arior AL Li Bree FOR CAMAOA | fo a Col ion Development Branch — | atin Str, Order ser . On a - wok | \ : | ae Ag see “ EESTLASTE AGALEHT PAGLLUSES — “Second Class Mail Reeistcation No. 1354, | Nr. nt (1t07) 1982 STO} HOLM t (EPL) o— Eurdops oarlamend sigisesel istungil Strassbureis on pievakorras Eesti, NELJAPAEVAL, 18. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER 18 : : - Liti ja Leedu kiisimused, mille kohta parlamendt arama komiteele on aruatide koostanud amet- —sdiku arvandjana Otto von Habsburg, Austria-ungari viimse|keisri otsene fireltulija. See on esimene kord, bt Balti riikide kiisimus on pirast nende ckupeerimist N. Liidu poolt véetud Euroopa rilkide __parlamentide liikmeist koosneva Euroopa parlamendi ametlikku péevakorda, Festi, lati Ja leedu | esindusorganisatsioonid on. selleks Euroopas 1 teinud Joupingutust juba aastatd. | | Aktsioon Balti fiikide \disimuses, | ‘wilke ettevalmistamine ‘kestis ligi- keudu kaks aastat, vottis loplika ku ju 1982 a. aprilli Ldpus, kui Eurcopa — | _ parlamendi poliittline Komitee otsus- _ tas vastu vOtta ja iildkoosolekule €si- tada resolutsigon! Hayand) mille val. mistas Otto von Habsburg. Politi line komitee ‘oli kavandit ja seliele heakskiitmiseks, néutakse iargmist: Eurdopa thiskenda kuuluvate lie kide valisministrid: peaksid oma po-- liitilistel :nOupidamistel ‘kokku lep- pima positiivseks seisukchaks. Balti ritkide kodanike poolt 1979, a: URO-le - > esitatud néudmiste’.suhtes: lisatud faktilist materjali Balti rii- ge aioe ide kiisimuses uurinud ‘kun aega ja asunud Otto von Habsburgi ettepae - ~nekute suhtes jaatavale seisukohale. RAHVUSVAHELISED TOETAJAD ~ Balti riikide kiisimuse téstmiseks © _Euroopa maade avaliku arvamuse ét- te andis touke 45-Eesti, Lati ja Leedu kodaniku poolt 13. aprillil i979 URO- Je esitatud margukiri; milles nouti: baiti riikide. rahvaste ¢mesemagramre - se diguse ning iseseisvuse: taastamist. 1981. a. veebruaris esitati Eurvopa narlamendite esimene ettepanek Bal- - ti ritkide kilisimuse’ Glesvtmiseks. — Esitajaiks olid delegaadid. Scatt- - Hopkins, Lady Elies, Moller, Tyrrel, "\ “"* Lord Bethell'ja Kirk, Esildises teodi ette -Helsingi konverentsi l@ppakti- | VIET peatiikki rahyaste enesemaara- mise dleuse kohta, Eesti, Latija Lee. du okupeerimist N. Liidu poslt Mo : _ lotov—Ribbentrop: pakii alusel ja -vajadust Balti ritkide kisimuse pSh- jalikuks arutamiseks Madriidi kon- -yerentsil, _ Ceti esiidises. |. N.-Liit teostab Balti ritki-- ‘des piaaniparaselt rahvamorva, vai- | Balti. rikide Inisinus tuleb esita- da seisukohavoétmiseks. ja lahenda- miseks URO dekoloniseerimise koe ‘initeele; ‘Konverentsidel, 3 .. Helsingi konverentsi iéppakti ellu . Otte von Habsburg, rahrusrahe- + tise Pan ‘Burcopa, Unioont preat- - font. : - $cott-Hopkinsi ia tema . ‘kaaslaste esildis oli Eurcopa parlamentlis kaa- - jumisel 12. jaanuaril 198t, kus otsus- _ tati kogu kiisimus anda t#iendayaks -uurimiseks. ja, ettepancku tegemiseks parlamendi . poliitilisele komiteele. # Poliitiline komitee kKaalus kusimust mitmel koosolekul ja 1981, aasta ok- toobri lépul valis Qtto von Habsbur- ‘e} ardandjaks, kelle ettepanek Gld-. ~ koosolekule esitamiseks kiesoleva aasta kevadel heaks xticetl, AKTSIOONE | Poliitilise’ kemitee resolutsioonis, mis esitati Euroopa parlamendile TORONTO BESTI MEESKOORI — AASTAVAHETUSE. -viimise ‘kiisimusi, . tuleks selgitada Balti ritkide rahvaste rasket olukor- da, : Valjendatakse | lodtust; et atic: tistrid ei keeldu toétamast Balti rit-. kide rahvaste piiiidlusi nende oma valitsuste moodustamiseks; | - Euroopa parlamend: presidendile tehakse iilesandeks esitada see reso- - ‘lutsicon Euroopa Uhiskonna limes: riikide valisministritele, | | KOLONIAALRIIK Balti ritkide kiisimuse aruandja Ot. ; to von Habsburg pool resolutsiooni “pohjendamiseks koostatud lisama- terjalis naidatakse, et maailmas on -... Bulgaaria Kreekasse, Selle ehitam!