WABA EESTLANE” ©

vabade eestlaste hog

Dr. Roos: andis kdigepealt val-

suspiltide taustal liihikese Ulevaate

pohilistest  inimese - organismi

 funktsioonidest ja vajadustest nen-

ilekendje

de kooskGlastamiseks ning tasakaa- 7
lustamiseks, et ainetevahetus, mil- _

- fest, olenebki suurel .mdiral inime-

ARST! NOUANNE )
KEHALISEKS TEGEVUSEKS

Tihtsamatest punktidest ta mare
et ENESETUNNE on mdé- |
dupuuks selleks, et teada mida ini- |
mene uldse soovib ja suudab teha. |

KIS.

“ERKSUS — on modjutatud ja

_ ge tervistik seisukord, ‘oleks har-, o : o
| moontline, ) ja normaalne.

soodustatud tema igakiilgsest ‘li- —_

 kuyusest ja fiiiisilisest tegevusest,

NGISTUSTUNNE — on ka-.

sulik aegajalt ja aitab tugevdada
narvisiisteemi, nagu seda teeb fiiil-
‘siline tegevus lihaste juures,

DEPRIMEERITUD OLEK ekh
DEPRESSIOON —- on tervisele

-  tildiselt viga kahjulik-ja sellest tu-

deks iga-hinna eest hoiduda.

VASIMUS — iiks normaalselt
_ heas filiisilises korras olev inimene
ei tohiks tunda liigset vasimust
oma vdimetele vastava tegevuse
kestel ja jarel.

SUDAMERAHU — pideva tree- -

‘ningu ja -liikuvase tagajirjel siida-

me tegevus muutub iildiselt aegla-.

semaks, Kuid seejuures produktirv-
semaks, mis Ongi soovitayv efect. —
KOPSUD —- neid kenaline’ tree-
ning et aita, kill aga vaga suurel
miaral aitab mittesuitsetamine ja
ka varske hk...
SEEDIMINE — selle normali-

| - seerimiseks | ja elustamiseks on eri-
‘ii heaks

aks -tegevuseks kiirkdimine,
kuna see liigutab keha keskosa ja

 seega aitab, kaasa seedimisele, sa-

muti teeb seda igasugune sport tea-
fud maaral. |
. 8st

siis ta -tavaliselt sdGb rohkem véi

vahemalt samapalju, Kusjuures ke- |

_ hakaal stis ka. pidevait- suureneb,
mis omakorda on lervisele > kahju-
lik. ,

‘UNI — vaevalt on “inimest kes.
unepuudust tunneb kui ta on re-.
gulaarses ftlisilises treeningus véi
tegevuses ehk sus korralikke jalu-
_tuskiike varskes Shus sooritab,

-VIGASTUSED — need on va-
nemas'eas kergemalt esinevad, ras-
kemalt paranevad ja nduavad sel-
leks palju rohkem aega, — seepa-

> vast . dlustada igasuguse treeningu

ja pingutusega vaga ettevadtlikuit.

* Suvisel’. kuumal ajal on soovitav

tuhti ja voimalikult palju juua, et
hoiduda organismi liigsest -kuiva-

misest higistamise tabi. .
‘Jarenevalt dr. Roos nditas de-

| monstratsiooni filmi meie- vanema-
polve - kehalisekasvatuse ja treenin-
—guvoimalusiest ning meie master-

_- Sportlaste igapaevasest tegevusest

York UWlhikooli voimlas, See voimla
oma voimalustega ‘on tiks PGhja-
Ameerika paremaid ja moodéa-

- maid talviseks sisetegevuseks, Seal.
on teretuinud koik — ka need kes

kunagi enne sporti pole teinud,
kuid -soovivad oma fiiisilist ning

vaimset. heaolu parandada voi alal-
hoida. Paljud on nende hulgas 14-
. biteinud siidameatakke vii siis ‘sti-
dame operatsioone, vol kannata-

