——

pode tye oe ene ne

_. foomustasid Stalini

 oniajastu ‘nimekas |
kes. oli liitunud kommunistliku
parteiga juba 1906. aastal. Sta-
‘(fini trup jingrina ja tema kuri-
 tegude kaasamingijana tousis ta

— _-VABADE EESTLASTE HAALEKANDIA 7

_ VABA GESTLANE ©

- VALIAANDIJ A O/U Vaba Eestlane, 1955 Leslie st,
Don Mills, Ont. M3B2M3 0 |

-EREE ESTONIAN.

PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
» 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3.

| Tegevioimetaja: Ari Tinits, Toimetaja: Olaf Kopvillern | :
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jae, Olev Trass.

|. Telefonid:. toimetus 444-4873, |

| ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspaévast reeden 9—3-nL -

| -Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas -$60.—, pool-

“| aastas:$34.— ja veerandaastas $18.—,’ kiripostiga -lisandub |
| postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31—

a Tellimishinnad viljaspoo! Kanadat: aastas $80. —,. noolaas- |
ttas $44.— ja veerandaastas $23.-—. I Klassi posti- ja Jennu-
1 posti hinnad vastavalt — USA $115.—, 362.—, 532.—, mu-

| jal. valismaal $140.—, $75.—,

Aadressi muudatus $1.—-. »-—

Kuulutuste hinnad: iiks toll iihel veerul: $5.00, esikiiljel $6.—..
Kuulutus: véetakse vastu nadala esimesse ajalehte kuni reede
| -homm. kella 10-n1 ja nadala tetse ajalehte kunt teisip., hornm.
| kella !0-ni. Valjaspool tédéaega: Leida Marley 223-0080. |

—I o-Ps -:. . LD el te el oe tel el

Uhe hauakaeva aja surm

‘Noukogude ~ teabeteenindus

| 7 te tas ametlikulé, af. Moskvas on.
| ~ sumud 96-aastaselt N, Liidu ene

dine vilisminister, juhtiv poliitik

_° ja Stalini omaaegseid tahisamaid.
+ Kaasteolisi Vjatshesiav Molotov.

See. vaike napitsprille kandev va-
na bolshevik, kes meenutas oma

valimusega rohkem vaikest nur-

galaua arveametnikku kui maa-

ilma the suvurema riigi voimu-

meest, suri N. Litdu pealinnas

-yaholikult riigi pensiongrina kui-

gi tema koht oleks olnud Nurn-

 bergi sojakurjategijate protsessil
__- Stalini kérval. kachealuste esime--
. 5O8 reas ming tal oleks tulnud
vastutust anda koigi mende kurl-
 tegude est,

mida -ta sooritas
oma. leivaisa Stalini. truu toeta-
jana, nouandjana’ jp kiskude
(aitjana,

Mei poleks. pohjust. Vjatshes-
lav. Molotovi (tegelik

rabva hiivitamisegs. Kuigi. Molo-

- tov ei olnud koigi nende sise- ja
> vilispolfitiliste kuritegude ja ope-

ratsioonide initsiaator, mis ise-
‘valitsemise
perioodi, ol ta ometi:truu Sia-

_ ‘lini kasilane ning ‘mdngis palju-
’ de‘aastate kestel poliitbiirco Ink-
Mena ja korge ametimehena juh-

tivat osa’ koigis. sise- ja valispo-
liitiistes mahhinatsioonides, mis

 fseloomustasid Stalini julma dik-
. tatuuriajastut, | )

Molotev ol vilmane revolutsi-
-bolshevik,

kiiresti voinuredelil ning taille
usaldati vastutusrikkaid itlesan-

_- @eid-ja korgeid ametikohti. Vaa-

tamata nendele positsioonidele ja
suurtele tiitlitele on Molotov

mhadilma ajalukke idinud. sitski
NY, Liid valisministrina, millisel
.  ametikohdl ta oli kaks. pericodi
ee esmakordselt 1939, -aastast -

kuni 1949, aastent ja teistkord-

) Selt 1953. aastast.1957. aastani.
_ Esimesel perioodil, mis hélmas
. ka Teise maailmasdja eelmingu
ja séja ajastut, andis Molotov.
_ suure panuse N. Liidu voimupii-

