aay

kellegi

~ Uruguai.,

Lk. 4

- Ohtlik Nikaraagual

1 7 — (Algus Ik 3)

— ameeriklased - ei : | |
--véimeid eriti korgeks ja arvavad,
et parem liibiialased kut kuubala-
sed -- voi veel eriti [da-bloki
“maade iistrukiorid! — )

- Aprillis 1983 olid sunnitud neli |

Liibiia transportlennukit Manaus,

~ Brasiilias maanduma, kuna nei

mingi valearvestuse tottu kiitus ot-

sa sai) Nende piloodid vaitsid, et

“nad. olid teel -Columbtasse - arsti-

mite ja sidematerjaliga, kuid umb-

~usklikud brasiillased

labiotsimisel lennukite pardalt 84

tomni relvi ja laskemoona. Need

Lotid, napu Valja tull, teel Liibiiast
“Kut kuubalastel -
_ oleks Snnestunud oma lennuvalja
(Grenadal. valmis ehitada-erine kur
‘ameeriklased
-yallutasid. oleks rélvadega taadi-
tud lennukid vGinud . vahemaan-
dumised seal toimetada. ja  sils
teadmata Nikaraagua
poole oma teekonda jatkata. Ar-
- yatakse, et
.-, tegelikult,.

Nikaraaguasse:

MIR ile”,

tele Ladina-Ameerika
-tide-Liikumistele.
_ rutimi saksa ,,Punaarmee fraktsi-
ooni‘*, Itaalia ,,Punaste brigaadi-
de‘, baskide. |
..provode'* ja teiste valjaGppe tar-
vis; Khaddafi sooviks on aidata
~~ kéiki., progressiivseid'* aktiviste,
kuid: ka valja Gpetada omaenda
 salaagente,

Samuti on tanapaeval- Nikaraa- .
tuhandeid Ida-Saksamaa,
~ Bulgaaria, Pohja-Korea, Néuko-
: oude Lidu ja Kuuba_,,nOuand-
7 jaid’*. Kuubalasi iiksi olevat 7000
‘timber. Neid:juhatab Kuuba kind-
“ral Nestor. Lopez, kes on Etioo-
pia. Angoola ja teiste Aafrika so-
jatallermaade veteran.
sed votavad Osa’ Ka igapievastest
-,contrade’’ vas-
~. tu, eriti pilootidena. Kuna ,,cont-
~ srad**  pakuvad = miljon -dolfarit
kullas iga tervelt tile toodud san-
dinistide fennuki vor heltkopter?,
eest, ei usaldavat Ortega valitsus —
oma poisse’’ Jendama. Vér ehk
oli liibtialaste

guas |

operatsioonidest

vilets ?

Seega, kui Ronald Regan oma
kOnes nimetab kommunistlikke

sandiniste .

need.

. kes seal

sélle

, ,etarrade™*,

valjadpe.

KOKKUVOTE

_terroristideks*

hinda —nende —

leidsid

saare

relvad_ olid
Nikaraagua -vahendu-
sel, ‘méeldud Salvadori massulis-
-— tele. |
~Sest’ Nikaraagua: on niitid
_ muutunud -baasiks mii nendele kui
ka Argentiina ,,montonero'dele*,
tupamaro ‘dele’
ning dikidele tets-
terroris-
Seal on. ka .

-tshiiti

lin] fahenda

ameerika

Kuubala-

titega kaubitsejateks ja siis is jaille |
hoiatades, et nende poolt pohjus- © =
tatud = masspogenemine _muutub
USA-le  hadadhtlikuks -ja koor-
mavaks. ellega ta nagu , tahjen-
 dab*’: peaasja. —. nimelt, et san-
| dinistid on kommunistid, kes on’
Noukogude mm |
Liidu kontrolli all ja seega s6- FRAP eh

otse vi kaudselt

~jaliseks 4hvarduseks USA-le'!

lubadust,
teid!*'

