|
J

| |

iit

ryt,

sn

 .-mGeldud Jaagri k66ki ning lisati
 sellele pikk rédu — ,,sd6gisara“,
' ~ pagu seda tol ajal nimetati. Pea-
hoone — peamaja ideeks oli eesti
-igipoline suur rehetare kore ja

‘Martin Toomes |
' kettahettes esimene —

4.9
| Ferenc Paragi, Ungari -. 34.80

iu

Eesti noorte nimed olid mone
aasta eest sageli Toronto ajalehe

' spordiveergudel. Niiiid on veel iik-

' stkuid, kes néivad harrastayat ker-
gejoustikku. PShja-Torontos Geor-
ges Vanier keskkoolis on’ tahele-
-panu midget klassis saavutanud
eestlane Mantin Toomes.

Juba Metre Toronto keskkoolide
vahetisel voistiusel 21. mail tuli
Martin -Toomes oma klassis ketta-
heifes esimese Kohale — tulemus
46.90. 28. mail peetud Ontario pro-

| | Vintsi vahelistel vOistlustel tuli ta

jalieg1 ketlaheltes vOitjaks ja tegi
tile iihe meetri vorra parema taga-
jarie — 47.94.

 G. Vanieri keskkool peab teda
itheks oma lipukandjaks, kirjutab
_kohalik The Mirror‘ oma 28. mal
urmbris.

Soomlastel wus
edaherte ullatus

Tanayune odaviske tabel nig
maikuu lopul valia jargmisena:

Wolfgang Hanisch, Ida-Saksa 89.06
Herman Potgieter, L-Aafrilea ‘88.64
Robert Roggy, USA ~___.-... 88.60
Antero Puranen; Soome _---- 36.92
Michael Wessing. L-Saksa ... 86.58
Blaus Tafelmeier, L-Saksa __ 86.00
Duncan Atwood, USA ._____ _ 85.54
Phit Olsen, Kanada _.... 85.54
sandor Boros, Ungari

Soomlase Antero Puraneni saa-
vutus on iilatus, aga -soomlastele
roomu valmistav, Sest soome iruul-
sad odaheitemeistrid on: praegu
osalt reast  vilias. Hovinen on
véistluskeelu alt, kuisi ta harju-

- tustel on tiletanud- 90 meetrit;

keeld kestab augustikuuni pohju-

sel, et ta oli kunagi kasutanud

energiatandvat ainet. Jaakola on.

haige, Siitonen on alles ktisimus-

miargi all. Selletottu Puraneni tule-

gous Seome odaheite traditsiconide
 jitkajana on leidnud hindamist.
Puranern, 185 sm pikk, 99 kg raske,

idetas 90m esimest korda 1976.
aastal. Mdéddunud suvel saavutas

ta 86.5 ja tanavu usub ta treener,
_ et Puraneni eesmargiks on tile 90

m purljoone fudmine. .
Voistlustel ‘kus Puranen heitis
oma $86.92, jooksis Lasse Viren

. 3000 m ajaga 7.594, 2) Ismo Tov-

7 Spordiuudiseid

hodumacit = = =

mH
5

‘Ida-Saksamaal peetud tennisetur-

niiri} yGistlesid ka Eesti tennistid,
kes voltsid neljast vOimalikust

kolm esikohta. Naiste {iksikmin-!

gus kaitses oma mullust esikohta |

Ti-Parmas, meeste turniiril vGi-
tis Hindrek Sepp pcolfinaalis saks-

liase Andres Johni, ikaid finaalis

kaotas esikoha Thomas Arnoldile.
Naispaarismangus olid parimad

Tim Parmas ja Katrin -Alvin,|
meespaarismingus “Sven Eving je

Hindrek Sepp.

a

Riias algasid N. Liidu meistrl-
| vGistlused meotorratturite ringra-

jasdidus. I etapil esinesid cestlased
siimapaistvalt 250 em* vOidysdi-

dumootorrataste klassis, kus Lem- |
bit Teesalu, Mati Reinup ja Tonu |
. Ma ro. said kolmikvoidu.

ot

| Lvovis peetud WN. Litdn ulatusega :
meistrivoistluste] yehklemises v6i- |

fis epees esikoha tatliniane Boris
Joffe; Kaido Kuar oli kolmas,
Epee meeskonnavoisthises saavu-
tasid eestlased esitkoha. —

Kergejéustike:
radedelt

Liine-sakslane Kari- Hans Rich

on heitnud vasarat 12 sentimectrit

9|Vahem teise l4ane-sakslase Walter

Schmidti nime! olevast maailmare-

kordist kui vasar lendas Rehlinge-

nis 79.12. Twemus on tinavune
upptulemus. maailmas..

