te VTA na Tibrary ; Bil oihsque Nafionale acy: 16 103. NEWSPAPER pson f DIVISION. DES JOURNA Ottis, Hetional Library of Gineds Collection Develovuent SPAN! [399 Heldingten Str. Order e672 , ate a oh, _EESTLASTE AJALEHT PAGULUSES | Second Class Mail Registration No. 1534, TL i eee ed "Es tm 14 tot Nr.30 (1743) 1983 Seon a aes es ae - ae tt Pearce ue ae Baste ees oe Oe | Z peraies Le He oe 8 Bo . men i pie ; - a PALE ohikecwedes ts ame oe 3 aire Ee aon ee Be Tat Re ae ae cart Bie mt ee . = Mae ee ae te. , a ae mt ie . -_ 8 aap af a: ar a wie annua Tallinnlased On WUE sadama svonanicej ja raudteegs sannud vabmis omal jéul, oga chitamine pole veel | vilja antud, = ane anette BRC at ee en: Se tie sa ) NELJAPAEVAL. 28 SUULIL _ THURSDAY, JULY 28 ee Dein } pane ee Raa terre nee Surve k Eestis suureneb \ Vahekord venelastega _ ‘muutub teravamaks -= Venslaste osatihteuse tdusuga Eesii rahvastikus on ka konfliktid teravnennd. kirjutab Reiio | XXXIV aastakaik Katse hdivata Tallinna lennukit - Néukogude telegraafiagentuur | Tass teatas, et juuli alguses — kuu- y Paeva el margita — on teostatud katse Moskvast Tallinnasse siitva reisilennuki keaperdamiseks ,,kri- minaalsete elementide poolt", kes i. . pilidnad pilooti sundida lendama Silke a HLS ee : a ois eat vilismaale. Nagu Tasai teates iiteldakse, ole- vat meeskonna ja reisijaie ,,ctsus- fav vaheleastumine kaaperdami- se nurja ajanud Uks kaaperdajaist iulistatud surnuks, teine vahista- tud., USA kohtuminister selpitagu Eesti kiisimust tliinoisi republikanist senaator | Charles H. Percy saatis ERKU-le . Harkénen Soome ajalehes ,Aamulehti, Tallinna elanikest on ainult 51,5 protsenti eestlased. Eestlased kardavad, et projekteerimisel olev suursadam toob vabariiki nii palju védraid rahvaid, et eestlaste asa- | tihtsus langeb isegi 35 protsendile. | So _ — Parteijuht Karl Vaino dsjased ydited selle xohta, et Eesti venesta- mine oleks ainult dine propaganda, ei pea paika, iitleb neljakiimnenda- tel aastatel kiitiditamise tleelanud ‘eestlane. Ndukogude propaganda rohutab iiha kirglikumalt nOukogude tahvaste iksteisele lahenemist. Nou- -kogude Eestit kiilastades saab olu- korrast aga teist maodi mulje. HALB SADAM Kolmteist twisitimdtieiat saatsid hiljaaegu kirja neile soome ettevé- tetele, kes: olid teinud pakkumuse sadama ehitamisdst. Kirjas tuletati meelde ehitusprojekti vdimalikke tagajargesid nagu eesti rahvusest ela- nikkonna osatihtsuse kananemisest, Allakirjutajad hoiatasid ehitusfirma- sid ka sadama sdjalise tihenduseeest © ning sdjalise tihenduse eest ning so- jalise chu kasvamisest mh, Stekhol- mi ja Helsing suunas. Vdimude hoiak Noukogude Eesti ieisitmétlejate vastu paistab olevat karminenud viimaste nadalate jook- sul, Martsis kuulati iile jd vahistati mitmeid eestlasi, kes olid varem esi- | nenud mh, sadamaproijekti ja venes- tamist puudutanud .apellide allekir- jutajatena. Neist on ‘vahistatuna praeguai arhitekt Lagie Parek. Ta o0- tab protsessi Tallinna vanglas ja teda giliidistatakse »ndukogudevastases | propagandas j ia agitatsioonis”. (LEKUULAMISED Tanapdeva Eesti olusid Tampere lehes kirjeldava artikli autar-on sa- _ ma, kes sel teemal! kirjutas Suomen _ Kuvalehti's", Ta jutustab Néukogude Easti ar- gipdevast: _— Mis teil on olnud tegemist soo- me ajakirjanikuga? — Kust te tunnete teda?. — Mida te teate tema