— see tavaliselt - filtsitise
tegevuse juures ei kasva, ka mitte —
_ kehakaal seejuures e1 suurene. Kui
. aga inimene on tegevusetus olekus,

STLA

Rede, 4, ape 1986 — Friday, April 4, 1986

_ Neal! ‘kasvatusest. vanemas eas

‘Rest Masterite Klubi loenguohtu Eesti Kodus_

“8, mirtsi Shtul toimus: Eesti Kodu avaras klubfroumis Eesti Masterite Klubi kor: |°
raldusel ja umbes 70 huvilise osavotul dr. Jaan Roosi ja mag. Arvo Tiiduse loeng — |
» Fervishoiust ja Kehalisest kasvatusest vanemas eas“. Avaséna ja tervituse juhatuse nic |
__. mel iitles juhatuseliige V.. Koresaar, mille Jaret ta tntvustas dr. J. Roos’ i, |

222-2525 ,

TORONTO, CANADA #7

a7
a
I -
.
r
i
a
#

tian oe

vet 2 nes

—_ .

a A

1 KOIKIDEKS |

Limousine

JE ad ica ieee SERVICE LTD..
—— me 26 HOUR SEAVICE

mub 2 kerda nddalas —
 kolmapdeval ie reedel

KUSIGE LIMUSIINI
> _ me, 06 VEL
‘(pikendatud Mercedes}

nr. 50 AULIS
(pikendatud Lincoln)

'
= ert Sata tt epeeecl a: beelts O Tr. lk r ,ia a ee ee srw ie | 1
. a
. . . 4
Ppt bbe etd a Ff -in- . 7 es ee - _
r
1 .
F .

Tel. kodus.

, 773-0085.

-Omanikud soomlased fo

SUNDMUSTEKS, ERITI P Uf. LM A D & K Ad

| ra Kou edd’

Laulurahvas tahistas kevade saabumist

_ - Laupieva, 22. martsi ohtul toimus Eesti Maja suu-
es ja keskmises saalis Estonia Koori.traditsiooniks kuju-
nenud ,,Kevadnoodid“ suurearvulise ja -meie iihiskonna
polvkondade labildiget esindava publiku osavotul, _

Piflavalt “rikkaliku  eeskavaga

~ koosviibimise avas koori esinaine

Eesti Masterite Klubi korraldusel toimunud loengudhtust
osavotjaid Eesti Kodus.. Arvo Tiidus konelemas.

vad sudame verevaesuse: ehk nn.
angina pectorise _ all, Jarjekindla

treeningu ja harjutuste labi nad

peaaegil normaliseerivad oma ter-
vistiku seisukorra ja on voimelised
isegi sportlike! vistlusit kaasaldo-
ma ning Keskparaseid tagajargt
saavutama. :Muidugi  selveyuuires
igaliks peab teadlik olema oma
mootudes ning voOimeétes ja mitte
midagi Ulejou tegema.

APARAADID FUUSILISTE
VOIMETE KON TROLL.
MISERS -
| Jargmiseks dr. Roos tutvustas
mag. Arvo. Tiidist, kes omalt poott

Kehalise kasvatuse osas koigepealt

kirjeldas ‘vajadust fiiisiliseks hea-
oluks, -— eritl apa just vanemas
polves, kus: inimestele juba valud
ja muud hadad hakkavad stin-seal

-Uimnema, meuutes. clamise ebamu-_

gavaks.

