| Nr, 20 | NARA EESTIANE foie 12 mit 1986 - Wechnesday, March 12, 1986 -Oikumeeniline — jumalateenistus Hamiltonis . 4 Kommentaar — Eesti fi rahvas vaiab eesthostjaid vabas naainas Rahvarohke EY aastapdeva aktus Hamiltonis Eesti Vabariigi 68. aastapiieva aktus peeti YWCA saalis Hamiitonis, kuhu ol 23, veebr. tous Hamiltonis | ko unenu d arvukas kaasmaalas t r Festi Vabariigi aastapaeva tahistav My e pere, Sites saali vilmase kohane. Lippude defilee oli jumalateenistus, kus teenisid prof. EL OE, Viitlejate Uhingu ltikmete ning skautlike noorte poolt, millele jiirgnes O Ca- Vello Salo ja Gp. T. .Nommiik, hada ning lihike palvus op. T. Nommikult.. Vaga sisukas avasona oli M. Koger’ilt, kes Orelil organist Eva Rammo.. Lipu-, valve oli H..E, Vditlejate Chingu austas ka Hamilton ainukest Vabadussdja. veterant - — > Karl Ranna’t lille Hinda kinnt- 2 wih tamisega. : Aktusekénelejate polvkonnavahetus " Seekordsel Eesti Vabariisi 8, : aastapieval - volks raakida aktuse- = konelejate . pélvkonnavahetusest, . : See algas juba. mont aasta tagasi dca Slesande tilimiele set ens iikmete ja skeutike noorte vil. | aktuse- nud kates. Teenistust’ kaunistasid ilaliste vastuvétul, keskel # AL ‘Toronto linnanéukogu 3 _ Foto: Vaba Eestlane. narineses riigh 68. aastapieve - poolt, pealesi korralikus eesti kee- | - — tes, mida rédmustavamat saaks ol-. ‘Ja vanemaealisele aktusekilastaja- iduse jumalateenistust Sf. u saali St. Catharines’ : bari aastapiieva koos- esti Vabariigi aastapdeva puiiit- mine St. Catharines’) Eesti Seitsi t-t6i. kokku. Niagara imbruse | & aspere Uheks ilusaks, meeleolu- { s Shtupoolikuks. | simees Herman. Mdlder. (inas i aktusest osavGtjaid ja eriti pe- isi, keS Kaasa aitasid hubase jf viibimise korraldamisele rikka- -§ | at kaetud kohvilauaga. Seekord- . £ perenaised olid: prouad Alio- Borgstrom, Asta’ Eichenbaum lien . Etchenbaum, Gnaden- | . Hert, Kuhi, Marta Laht, Lt Adlder, Silla, Tamme, Tomin- nibimisel olid prouad . Alto- Malder, Dagmar Pint, Silla, ia ja Vorang. urt tanulikkust tunti stromile, kes oma hoaleks vot- astapaeva koosviibimise ja ak- organiseerimise, ) TH. rkem Euroopa | lupeole? — Informatsioon — Eestlaste fe Sukogu Kanadas kutsub jar-. : bselt liles Kanada eestlasi osa- eeloleval yeost: Heidelbergis Saksamaal. Boeod on meie. kultuurelu unktiks ja. on kujunenud ka slikuks meeleavalduseks: On. hk Marlin. Travel kaudu jinn reisida Saksamaale ) . Reisijatel on: valik’ tagasi “as I, 8. vdi 22,. augustil. L reservatsioone voib teha ka 1 Travel kaudu, Torontos he- 445-8200, Hamiltonis 323- Orillias °325- 6116, Vancou- 63- 1341, : | : “FE ta alk: ia andmisega leja staatuse noudmist © ti Vabari artighe | URO's | kui milies on _ eesti keelele ja kui-see libadus antakse- midagi _keegt oraeeu terbada rahvustikus | fegevuses, od Milli’ * tutki- ’ jooksu! vilja. anda ja naraku. peab ” -rohkem teadja otsima materjali _ okupatsioonivéimude loaf ilmunud suvel toimuvast .}) kine pole . niivdrd. tagasivaatav, = vaid just eelolevaks. aastaks ees- a mirke seatey pregrammiline tege- . ‘vusraamistik mle eluliste problec- _ mide if aga meie ‘silnse ralivastile eksis- — fentsi piisimiseks. lahendamiseks, peamiselt Aastate jooksul « on neid kiisimusi soelutud mitmesugustel maadel ja vahetevahel ka tilemaailmses ulatu- ses, Rida resolutsioone on vastu ‘voetud, mis on iseenesest saanud eesmargiks, mitte et neid kerd to- Siselt tailma asutakse. Kui sits EV aastapzeva. kasutaksime nende ‘unustatud resolutsioonide meenuta- imiseks oleks monel méiral antud aktusekonedele programmilist sisu — vleks kisitud kelle