artiklist, suomen Kuvalehti’s'? : — Kas te olete kuulanud Vaba- dlusraadio programmi, mis kasitles seda rtiklit? ‘Noor tallinlasest ilidpilastiidruk istub KGH tlekuulamisruumis ja piliiab ausalt vastate dilekuulaja kii- simustele. Temale on just ndidatud pilte, kus ta jalutab Tallinna tanaval soomlasega. Eriti palju pole tal aga ‘itlekuulajale raakida: soume ajakirja faktilised andmed on parit hoopis “mujalt kui toimetaja ja tlidpilasnei- likese vestlusest. Sellised tilekuula- mised on Néukogude Festi argipdev. Ega see iallinjane polnud ainuke, kes sattus KGB iilekuulamistele pa- - rast oma vestlusi soomlasest ajakir- . janikuga. — [ga natukegi taéhtsama ‘vil kahtlasema valismaalase liiku- mist jalgitakse nit Eestis kui mujalgi Noukogude Liidus. Eriti tahelepane- likud on KGB ametnikud olnud vii- masel ajal selliste isikute puhul, keda oletatakse olevat huvitatud Eesti ve- nestamisega seotud prableemidega, fitleb ks hdsti iniormeeritud allikas. » LAANE PROPAGANDA" | Votete karminemine arvatakse . Olenevat Juri Andropavi wuest dist- sipliinikampaaniast, teisali mullu Eesti KGB iilema kohale nimetatud eestl Inger! paritoluga Karl Korte- laise korraldustest. Ka Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretir Karl Vaino on muutunud hoiakult arsumaks, Moskvas ilmuvas ajakir- jas ,. Kommunist’ vditis ta, et terve venestamine Olevat laane luureagen- tuurice ja eesti: emigrantide vilja- moeldis. ~ Eesti -kultuuri probleemid al- gasid, kui Siberis stindinud Kari Vai- no tuli parteijuhiks, iitleb ldande drahiipanud teatrijuhataja Aarne Vahtra Pariisis. Vahtra juhtis omal ajal Eesti teatreid, kuid arvestas siis Olukorda véliapaasmatuks. Kuld noorte passiivsus on nagu dra ptihi- tud. Kiimneid noori olevai viimasel »Meie Elu toimetus ja talitus on suletud esmaspaeval, 1. augustil Civic Holiday“ puhul. aja! vahistatud ahuliganismis* silil-. distatuina, niditeks OGKiausete htitid- mise parast. VAENULIKKUS Eestlaste ja venelaste omavahe- lise vaenulikkuse kasv on seigesti mirgatav..Mitmed Eestisse kolinud ei ole vOinud vaevaks dppida eest! keelt, kuid tétavad sellele vaatama- . ta teenindusiilesannetes. KGik sest- lased aga — pdohimétteliseit — el rHigi vene keelt. Eestiaste jargi lahevad venelased korteri- ja telefonijarjekordades ko- halikest elanikest mddda. Venelastel on oma restoranid, kuhu eestlased meeleldi ej Jahe. Kakskeelseid tana- _vasilte on pidevalt vaja kérvaldada ja uufega asendada, kuna venekeelne tekst varvitakse iile, TOODANG VENEMAALE Eri allikate jargi veetakse 40—50%b easti rahvatoodangust mujale Nou- kogude Liltu. Kolmandik Eestis too- detud lihast tarvitakse mujal, Eest- jaste satiiriline rae Eesti ja iile- hetusest ongi see: kolm vagunitall kartuleid Moskvasse, tiks vagunitais venelasi Tallinnasse! . Kuigi Eestis elatakse veidi parem}- ni kui mujal Noukogude kui mujal Ndukogude Liidus, pole toiduainele olukorras midagi kiita. Lihakauplus-. te valik on tagasihoidlik, esineb al- nult kana, Aed- ja kddgiviljakauplu- sed ei paku just rohkemat, enamast! sipulaid ja sidruneid. Piimast on puudus ja kohvipaki sisust on ainult kolmandik puhas kohv. “Mujale Néukogude Liitu veetavate toidual- nete hulk kasvab kogu aeg’, iitleb toidukaupade nappuse tile kurtev eestlane, Eesti tddstustoodang on kasvanud 40-kordseks vorreldes 1940. aastaga: samal.ajal on elanikkond kasvanud kolmekordseks, kuid elamupind a! nult 1,5-kordseks, Haiglakohtade al- vus on toimunud samasugune areng: 40 aastat tagasi ali tiks koht 68 elan!