Erilise tahelepanu pddras. ta
kolmele peapunktile, — milleks on
painduvus, tugevus ja slidame_te-
gevus. Seejuures demonstreeris ta

mitmesuguseid vahendeid ja mdé-

teriistu, millega on vdimalik neid
omadusi mddta ja -kindlaks teha
inimese uldist fuiisilist seisukorda.
Naiteks on vdimalus md

sest lligselt korge protsendi juures
kannatab esimeses jarjekorras ini-
mese siida ja veel. mitmed teised
Organid ning seega kogu ta fiiiisi-
line heaolu on ohustatiid. 9

Painduvuse md6tmiseks on Sa-_
muti vastav instrument, eriti selja-

linasie osas.- Nende elastsuse ja tu-

ja parast normaliseerimise ajal.

moGta ja .
kindlaks telia rasvaprotsenti kehas,

tav elektrooniline mO6tja, mis nai-—

tab sudame tegevust enne,-s.t. nor-
maaises olekus, stis tegevuse kestel

KOiki neid aparaate ja instru-

mente demonstreeris mag.. Tidus .
praktiliselt vabatahtlikel asjaosali-
“sil. mis omakorda kujunes killaltki
-ponevaks ja humoorikaks tegevur-
seks ohtu kestel teoreetiliste ndtran-
nete ning juttude kérval.

Oldkokkuvottes kujunes hiu
kahtlematult huvitavaks ja naudi-
tavaks ning loodetavasti nii mone-
legi kasulikuks ja Gpetlikuks, Dr.

 Roosi.algatusel arutati liihidalt veel.
kaimise kiubi vi grupi loomise

voimalust Festi Kodu piirkonnas,
mille vastu oli- elav huvi: seda: mé-
tet arendatakse edasi lahemas tule-
vikus.

Ohtu léppes kohvi ja kookidega,
mis et olnud kiill just dsja léppe-
nud Opetuss6nadega kooskdlas, aga

siiski maitsesid kOigi 2 hiasti. Rik-

kalik kohvilaud oli korraldatud
Eesti Kodu agarate perenaiste poolt

or, . Pahna juhtimisel. Uldse kogu.
_. N&éiteks regilaulude skandeerimi-

6htu korraldus oli kohapeal pr.
Pahna ja tema abiliste Sigadel, —

mille eest. neile suur ja. suidamlik

tanu! .

¥.K,

 puumi eest, eriti

sest  spektrumist.

et on vdimalik.

Evi Tarkus tervitusega kilalistele
ning. selle jdrel asus Ohtu kulge-

‘mist juhtima koori ,,esinaine eme-

ritus’’ Parja Tiislar.
Oma sissejuhtavas kevadmeele-
olulises sonavotus tanas Parja Tuis-

lar kohalviibivaid eesti ajalehiede .

esindajaid koorile puhendatud lehe-
aga thenduses
koorl laulumatkaga Pithale Maale.

Kuna kolmevaatuselise', pisut

pikavoitu kava iiksikasjaline kirjel-

damine labiks kindlasti mitu lJehe-
numbrit, sis saab kaesoleva kirju-
iuse raames piirduda vaid ménin-

‘gate tihelepanekutega, mille iihi-
seks nimetajaks on Estonia Koori-

kuhjunud aukartustaratay andeva-
ramu. :

Peale oma juhi Roman Toi, kes
On oma volmete korgust: ja lala-

haardelisust mitme- ja mitmekord-
Self toestanud, on koorj liikmeskon-
nas arvukalt voimekaid vokaal- 3a_

instrumentaalsoliste, kes ndivad
olevat kodus igas osas muusikali-
. Kooriliikmete
musikaalsus on pohiliselt nit hea,
ilma raskusteta
moodustada mitmelaadilisi) .
vol esitatava materjali poolest.

se komplitseeritusest hiipata mad-

Tigalide poliifoonilisse ragastikku
on omaette saavuiuseks,
yd aaniku’

- miliseks kujundatuna, ei saa siiski

ELTA CT Ca a | eC ET

_nVABA EESTLANE™

‘on vabade eestlaste had!ekandija.

A 1 SC | A HFT AT
aE ‘

gevuse. ebanormaaine vahenemine age. ©

ongi peamiselt tagajarjeks seljava-

ludele.

