TWanNstlai:
Ystadel
ist DO.
1S TTL
Ist Gren:
met PEGI,
vosberet

SOS. Wit
| Suzuel
dl pahs-

@1?2 tau.

bore, Yau
to Lh

Wvaroiva:

ts. ute
~4} sm,

7 | od
lik an tir

al [4 a. |
lsat itt
ALiualt ‘

list, m

ae cine
—rasked
LaMQust :

CEL Behe

bacr-tark- 7
Fa, S.C

Tyale on

Oey,

Ullamnaa-—

tkuid an
ee, Of el
Agu Kad-
‘Ohendik

| ba Jiri |

Oise,

Nas pot

a. Elteid

ja net
Jaa, Ees-
roll ]a, pa-

iseks,

imberg -—

c

Mee Elu" nr. 47 (4450) 1977

TV TTT T ee eeeb a abebaahbbahhabhobhabrbddirbhhdtbnnned VVC T UVTI Te

a kunstipdrased malestusmindié
~ (Igaiiks kaalub 30 gr. ja 40 mm. labimdddus)

a SE
oe 3 Betts

EL RA acl”

Sik Bes <E UE seh <r a cs
a eee 2 .
of Bak aoa Sat

mt "8 . . |
4 a ty. : 1 i rr.
* a is a oa ha : my an. .
" arith ar a i. i et " a ai os rh a ae uh a F
es ena eT et 4
 -

REEDEL, 25. NOVEMBRIL — FRIDAY, NOVEMBER 25 _ |

eee er ere ey Te FEE vvVerry CTT Ss vr? vr FEST SSS eS eee ae eae TY oS EST SE Fry

Mis meenutavad 600, 000 eestlasele, latlasele ja leedutasele 30 aastat
eksili Heakskiidetud Baltic Federation of Canada poolt. |

99. 9%, NOBE ooccccccccscscsesscseceanars
22 karaaii ule duavsenpeceasscoenes
Plaating Lesedserseanetontensaneaseronsooe

$ 28.50,
$338.00.
$395. 00

The Baltic Federation of Canada saab Si, $0 komisjoni igalt ratitidud medalltt.

. Iseseisva Eesti, Latt ja Leedu vapid.
. Hitleri ja Stalini saatanik xokkulepe, mis-.
viis Eesti, Lati ja Leedu 1940 voora okupatsi-—

oonl alla ja havinemisele,

. Masskiiiiditamine Eestis, Latis ja. Leedus 13.

ja 14. juunil 1947.

. Eesti, ti ja leedu vabadusvoitlejate relvas-

tatud vastupdnu 1940—1952.

-ratsioon olt kaikide rahvuste kohta. Eestlas-
tel, latlastel ja leedulastel on digus oma. maa-

le, keelele ja vabadusele.

. Surma kamm kais edasi ja tagasi ja iagasi 7

kahtlust, kus

jalleei labi Eesti, Lati ja Leedu. Seal et olnud

Gigus oli. Balti riigid peaksid

glema suveraansed, tseseisvad viigid', Wins-

‘ton Churchill 1950,

..Uks kKitmnendik kotkidest eestlastest, litlas

test ja leedulastest on olnud 30 aastat eksii-

lis. Nende kodumaad on ikkagi veel ckupee-

: * ritud toore ja imperiahstliku’ voimu poolt.
. Uhendatud Rahvaste (United Nations) dekla- . Lati 100, aastane laulupida. Vabadus, prilus

ja IS€SelSVus.

TELLIMISKUPONG

9. Kuusk, kask, tamim.
10, Mikalojus ,sonstantinas Ciurlionis, ‘tuntud
 jJeedu kunstnik ja helilooja.

Kirjutage tshekk vai postirahakaart Balticoini nimele ja adresseerige | sce; BALTICOIN, itd Duke
Street, Hamilton, Ont., Canada, L&P 1x7. |

Ere

Palun saatke:

ie
eae oa ea i,

ley HELA an a 1
ah 8 ‘ i wt ot Ae sit 1.
7 oe a a ee

a <u - _ THE BALTIC SAGA 1...

THE BALTIC SAGAS...