» a

‘Naiste 200 m iooksu maailma-

rekord naib minevat juba sel aas-
tal alla 21. sekundit. ida-sakslane
Marita Koch jooksis Erfurtis ame
maallmarekordi ajaga 22,06; mis
on 0,15 sekundit parem kui poola-
ka rena Szewinska endine rekord,
mille ta-jooksis peagu nelja aasta
eest Potsdamis.

fc

7 Ida-sakslane Wolfgang Hanisch

viskas Halles oda -89.06, mis on
liks parimaid tagajirgi tanavuses
kergejOustikus. MG6dunud aastal
ta parim oli 85.36. MGddunud -aas-
tal ainult viis odaheitiat tegid ile
89 meétri ulatuva viske. :
. |
Neliakordne ollimpiayditja ketta-

\ :
I
. the ee . 2 Ot 1
eo ee
ri, a
"a
mh I 4a
ae ir
aL
pier
ihr

? + eek - pr at |
1 a3, ¢
s - | i i ee i ee I me

jhiilgab, 19. Kuju Vanas Testamen- mene,

'Eestis, 24. Séna — “prantsuse eo. ese, 48. Neoot, 50. Vaeslapsed, -52.
les, 25. ‘Naisenimi, 27. Ettepoole, Takistuseks, 54. Mitte ‘Kallis, 565.
| kaugeraale, 28. Hutiatus, 31. Linn | Lause osa, 56. Pagun.

Piistread: L. Kiht, 2. Todrust, 4.
| Eesti Vabadusséja kangelane, 5
j Li Melbournes 1956, Roomas 1260, Jalatsid, 6. Koht Harjumaal, »
| Tokios 1964 Ja Mexico citys 1968.

iandi teadlane Eestis, 10. Kokku- jj

Ameeriklane Kathy Mills jooksis porge, lihtesattuvus, 14. Huvi, aga-|f

Lie maaiimarekordi naiste 5000 M (rus - 45. Haava jaljed, 20. Sadama- { Ants Vorum — Ming hing (luutetuskogu)

RK. Eerme — Surnud iaevad ja Clavad

ajaga 15.35.52. Kathy on 19-aastane | Jinn Péhja-Venemaal, 22. Kurikuu- [
4iidpilane. Endine maailmar ekord lus Rooma keiser, 23. Tegelane 0.
oli dan Merrili nimel a ajaga 15.37,0.| Latsu populaarses teases, 26.
| fo. | Transportyakhend veel, 28. Ladus,
voolav,. 30. Doonau harujogi, 32,

--Erfurtis peetud ida-Saksa noorte Omaaegne kindlustusselts Eestis, 3

kerpejOustikuvcistlustel 19-aastane 34. Kosk Soomes, 35: Mitte chilik,
Roland Steuk parandas jJumnioride jag afitte otse, 40. Seal asub korte-

maailmarekordi vasaraheites taga- rinumber, 43. Veelind, 45. Teatud ||

jarjega 77.48. Tulemus on kaheksas |) uletus, 47. Endisaegne sOjariist,
ka vanade vasaraheite tagajarge-|49 Kanada juustusort, 51, Kaksik-

de hulgas..Méddunud aastal Stenk konsonant, 53. Sigekeelsuse Sona-

heitis 76.38, olles maailmatagajar- raamat, 1tih.
| Bede hulgas seitsmes, :

Sih mm jooksis 14- aastane Detlet RISTSONA NK. S6¢ LAHENDUS . :

‘Wagenknecht uue Ida-Saksa noorte Péikvead: 4. Keres, 7. Palat, 9

rekordi 1.46.5, miflest paremini on Eilne, 12. Raut, 12. Niin, 13. Pang, | |

jooxsnud SUFOOpas aloult nel 4 Pelgur, 16. Kaste, i. Isur, aa

de rokordi omanik Olat Beyer véi- nik. 99. Nael, 30) ‘tyud, 31, dee,
tis meeste klassis une rekordilise 39. Ketta, 33. Selge, 34. Tsar,
ajaga 1-45,8..