tegevusetuse titin pote resolnisioone taitma ha | katud. | . _ Toimetusele on. saabunud rohke- te aktusekinede kooniaid, mis tea- tavas ulatuses iiksteist katavad, ‘Sliski ka wht-teist erinevat, Koik kinnitavad lubadust rahvuslikule olemusele . jaz noorema generatsiooni koneleja le, See teeb siidame soojaks, sest konkreetsemat ei saagi | Lubatakse kiifl kodumaa. eestlas! icetada nende olla nende saadikud vilismaail- mas, aga Sageli jaab selgesti vall- jendamata, millises vermis. seda toetamist suudetakse-teostada, Kui- das tildse oleks véimalik neile seal tuge anda? Kiidetakse neid ennast- - ebverdajaid, kes rahvusliku meel- . Suse parast. on saanud teistimetle. jaiks ja kellest valismaii on tehtud sangarid.. Kuivérd suured on nende toetamise voimalused, seda on vi- he teada, rohkem on teada abista- miskatsete ebadmmestumisest, kui , | ie . pakid dissidentide omastele tule- Uusoja ja VGrang. Abilised. | pe is . e : vad, otsitud pohjusil tagasi. Nii seisab nocré¢ma generatsico: ni koneleja iisna kitsaste voima- luste juures oma: aktusekine koos- tamisel, Tagasi eestt aialtukku mi- nekki on iisna peatiskaudne, sest meif pole korralikku ajalooraama- suudetud 40. pagulasaasta vildakaist raamatuist, mis voib : ‘ . pohjustada ajaloolisi vairatusi. - -Kuid me seisame ata ees, kus tinased noored on koikial aktuse- konelejad. Williseid . vaimalusi on neil, et nende kéned ei meuutuks kopeerituiks, ¢f neil oleks toeline sinum pagulasile ja end viliseest- lastena tundjaile, aga nende kaas- -aegseile, kes just neist konedest neavad saama rahvuslikky dratust. kul ainsast allikast. Miks mitte va: rem pole astutud vastuvoetud reso- -Jutsioonide t8itmisele, ESTO’88, “et Austraalias poleks Va-. ja sama sdnastusega néeid: ywesil avaldada kui -sturndupidamiste kokkuvitet,. ehkki osa neist on po- hiliselt seotud Eesti Vabartict ise- seisyuse taastamise¢a ia on seni Sktuaaltsed | kuni see eesmark on | ‘saavutatud, ” ‘Mida guudetakse wuele aktusels: - melejaie. néIvkonnale kaasa anda _ peale alatiselt raagitava kohustuse sailitada rahvust ja keelt, On nage . bunte, et igakord pole nelle antud ‘mata. | vabadusvoitiuses,. j6udmas, ei saa nekeelsete okupantidega — iuba enne.. Kava ‘jathus Helletajate poolt : a: Laer esitatud kolme lauluga — T. Vettik MO »Kuu‘, A. Late ,,Kuldrannake" ja. 9 M. Hirma. ,JIsamaa, ditse Bal. | Langenute malestamisel H.E.V.U. esimees A. Jurs meenutas neid Ee: vapraid mehi- ja naisi, kes andsid ~ fege: oma suurima panuse-nii. Vabadus. . 4 ~S0jas kui ka TI maailmasoja tand- ritel — oma elu meie koikide eest. Neile tanuks ‘kolas vVaga slidarili- kuit triolt — V. ‘Tali, M. Koger, H. Sepp — malestuslaul langenuile. Aktusekénelejaks ‘oli I. Nippak Torontost. Oma kones ta mainis, et 68 aasta jooksul on palju konel-. dud aastapdeva kokkutulekutel. ja ‘kerkib kitsimus: ut delda? mida -saab vee] . _ Vastuseks. vahest, et me.e) saa tahelepanematult sellest me ja meenutame, lohutustki selles, sest rahva vaba- duse kaotus on kurbus, mis -kestab polvest polveni.. Mitte ‘ainult suur- tes keskustes vabas maailmas ei tahistata seda pdeva piduliku aktu- sega, vaid ka vaiksemad keskused korraldavad kokkutulekuid, mis sa- gell jdivad | Nii - ..Thunder Bay, Edmonion, Calga- Ty, le Valkse ookeanl, Tibi Aust- raaliast, . Sealt. veereb ‘ahelik ida suunas, mooda Montrealist, Halifaxist, tle _Atlandi, labides Inglismaa, Belgia, Rootsi — seni kuni ahelik lihineb . et rahvas randades saaks pogene- Eestis, kus siindis see tihtpdev, Eestis, kus piev juba ohtule, thnistada Vaba- duspaeva sel moel. Sini-must-val- get naidata on: rangasti