- kus arutatakse : gia vajadust. seks on Euroopa Uhistury riigid of- | sustanud anda Kreekale lnenu 50041 satel tingimustel. - Tehes featavaks oma ‘korraldust - pinge vihendamiseks suurvoimude ja: president. Reagan mirkis, et N, Lilt on sonades: ‘raikinud 12 aastat rahust, kuid tegu- ‘ des ta on stivendanud' rahuiolema- tust riikide ja rahvaste vahel ning suurendanud tohutult oma sdjalisi —Euroopa niikide vahel, joude. See hairlb meid ning sunnif ~ Pekingi-Moskva_ wus Séprus: PEKING — Hlitna volmukandjad iahistasid ‘Vene revolutsiooni 65. aas- _tapdeva vastuvétul, mis oli esma- kordne viimase 20 aasta kestel. 1960. a. Kahe kommunistliku ‘hiigtase ‘ya- -hekord jahenes ideolgogilistel pah- ~~ 2 justel, kuld niitid ‘on tolmumas lé- BALL - loimub 31. dets. 1982. a. algusega kell 7.00. shtul JINN ON THE PARK HOTELLIS PARK BALLROOM _ - (Eglinton Ave E. ja Leslie St.) “OHTUSOUK oo. - Georg Lootus lauptieval, 27. novembril kell 7 dhtul . Leaside High School'is, 200 Hanna Rd. - Toronto: OL, NOORUS! | | -sucENE O'NEILL'T KOMOODIA 5. PILDIS | ‘Selle naidendiga tahistab EDGAR KINK oma 50-aastast lavategevuet. Lavastus : ASTA SOODOR “Pidsthed $1 $10 ((ensiondrid ja épilased $8), eelmiiiigil 767 Mt, Pleasant: Rd, Teatrisaalt uksed avatakse i tund enne etenduse algust. Puasmete mii ka kohapeal, etenduse chtul. VEIN +x. TANTS 1. audade reserveerimine : igal teisipieval kella 18. 30. ~20, 30 alates L6.nov. voi telefonil 493-6406 ke: SHAMPANS: A “Ths, | henemine. Paar nadalat tagasi peeti esimesed labirddkimised selles Suu- Kanada actomjéu- - jaamed: kindlamad ~. Surma saada umbes 106000 inimest, nattab fisja avaldatud uurimus. Et selline. katastroof juhtub veel kies-— corres, Gleval safandil on véimalusi 2% Ja kahjud voivad iiletada 00 miljardit dotlarit, Ontario Hydro esindala iitles aga, et Kanadas taolist suurt Gnnetust ef _‘$aa_juhiuda kuna ‘kasutatakse teist : tittipi reaktorlt, Viidetakse aga, et Onnetuse méju Rochester! nukleaar- | | joujaamas véib.ulatuda Torontoni. Lavakujundus; TAAVO SOODOR Eesti Abistamiskomitees ja POKO'S, _T. E, AIANDUSKLUBI 25. novembril 1982, kell 7.30 6 » - Eesti Majas aiandusarhitekt SUHAN MARTEN’I loeng: Vee tarvitamine on “maastike kujunde- AS 5 EESTI MAJA TORONTOS - Tantsuks | CASA orkester a _ Ohtussak v veiniga ‘Baar | Beskava: OLAF KOPVILLEM ie VALVE TAU Pifismete mii Resti Moja biroos esmaspiieviti fa nellapiievit Kl. 6— 8 6,, alates 8. novemb- UEAASTA A-VASTUVOTU. BALL AL detsembtl 1982 ~ Fist, vol telefoni tect 1S7- 7768. a. mise _ valgusclci | Koik teretulnud! bac . , ; ; . KKT XXVil | AASTANAITUS Po Peetri kirikus 28. nov.—-5. dets.. / 1982 | _Ineid. vastuabindusid tarvitusele vot... Mas : Fr , miilestuseks pare Soomepoiste ja Véitlejate Uhingu nimel. Pildil — Vabadusristi kavalerid: N. Valge, A, Tomander ja B. Leeman. (Lé- hemalt hk. a Foio —. -O, Haamer | ie __RETHNEN AJASTU LOPPES ~ Andropov pairis probleemid N. Litdu komamuintstltku partei esi mene sekretir ning N.:Liidu. presi- | dent Leonid Brezhnev suri kolma- paeval, 10, nov. Dks kuu enne 76 aas- taseks saamist, ‘Fa off N. Litdu piira. matu voimuga juht 18 aastat ja va-.. liti sellele kohale - kommunistliku partei iilemnoukogu poolt pirast Qo - da, kui Nikita Khrushtchey korval-— Gatitema .ekstravakantsuse parast. sist ja. valispoliitikas. Erith