‘Teised . tulemased meeste Klas: | Piistread: 1. Lett, 2,.Teene, 3

sis: 100 m vGitis Eugen Ray 10,40, Paras, 4. Kaugel, 5. Siil, 6. Annus, |

2) Detlef Kiibeck 10,42. Kaugushti- 8. Lant, 1). Ligi, 13. Paide, 14.

konen . $.00,8. Korgushiipe: ‘Juha | heites, 42-aastane Al Oerter tahabipe Peter Rieger 7.88, -kuulitouge | Praak, 15. Rudel, 19. Tender, 21:

- Porkka 2.09, .2). Jari Simola 2.09.
- Kaugushilpe: Pekka Suvitie 7.45.

ten Sek eee 1 1

Kidgi poolel viimistleti - palju
kord: ara. sdddud‘* ja timber

_. siiilipuhta Katusega. Toronto Eesti

|
| ctsustas neelata skautide Inalev

SkaudisGprade Seltsi juhatus oli

_ Spardunud pidude i6ttu.monevorra.

skeptiline eestlaste panuse subtes,

| sgavitas leppida ainult kidgi-osaga
ja vottis selle oma projektiks. Pea-

‘maja ehitamise ,suure suutdie

‘iksinda.
Selleks tui kaiku lasta kaks Ope

_. ratsieoni — raha kogumine ja t6é-
-vae kujundamine. Molemate jacks

tuli suusdnale lisaks ‘kasutada ees-
ti ajakirjanduse abi — mulle anti
labkesti leheruumi ja mu sulg pole

- Kanadas kunagi hiljem nii_,,tuti-
ne’ olnud! kui slis. Mul Sanestus

inimesi tiles Ghutada; Mure jai sii-

-damele — kuidas asi Onnestub?

Kui tectuste summa jeoksis tile

3000 dollari, siis oli kivi stidamelt

ara. ToOvae saamiseks aga asuta-
sime uue organisatsiooni — ¥ane-
mate Abiriihmad“. see sal nhagu
siaatuse asjaks sinna kuuluda ja
umbes 300 meest andis alikirjaga
kinnitatud Inbaduse ,,kée ulatami-

veel osa volta eesclevaist miingu-
dest Moskvas. Ta véitis kuldmeda.

Udo Beyer 20.93, odavise Wolfgang | Killen, 22. Laut, 24. Kael, 25. Keegi,
Hanisch 84.64. 127. Nutt, 28. Idast, 31. Isak.

ete a a a ee a ee ee ep ee de eg

{ jacks sindlikatusel kill ‘tegelikku: Koitjarve ja Veskifirve laagriala-
j vajadust ei olnad. Lakaruumi — [sid Reotsis ja teha sellest raken-

tilakorrusele jaid ehitamata. kahe- dusliku attekande juhatusete,
kordsed koikud, mis pidid majuta-} Vanad sOprad Kuit [ives ta du-
ma 60 magajat- Nende asemele [han Kokla tegid mu iilesande ker-

Teel chitati hiljem ruumi otstesse kolu- | geks. Ma tulin tagtasi vaga pohja-

seks" skautidele. . Nad jaotati

riaalseteks rtihmadeks oma_ juhti-
Korraga ,,liksid Ules‘’ nii pea-
maja kui ka séégisara. Ainus pal-

sindliikatuse lédémine, milleks sel

ajal ei olnud: (katus oli kérge ja |

jarsk) vabatahtlikke. Katuse 10id
raha eest need oskuslikud uus-ka-
nadalased, kes varem olid piistita-
nud Rooma impeeriumi. |

sellest’ operatsioonist peale sei-

suurlaagri mark ~~ viikingilaev,
mile ma laagri juhina ‘siimboolselt
ise meisterdasin ja kohale naelu-

jtasin. Haamer kies motlesin neid
|motteid; mis on kirjas peaitikis —

»xuradi kange toug‘. Ja maja
kuulub juriidiliselt kt] skaudisdp-
rade seltstle, kuid moraalselt skau-
tide: malevale, kes praegugi mak-
sab hoone kindlustuse- ja elektri-
kulu,