karistatav kuritegu. Hoolimata sellest, pole vabadust unustatud, vaatamata ve- nestamise survele, Labikdimine ve-. piirdub vaid (60 ja igapevaste ametlike kohuste jaitmisega. Aastakiimneid | tehtud kommunistlik propaganda on tulemusteta, noorus on-isamaa- likult hadlestatad. Mureks on suur venelaste vool, eriti linnadesse, kuid see okupeerib vaid maa pind- ala, mitte eesti rahvustunnetust. Ligi 40 aastat on venelane. tram: pinud eesti vabadusel, kuid see on kui trampimine tulistel sutel, mis ei kustu, Ht Vint} Venemaalt paasenud Anato- li Shtsharansky tunnistab imetledes eestlaste ‘rahvusmeelsust ja vastu- pan. | | Tiina tahistame | E. V. 68. aasta. pieva. Meist ei cleks iihtegi siin, voi heal juhul ainult moned tiksi-_ ‘kud, kui poleks olmud eesti sdja- mehi; kes peatasid venelaste pea- letungi parast Leningradi inde yarisemist. .Suur pdgenikelaine uhas Eestist valja kui vene {iksu-. sed olid parast. veriseid lahinguid kinni Sinimégede taga ja lounarin- de} eesti iiksused jéuliste loékidega hivitasid venelaste. sillapdid. Noo- red eesti mehed teadsid, et elu tu- leb kallilt. miiiia ning aega vita, kaasa mele rahvusiike olemuse: vos tit, meie voltluste ajalugu selle - pohjalikkuses, m meie piisimise tu- gevust aastasadade raskuste kius- te, Selle. tundmine tagaks mii ko- hustuse jatkamise kui ka oma hee- le sailitamise. " Jéppenud. mddduda; eestlastena me kogune-. = lelame Vahest 5 leheveergude! miarki- i : = ase a ut ae Meee rannake »tielletajad" O. Kopvillemi juhatu-. . sel kahe lauluga: A, Late ,,Kuid- ja M. Harma_ ,.Isamaa, eS Gitse Sa", milline kélas nii siidame poo = liku palvusena noortelt. Kdigeviige- - : Saar. : poliitika mitte vama poole, Gnnistati ametisse ka asja Valitud koguduse néukogu liik! med — mr Tamm, -hr-d_ H., Sepp, A. Till. F, Kase, V. Aasa ja L. -Pievakohase ning sisuka jutluse pidas prof, Vello Salo, kes jutluse aluseks v6ttis Jesaja raamatust ptk: 38, salmis 5—8, VdGrreldes Giget paastumist E. V, aastapdeva stind- mustega, Kus meiegi osaks on dig- luse: jalule seadmine ning usklik ainult sOnadega, : vaid naidata tepudega . paastumist — ,,Murra.oma leivast naijastele, vabasta vangid ning murra ebadi- _ ged!" Prof. Salo lopetas jutluse Ju-’ han Liivi sonadega: ,,Ukskord kui_ terve on mote, ukskord on Eesti - rk!" fT LAULLEETanELUUvx.can sedate KAI KAARID- eee MAALID MUUGIL suures valikus. ulatub see iile preeriate, Siam oe Fees et al a ee ee Helistage ette 225-5595 . 390 Princess Ave., Willowdale - STO Trio lauilmas Hamiltonis. peetud EV aastanieva aktusel. Pildil vasakult Valve Tali, Merike Koger ja Hilda Sepp. ma ja vabadusse, _ Me mélestame teenitud vadriku. sega oma sOjamehi Vabadusséjast. ‘Kas me el peaks mitte sama vaarl- liseks pidama seda verist,. sangar- likku voitlust, mida peeti Eesti eest Ii maailmasdjas? Andmetest selgub,. et viimases véitluses laa- ges rohkem eesti poegi kui Vaba- dussojas, arvestatakse 8—10.000 langenut 1945. aastani. Voitlus kes- tis veel aastaid, vaibus 1949, aas- tal, -mil kadus lootus laane abile. Ei tchi unustada eesti sojamehi, ei soomepoisse, kes eesti vabadu- ge ideaali eest sangarlikult voit- lesid ning samuti raskeld kaott- si kandsid. . Aas seisavad - nad “meile ‘aialoos veel nii 18hedal, et me neid ei nie? Seame ajaloos. austusega ‘kérvuti Kuperjanovi ja. Narva pataljoni, kapten Irve ja kolonel Riipalu, sest Eesti eest voidelnud ja lange- nud on relvavennad ja me pari- mad pojad.: Teame ka seda, et meie véitlused ja obvrid pole veel meie iihiskondlikele organisatsioo- nidele, mille abil piisib eestlus ja eesti kodud.,, Olgem valvsad ja hoo-. likad, et piisiksid eesti kirikud, lastekodud ning noorte organisat- siconid. Hoolitsegem, et EKN vé- lisvéitluslik t00 ei oleks ainelistes voi té6jou raskustes. : Holame omavakel kekku, sest. = esti vatab eesthostajaid vabas maailmas!