‘fide latendamisele, Kuna. teisel

perioodil rakendas ta ‘oma ener-

: gia ning alatutest trikkidest | Habi-

vailandas vana diplomaadi Mak-
‘sim Litvinov: vilisministri kohait

in

 Skrjabin) elukdigu juures lahe-
 .malt peatuda kur selle mehe nr-
mm ja teod ei oleks lahedalt. seo-.
. tad Eesti iseseisvuse ming eesti

nister ~Molotovt

D Dd LL Feua

talitus: (tellimised, kuulutused, ,

$40. a | |
”Wksiknumbri hind 10 ¢ c.

‘Wao. . 1

. . . . F
3 See ee. oat = = or i .
. . 1 . . '
L .

_— — a nn ee ee eee Hpk ey pe fe i
. . . : “ .

ee ee

OOSe

vaatleja staatuse néudmist
Eesti Vabariigile URO’s

viirtsitatud noukogud villispolil- siectin elie stimeteasetin atin

tika Moskva voimu. konsolideeri-
misele [da-Euroopas - ja tetstes
plirkondades, —

Vijatsheslay Molotovi suuri-
maks saavutuseks valisministrina

oli kahtlemata Stalini ja Hitleri-
vahelise keostédlepinges solmimi-.

ne 1939, aastal, mis on tuntud

Ribbentrop Molotovi pakti nime
all. See kokkulepe kujunes so--

tuslikuks ka Eestile ja teistele
Balti riikidele, kuna -selle lepin-
gucsa andis Hitlert Saksamaa ve-

nelastele Baltikumis vabad kied

teputsemiseks ja eesti iseseisvuse
ia fahva havitamiseks. Stalin

1939, aasta mais ning. nimetas
fema asemele valispoliitilistes
ringides vahetuntud . Molotovi.

Kuid juba 23. augustil oli Mo-

lotoy joudnud | sakslastega labi+
raakimistel nii kaugele, et mole-
mad pooled kirjutasid alla vas-
tastikusele © mittekailaletungile-
pingule; . sakslased Kavatsusega
kindlustada endale. kiande  tungt-
tnisel. iiherinde sdda‘ ja veriela-
sed lootuses, © et Hitler armeed
jdavad _-veristatuna
kaitseliinide ees peatuma. See
yvommaldab Moskval norgestatud

Hitleri. sojajoududeie selja tagant

kailale tungida.
 Parast Jepingu allakirjutamist

sakslastega hakkas N. Liit kii-

relt alla neelama fa labi seedima
Hitlerilt saacud saaki. Moskvas
hakati kehe. ettevalmistusi tege-

ima Balti riikide annekteerimi-

seks ja anastatud maades ,,eba-
soovitava“ elemendi likvideeri-

imiseks. Kiiresti keostati plaanid

suurteks kuuditamisoperatsiconi-
deks- ning koigt nende kavade
koostamisel oli Molotovil: valis-
ministrina ja poliithiiroo Jiikme-
na taita suur osa, August lopul

‘koondasid venelased Eesti piiri

garde juba suured punaarmee
joud,.mis holmasid £60,000 sd-
durit, 700 kahurit, 600 tanki ja
600 voitluslennukit.