_ Kavandatud kujul — nii valimu-
selt kui ka funktsionaalselt ei ole
aga peamaja veel praegugi valmis.
Maja katusele jai asetamata Imant
Meieri poclt tehtud tuulelipp (kar-
deti vilgulddki) je dekoratiivsed

harimaigad — ‘varelsed, mille

ivandatud funktsiooni ega mahuta |

| skautliku stisteemi kohaselt territo-|talvel lumelaagris isegi ithe lip-|algus. Juhatus lubas. vOtta. majan-

‘konna posse. Nilid on gaididel |dusliku vastutuse ja usaldas ‘kogu
de —- {0dle kutsujate (telefonik6-|oma metsatared Ja jaorunmid —|operatsiconi juhtimise mullie . ja.
ned:} ja transpordi korraldajatega. |

ja varustuskambrid gaidlipkonda-|liki mformatsiooniga. Lihidalt
dele ning itks —arhitektuuriline | vOiks seda kokku votta jargmiselt:

jtaiendaja tegi muisisest suurtarest |Rootsis tehakse vaheste voimalus-
| Korraliku

murdes tarbeiud aknad fassaadi|hoopis joukamad, kuid saamatud

-asundustalu elumaia,|tega suuri asju, meéie siin oleme

Sellest sal Kotkajirve kohviku

oleks seg peamaya . valimuse ja | Kotkajarve Komiteele. Noor arhi-

jfunktsioon! taastamiseks. Peamaja |tekt Kennet Meipoom tegi kolm-
jei ehitatud laoruumiks. Teine korg | nurkse hoone kavandi, mina asusin

geline 66 olf peamaja juurestoli .vant minu kaes Kotkajirve organiseerima

caojwhatajaid ja
kolmnurkse . kohviku  ehitamise | meeskonda.

ajal, kui.ma tegutsesin Skaudisép-| Ma maletan korduvat kilsimust:
rade seltsi. juhatuse. Kotkajarve |miks koimnurkne? Ja vastuseid:
Komitee esimehena. Mitmesuguste sest et kahenurkset ei saa ehitada,
joudude sekkumise ja konfliktide asa miks mitte kolmnurkset, Pen-

/t&ttu sai sellest ehitamisest koguni|tagon (USA sOjaministeerium) on
isisepoliitiline operatisioon ja selji-|viisnurkne, kolm on kohtu-seadus,

sab peamaja ukse kérval ,,Saare‘ jsena on see ara teeninud iseseisva ega. kaks tlma kolmandata 744 jne,

pealkirja. | -|jne, jne. Kenneti kavand oli origi-
. (naalne ja huvitav, Kolm maagilise

ea arvuna hésti pChjendatay. |
Kolm on koh seadu Kotkajirve kolmnurkne kohvik

1964. aasta . suvel »tehti mulle ehitatt agedama sisepoliitilise

villja‘. Minu vana lipkonna poisid moruli ja vennavaenu ’ Ghutamtise
i— Stokholmi kalevid — ntitid juba|ajal 1965-1966. Loomulikult sai
jtohtrid, insenerid, kealtOpetajad j ja kohvik ka oma. jao. Ajalehtedes

Tuud asjamehed, saatsid muille|kritiseeriti ehttamist, méned md-

jlennupHeti Rootsi sdiduks. See plj |nitajad kaisid. kohapeal asia vaata-

tthe otsa pilet soovitusega, ot jiik | mas. Sosistamiskampaania ja agi-
singi Rootst, kus pidavat tegemist|tatsioon nakatas pikapeale ka vd-
olema iilearu. Toronto skaudisép- | hem-intelligentseid skaudijuhte ja
rade juhatus lisas sellele tagasi.|isegi Kotkajarve Komitee litkmeid.