Jéudu ja tugevust, peamiselt ka.

tes ja kaudselt kogu kehas mddde-

takse jallegi vastava instrumendi- :

ga, milleks on nn. dunamomecier

ja vastavalt vanusele on seal omad
normid tabelis ettenahtud. |

_ Siidame 150g: sageduse kindlaks- — a
maaramiseks on samuti-vastav teh- - gee

niline mOGteriist, mis. t66tab muu-
sika saatel, et vajalikku kitrust véi
riltmi madrata. Médtja vastavalt
tempo suurenemisele nditab siida-

me tegevust, selle hapniku: tarvi- #
dust, jne. — koik mis on vajalik oe

Intmese - siidame volmete ning nor-

mide kindlaks tegemiseks. |
Jooksu vai katmise juures on

voimalik enda kiilge kinnitada vas-

Dr. Jaan Roos kOneles Eesti Kodus tervishoidlikust véim-
lemisest ja masterite spordist.

an:
‘sambleid kas siis keosseisuliselt:

Koor. ise demonstreeris toredat

paindlikkust esitades pohilist eesti

koorilaulu, millest eriti jai hinge
helisermta U. Vinteri ,,Pohjamaa",
rahvalikke laule koos publikuga ja
isegi sekka ooperit, |
Estonia koori annete mitmepal-
gelisus peegeldus omakorda neid
kuulama tulnud publikus, mis esin-
das pea iga polvkonda meie iijhis-
konnas. Koori} naib midagi anda

olevat nti hallipdisele kui noorukist

kuulajale koduradu tallavale -
tagasivaatajale ja raaliprogram-
mide rigastikus teed otsivale ole-—
viku lapsele. Kas pole see iitlema-
ta tore? Kas nii ei peakski olema?
Vaatuste vaheaegu kasutati kull-
naarseteks naudinguiks ménusas
keskustelus, kus jutt laabus vaga
ladusalt, sest oli -vdimalik oma

‘haalt kuulda — elektrooniline maa-

ilm oma miiraga polnud peole kut-

-sutud.

Vaadeldes méddunud shtut kui
koori tuludhtut. mille kava oli koos-
tatud ja ette valmistatud pohilise
koori tegevuse kérval, siis: kerkib
paratamatult keelele kiisimus: |
kust nad selle-aja votavad?

-. -Aega nad leiavad, need toredad |

laulufanaatikud keos oma juhiga
ja jaab ainult lgota, et Estonia
Koor aina kasvaks, areneks ja pie

 siks, sest sellest koorist on kuju-

nemas .mitte -ainult -muusikaline
vaid ka oluline uhiskondlik tegur

‘Torontos:
millega :
nelud. said hakkama
_ hammastava kergusega. Kuigi keo- -

‘méarkimata jatta, et Straussi piina-

mine kuue klaverdaja poolt.kolmel amicamomnon

klaveril oli samuti nditeks varem-
mainitud’ koorl andevaramust

-koomilisuse grimmi all.

teist on kodus tulekahju.

Perenaine kauaks- istuma jaanud
kiilalistele:

dust praegu helistati, et kellelga
Ma el

saanud aru, -kellel just.”

xX a

Uhes provinisilinnas soetas [in-
navalitsus v6imsa  tuletorjeaute.
Elanikud arutavad. seda  elavalt:

 MOtle vaid, kui palju on vaja tu-

4 lekahjusid, et seda ostu Gigustada!*

*

Ema sai uue kasuka, Pojake

: vaatas seda tlkk aega ja lausts sits:

ui palju peab tiks vaene loom
kannatama, et sina niisugust kasu-
kat voiksid kandai"*
_oNonoh!* sai ema tigedaks. ,,Sa
ei ‘tohi niiviisi oma isa kohta Gel-
da.“ “ oan _
Loomaaias ei taha viike Andrus
kuidagi ahvide puuri juurest Jah-
kude: Ta palub: ,Wotame niikaua,

uni kas voi iiks neist saab inime-
seksi