Ontario elanikud lisage 7% miiiisimaks

eae

medal 99. Gas habe $28. 50 fikk

: medal 22 karaati kuld $338.— tiikk «$cc ccc

fshekk/postrrahakaart kirjutatud Balticoin ‘ile juurde Hisatud

MMi cece

Palun triikkida.

ee

-Tuntud portreemaalija Rudolf Lepvalts elab unustatuna USA-s

Maine osariigis, metsade yoos dlevas linnakeses, South Parisis, elab- juba aastaid eesti ihiskonna poolt

Ja see oleks olnud nagu eile, kui}

nooruk kunstnik’ asius wljait tulvil
loomingutarmu eesil Kunstl parras-
sile.

Siis kirjutat} aasta 1931 ja 1932.

Ajalinik on ka varjutanud selle, et
mainitud. aastail Ridolf Lepvalts oli
tlisivanema korteri dekoreerijaks
maalikunst alal. :

»Paevalehi" 20, aprill 1932 — ne.

92 kirjutab.

»feade, et noor Kunstnik Lepvalts,
kelle kiest Riigivanem K. Pals 183.
nud aastal tellis 1500 krooni eest
kaks pannood, oma 106 japetanud ja

‘Bra annud;: Alles niiiid sai teatavaks,
et -kunstnik Lepvalts et tiltnud mitte

Riigivaticma eratellimist: Tema pan-
nood olid siis juba moeldud Riigiva-
hema korteri ilustamiseks
Samas artiklis ka mainitakse, ct
niltist, arevust ja meelenarma tek
tas see teade eesti Kunstiringkonnas,
kus oli nimekaid kunstnikke, Sest
nad pidid koitk erakordsest Ja: taht-

sast tallimisest ilma jaama, See tckt-

tas kifrivat kadedust, noore ja ekst-
reemselt andeka Lepvailsi vasiu..
Nimetatule kallas veel oh tulle
Riigivanema poolt uus tellimind Lep-
-valtsilt, Seekord sooviti saada Seina-
maali pannood Toompea lassi, Ril-
civanema: ooteruumi. Selle suurus
pidi olema neli korda kaks meetrie.

PALUSALU MODELLIKS
Seinamaal) luummodte pidi aga

clema miutoloogiline. Lepvalts valis| .

selleks:. -Kalevjpoeg ~Soome sepa
iuures.

Nooréle kunstnikule ickitas ) muret
-Kalevipojaks vastava modelly lead-
mine. Aga sellest. sai ta ka tile sport-
dase A. Kuke abiga..

Lepvalisile Kalevipojana_ poseerts'
raskekaalii maadleja Kristjan Tross-

mann, hilisema nimega Palusaltu.
Vitmane naitas ka. kalevipojalikku
kangelast Berliini oluimpial.

Pannoo valmimisel muutus senini
eksiste¢riv kauriv kadedus eesti va-
nemas kunstnikkonnas olseseks .vi-
hapurskeks Lepvaltsile. Aga vaata-
mata sellc kurjos-vihale vaaristati

eesti thiskonna poolt noort kunst-

nikku — Rudolf Lepvaltsi- tiitliga:
Eesti kunsti kuningas, —

Nu kirjutasid loonased eestl ajale-
hed, . | |

Valminud maall ,Kalcvipoes Soo-
me. Sepa Juures“ arvustas ,,Paeva-
lcht’ hinddvalt-positiivselt, ning kir-
jutas:

Et saavutada ‘voimalikku tipsust
la ‘hoiduda anakronisinist, kunstnik
on enne maatima hakkamist kiilasta-

nud muuseumce ja uurinud selleka-
hast -kirjandust, ct ‘saada tipset pil-.

ti scuest, millised olid vanastl mMm1O0-
- gapead ja sepikojad jne. |:
Tao antakse riigivanemale ule sel

widalal. Peab. iunnistama, et noor R.
_Lepvalts, kes l@petanud Tartu Pal-/'

lase kunstikooli ja pealé selle Gppi-

nud omal joul edasi Pariisis, omab

pretensioone kujuneda tiheks mete

parimaks maalikunstnikuks ildse.”
Siinkohal el saa mainimata jatta,

et juba pallasiasena Ullatas Lepvalts

“unustatud itks eesti kunstiloomingu tippmehi — Rudolf Lepvalts.