7s0idu pileti, iahendades naljata- Viimased piitidsid takistada hoone

des, et ming olevat ka siin vaja. lépetamist 1966. suve alul. Kalju-
Tanuks lubasin’ pohjalikuit Wurida | yalla suurlaagri juhtkond aga Mu-
eesti  skaudinoorte Metsakedu, retses Ikohvi-perkolaatori. ja pruwu-

mi

Pdikread: 1. Lehekiilg — lith.., 6. Ukrainas, 33. Norgamdisiuslik ini- |
36. Meelekoht, 37. Mitte tih- |f
idis, 11.. Vesine maa, 12. Rohkem, | ti, 39. Lind, 41. Modistus, 42. Resti ,
13. Sitmahaigus, 15. Selge peaga. iuuletaja-kirjandusteadlane, 44, Bi- 1}
12. ~Tocrist, 19. Tsiviil, 21. Jarv tav.sOna ingiise keeles, 46. Mddbli- |

Eesti riigivanem, 8. Kingitns, 9 3. |
e | Rahvusvahslise kuulsusega 19. sa- |}

: tes MATUID

maiidagal

Hind  Saatekulu

.VABA EESTLASE“ TALITUSES

: ‘Hime Ivandi ~ Parg! 7
: Kuldne tammetira — Naicendid ta

ettekanded: noortele .

| LL. Wahtras — Liivaklags

| Ravimtalmed, 259 retseptl
| Enn Néu — Vastuvett
H. Michelson — Skautlikul tee!

H. Michelson — Eesti radadelt

Eduard Krants — Lumeliitlased (iuvletuskogu) :, _
Nona Laaman — ‘Mis need sipelgad .
-(lavletuskogw) .

Estonian Oificlal Gulde

Triinn iiksiknumbreid

4. Kubja — Palnkesed

_E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid

. 436 Ik. -+- 645, fotosid

1 Leho Lumiste — Alamuse Andras —
, =—s ine jutustus Rirjanik Oskar Lutsust
7th i Lumiste — Atlandi aknal

L. Lumiste — Killad kijas .
A Vom — Ristsdnad 3

_A. Vonm — Ristsinad I

A. YVonm — Ristsonad Ii
A. Vom — RistSinad IV

 « wblestused

K. Eerme - Paevata pievad ja dota ood |

|
| §, Ekbaum -- Ajatar Quuletuskogu)
| Asrand Roos — Jumalaga, Kara je Erzortm

J. Pitka — Rajuséimed
A. Kébin — Vaim ja muld

i
|

1

|
ii
t
} |
| RAAMATUID LASTELE:

Anna Ahmatova — Marie Under

H. Michelson —~ ‘Noorsootdd radadeil

Paul Laan — Mottelend — Pilte ja ‘peegeldaat
Karin Saarsen — Lohengrini lal kumine. —
Herbert Sai — Utoopia ja futurole gia

A. Kubia — Kadunud kedud — milesinsed
A. Kubja — Malestusi kodusaarelt

Urve Karuks —- Kodakondur Cuuletuskogu)
i. Oia — Koputused eneses (uuletuskogy) |

_ A Oja — Tunnete porde} (Inuletuskogu)
A. Kiing ~— Mis toimub Soomes? |

E. Sanden — Mitme nado ja nimega a,
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinngs

— Reeiviers

BRREBBEEE B

SER RaRe|es

Gu
Lt |

biograati-

 SS8RBRBSSSYBSR SBBBBSSS

| Ralevipoeg — Oppe- ja t6traumat lastele

Mpeta mind lugema I — (Gppa- ja tGdraamat
-«-eelkooliealistele lastele varvitriikis) '

Hesti keele Farintustlk J

og Creme ee ee ke, Ge & 1-4

. "he BOM BU if Mak Li]

lis oma: kohvi peamaias, ef poleks
vaja konyikule poolehoidu niidats.

Ehitusmeeskond ja t6éjuhatajad
olid kindlad nagu raud. Uhiegi ei
sundetud .,éra masseerida™. Kul

lopetamist tiritati takistada mater-:

jali ostu Keelamisega, siis oli ihi-
ne otsus.— ostame ise Ja teeme
oma miaterjalist. Asi see Sils dra
ei ole — Gustav Sergo laevades
olevad katlamehed ka soitnud oma
siitega.

Skaudiséprade soltsi jubatus hin-
das tasuta kruntide kinkimisega
jargmisi kohviku chitajaid: arhi-
tekt Kennet Meipoom, tédjuhata-
jad: Herbert Talpak, Ulo Vastopa,
Raid Vaikemie, perenaine Hilja
Jukkum. Hindamist vidrinuid ob
palju —- nende nimed on kirjutatud
kohviku seinale.