Niitid jargnesid siindmused
kaleidoskoobilise kiirusega, mis
niitab, et Eesti annekteerimiseks
olid koik etievalmistused pohja-
likult tehtud. Kui Eesti yilismi-
mister Selter kutsuti septembri
looul Moskvasse kaubaiepingu sa
alikirjutamise ettekZandel kiillia,
siis anti talle kohe kutse . valismi-
istitastamiseks.

suyeraansust ega
esti sotsiaalne susteem ja ree.
—zhitm eestlaste oma yalitsusega

pranisuse

Selter kohtus Molotoviga mitmet
korral ning sis selgus, ef venela-

‘sed néuevad oma. sjulgeoleku

kindlustamises* Eestist baase ja
kui neid vabatahtlikult ei anta,
siis kasutatakse selleks ,,tetst va-
hendeid“.- WLabiraakimiste aja
toonitas Molotov, et Ni. Liidu
valiisus ei taha eestlastele peo
suruda kommunismi ega nouke-

-gude rezhumi, samuti mifte vae-

hemalgi miaral ohustada Eesti
tseseisvast.

ja parlamendiga, valisesinduste-

(ga jaab muutmatult Eesti riigi .
sisemise asjana. kehtima, toonitas

Molotov.
-.Me kok teame, et baaside leo

pingu allakirjutamisega ja vene

vagede tulekuga Eesti territoo-

riumile olf esti saatus otsusta-

tud. Uheksa kuud hiljem lavasta-

ti Eestis punaarmee aktiiysel toe-
tusel rigipdore, korraldati voltsi-
tud valimised ning Eesti punase

parlamendi“ — esindus  palus
Moskvas: Eestit vastu votta N.
Ludu ,,vennalike rahvaste perre“.

Molotovil oli see itlevotmise
rezhii kik juba stis iiksikasjali-
selt teada kui ta Selterile suust

sul valetas, et Eesti iseseisvus

ja nigtkord jaavad puutumata ja

muutmata. Julma ja habematu —

petturina, valetajana | ja ahvarda-

jana kunplub ta esimese ~klassi.

bolshevike ridadesse, kelle tee-

neid ia kogemusi kasutati isegi
veel kolm aastat. parast Stalini

summa. Sits hakkas aga Sitalini
kdige truuma jiingri taht pikka-
mooda kustuma ning oma viima-
sed karjaariaastad veetis ta taga-

sthoidltke) ja vihetahtsatel posit-

sigonidet.

Paliude kuritegude algataia ja
taideviija Molotoy on ‘ainud
‘kill -teiste.temataoliste kommu-

nistidega rahulikult ja karistama-

tult igavikku, kuid tema teod on

registreeritud ning need peaksid
andina lianemaailmale kéige
téetruuma pild: kommunistide

kahepalgelisusest, vatedest libi-

imbutatud jubadustest ja parcoli
»0tstarh pihendab abinou‘ ail

maailm ainult mineviku
mustest Opetust votaks!

slinde

Ke Aa

‘Kutd meil: tuleb kusida,

oli tédle minemas.

Laas Leivat'i sonavott La iti Hi Vabarriig
aastapdeva vastuvotul |

‘Viimase nidala | jooksul, on
‘uhtunud kaks himmastavat as-

ja. Esiteks, Kanada . valisminis~.

tecrium ‘on featanud, et nad taas-

elustavad neid vahetusprogram-

me N. Liiduga, mis  tthistati

1980. aastal, kui N. Lit tungis

sisse Afganistan. Teiseks, Onta-
rio valitsus -otsustas deklareerida
Ontario = provintsi - tuuma-va-.
baks. Kiillap tulevik nditab, .
milliseid tagajargi need ~. kaks
aktsiconl toovad, aga meie v6l-

‘me kindlad olla, et  praegusel

momendil N. Liidu juhid Mins-
kist Vladivostokini. patsutavad
ikteisele Glale histi labiviidud

propaganda-aktsiooni eest.
Me teame, et Ontario valitsu-_

se deklaratsioon oli moeldud
siimboolse zhestina, et protestee-
rida tuumarelvade leviku vastu.
miuspa-
rast Ontario deklaratsioonis i
noutud samasugust zhesti N. Lit-
dult, deklareerides Balti riike ja
Ukrainat tuuma-vabadeks tsoo-
nideks.

Teaduslike ja kultuuri- sideme- +
te elustamine paneb. kiisima; kas
N.. Liit “on lépetanud afgaani

-rahva -hivitamise?’ Kas inimoi-

guste olukord N. Lidus on pa-
ranenud?