‘Kongressile ' siistematiliselt

dinistide. rezhiimis,
enne nende voimule

vormaldanud.
Onnestub,

see yee!)

lalt. uusi tulekoldeid,

,»;progressiivsetega’’. OMA Bolijvia, voi Columbia. —
ameerika-inglise keelt harjutavad — (Sikides neis maades.on aktiivne
_— tmuuseas, nad pidi seda isegi geriljaliikumine: segatud
omavahel raikima, et keelega uimastilega’ KaUbitsemisse ja ter-
paremini ara harjuda. Uimselt on roritédsse,

nad . moeldud — infilireerimiseks - Ning Argentina. ‘Uruguai Ja
USA-sse! | ’  - Brasnlia, kus praeguste enam-

gemine’

sojaahvarduse ja.

batshovi ,,¢lasnost*’

: J irgneb |

 ELEKTRIK

Sus

riagib ta Sigust! Kuid Snnetul

_ kombel on ta ise aidanud nende .
‘jalgi segada, nimetades neid vahel |
usu lagakiusajateks, vahel. uimas-

cn VICTOR LIE 3 )

-- ~

/ PRRTERTS BLED

ease 7. :

_-Litsents. nr. E.. (044 |

1919 Lawrence Ave. EL...
_ Scarborough, Ont. MIR 2v6-

“Te . kontoris 752- 3411
‘kodus,

Omaette vdi ka ainult kuubalas- es
tega koos ei -oleks neil mingit. Ja
erilist tahtsustega oleks nad USA-

~te-mingiks ‘suureks hadachuks, —

Kuld Noukogude Liidu eelpostina
on nad viga tahtsad ja ohtlikud. Ei
tohi unustada Nikita Hrushtshovi

me kore matame |

samm-sammult jadi t6dtatud et- | -
tekandeid Néukogude-Kuuba
osalemise kohta Nikaraagua san-
alates juba
‘tulemist
toimunud koostédst ja lopetades
pracguse ,,kokkuelamisega‘*. siis ”
oleks neil kindlasti véimalik sealt
rohkern toetust saada kui praegu-
ne hiiplev valispoliitika seda on

ava ajakirja puudumist hajutatud

contradel“ kunagi
Oletades et. gi eestlaste vahel.

USA > abiga, san- |
dinistide valitsust- Kukutada, et
| - Ladina-
Ameerika probleeme ega eemalda
kommunismi-ahvardust! ‘On. kiil--
mida véib-
kunstlikult lékkele puhuda —
Tsnilt naiteks,;- voi “Peruu,. vor

_” hinnaks vajaliku summa. See hak-
‘kas ilmuma_
-esimene number 200,
juba. 300 eksemplaris.

-numbrit,:
se Rootsis uuestt vilja anda, kuna.
feed on ammugi kadunud.

-vahem demokraatlike — valitsus-..
reformide téttu ,,revolutsiooni (c-.
‘ veidi soiku on jadnud,
vib see uuesti lékkele plahva--
‘tada, Seeparast e} aila, et kommu-
nismikolle ainult thel vilikesel,
‘maal tuha alla. maetakse — Kuuba
jaab ikka, ja seega N. Lit. Kas
osutub USA-I kunagi voimalikuks.
Castro kaéest Kuubat dra votta ja
seda uuesti demokraatia teele lii-_
_ kata? Mitte enne, kui N..Liit oma
terroristide-
‘foetuse maha jatab. Kas aitab Gor- -
, selleks
kaasa? Seniste tunnuste jérei ot-
WS sustades vist SISK) mile. Tulevik’
IPA natahl

~ musk. esimene Prins

- Sisseseaded, uuendused ja param- :
~ dused elumajades vi ettevitetes.

- Halling 762-9190

—jusel, et

288- 8193 vol i (705) 4 426- 9155 |

Sellest on iile-20 aasta smdédas . ee
ja mitmed uwued véimumehed on
vahepeal Kremlist. 1abi kainud,

_kuid nende _,matmiseplaanid'*‘ on
jaanud enamvahem samaks. Kut
USA administratsioon ‘esitaks.