Avamise-aasta sligisel toimns
kohvikus itks Kotkajarve ajaloa
tahtsamaid .siindmusi. Kotkajarve
Komitee poolt organiseeritud ,,sii-
siskulla paevadel otsustasid To-
ronto nooricorganisatsioonide esin-
dajad asutada -- Metsatilikooli.
See alustas tegevust jargmisel sii-
gise], Populaarse skaudimetsa ko-
hale oli ‘kerkinud rahvusliku vat-
mukultuuri intellektuaalne vaigus.
Inimene et ela mitte iikst lei-
vast .

Kuradi kange téug 7

Kurag* ei ole siin mitte kasuta-
tud vandesGnana, yaid mérgib su-
nerlatiivi, nagu see sageli esineh
eesti keelepruugis. ,,Litsid mehed
need Vargamie mehed, laskis

iTdde ja Siguses“ naabrimehi ise-
loomustada Andrest ja Pearut. Kui

kangus ei ole mitte ainult positiiv-

‘ne vaid sageli ka negatlivne, siis-

eelkooliealistele lastele varvitrilikis)

|
| Opeta mind lugema Ht — Oppe- ja tébraamat
:
|

miigitakse seda krdhedama sona-
ga.

Minu_ poisipaly voimaldas. multe :

paljusid eestlasi naha ja tundma
Sppida. Tuhandeid mehi, nende iit-
lemisi, naljatusi, norimist ja 155-
pimist Ktitt Vallamajas Virumaal,
Karavete veskis Jarvamaal, ring-
konna-valitseja kantseleis Rakve-
res ja Haapsalus, maal — kus ma
isa saatsin tema ametsditudel voi

thiljem matkasin ja kolasin oma!

k8el vG1 koos sGpradega.

Ma Sppisin eestlast respekteeri-
ma, koguni armastama ja seadsin
omale sihiks seda rahvast teenida,
Nagu mu vaart vanamees seda oli
teinud. Olen. seda piiiidnud teha nii
palju kui mulle antud imeliku ajas-
tu olud lubasid. |

Poole sellest respektist, millega
ma mdddan oma rahvast, olen ke-
genud Kotkajarvel. Sa ei saa eest-
last todle, kui paned lehte seitsme-
realise talguteate ja lisad, et saab

suppi ja sauna. Aga kui sa seletad -

oma loo Ja oma mured, mis digu-

poclest ei olegi-sinu isiklikud, vaid .

koguni uhiskonna omad — siis 90%
Juhtudel tuleb ta sulle appi. . Ja
mida rohkem ta teeb, seda suure-
maks liitlaseks ta sulle saab. Pa-
meb su gest ke tulle, kui tarvis ja

{ostab ise vineeri, mida tuleb seina-

Je naelutada. Aga sa void temast
ka lahti saada tiheainsa iilbe ditle-
misega. Paneb vaikselt, haamri v6
labida kdest ja liheb... ja on iga-
veseks lainud.

Ma mOistan neid.. sest olen ise
samasugane. Tihti olen hidas ol-
nud eesti keelt konelevate ,,venelas-

tega“, kes fana sdimievad ja pus-

Sitavad tagaselja, ning homme ri-
puvad kaelakuti ja kiidavad ‘kui

- Suured sobrad nad on, (Jargneh)

pe ee eee ee 7 ft
+ oo = ro 4 Le ie ed

- Pi ae |
ee ae, .
a ‘= am! Fn in riya
sr rch ee al

mm oe Ot ee e-r oo. Ue . i=
ee tee, 22 Wee

neo
eet oe,

m7
ai

Fe

r
la Tr rr." ate eee

Sl ee!

tera
ary ro 1 ae

ee ba po hae
ed
= Pr, i &- =
Fr

eg pte dee vent ht epg yy. cL.

va we a hs oe eee tt, = tai tet

Saar aie iano pense ke
4 r

ma

ee eT et
a ere
=

ea ie ere
a fies. oft ae
fe els] AG al

Rate cet Ua

TT.

oe ial

se pret wee
oe ee uae “Ts
a

Re oe = in
ee Lae a eee te eS
os

ro
=! ar a = ==
r, as =I de er

a he Fea Pt lig rc sige fs
be en cee hres a r) zante
ee a et et

r oy _
a) ees
eS eye ree ~
"4af2 1
HH ee