: National Livrary 552 5 ,
«Gen, Acquisitions Section |

goTAWAs ¢ Ont, RKLA ONE

| SA Ne WADADE CESTLASIS HAKLERANDIA TN UAAEVAL

rom mr nm oR

Nir. 76 (3093); XXXIN aastakiik | | | _Tespieval, 16, aktobr 1934 Testy, October 16. 1984 : Ckestineambri hind 74 coat

BNL dul kimme uot
baasi chifamisel

BRUSSEL —- N, Liit chitsh praegu vihentalt kiimmet wut baas!
oma S§S-20 keskulatusega rakettidele, teatakse NATO allikaist, Uued

| baasid chitatakse vastutasaks nendele Ladne baastdele, kuke palgututt
USA’s ehitatud tiib- ja Pershing 2 rekette.

NATO teated pdhinevad USA hoslovakkiasse m&ddunud talvel.
satelliitidelt saadud informatsiooni- Asjasest Tassi kommentaarist ei
le. NATO: kattseministrite kKonve- selgunud, Kas Moskva on alles pai-
rentsii, mis tolmub lahemail p#e- gutamas sinna rakette, aga méarkis,
vil Itaalias, néidatakse nende and-

mete alusel, et wute baasidega
voiks nOukogude kolme laenguga
53-20 ary kolmekordistuda tOustes
ligemale SO0le praeguselt 378-1. >

Enamus uutest kohtadest, vasta« NATO kaitseministrite konve-
_.Valt USA allikaile on Euroopa las- rentsil on paevakorras Burogpasse
_keulatuses. N. Liidu la@neosas, kus paigutatud  tuumarelvade julgeole-
Moskva jattis omal algatusel kai tugevdamine terroristide ja iga~
uute baaside ehitamise 1982 kuni sugu protesteerijate vastu, kes on
NATO alustas oma rakettide pai- ahvardanud nende riindamist, Teis-

gutamisega mOGdunud aastal. . te. Shvarduste all mGeldavat ka —
: 3 oo . . -. -. , eid, mida yidakse codata N. Liidu
Se . eS es oe SOS Seni on N ATO youdnud valmis speisiaaliiksustelt, kelle missioon
= ae . lee ay ane < aces as 192 baasiga plaanitsetud 572-st NATO-Varssavi pakti rikide sOjas
Os Ce HES cea PRON ae Ge lo uksiklaenguga USA Keskulatuse- oleks littia rivist vilja ja vallutada
=. | : 3 (Ba raketibaasist Laane-Saksa- porching 2 ja teised maapinnalt tu-
: Stantide ja . gaidide anstakoosole Kotkafirvel 1984, | | ae | Foto: E. Aleve _maal, Inglismaal Ja Itaalias. listatavate rakettide baasid, tuuma-
- | ae ae a Se ne oa _ 'Moskvas Tass Siski citas. seda relvade depood ja Ghuj6udude baa-

Oppetoot Voib alustada { tidoa 1985 siigisel Kehlaepe WL

—-unte raketibaaside. chitamisest ja ~. Washingtonis on arutletud va-
Ida-Saksamaa vahel neisse rakettide paigutamisest. pendite iile, mida voidakse tiles

Oppejou valimiskomitec loomisel, esimene 2 Sppejéud Peaks selguma
7 veel enne joule | | olid middunud suvel pingelised, et

Kreml otsustas -siiski mO66dunud
aastal paigutada rohkem S$S-20 tuu- seada ja oleks vastuseks. sellete,
malaenguga rakette Ida-Evroopasse §=milda.on saadud teada viisist kui-

ja asetada .oma tiuumarelvastusega das nei¢ kohti v0idakse rUnnata

terroristide. gruppide poolt, .
Toronto iilikeoli junrde avatava ecstininelise » Sppetooii 1884 on arenenud edast pairast seda, sui ‘To. MarSaksamaa — plaanitses Jenene

onto iifikool ndustus:selle loomisega School of Graduate Studies juurde, Ka Tartu College’t“poolt o& Ut Mine or ana “s ae vil |
raha valois iilikeolile ile andmiseks siipea kui vastavale kokkuleppele.on alle kirjutatud, Féderaalvalit- wae . wake ¢ us fal cy makes
suselt loodetakse Sppetooli asutamiseks saadavat toetussummat saada’ léhemate aastate jooksul: see on - itka suure Ra efektiivse

et _,,praceu pole midagt ‘kiiresti
tehtud sotsralistlike rikide sdja-
lise julgeoleku suuremaks kind-
Jastamiseks“, —

IDA-BERLUN - — LN. Liidu ja
Ida-Saksamaa, kelle yahekorrad
allveelaevad USA ranniku léhedus-
Se yvastuabinoudena’. kuid anoniillmseks yaav amemnik ci el

N.-Lit ahostas raketibaaside: ehi- . Geinud, kas NATO on juba saanud
tamisega ida-Saksamaate ja Tsheh- sellekohaseid: Phvardusi

tostetud seniselt 308. H00-1¢ dollarilt 500.006-le, mis teeks Oppetooli rajamise hoopis kergemaks.