Mandovritest - osavétjad relvade-valjapanekut | uurimas.
- Vasakult Sambla jr, Arvi Tinits kes laskevoistiusi juhatas,
Carl Rajamets (laskeala néuandja), kaks osavotjat kelle naod
Kul varju on Jdanud, aga kelle faiad olad paistavad. Foto: VE

»Triinu’ :
oe (Algus kK. TD

Esialgsed labiraakimised ihe
nalsorganisatstooniga Stokholmis
e] andnud tulemusi, kuna keegi et -

uskunud selle firituse piisimisse.
‘Suis .leidis

 Besti Komitee
Natssektsioonist nelt mot- .
tekaaslast, kes pidasid’ 1952.a.

- koos non ja panid-kokku ajakirja

kulude: suurima vajaduse, paber:

stensiliseeritult,
jareraine
Sellises
tehnikas ilmusid esimesed seitse
mida nitid kavatsetak-

1954. aastal tea Esto trukikoja
omanik A. Kulm” ettepaneku.
ajakirja tema tftikikojas  triik,
kimiseks ja jargmisel aastal il-
| trtiki-
tult. 1970-ndais aastais organisee-
rit kaastoimetajate vork Austraa-
lias, USA's Ja Kanadas. Kui, A.
Kulm loobus ajakirja valjaand-
misest 1982.a. lépul véttis T.E.
Naisselts valjaaridmise H. Noveki

. organiseerimisel oma Olule ning.

Maile Laansoo’ asus .toimetaja_
‘kohale. Tervislikel pohjusil pidi fa
loobumia ja-1986. a. algusest on
toimetaja kohal- olnud Vera
Poska-Grtinthali,. titar Tanni
Kents. Peatoimetaia - koht on
parast V. Poska- Griinthali surma
jaanud taitmata. Oo

Raakides ,.Triinu’ ime
' Saamaisest, SiS-oli see valitud poh-
Triinu
lihtsas ‘tiletuses naist. Sisulises
—osas on sel olnud haid. omadusi,

maida lugejad ise on leidnud. Kui
PG. tahume, et cesti kodud sdilitaks -

vilismail oma rahvusliku omapd-

ra, On oluline, et eesti naine siili- -|
|. taks rahvapdrimuslikud  vaartu-- /

‘* on olnud selleks
Ka-tana, 35

sed. |, Tin
dihendavaks Wliks.

' aastat hiliem sisendab see kokku-.
‘{ kuuluvustunnet ja ubkust ralwapar

rimuste. ‘ile.

*Nende aastate jooksul on olnud
Suu tehniline | edukatk, | kwid
tehaplaanve on jéanud humuanist- 4
lik pool, emotsioanid oma inim- 3
J Erimu’’ “on just
Eesti |

likkusega.

rahvuslikule — tundele,

_ kelfia 9 homm.—4 pl: lduna val-

-MOOBLI PUHAST US:

kodumaa armastusele raiatud.

— kodumaal-vabana saab ilmuda.

iseloomustas

ee

| Lennuviiepoiste

(Algus Ik. 1)
lisaks koneles veel. Seattle kandist
_ kohale tulnud endine sOjavang ja
skautmaster Heldur Pédersog.
Piihitseti Belgias, Zedeichem)
_vangilaagris asutatud , Okaskan-.

anti tile vastavad rinnamargid
kohalolevaitle asutajaltikineile

-Meelelahtituse eest hoolitsesid
meie tuntud kabaree-artistid Val-

iz soolo-performer: erik Purje.
- Nerle aitasid joudsalt kaasa mitm-
ed ,,impromptu’’ esinéjad. Ka
laskurid said katte oma lecnttud
-auhinnad. |