- ku kohta, praegu 82 elaniku kohta. Kui veel votta arvesse parteijiikmete ja telste eesdigustatute,.erikoha haiglates, on olukord veel : vellesti Viletsam, jaremise kirja: | Tanan minu tahelepanu juhtimi- se eest Eriuurimiste osakonna di- rektori k.t. Neal Sheri poolt 21. mail ajakirjandusele antud seletusele _seoses Karl Linnasega, kui temade-. 3. porteerimiseks korraldus tehakse, slis ta deporteeritakse N.Liitu, ku- na ,,Eesti on niiiid N.Liidu osa" Ma kirjutasin seoses selle yahe- juitumiga kohtuministrile William French Smithile ja téstsin esile, et kui edasiantud sGnastus on Gieti eflasi antud, siis see on vastuolus ‘ USA pikaajalise poliitikaga Eesti - Jseseisyuse tunnustamiseks, samu- A tt. ka teiste naabervabariikide suh- Hes. Ma taotlesin kohtuministrilt, et kul-sinastus on dieti edasi antud, slis fa avaldaks ajakirjandusele vasliva dienduse. — Seaaator Charles H. Percy on Senali valissuhete komitee: esi- Mees, ERKU saatis Neal Sheri infor- matsidon puhul protestikirjad pre- sident Ronald Reaganile. valismi- nister George P. Shulzile, kohtu- Minister William F. Smithile ja Kangressi molema koja kohtuko- miteede ja viliskomiteede esi- ‘meestele. Seni on vastanud Senati valissuhete komitee esimees Char- les H, Percy ja Esindajatekoja va- lisasjade komitee esimees Clement Aéablocki. Valisminister George Shultz oli leatavasti pikemal valismaareisil Ja muidugi ei teadnud, mis siin sunnib Eesti N.Liidu. osaks tunnis- tamise alal, ERKU lisas protestirjadele asité- endusena juure koopia ,,New York Times“ kirjutusest eriosakonna di- rektori k.t, Neal Sheri poolt aja- ‘Kirjanikele antud informatsioenist. VLE.S Liibanoni jhvardab -kodusoda Sdjast kannatanud Liibanonis on Puhkemas uus koduséda. Muha- medi usulised Liibanoni- juhid “‘Moodustavad uut vabadusrinnet Suiiria toetusel, et kérvaldada kristlikkus president Amin Gemaye! ja tema valitsust, Nad kontrollivad juba pohjapoolset ja idapoolsetosa Liibanonist, Launapoclses osas on lisraeli vied. President Amin Ge- mayel kontrollib ainult vaikest osa Maast pealinna iimbruses oma nor- 84 sOjalise juga, USA president Renald Reagani hte saavutada mingil kakkulepet, mille alusel kéik védrad vied voiks lahkuda Liibanonist ei Gnnestu. liiria president isegi keeldus vas- \U votmast presidend! erivolinikku Philib Habibi. Habib astus oma ko- alt tagasi ja Reagan madras uueks: "rivolinikuks Lahis-Idas oma eri- ise néuandja abi riigi sisemise jul- fecleku alal, Robert McFarlane. Us presidendi erisaadik sdidab Lihis-Itta lahemail paivi) ja loodab ohata Siliiria presidenti. Siiiiria et laha Viia valja Liibanonist oma 66- jaligj joude. Saksa ajaleht Miks nad vaikivad. Eesti { tile? GEISLINGEN (,,Meie Elu‘ kaaatééliselt} — Julgasénaliselt © tutvustas Eesti saatust ja piiidis avada poliitiliselt kirjaorka- matute silmi Gerd-Klaus Kaltenbrunner Hamburgis ilmuva nidallehe ,Welt am Sonntag" 10, juuli numbris, kus ta kirjutab jargmist: On olemas _poliitiline eksootilisus. See on levinenud eriti Saks Liiduvabariigis, kus sellest nakatatud eestkatl noo- remad inimesed. See on niini matatud ,haridusreformi® tu- lenis, mis viis seitsmekiim- nendatel aastate] nii kaugele, et laiad