“ 3 jopetas koneleja oma: viga huvita- va ja sisuka ettekande. Tanuks oli. tugev. aplaus. Jargmiseng oli kavas Hi. E. 8. ‘sti pendiutai iieandmine. HES abi- esimees L. Lind palus-ette astuda ‘sed — Toronto, Londoni, ‘Kitcheneri, &t. axtuse teadustajat, Mainiu Nom- mikut, kes 6Opib Hamiltonis Mo- hawk College odedekootis I agstat. Kava jatkus tervitustega, kus esimeseks oti Hamiltoni linnanéu- nik Bill MeCullo¢h, andes edasi ka linnapea parimad soovid, SEEN-i (Society of Eastern European Na- tions), ‘poola, ukraina, lati ja lee- du esindajad. Kirjalikud tervitu- Ottawa, Catharines Eesti Seltsidelt luges. ette M. Némmik.. H, BE. Seltsi Segakoor ja Helletajad ©. Kopvillemi juhatus esitasid R. Toi R. Patsi aine]l loodud ,,Kaja", M: Litdigi Kiigelaul' ja R. Paitsi hte laulu tahaks. laulda‘ Liihikeses sénavétus EKN-u sek- retir: E. Lindaja: selgitags EKN-u poolt algatatud Kaisa Randpere | aktisiooni, samuti EKN-u ja Balti Liid@u iihisalgatusel musta indi. aktsiooni 21. juunil. E, Lindaja an- dis ka linnano6unikule edasi inglis- keelset informatsiooni selle kohta. Viimane lubas korcaldada, et ka linnavalitsuses | on vaijas must lint, oa. ae kolmandaks- li RO vaatleje vo -- Kéneleja palus ka Kdikide toetust sat tle ha saamine balti rahvastele; mille jaoks -olid allkirjade kogumiseks j-hed saadaval. Lopysonas H, EB. Seltsi esimees dr. 1, Laurimas tinas kdiki abill- si, kiilalisi, aktuse kénelejat ja koore koosviibimise kaunistamise eest, lipuvalve korraldajaid ja koh- vilaua toetajaid. Aktus joppes uhi- se Eesti hiimni laulmisega. -Kohvilauas istuti veel ttikk gee, meenutades - mobodunut - ning plaa- nitsedes tulevikku, - tema dlgadele. AT RT rg RH oc EE »VABA EESTLANE". > op valvel eestlaskonna lildhuvide eest! . 4 ) -EELE | kogudusi rica Valimisjoni Spotaje Nommik kilastabeesti — kogudusi Louna Ameerikas Opetaja Ténis Némmik viibib 12,23, martsil. ametireisil Louna- Ameerikas, kilastades Eesti ja. USA kirikuvalitsuste ‘iilesandel Argentiinas ja Brasiilias, mis peale Op. 1, T. Jaa- go limberasumist Rootsi.on jaanud iima eesti vaimulikuta.. | Ette on nahtud armulauaga ju malateenistused 15. miéartsil Sao Paujo linnakirikus ning palmipuy- de pilhal -Olivoses EELK Buenos Airese Reformatsiooni kirikus. Mé- lemates kogudustes votab op, Nom- mik osa ka koguduste néukogude © koosolekuiest ning koneleb koosvii- bimistel ja endiste gaidide- skauti- de kokkutulekutel. Lisaks teenistustele ja eestiaste — kokkutulekutele on op. Nommikul ette nihtud kekkusgamised New. Yorgis Lutheran Chureh in Ame- ametizga ning Buenos Aireses Whendatud Argen- 7 tiina Ev, Luteriusu Kiriku presi- dendiga, et leida vdimatusi uue eesti vaimuliku ametisse rakenda- — miseks Louna-Ameerikas. Samuti koneleb 6p. Nommik Argentiina ki- rikutegelastele ning jutlustab iihel hispaaniakeelsel jumalateenistusel. Hiljuti nimetas EELK Konsis- toorium ametisse wueks kiriku vi-. lisameti juhatajaks op. WU. Peter- soo. Kuna aga konealune ameti-. — reis on varem ostustatud ning Sp. Nommiku endise. Argentina ja Brasiilia eesti koguduste opstajana valdab kohalikke keeli ja tunneb kohalikke olusid, jai kiesolev reis 6p. Nommikut asendab tema ametireisu ajal piis- kop K. Raudsepp (416-751-2276), | -Opetajad O, Gnadenteich (416-934. . 8221 ja 416-689-7977) ja. A. Roost (416-244-9270) ning Toronto Rootsi . koguduses kand, J. P. Westin, -