tundidel. Osa xulalisi oli muidugi
~juba varem lahkunud, kuid Len
nuvaepoisid, kes ametlikult.
_Mandbvritest’ Os8d votsid. |
7, magasid kas imbruskonnas tu
p — tavate Juures vol Lastekoda poolt
: kasutada antud taredes.
Jargmiseks hommikuks oli ‘im
ilusaks Jéinud ja mitined
_manddverdajad’' kaisid tervise-
jooksu — v6i vahemalt tervise ~
* jalutuskaiku — tegemas. Mati
Jaagoja, Co. olid hoolitsenud
vageva hommikusddel eest —
isegi sooje vorstikesi pakuti kous
elisest tilejéanud. seaprae ja muu
paremaga. Ning kuumast kohvist

sce

-Vanem proua vajab
- KODUABILIST

kamraad Roosiorul valmis video-
lint eelmise Ghtu peost, kus igatiks
vGis end ja, oma kaitumist
(apsemalt vaadeida.

mistamiseks, sisseostudeks ja. . : |
| ) Parast saalipuhastamtse-

kraamimiseks Eglinton &.
Sloane rajeonis. Tasu kokkulep-

1 Tel. tel. 445-6536 peakoosolek, kus otsustati uve
pet. rel, el, &45-

raamatu valja andmisc suunas
tohusamalt tédle hakata. Heldur
~Podersoo on ametlikuks raamuatu.
koostajaks ja talle on juba killalt
materjali laekunud. et kirjutamt
sega algust teha..Tahetakse
pikemallt - peatuda Belgia vangi-
daagril ja_selle jarelkajadel. SH
iimberasumisel mitmetesse maa-
desse ja -endiste lennuviie-

\UNESNELAQSSHUEUREC GUL UCAGGCGnOOTHUASONGOCEANCELECHAELCA |

Sear

21 ee ee Ce :

VAIPADE &

- SEINAST-SEINA JA
- - LAHTISED —
ERIK LOKBIK —~ 447-9834.

sexs veroienpuverauDoetnyeeemr-eae abiteenistuse polste saavuluste!
| - mitmetel. aladel ning nende

edasisel elukdiaul.
Selleparast on ,,Frunu™ enam KUL

ajakiri, seé.on ustav sober, mis
annab lootust. et vaatamata ialall-_
pillatusele oleme: siiski. eestlased.

hiljutise! Inglismaal toimunud

Uhisel stinnipdeval (60.
toimunud juhtumustega ja ulise

" . . ; _- r 7 . _ , —— . . . . 1 ;
- a ones see oe stl aan Euroopareisiga. mille lQpuartik-
rl ‘" ' iL] 4 “loar . _
de a oT OOTUS . . vd. kel mete lehe jarenitses. rumors
muimasjuty Prin see” Kore’ . Ilmub. ,,Manodvritel’ viibrvatest

Kirjalikke tervitusi luges ette

: re ee  nimetada- juba  varem-mainitud
teadustaja Trina Molder. Neid oll June

| | Leo Piissi Ohio osariigist Ja
saainud Malle - Laansoo. Erna ~Heldur. Padersood Tacoma’ st
Klcmmer Stockholmist, ) Frieda (Seattle Lihedal).’siis veel August
Aasper. Montrealist, Leonida — Suntsi Detroidist. Endel [oom-
Lindsaar Austraaliast; Heldia sood New Yorgist. Aleks Ertonit
Estam ja Atre Kolbre- sainire “Floridast. Kuarel Kaera ja Kris-
USA'SL ee ___. tian Raudseppa. Ohiost. Rein

Lopuks (ans - Tanni_ Kenis Ranimulit Sudburyst ja Kalyu

osavotjaid ja neid, kes olid olnud
abiks ‘ umtuse 6nnestumiseie.
-esinejaid ja kaasabilisi. Linda
Ligand ol} kujundanud juubeli-
_plakati ja kauni kavatehe, mille A..
Kiilm oly oma triikikojas kingina
triikkinud. Koik-esinejad ja kaas-
abilised kutsutr lavale, kus H.
. Novek tanas neid nelgidiega.
Samas ruumis oli : Thins “il-

Pahklametsa Minnesotast.
_ Tore et culite. kallid kant nad

. Jaime seekord nagemisent.
ARV]

munud  késitéGjuhiste, kohaselt
tehtud esemete niitus. Need ali
imetletavalt kaunid,

Pine Farms Orchard, King City

PICK YOUR OW!