Kanada ameti- isikud on jar-
jest kinnitanud, et N. Liitu tuleb
sundida Helsingi kokkuleppest

Prantsuse autefirma )
president morvati

-M@édédunud esmaspieva hom-

mikul morvati prantsuse autofir-

ma ,,Renault“ president Georges
Besse oma kodu ees, iust kui ta
Kaks naist
Olevat asjas osalenud — tks, um-
bes. 30-aastane blond,  tulistas
surmavad lasud, kuna teine ole-
vat lahedal ,,vahti. pidanud“, iit-
levad tunnistajad. _58-aastane
Besse suri koha peal. Uks nais-
test olevat teise kiest kiisinud:.
»Oled sa kindel, et see on dige
mees?" ja kui teine jaatavalt vas-
tas, olevat naine juba maaslama-

vale Besse’le veel iihe kuuli pé-

he lasknud., Terroristidegrupp
»Action Direct on sit. morva

eest omaks vOtnud, jittes vasta- —
Vaid lendlehti allmaaraudtee va- 3

ouneisse,

Lidu vastu. el

i Poliitilisi agit arutamas, vasakul USA suursaadik Niles, paremal eestlaste: -esindaja
Laas Leivat ja latlaste poolt dr. Guntis Silins.

©

| === EKN krifiseerib Kanada valitust |

kinni pidama. Kas Ottawas ar-

yatakse, et vahekordade norma- -

liseerimine on see vils, kuidas N.
Liitu. saab mojutada lepingust
kinni pidama? Néhtavasti. Sest
valisminister Joe Ciark teatas, et
majanduslikud sanktstoonid N.
ole efektiivsed.
Kull on need tGhusad Louna-
Aafrika ‘vastu, aga mitte N, Li
du vastu! :

Selline - motlemisviis on atse
hammastama-panev.
ne, terror, rahvaste havitamine

jitkub N. Litdus takistamatult,
aga stig otsitakse ikka veel vahe-

kordade normaliseerimist.

Viinis niitasid lati noored sel-
get eeskuju, julgelt ja. vaijuit
protesteerides N. Eiidu terrort-
siisteemi: vastu. Me voime seda
-eeskuju kindlalt silmade ees hoi-

da, mete voitluses vaba Lai, |

Eesti ja Leedu eest.

Endine Kanada
‘Poostusminister
sludistab

Asja ametist tagasi astunud.

Kanada t6dstusminister Sinclair

‘Stevens, kes nijiid oma ameti ku-.

ritarvitamise eest uurimiskomis-
joni ces seisab, titles viimasel 1s-

tungil, et. tema laimamises ja ta-

pakiusamises on. siitidi Globe —
~ and Mail suurajaleht ja ,,4aa-

pani Autodemilitigi Selts Kana-

_. das.“ Mélemad organisatsioonid

eitavad mingit laimu voi taga-
kiusamishimu. ,,Ta avaldisel
puudub igasugune t6epdhi", ul-

les ,,Globe and Mail’t‘ ‘esindaja -
Geoffrey Stevens (ta ei ole Sinc-

lair Stevens’i sugulane). 1d aapa-
‘ni Autodemiiiigi Selts Kanadas®
esindaja Tom Buchanan itles,

et Sinc Stevensil pole aimugi sci-

lest, kuidas autodetootmine ja
miiiik tegelikult toimub ja ta el

olnud ka eriti edukas. oma ame-

ti-alal. Kuid. Buchanan eitas, et
tema ,,Seltsil on mingit erilist
vaenu Stevensi vast. .