ringid, kes olid kunagi _ rahvusvaheliselt juhtivad aja- loos ja geograatias, on niilid sar. madel aladel analfabeedid. Mis on dieti poliitiline + ‘eksootilisus! Uks naide voatks selgitada mida oma motlen. Kui palju nendest, kes vii- mastel paevadel ja nidalatel on usinalt ridkinud Nikaraagu- ast. Salvadarist, Namiibiast ja palestiinlaste enesemadara- misGigueest, on kunagi midagi Eestist kuulnud? KUS ASUB EESTI? | ‘Kui paljud vdiksid, kui ulla- tavalt kiisida, enamvihem tap- selt delda, kus Eesti tletildse | asub? Kui paljud, digemini kui vihesed oleksid voimetised ka- he voi kolme Jausega titleme midagi korrektset eesti rahva omaduste ja saatuse kohta? Eesti nditeks ... Ta ei asu— Léuna-Aafrikas, Kaug-Idas ega Kariibikus. Ta on riidelda peaegu meie ukse ees. Ta asub Lidnemere adres, Péhja-Baliti- kumis, Soomest léunas. Saks- lastele on Eesti paliu lahemal kui Sitsiilia, Portugal vai Norra. Eesti nditeks.. . Eesti keelon soome keelega sarnane. Um- bes miljon inimest raigivad eesti keelt, Oma vokaalide roh- kuse tottu on eesti keel kGla- rikkamaid ja poeetilisemaid kogu Euroopas. Ka see, kes eesti keelt ei valda, on vélulud selle keele musikaalsusest, _ Eesti nditeks. .. ta oli 1918, ja 1940. a. Eesti suveradnsusi ja iseseisvust selzesdnalisilt tun- nustanud. Aga siiski marssis }:~ pungarmes 17, juunil 1940 ra- siSse. huarmastavasse = riiki Moned nadalad parast seda, 6 aug, 1940, astus EEsti ,,vaba- tahtlikult‘ N. Liitu. Sama ,,va- ~ batahtlikult® liitusid ka teised Pe a PPR REPROD EE | . Balti vabariigid Lati ja Leedu. Eesti komparteisse kuulus too- kord tapselt 133 liiget... 0 ----, Tuhanded siiitud inimesed hukati, kaugelt enam kui 150.000 deporteeriti N.Liitu — kohutav kaotus vaiksele rahvale, kes 1a: nase pievani allasurutud ja siistemaatilisell venestatud! Uks Eureopa kuituurrahvas, usult suures enamuses protes- tandid. Uks rahvas, kelle vaim- ne eliit ja noorus vditleb hoo- limata aastakimneid kestnud vGGrast valitsusest oma _ ise- seisvuse eest, Uks rahvas, kes voitleb rahu- like vahenditega. Kuni tinini pole eesti patrioodid hoivanud Jennukeid, teostanud atentaste ega volnud pantvange. Nad koostavad iileskutseid UN-ile, nad on apelleerinud Liidu va- bariigile ja teislele rahvastele, nad loevad keelatud raamatuid ia ajalehti, nad heiskavad de- monstratiivselt sini-must-valge lipu, nad demonstreerivad ini- miiguste ja rahvusiiku enese- maidramisdiguse eest. Paljud on vaenalud sovettide poclt, paigutatud mentaalravi kliinii- kutesse vii moistelatud sunni- ticle. ; ' Eesti nditeks... Uke okupee- ritud ja allasurutud rahvas Eu- roopas, Uks paljudest riikidest, kellele N. Liit keeldub andmast _enesemidramisdigust, Uke riik mete ukse ces, milte mingi ekes- ootiline maa, Aga siiskt tund- matum kui Nikaraagua, El Sal- vador vii Namiibta., On kummaline, et need, kas nduavad suure larmiga iseseis- vust Kkaugetele Aafrika ja Le- dina-Ameerika vaikerahvaate- le, ei tea Eestist midagi vai ei taha teada. Miks nad vaikivad Eestis juhtunud iile? Kas on teadmatue, silmakir- jatsemine vai ideoloogiline pi- mestus selle silmapaisiva po- . liitilise ekssotilisuse » pohivu- seks? Voi on ainult rahvaatal valjaspool Evroopat digus ise- seisvusekst" “kik Poo a a a a a a a Riigi toetus Rootsi Eestlaste Esindusele vaheneb STOKHOLM (EPL) Uue riigieel- arvega seoses on mitme eesti asu- Esindus, kui tildkasulike organi- satsioonide liiki arvatud asutus, paél- luse pea kohale kerkinud ogtama- vis seni kolme teenistuja palgaks riik- tud raskused. Uks tabatuist on iikku (oetust (dies ulatuses (3.0. 