Beltddde arengust andsi¢ Wevaa-
te Gppetooli loomise komitee Iiik-
med dr, QO, Triss: ja EB. Tamp6id.

‘Dr. O. Trass mainis, et teatay kok?

kuporkevOimalus’ on Vancouver
Simon ‘Frazeri jilikoolis - olevate
eesti kursuste Ka oma Gppetooliks
kujundamisega; mis ohustab rigili

 toetuse saamist, kuna igale rahvus-_
grupile on voimalk yaid liks toe-

tus, Ometi on Simon Frazeri ja
_. Toronto tilikooli Sppekeskustel sel-
ge tegevuse jaotus. Nii-on Toronto
.ettepanek Vanrouverile, et . nad
jatkaksid praeguste kursuste kor-

. taldamist, millise tegevuse j&tkami-
- ne ei nOua Sppeiooli; vaid lekto-

reid voi --professuuri.

Torontés'”’ on peardhk durimis-

. t66del, uurimismaterjalide avalda-
_misel, Sppematerjalide valmistami-

sel ja Opetamisel. Kolme esimese.

iilesande jzoks on: vaja permanent-
set aslitust, oma Oppetooli, milleks
on vajadus just. sim Torontes.

Siin on olemas jaba rikkalikke
materjale Toronte ulikoolt kogu-
des eesti ja balti-ainete ile, mis
téusevad 6000 titthn.
Teine pGhjus on, et siin om Yariu
Instituut, .arhilvid ‘ja .suur’ eesti
rahyusgcupp. Selleparast on lootus,
et kui kdik hasti kaiku TAheb,- stis

Eestlaste Kesknoukogu Kanadas 0 Eesti Lit Kanadas

Best Voitlejate Liiduga Kanadas & Soomepoiste Klubige

SUGIS ‘44

"KODUMAALT LAHKUMISE MALESTUSGHTU
| piihapdeval, 21. oktoobril s.c. kell 3.00 p.l, Eesti Majas-

ee ee ee ee Ee ee
'

: SISSEPAAS: $5. 00

gPfa= a bes ie ae aT - 1 ep ee

pandud, mida teistel ei ole.

nl Be TP tarde

koguneb iilikooli holma alla .ma-
terjale, mis muidu sinna et .jOuaks,

‘Lisaks on asjaclu, et Toronto
lilikool-on k6rge staatusega Kana-

da ‘ilikoolide hulgas, misparast on

oluline tuua stia teaduslike kraadi-

de-tegijaid, sest just siin saadakse

tOsisemalt tOOd. alustada.

_ Mis puutub koostG0sse Toronto

ja -Vancouveri vahel, siig peaks To-
ronto helt pooli iaotlema Sppe-
toolile toctust Ottawast, mida an-
takse ainult tks Tahvusgrupile..

“Toronto saaks aga omalt pooli

_foetada Simon Fraseri tilikooli 7
t0Od, saates sinna Opetajald Ja.

materjale.

Ottawast on vdimalik saada °toe-
tust eriprogrammideks lektoreile je
professoreile, mida peame toetama.
Praegu on Otiawas toetuse: sagmi-
sel esikohal keéldid 1985,~ aastaks,
eestlased Jagavad 2—4 kohta: tea-
tavaks ecliscks on, ét eestlaste] on
omapooine pOhiraha juba kokku

Dr. ©. Trass mérgib, et raske on

teist Oppetooll saada. Professuuriga

cn aga teisiti. See vOib l6petada
oma tegevuse, Oppetcol on aga ala-
line kui pOhiraha on tilikoclile tile

‘antud. Torontosse saab tuua uuri-

keostdds

3 KAVAS: Kone — piiskop K. Raudsepp. Ulevaateid fa mialestusi, Festi muusikat, Luuleptimik.
°  Uhistaule, . Estonia koor dr, R.. Foi juhatisel. Malestamine. — pracst emeer, 0. Puhm. Noorte -
SOOV, Piirast kohy j ]2 suupisted. Risto filmi etendus. Viljapanek: ,Estex* Bde

LASTELE & KOOLIOPILASTELE VABA

mis- ja Sppetiid, mis vajalikud
kohapeal ja altavad kaasa ka 100)e
‘Varicouveris.

Toronto tilikoolis on, eesti Sppe-

tool ainulaadne jareaimene, _

mis otseselt Ioodud Schoo! - of
Graduate Studies juurde mis on
kOrgemate kraadide iaotiejaile, ©

Seni on Toronto: iifikoolis ainult

-osakondadel olnud Gigus professo-

reid madrata, niilid andis esma-
kordselt’ lilikooli nOukogu Oiguse

teisele admimnistratiivsele organile

oma professoreld m&¥rata:.