heideti temale ette nurfunud katsestamist _ ‘pollumajandusega Kasahstanis ja ra. ketibaaside ehitamist Kuuba saarele. -Brezhnevist loodeti, et midagi sellist el tee. Ta ei teinud, kuid* problec-. mid selle téttu ei jZinud téusmata ja ta ei suutnud neile lahendust. leida, Brezhnev ei leidnud | sébralikku. koostood Hunaga. Valitsusele Pekin- gis et meeldinud N. Liidu mdjuvdi- Mit suurenemine Louna-fda Aasias, “Vietnami sOjalise jou tehutu su réendamine, varustamine N. Liidu rel- vadera ja selle tegevus Kambodshas, USA merevae poolt Vietnamis ehita tud mereviie baaside andmine N. Lii- ... du laevastiku kasutada.ja N. Ludu merevae tohutu suurendamine Vaik- . ‘ses Ookeanis. Hiina tunneb end mie- repoolt blekeerituna N. Litdu .lae- - vastiku poolt. Hiinale et meeldi ka N. Liidu invastoon Afganistanis ja - yOitlus sealse rahvaga. - Onnetuse Tabi fuumaénergiaga thi favas. elektrijiujaamas voih USA-s Arvestades ebasdbralikku. vahekor- da Hiinaga, on N. Liit sunnitud hoid-— m2 alaliselt vastu Hina piiri 40 voit- lusvalmis diviisi, koos Vajaliste toe- tusvagedega ja tagalaasutustega. Oma sOjalise | méjuvoimu| suurenda-- misega Angoolas ja Abessiinias, s0- jaga Afganistanis ja sOjaydelise dik- tatuuri toelamisega Poolas, Brezh- ney ‘kaotas palju oma rahuofensii- vist, Tal ebaGnnestus sil nida USA- ga ‘relyastuse vahendamise kokku- lepet, mis president Carieri ajal val- ja tédtati. Seda Senat ei kinnifanud. ' . Pe ee | “Yas, gmiutus. ‘tahutuks, jaliste jaudude “sojalise etl “uueks Suu s6jaks N. Liit peaks hak. - Kama arendama. ja produtseerima - uusi sant | SOFAIOU SUURENDAMINE Uheks snui ‘emaks probleemiks ku junes N, Liidu s6jalise jou suurenda- “mine vitmase 10 aasta jooksul. Sel: 1éKs Brezhnev laskis ‘kulutada 12,6% No Lidu ritklikw’ produktsiconi ko suviartusest ja kurnas sellega to- hutult riiklikku -majandust. ‘Puudu- sed tulid esile koigit aladel ja rahe. Dissidentlik likumine suurenes, | ee Vastukaaluks .N. Liidu sdjalise voimsuse suurenemisele USA presi dent Ronald Reagan alustas USA si- moderniseerimist. ning uute' ja voimsamate relvade produtseerimist, Need on osutunud © paremateks .N. Liidu vastavat titties relvadest, rakettidest, lennukitest, lankidest ja tankitérje relvadest, Sclle juures USA on kulutanud oma. ~ JGimsuse suurendamiseks. aimult 54%) oma tddstusliku toodan- — koguv¥airtusest;- Volmatikuks . ja ‘koormama WN. Liidy rahvast uute kokkuhot udega righ relvastumise : ~ heaks. - ANDROL PROBLEEMID | - Brezhnevi asendaja N. Liidu juhi kehal, Yuri Andropov piiris koos vGi- muga ko:k need lahendamata prob- le¢mid ja rahutused rahva seas. KGi- ge karjuvam nend2 seas on: riigima- janduse pidev allakaik ja tarbekau- pade puudus ke alal.. Esireas on toitainete vahesus ja vajadus moder- niseerida ca tUdstustes. ~ ‘ommunistlil plaanima jandus, oma tsentraalse! juhtimisega praegu-- gel kujul lahendust e1 anna, Valis- vaatlejate arvates maédaneb ja rois- kub poldudel 26.7% pollusaadustest. © “(Hing tk. 3) 1 ed eta : Final 1 4s: Ly Metropolitan. United kirik ‘Bond ja Queen § St. East) -POBAP., 5. DETS, AL 6. 00 | ADVENT KONTSERT - Osaievad: Toronto Baptisti koguduse koorid Charles Kip- peri juhatuse] ja solistid M. Wilbiks, A. Kaups, J. Medrt,. _ J. Viinalass. Organist — dr. M. Cook, kine — E. Toompuu. Kotk on kutsutud, vaba sissepaas, krikukorfandus | Moaikunstni, ARVILLE : PUSTROM-UUS KUNSTINAITUS — «Besti Maja va ikeses saalis | “veedel, 26. novembiil-kL. 2—9 &. laupieval, 27. novembril ki, 10—9 6. piihapdeval, 28. novembril kl. 12—6 6. Para PD eal rig A, a ET ne el ig al le tg sénisest. suuremal mddral ~. -