ja kuulatas, Uk-|kohta, kuhu tohutul hulgal usse ja
senajal toetusid peremees ja pere-| igasuguseld rasvaseid louke niitid
jnaine, mad naeratasid, kao kukude:

lahendas, |

sisse laadida tall.
Usna varsti ‘undis pime fa alasy

' kiists kaopoeg, ct tema sulgedeta keha vas-
NUN, KAU. on tina helde — Ohinl| lus oll midagi, mts leda segas. Ta pr
6nnekigu, ta-kukkus meile palju So-] di seilest iimtingimata vabanema. Ta
neaastaid’’. Mees ainult naeratas ja! Wlitundelik nahk eh kannatanud ke-

| I dagt enda Jahedal.
kigu: on kuuse otsas|oma jou kokku,

Ta véltis kok
liikkas ja Loukas,
rabeles ja upitas. Viimaks ometi, ta

suv Jepalindude parispaeg oli ile pe-

Kigu épetas kukkumise, vaaias|Saildre valja tougatud...
_ Linnud jéudstd suurte nokataite
| pesa, seal el alnud nuud kedagl. KI torduga, ned ol kibe —- kiire, kaks

pocsa oli foita, Uks oli nif tditmatu
la ablas Aga nad-seisatasid taas ko-
Hutava iosiasja ees: -pisipojukese
clutu. keha lamas puude all. Loodud
instinkt keelas neid appi rutlamast.
Nad olid liga vaetid, et midasi vee]
‘eka veel nalias, neil ‘ci jaanud aona
my muuks, kui uuesii toidu Jarele TL.

“| tata.

‘Kaopoijal 2] olnud ikka. veel imu-
gay. Veerl segas teda. nudagi ja see
oli. podleldi hautatud: muna. Ta pid
ka sellest fahti saama, ka see loo
noudis palju filtsilist joudu. Muna
dina yvecres pesapohja tagasi, jalic

ja: jallc iuli otsast alata. Lopuks |.

ometisi, la tundis end vabana, mida-
fi ¢. seganud cnam. Ta Kohendas
end mugavalt-ja laialt pessa. Nudd
tarvitses ainult, nokka avada ja tor
tu neelata — KGik off temale.
Varsti avanesid. kaopojal silmad,

sulerilii kasvas, Vanemate hootel jal -
. Rammestus voidab, ‘tukud, ei kuule

armastusel ej, ndinud léppu. olevatki
Ta oli nende korval nagu. higlanc,

sed linnud olid unustanud oma kur-
buse. Nad olid isegt uhked oma hii-
velkasvir vOsukescle, Kaéopojuke oli
ka usna kuulekas, kui vanemad teda
Opelasid. Nad julgustasid ‘tede -pesa
aarele ja seall Ka avara .sinitarva
poole lendama. Varsti istuski pesa
aarel kaunis pruuntkirju noor \deu,
Ta oli juba. tugev kullalt ja ivatses
suuremate avarusie poole. Tuligi
faeg, kui tiibu Ichvilates téusis kaa-
poe pesalt j ja Jahkus seall Jaaday alt.
Ta oli nud iseselsey,. os
Vaitkesed lepalinnid jaid kahekest,
netl ei oinudk peret nagy oli teistel.
lial clus el poordunud kaopocg: taga-
si oma kasuvanemate’ poole, ital elus
ei nainud la oma parisyancmaid.
Jialgi ei poGranud ka emakdgu vaik-
sele Iepalindude pesa poole, ct kor:
dagi oma pojukest naha. Loodus oli

laitnud oma seaduse. Jargmisel Ke-|

vadel voisid inimesed jalle’ kaa kuk-
kumiust kuulata, Selline elu on ainult
Kagude eesdigus.

-Médilestus
~ Vaimu, ette Srnalt tdusel ~
Kauge.aja imilesius — __

lapsepGlve kallim vara,
paleus ja igalsus. :

FT gS oT Te i i tt yt Tl

Need on lihtsad: lood ja laulud,
ennentuisised jutud sdaal,
yanaeide lahke nagu, —

tema armas, mahe haél,

_ Need’ on — jillerikas vainu,
mangumuru, karjatee,
kauge onn, mis libi udu
virvendab veel hingesse.
 Aastad laevad, ja mu ema,
thes kaob nendega,
aga lapsepolve vara —
“luule — ei véi kaduda.