. Kuigi protesson koht on maara-
tud School of Graduate - Studies
juurde, vOib Oppetool olla koas-
tG0s kdipgi Toronto tilikooli osa-

kondadega, pakkudes baltiainelisi.

kursus}, mis kaivad abi standard-
protseduurt. Eestt Oppetoolil on voi-
malus igale osakonnale oma asju
pakkuda. Sellega on lai tegevusvall
Ka punktide saamiseks, SellekOrval
Keelt Opetay professuur vOrb vaja-

_ duse korral palgata iektoreid.

Intervjuu andmise. ‘ajal pidasid

-oma Koosolekut ka School of (ra-
duate Studies dekaanid, Kus oll!

arutleraisel ka ktisimus kuidas ¢s-

(Sieg Hk. 8)

koordineerimiseks..

Labirddkimised N.- Liidu Viilis-
ministyi .Andret -Gromdko ja Ida-
Saksamaa,.. kommunistliku partet
juhi Erich Honeckeri vahel Jda-
Rerltinis olid esimeseks ametitkuks
margiks, et Kahe riigi*vahel on ol-

nud suuremad'erinfevused. ‘Lane

diplomaadid iitlesid, et mdiste
efektiivne Koordinatsioon on ruti-
mpérane midiste Varssavi pakti rit-
kide vahel.

Sakslaste protestia
NATO manoovrite
vastu

FRANKFURT — Sajad protes-.

teerijad katsusid sisse murda las-
kemoona ladudesse, vigastada §0-
jalst varusiust ja blokeerida sisse-
pidsud baasidesse protestiks NATO
sligismanGivrite vastu. Ladne-Sak-

samaa valitsus ja USA sOjavdell-

sed ametivOimud hurjutasid suure-
nevate vAgivaldsete rlinnakute pa
rast seltsme rig ‘mandovrite ajal.

Véhemalt 96 arreteeriti aga tOsi-
seid vigastusi: pole olnud Jda-Sak- |

camaa. pir lahedases stratecgilises
Fulda Gap piirkonnas. -

USA postiteri ifid

rousevad

Saksamaid ef voi

ns

Truudusevanne N. Liidule ida-Saksamaa

35. aastapdeval ©

bo

MOSKVA — Ida-Saksamaa: juht Erich Honecker on kinnitanud,
et tema riik on lojaalne Moskvale, Geldes, et kaks Saksamaad. ei voi
imitte kunagi tihineda. Sulatamatu side N. Liiduga ja kindel positsicon
- sotsialistikus iihiskonnas on aluseks Ida-Saksamaz arenpule, |

' Honecker kirjutas need mOtted Saksamaa suurim guavuius 35

| artiklis, millega margiti _Ida-Saksa-

maa 35, aastapdeva. Artikkel aval-
dati Pravdas ja .oli méeldud maail-
male naitamiseks, et N. Litdu-Ida-

Euroopa suhted olid jille normaal--
‘minema ka N. Liidu. president ja
rus maha Ida-. ja Laéane-Saksamaa

sed parast pinget, kui Moskya su-

lihenemise tile peetava kohtumise.
Honecker lisas,
yi"

et |,,Soprus N. Liide vaste elab
meie rahvs slidames. See on Ida-

aasta jooksul”, |
$.i. oma vaenlast armastama haka-
ta kut pussitauad on kuklasse su-
Tutud.

J uubelipidustusele pidi flilalisena

juht Konstantin Tshernenko, aga
ta oli vist ni haige, et et julenud
ni pikale teckonnale minna ja te-

da asendas seal valisminister And-

rei Gromoko, kes oma sonavottu
kasutas ka USA riindamiseks.

eesti Ohvitseridekogu Kanadas

jarjekordne

-SOPRUSOHTU

3 WASHINGTON — USA postita-

Pe

eestlaste erinaitus.

~—Tiftde komisjon kinnitas, ¢ USA

Posttarlifid tOusevad ja kiriposti

-saaimiseks on vaja senise 20 cendi

wsemel .22 centi, Uued normid hak-
Kaved kehtima veebruaris.
oe |
T, E, ALANDUSKLUBI
neljap., 25. okt. 1984
hell 7.30 5. Eesti Majes
laoeng

KADRI ROMAN teemal:
»KORRAPARASUS JA |
_KOMPLEESSUS MAASTIKXU

KAVANDUSES

-Walguspitdid
Koik teretulnud!

fitkmetele ja nende kiilalistele

_ §, novembril 1984 algusega kell 19.00 Tartu College’ is.,
340 Bloor St. West

‘Best Invaliidetoetav Naisring Torontos

MOENAITUS —

piihap.. 28. oktoobril kell 3 p.l. Eesti Majas.

Solist Avo Kittask, sactia Charles Kipper

Paiise $7,—
Taudade ettetellimine: pr. E. - Voogiaie tel, 773-4825