!

APPLES ©

INQUIRIES CALL _
KING 833-5459, 833-6698

Nr as

‘Lembitu M:
sihiasetuse |

_-kasvatamine kaib umbre

_dje** skautlipkonna saamislugy j ja. | Tagajarjeks on noored, k

ve Tali ja Olaf 'Kopvillem ning fR - — Mabi..

_ joudma ilma nendeta, Ro

-Pidu loppes | varastel “hommik. -

_mOnedel thistel koosolekute
_tatakse Jabi-noorietad aastane

. gelikult viiest osast: 1. teg

-osati hdsti lugu pidada. Ka oli

aktsiooni léppemist pecti. ara ka.

Kahtlemata on lusejad tuttavad

“gastat) |

-kangemalt kohale soitnutest vorks

_- : mida tegelikult pole vajag

. H.

Raided ja jalatsid teh:

Moodne vabakasvat
Igasugune surve voib pd
ja Kompiekse. Laps ja noc
sellest teadlikuks saab, | §

-Eksamid ja testid on

mi testi. See tahendab,
uhiskonnas elamiseks ko
Need on tksikud re
selt Lembitu Maleva noo
Skautiiksus Lembitu Male
aastate kestel igal siigisel pid
oma maapaeva, Tinavu teis
tat on sellele nadalalopule te
ka koikide skauthke noortet
te nn. ,.noupaevad’’,

_kalender. a
Lembttu: Maapdev koosnaal

arudnded ja kriitikad
peakoosolek, 3. juhtkonna
plekteerimine, 4: kasvat
referaat ja urutlus ning 5
aasta tegevuskavade koostai
Lembitu Malevas tesul
jaremised all-Uksused: noolf
te hunduparvik, tihiselt tej
skautriim:, mis tegelikult k@
metsaskaulide ammukutti
mereskauuide sojasdiijate
dest; vendurskautide ruhm
eamehed. vanemskautide f
nuiamelied ja vanade s
pere — Lembitu lelled. |
kasvades toimub. wleminel
tiksusest teise. Vanemas |
nutameestena ja lelledena d
saanud kinnised klubi-t
sOpruskonnad.. Omaaegne
_aktlivne nuiameeste  pere
raldas kaks Tallinna fest
~ thkoolt l6petanud, suur o
ablellunud ja. vanemskag
vaija kasvanud. Oli kéne
nuiameeéste pere organises
-_ ja Jellede noore pere moo
- ne endistest nuiameestest §
skautlus, nagu see olema pil
ole papuluses lildse kunagi
toeliselt jaleu. alla ja on Km

_ bitu Malevas jadnud lihtsall
ssairkidega Uksuseks — V
et iiksusel on korralik ja
‘merevarustus ning ‘inst
poiste  opeta ni

_ Mereskautluse ebapopuiag
tingitud ajavaimust olene gam
-gavusest ja vanemate kG
hoiakust mérespordi subtaiy
all oli, kas on pdhjusta
liksusi, mis seda on ain
poolest ja teha selleks |i

Skaudiliikumise elus®y
on vaja teha energiliselt
(66d uhiskonnas, nagu ©
nu: 1912** laagrimargi Ie
parnakatele ja \.Vaba Eq

ilmunud — Ja
, Skaudilugu’’. Sisull
parandamiseks on vaja ne
suunata juhtide tr
kursustele.

KANADA SKAUTLUS
_ TOSTAB LIIKMEMA

Peakoosolekul vaaq
skautiiksuse majandu
‘Lembitu Maleva kassa
méddunud aastal oli 1
13,481.61 Tulude. py
liikme- ja laagrimaksud
tused. .Viimaste U
moddunud aastal oli J.
tildine tendents on, et U