100%). Rootsi Eestlaste esindus, mille ju- Seda kulu kandis riik varem non. ar- hatus arulas Todturuvalitsuse ot- hiivitid voimaldamise alusel, mide sust, mis saabus 6. juulil, Selles 1990. a. suvest alates hakati nime- teatati, et majandusaastal 1963/84 tama kutsealase rehabiliteerimise tuleb Esindusél endal kanda 10- protsendine kulu teenistujate pal- kade-maksude kohustusest. Poolas loppes sojaseadus Parlamendi(Seimt) otsusega lip- pes sOjaseadus Poolas 22./23. juuli GG}, enne Poola rahvuspiiha algust. Koos sojaseaduse lopetamisega vottis parlament vastu amnestia seaduse, mille kohaselt vabasta- , takse kuni 400 poliitvangi, peami- © selt ,, Solidaarsuse’ vahemad akti- vistid. Sama palju ,,Solidaarsuse“ juhtidest jaab endiselt trellide taha. Poola valitause ametlik haale- kandja ,,Trybuna Ludu" markis, et nuiid on aeg USA-! ja teistel tads- tusriikide] lépetada majandusli- kud sanktsioonid Poole vastu. Enne sdjaseaduse lopetamisi _ véttis parlament vastu rea seadusi, _millega anti valitsusele suured voi- mupiirid valitsusevagiaste de- monstratsioonide ja dreikide pis durdamiseks, téddistsipliint ja pro- duktsiooni tostmiseks. Oigusminis-. ter Sylvester Zawadzki pdodrdus rahva poole tleskutsega toeteda valitsust ja teha omalt poolt koik, et maad valja viia majanduslikesi raskustest.-Ta lubas amnestiat kGi- sile porandaalustele ,,Solidaarsu- se“ aktivistidele, kui nad lépeta- vad oma tegevuse ja lubavad valit- sust toetada. Aktiviste, kes chuta- vad koduséda valitsuse kukutami- seks, ei vabastata. Valitsusevastase tegevuse laienemisel on valitsusel alati digus séjaseadus taastada, kul ia seda vajaliseks peab. _kuludeks. Need téutasud on alatl olnud ma- dalamad kui avatikul tétiturul kehti- vad normid, Sellest hoolimata teatas kodanlik valitsus juba kolme aasta eest, ef 2. fuulist 1944, a. péale, tuleb ka koigil tildkasulike! organisatsioo- nidel ise kanda 10% teenistujate pal- ‘gakuludest. 'Esinduses, nagu mujalgi, oldi nii siis teadlikud sellest, mis ees aotab. Keégi ei osanud aga ette aimata, et see koormus langeb kaela juba aasta varem, Riiklik legevustoelus Sisserannu- “ameti kaudu on jaikuvalt 74 000 kr. ja eestlaskonna icetused ca 50 000 kr. - aastas, Valjaminekutes on aga iekki- nud erakordne suurenemine UUri- tisimise ca 90000 ke.. vdrra, kokku 66,000 kr, aastas {Uiir tausis kinnis- vara milfimisega uvele omanikule). 6. juuli otsuses teatatakse: ,,Teie taotlus 100-protsendilise palgakulu Kandmiseks majandusaastal 1983/84 teenistujate Koidu Ventseri, Hinge- - Maj Raua ja Ahli Pae palkadeks on - Tédturuvalitsus tagasi likanud, ku- na teie organisatsioon pole viimali- ‘kuks pidanud 10% palgekulu tasu- mist majandusaastal 1984/85". Esinduse juhatus otsustas esitacda vastulause Tédturuvalitsuse otsuse- | Esinduse juhatus ja ka Majandus- komisjon seisah momendil ,,kaikise ktina ees", Ollakse draootaval seisu- — kohal. Kui Tééturuministeeriumi vastus on citav, ai j44 muud ile kui lootused, et abi tuleb organiseerida eestlaskonnalt. Nende véimaluste lahem selgitus jaab m.h. Esinduske- gu erakorralise istungile, mis toimub 19.—20. nov. k.a. Eesti Majas, ‘