_Ikka kostab kaugelt lugu,.
lawl nii vaikne simmaja.:.
ja ma Gnne-umendos

7 pean seda kordama.

KY E. SOOT

shokolaadijook!

Aga kohe nad hous on ile y volma su
— (66 -—
sa .ainult ole pikali, maga a ja soa!
Nit k6Gki t6itavad kolm abivalmis
hinge, |
héikad jargi: ,Arge omavahel
kakilema minge!” —

| Nitiid tegevust ja kolinat tis on
kook, : :

varsti kandikul voodisse fuuakse
sook,

Sulged silmad, sul ingistus pigisiats

kurku, kuna
naed liual Huglemas rasyast,
pooltoorest muna.

isegi hinge ‘kinni, et kuulata kukku-| oli segajast vaba. Viike abitult piik: |.

Umber laste uhke, ootay
 Silmadesira — : |
kas tapku v6i maha, sa sddd selle
ara!
Nuiid vilrusele lisaks vee! sida on
paha, |
elust enaim midagi teada ei taha.

Sa ohkad ja patja peidad valutava._

pea —

mis iganes juhtub, parem,
kui scilest ci tea!

‘Siis akki kidgist kdlab iiks hiidaldav
haal:

»Liiga kovasti kaan on pureil paal!

Sa oma valutavad kondid alle
uilesse vead,

kGOki appi ruliama hidasti pead.

Ent porandale pillatud hapukoor,

jalad Jendavad alt — pole ju enam
mii noor.

Ja ongi sul juures tiks viga wus —

selg valutab vahe, kuid hambad on

. SUS).

Tagasi voodisse ennast jalle sa vead,

terveks saama kill varsti kuidagi
_ ipead?

kohku —

kuni pose] akki tunda on hingedhku!
Kohkunult silmad avali a‘ad —

kaurus silma sul vast vaatavad!

»Tahtsime naha, kas sa mapad!

Nuitd tead, et kus i iganes olgu sul
valu,

seda voodisolekut ej enam Sa talu!

Sa naeralad norgalt, laslel silitad
pead; :

nad pittidnud teha sul sinult head!

»Aitah seile abi eest, mis andsite.
varem — : |

emal on tervis nuitd jalle paren!

HELLE REIKMAN

Me keel t sido

Keette Oppimine on hea kapital,

mis’ kannab kauneid iresse, Kut -

meie. seflejuures peaksime unustama
omacnda keele, siis muutume kurt-
lummadeks ja poolpimedateks tee.
Kdijateks, kes elu lopuni liigutad ki.

sikaudu, ka sel korral, kui nad sdb: -

davad Jennukiga... Mcic siida aga

‘lhadlitseb, lanlab, nutab Ka ajuliselt

Kaotatud kodule ja armastab oma
vanemate maad.,

Jaan Lattik

SAADAVAL
Yaldek Lenk

Opeta

mind —
lugema II

Hind $4.00

Postiga tellides lisada juurde saate-
)Xulu 30 ¢.

uMEIE ELU” talituses

958 Broadview Ave.,
Toronto, Ont. M4K 2R6' |

malustama, mul oll Oige kuum. Mul SP RRR RR Rg SOPOT OTOETSNINNDD ND DRNED DONE DO:
aga ci olnud enam jaatist, see maius-|-——---____—__—___ eee Ae
ilmub Kanada Festi Opetajate Uhingu
ella Leivat ja Helle Reilsman. Toimetuse

Toronto E. 5. Taienduskool a e/ 9 Hella Leivat, 16 Cortland. Ave, Toronto M4R iTS
t. | t F

Naod tais hoolt, nii siiiitud, vagad:

OT ee ee _ ee ee
.

1
ces ee ae ee
7

pula rv 92006 HAPOEL VO LN AAT TEE CTE CS

SUED BSE

=
—_
Lg

JBC

[PUES EIDE OIL BILE,

rt men is ee ia