CMMI ME aFH-wie HI a + AE ES HEED EAE SY

»¥ABA EESTLANE™

on valve} eestlaskonna
. Uldhuvide est!

a
1 ene

Venestami- —

 kaugemale

Ne, 88

| Kommentaarid |

-Viimasel ajal on ajakirjandu:

se veergusid labistanud sonumid

et N. Liit vihendab tunduvalé
oma yagede arvu Afvanistanis§
Moskva informatsiooni kohasel@
tombab -N. Liit Afganistanis¢
valja 6000—7000 meest ning eq
-asjaga on (ési taga, selleks ndi-tt

datakse vene televisioonisaadetes

punaarmee tankide rivi, mis sirpy

ja vasara lippude iechvides. Afga
nistanis lahkub. Moskva propa-

gandaaparatuur. hoolitseb ka. sel
le eest, et need reklaamfotod jal
| sfilmid ka Hineriikide ajakirjan-Is
duses ‘ja televisioonis’ ilmuvads
Probleem seisab ainult selles, eff
vene propaganda naitab ainultii

neid soomusiiksusi, mis Afganis-
tanist lahkuvad, kuid ta ei rddgi
midagi sellest kui patju uusi pu-}
naarmee diviise afganistani rah

vast havitama saadetakse.

Sama lugu on ka vene tuuma-6
relvade vahendamise. juttudegamm
Baltikumil
piirkonnas. N. Liidu kommu-g

Pohja-Venemaal ja

nistliku  partel keskkomitee po

_- liitbiiroo liige ja partei peaideo-am
loog Jegor Ligatshov andis dsjag
Helsingts -

killaskdigul |
ajakirjanikele jutuajamise; milles
ta mains, et .N. Litt on vahenr
danud tunduvalt. oma tuumera
kettide arvu Koola poolsaare! jz
Baltikumis. Ligatshovi teadaan

> ne leidis l4anemaailmas suurt ta

helepanu ning sellele. piihendstii™

eriti Soomes ja Skandinaaviaay
riikide ajakirjanduses palju rum

mi. Oli suuri optimiste, kes (ol
gendasid Ligatshovi poolt antut
informatsiooni. puhta

re ja. Baltikumi piirkonnas.
Nid seigub, et kogu lugu 0
kaugel téest ning Ligatshovi tea

_ daanne teenis tiielikult vene pro
pagandamasina huvisid. Norra

Valispoliitilise nstituudi kom

- mentaar oli esimene samm Ligat-Im
digesseR

shovi informatsisoni |
perspeKktiivi vimiseks. ning nor-

ralaste versioon ei valmistanud)
poliitburco liikmetele kuigi pal-i
ju roomu. Nimelt kinnitati Os-ay
lost, et venelased vilsid Koolaj

poolsaarclt juba kolm voi neli

aastat tagasi ara vananenud  ra-|
ketid, kuid see ef tahenda veelg
_ kaugeltki tuumaretvastuse vahen-
~damist selles piirkonnas, kuna

likvideeritud rakette asendavac
Venemaa sisemaa
iiles monteeritud suurema lennon

-raadiusega raketid.

Norra Vilispoliitilise Instituu

di sojaliste kiisimuste ekspert
- Thomas Ries markis -afakirjan-gm

kele. antud ‘selgitavas . infervjuu

 frooniliselt, et Ligatshovi teadaq

annete rakettide likvideerimise
kohita on vkosmeetiline ja kiitini
line.“

Nonda on siis lood tegelikul

_vene rakettide vihendamise prey
“ pagandaga. Moskvas’ nimetatak
voltsinformatsioon®

se Sellist
Gorbatshovi uue poliitika keha

- gelt .,avameelsuseks“, kuid lai
Hemaailma moistes on see pul

takuijuline pettus. —
: re

Kanadas  oleme
kuulnud masendavaid
Niagara joe riivetamisest kemi-
kaalidega ning sageli jab mulje,

et mujai maailmas on toostusedy

vete -saastaniisega ettevaatliku-

mad. Kuid olukord et ole kau- |

Enroops jocd ja » veckoptid kan- ff I
‘natavad keemiliste jaiikide. mur-
- pituse tagafiirjel — raakimata N.J

Liidu jogedest ja veekogudest.

| Kuid nid tuleb Lidne-Saksa-

yibidesg

peamiselt |
lugusidl

kullanai
Pidades .seda esimeseks sammukeg
tuumarelvadest vaba_ piirkonng
loomiseks Skandinaavia poolsaag