Rudolf F Lepvalts |

oma andekusega publikut. Kunst
jditusel olevaid. tema maale pect

Vabbe omadcks. Selle eksitusele juh- |

lis aga tahelepanu’ Karl August
Hindrey kés titles:

Miu hirrad lusemisaskus téendab,
et nende téddele on alla kirjutanud
stiski Rudolf Lepvalts.” |

VIIN, BERLIN, PARIS |.
Tudincnud vanema Kunstnikkonna
vaiklasest ja patcloogiisest Kacledu-
sest; mis ilmnes neil vihapursetes,
ja ka igatsus ilusa unistava kauguste
jdrele viis kunstikuninga — Rudoll

Lepvaltsi faas -rannule.

tuna Viini, Berliini ja Parisi Neis
linnadcs ioimuvad ka ta kunstinatl
tused, mis saavad hea krilika osalt-
eks, Pariisis toimusid naitused koos

Eduard Witraltiga, Naitust korral-

dati suurtes | seltskondltkkudes §a-
longides, . - |

Pariisi -ajalehtedes © avaldatakse
imestusi nioore eestlase erakordsete
yolmete le, Montparnass’ oma pi-
kas artiklis, mis kirjutatud ~epvallst
konta utleb:

5elle spontaanse looja talent saab ;
kupseks ta ealise kiipsusega,”

Ja see on Lepyaltsil juba ammug!
saayvutatud, | .

| Lepvaltsi Parilsi perivodist olgu
veel margitud, et noor eesti kunstnik

| aitas Prantsusmaa rikkaid iilidpilasi,

kes Pariists .Oppisid arhitektuuri.
Mainitud tudengid pidid eksamit&é-

dena tegema rida kavandeid, akva-

relle ja ka mone maali, ct saada iil-
koolt léputunnistust. Neid tegi neile}1
| Lepvalts. Eranditult koik wlidpilased,
Kelledele Lepvalts’ valmistas 16pu-
lood, lopetasid akadcemia. Lopeta-
jad olid Gnnelikud ja oma Ones
maksid nad nende attajale ,,kuning-
Itkku tasu,”

~Voib-olla, et tinapleva Prantsus-
maal elab veelgi moni kuulus-arhi-

1ekt, kes Lepvaltsi abiga sal oma 51.

hile...

: Teatsus ja kutsumus ‘kausustes |
hdljuvate, kuid tundmatute suuruste
ja ilu jaréle, viib Lepvaltsi juba see.
kord LounaAmeerika — Argentii-
nasse. Sellele kaasnes vecl tahe kii-
lastada oma venda, kes elektriinsene-
rina todtas Argentiinas,

KARJAAR ARGENTUNAS

| Noor kunstnik laks Abgentinasse |
seflle teadmisega, et ta tuleb sealt ta-
gas} — kodumaale ja ehitab oma pe-
sa Teaduste ja kunstt ja Emajoe lin-
nas —- Tartus..

Aga kok laks teisiti!

soda muutis Eurogpa varemeiks.| . ae,
Fesiis ]OGmasid tuleleegid -ja vwola-| EVA PERONI PORTREL
sid vereojad, mida kaks diktiiwuri| Salapoittsei algas uurimust minu
‘olme panid. Noorel kunstnikul tuli| kohta. Nad parisid jarele. Partist
tahes voi tabtmatult jaada Léuna-| Kunsti Akadeemiast, et missuguse
Ameerika. : poiitilise meelsusega ol: Kunstnik
Ka siin lddb ta oskus ja talent ji] Lepvalts ja missiguse hindega ta lo-
1. Peagt on Lepyaltsi nimi Srocni. peas Akadeemia. Partisist salapoli:-
“vt paremate kunstnike nimisius. Ta} $l Saades: minu kohta positiivse vas-

omab ateljee ja rikaste ning kuul-|tuse, algas nillid minu uurinust kon-.

susie kodusi chivad Lepvaltsi pooit | sul. Theodor Gutmani kaudu. Kut vii-
feptud portreed. te

Portreede maalimiste kdrval tyj|atestatsiooni nii polittilise kui ka
Lepvaltsil ka teeeleda arhitek tina. maaltkunstl vGimete kohta, kusjuuw

fil mivperaatorina, ja selle manedz.|res konsul mainis ka minu poolt teh-

Nerina, Lema juk hatusel valmis neli-| iud- seinamaale- pannoosid. Riigivane-
feist filmi. ma korteris ja’ Toompea lossis, Sel-

Kui Argeéntiina Petrooliumi Sind: lega Jaddr rabule.
kaadi juhtidel ickkis idee, nende pj.) Salapolitsei andis. minu kohia ko
ralt olevasse Qlivoze Lossi — keos-/guiud andmed ile Evale.
slekusaali ehteks panna diktaator| Salapolitsei viimasest kllaskaigust:
Tohn Peroni abikaasa Eva-portree,!minu juurde olf méddunud ‘yaevail
slis. sclle valmistajaks maarati Ar- faidal kui sain kutise ilmuda Eva eri
Jentiina valitsuse poolt eesti kunst. lossi, Lossi siseneda polnud nti ker.
mk Rudolf Lepyaits. | ee, Mind usutleti mitme vahtkonvia

Kuidas see kéik toimus, silts selles| molt. Sellele Kaasnes pildistamine
LULLIStAS allakirjutajale meie kunst- 1a népujalgede votmime. Lossis cne-
TM jJarenevalt: ° oo (Ses sckretarid ja veel kord ertamet.

“Ajal, kut Petrooliumi. Stindikaat nikud, kes kiisitlesid miad.
soovis kuulsa: ja imeilusa Eva Port-|- Koigist neist kusimustest, pildista-
reed, t6Gtasin sellel: momendil Ar- fustest Ja sdrmejalgede votmisest
gentiina Suurtes ja ajaloolistes katre-| Jain peaaegu pooluimaseks. Sellise-
(aalides, koos ukraina kunsiniku na astusin lopuks Eva kabinett oote-
Denisenkoga. Meie maaltsime piiha. ruumt. Vahese ootamise jarele ava-
kute pilte. Denisenko oli hea-kunsi-. nes kabineti uks ja selle ktinnisele
mk, kutd tal oli raskus] nagude? ilmus Diana kehaga niltilus naine _—
jaddvustamisega, Seda pidin tegema Eva Peron... Naeratades kutsts ia
mina, Mit nagu omal ajal Hispaanias mind kabinetti.. Enne olt (a ininel
El Greco. aca kattpidi lervitanid.

Chel paeval killastas katredaali Eva ilusat ‘keha- kattis moodne.
kus t66tasin Argentitna kuul lsaim!|kleit, Sellest hoovas miistilist eriloh:
kunstnik Quinguella Martiln. Nimeta-| Nalist ja vorb- olla ka kutstivat
lid ma-tundsin varemalt. Martiini| fumi., a
kuulsus Seisis selles. et ta oli sada-] Eva kaitumine oli korrekine
mate maalja. Ta omas oma kunst- daamilik. Ta kiisis mida ma yajan
Kool, mis asus sadamas kolmexord: maalimiseks. -Ma palusin teda ainult
Ses majas. ‘ posseerida, mida ta ka meeleldi tegi.

Oima voorasisall oarandatud tuhu-|. Eva poseerimise ajal ma olin kin-
tu Suutl maa-alasi ta kasutas heate- del, et mind jalgisid mitmed ‘silma-
gevaks olsiarbeks. Ta laskis sadama ; naarid salajasiest peidukehtadest.
piirkonda- ehilada vaestelaste jaoks | Seda tajusin ma nénda delda kuuen-
moodsad alskoaolihooned. Tema tuju-| da meelega. Mainttut kinnitas.ka Eva
de ajel varviti iga koolipink ise var- rahutus, kes ‘pddrles oma keha 400-

. Samuti tehti seda trammide. 3a il. Ta poseeris istudes. Ka tOusis ta
trammiratasteva,, mis viisid. Japsi| mitu korda ‘plstl ja lJas1 silmadega
BOCA sadama’ruumi.. Rikas kunst-} Ting kala suures kabinetis.
nik Martiini pohjendas, et t isevaryl Esimene poscéring Eva poolt aja-
pingid, trammid ja-nende — rattad lisedt oli vaga luhike. Ma sain temast
meeldivad lastele.

| Martiini *silmitsedes katredaalis misel andis ta kHe ja.ma tundsin
minu poolt valmimuid puhakute Ha- valu OM randmes. Kae andmisel}!
gusi ja ta jai hetkeks mdttesse. Hil: oll ta oma Kiitined surunud 1 ma rand:
jem titles Martiini mulle: (|) Messe.

»RikikK Petrooliumi « Sundtkaat Labides ruume lossis peatas mind
se0v1b meic Eva portreed ja ma Sv0- liks Eva sekretare ja teatas jargmise
vitan sind selic tegijaks, sest sinu|.audients-posceringu daatumi ja kel.
pooli tehtud pithakute. naod anna laaja, Kunagi hiljem sain ka the sa-
vad sulle sellise eelise.“

Léppotsuse tegijaks aga oli ikkagi| Eva poseeringute ajal Jaigitl. Nit mu
koikvGimas diktaator John Peron ja taju olt selles suhtes oige.
fa Sarmikas naine Eva, Jargmised Eva poseeringud olid |

... Provints so soteespeecetcavneenans

mane oli annud:ka minu suhtes hea

)teha ainult. méned skitsed. Lahku- |

lapolitsel] agendilt teada. et mind

9...

. Aadress a detcegees

. Postikood .

* Koik hinnad. on Kanada. dollarites.

DAAAAAAA AD, ADAAAAAAD AAD AADANAAAAEADAAAAASSMAADAEAAA RAB SAAABAA LD AAAAARASRDARAAAGASADAARAAABRA AANA AAAAS ALAA OAAAAAAAAAADRAAARAAAA AA DAAAAAAAAAAD DADA ADA AAAD SAA AA Ath th taéeénds thin chéncn ch

(SEE. ON EVA PERON - “AGA ATA AINULT

RE DUE
1 ee
ee oe oe . 8 ono
. ed a Ee
ae Ci lel ate
. LD DE Eegnit dpi geteint .
we aah eee epee po Poi ee .
OD Sn en
ph eid pe ee oe
we PUED DSS
. . aaeal ro t . . aa
. 2 ae mean a" tA nwa .
os Bel eacecd e
=" = ale _=.."=": . F
= Ho amp I ros ar = a]
Co ape hed de . san
an x aa ag ara ata ,
see ~ a

“eae

Soe oe oe

Ja samal ajal rahvas hittidis Viva

S| Lepyalts'—- Viva Lepvalts. Mu kér.

vad hakkasid kumisema neist hoige-

esl. Niisugust suurt auslusavaldust

ma el olnud oodanud.
‘Joomine ja siémine oli korralda-
tud Eva poolt rahvale. Ta. oft selles

eae suhtes vaga populaarne.

POLIITILINE
TAGAKIUSAMINE |

Oma naise, Helgiga ma ci soovinud
séda maratsemist kaasa teha. Saalist
valjumine oli aga rahvamassi toliu
raskendatud, Aga pollisel komissarl-

copeee [de abiga p&iscsime siiski lapuks vile

| John ia Eva Peron’ portreemaalid., |

ja. Nende eskordi saatel, vilmune -
koosnes kituest aulost, }Gtdsime ke-
ju. Kuisusin oma saaljad sisse 14.

| kostitasin neid viina. ja suupistelega.

nooletunnilised. Ja igakordsel lah-
Kuimisel sain tunda Eva kiiusi.
Tehtud skitsede jarele hakkasin
oma ateljees Evat maalima. Kordu-
sid veel méned kiilaskaigud lossi ja

sis tuli skiisede alusel edasi t0Gla-

da. -
Omblusateljeest tellis Eva oma
soovikohase kleidt, -milles-pidin icda

maalima. See saadéti minu ateljecsse

samutl ka modell. Viimane pidi mul-
le poasecrima Eva poolt ettenahtud
poosis, So

SUUR TUNANUSTUS

Alyas pingerikas td0 kuni iihel pie:
vat ol) Eva portree valmis. Teatasin
seliesi lossi, Ootearevuscs modus
mont pacy. Ja sits uhel | homimnikul
kuuisin kira maja ees kus clasin.
selgus, et politsel poolt oli mu maja
Umber piratud.~ Saabusid - kunsti-
muuseumi eksperdid ja kdrgemad
sOjavielased. Neid korgeid killalisi
vGis olla paarikiimne “iimber. Eva

portreed vaadeld yaga pohiatikutt. |

Vesteldt omavahel ‘salapdrasclt ja
Mind arvamuse kohaselt pidasid nad
ka NOU. Kunstimuuseumi asjatund-
jad astusid ithe kindralj juurde ja
sosistasid temale korwa. Hetk hil-
jem vastas korge kindral: -

woee on Eva Peron - — ugh ta aimull
el raggy, 7 |

Korge. hiurra litelusega Gli otsusta-
lud.positiivselt mu t66. Eva portree
vidi Rikliku Petrooliumi Stindilkaa-
di kasul Olivoze lossi ja kaeti siis
Kangasicga, ;

Pildi avamise paeval ali kosun nud
.|fossi: ja selle limbruskonda tohurud
ralivamassid. Kohal olid k6rged
kindralid, admiralid, ministrid, kar-
gemacd rigi ja politsel-ametnikud.

‘Kiilluses oli ka kohale tulnud ayaleh-

tede reportercid ja filmimehi. Kohal
olt ka Eva, kes isiklikult avas oma
pildi. Kui ta ka&e pani siidist nédri
kulge, millega avati kardinad, teékkts

Kui juluslikult vaalasin uhesl ak-

‘ast valja, sis oli lanav kus .clasin

peaderu autosid tas. See iahendas ©
seda, et bsa suurt harrast oli minule
jarenenud. Nende mass koosnes
cnamuses lilmi- ja ajalehemeeslest.
Kostitasid ka neid joodava ja 3Gu-
davaga. Ma vorsin seda teha, sust
olin toonal vagagi jGukal jarjel,

 Lehemeeste! oli palju parimisi

Eest) we. Onneks oli minul suur
sloobus ateljees, miflelt naitasin net

Je Eestit. Seda jutuajamist’ lugesin

jarzmisel paeval ajalehtedest. Neis
sersis Ka. korge kindralt Gtelus —

,5e¢ on Eva Peron — aga ta ainult
el radgi,’

| Minnes panka setous seal, cl min
himele off pandud maah cest luba-
tud 6000. doflarit, Sce ali tuakord
Aarmisclt suur raha.

Paey fuljem helistati ithest minis-
(CeTIUMISt Ja leataty.ef Eva soovib
veel kaxsktimmend niisugust pili.
See iitelus pani mind’ jahmatama.
sain ainull vasiala: Kallid nie
sed ega ma masin ci ale!

Pingerikas Eva maali tegemine oli
mind vasitanucd. Ma vajasin pulkust.

Soitsin magedesse. Enne soaitu pidin

ave kindrahie lellimisi portree atel
vastu vGtma. BF

— Aasla pdrast. sur) Eva. Poolieist
ausiat parast Eva surma. kukutau
John Peron. Kuigi mul poltitkaga vi
Qinud mingit tegemist ‘ON Mad SIs
pdevapeal| polatud »peronlane’. Se-
da -péhjustasid minu kohta teltud
Kudulaulud ajatehtedes fa teadute
agentuurides. KGik sce oli Cagitud
Eva maalist, Ja see sidus mind mu
onda vastu tahtmist peronisiidega. .

Aigasid uute votmumecsic put
minu lagakiusamised. Hakkasin pin-
da sondecrima maalt lahkumuiseks.
see mul Onnesluski. — Ehkki ma pi
din selle ‘maha jAtma, mis mul ju.
nazi ol}. |

Us, Maine osarigts hakkasin tags
majandusiikult kosuma, Kuid = sits

saatis hetkeline surmavaikus. Pikka-‘ tuii haigus. Operatsioonil kaghasin

mist libisesid kardinand kérvale 4
nahtavale tuit Eva maai. Siis SUTISE: sloonile.
sid-filmiaparaadid ja sdhvisid foto-:
aparaatide valgused. Rahvas ‘karjus:

Viva Eva Peron — Viva Eva Peron,

Viva Eva — Viva Eva — Viva Eva
Peron .

bva tahtis Onnitleda mind, Kunst: |

Istas. |

Mul ali aga. voimatu. minna Eva
luurde, sest korsed harrad setsid te-
ma ees, Aga see siiski ci olnud takis-
luseks, Mind haarasid tugevad kaed
ja kindralte, mintstrite, © ajalehe-
meeste, lilmioperaatorite ja teiste te-
vélaste peade ule viidl mind Eva’
juurde. :

Tulvil énne saraval ndol pigistas
bya mu katt — — SUS sain suudluse te-
Malt. |

haalepaclad. See viis mind resiaat

— §
| x.

Kunagine eesti kunstikuningas ia
Eva Peront lemmik et maali enam.

Ta ej tee seda kahel pohjusel. Setleks

(on resignatsioon {haaltepaelic kaota-.

mise toltu saab'Lepvalts raakida al-
nult kéneaparaadi abil) ja majan
dusltkud mured. Raske operatsioui
votuis kOik ta sAastud, Suure kunst-
niku ja ta abikaasa Helgi ainsaks.
sissetulekuks: on mmepistke vanuse{a-

su, Sellest aga e: pisa lduendite ja

varvide osimiseks,

Lahkumise! surub .tugevastl vaikiv
kunstnik talle ulatatud katt j ja ta hal-
lid Suured ja targad silmad saada-
vad minejat. SO
| Hamilkar Mengel